2-18-132197/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Peeter Pällin ja

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-132197

Kohtuasi

LODIKO EHITUS OÜ hagi Tallinn, Raadiku tn 23

korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.07.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4541.10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja LODIKO EHITUS OÜ (registrikood 11884019),

lepinguline esindaja Igor Sumarok

Kostja Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistu (registrikood

80277158), seaduslik esindaja AP

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25.11.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.07.2020 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi

põhivõla osas suuremas summas kui 1531.10 eurot ja viivise osas samuti suuremas

summas kui 1531.10 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Mõista välja Tallinn, Raadiku tn 23 korteriühistult LODIKO EHITUS OÜ

kasuks töövõtulepingust tulenev tasu 1531.10 eurot ja viivis ajavahemiku

03.11.2018-05.02.2019 eest 1531.10 eurot.

2.3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

2.4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2.5. Jätta menetluskulud nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses poolte endi

kanda.

2-18-132197

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 03.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 6400

euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.12.2018 makseettepaneku. Vastuväite esitamisega

läks nõue üle hagimenetlusse.

2. 05.02.2019 hagiavalduses nõuab hageja kostjalt töövõtulepingust tulenevat võlgnevust

4341.50 eurot ja viivist 2658.50 eurot (kokku 7000 eurot) ning palub jätta menetluskulud kostja

kanda.

3. Pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu nr 27/08, mille alusel hageja teostas Tallinnas

Raadiku 23 asuva elumaja rõdude ja paneelivaheliste vuukide remonti ja värvimist. Tööde

lõpetamise tähtajaks lepiti kokku 30.09.2018, kuid see võis muutuda sõltuvalt ilmastikust. Töö

maksumuseks oli 11 709.60 eurot (käibemaksuga). Kostja tasus hagejale ettemaksu 3600 eurot.

Ülejäänud 8109.60 eurot kohustus kostja maksma 10 päeva jooksul peale tööde lõpetamist.

Tööd olid valmis 24.10.2018, mille kohta kostja koostas 25.10.2018 üleandmise-vastuvõtmise

akti. Hageja akti ei allkirjastanud, kuna selles sisalduvad kostja märkused tööde puuduste kohta

ei vastanud tegelikkusele ega saanud olla aluseks tööde eest tasumisele kuuluva summa

vähendamiseks. 26.10.2018 toimetas hageja kostjale kätte arve nr 08/10 summas 8109.60 eurot

ja lisatööde arve nr 09/10 summas 1478.40 eurot. Kostja tasus lisatööde arve, kuid 25.10.2018

aktis sisalduvate märkuste alusel vähendas peale tööde vastuvõtmist tasumisele kuuluvat

lepingujärgset summat 4341.50 euro võrra ja tasus 8109.60 euro asemel 3768.10 eurot.

4. Hageja ei nõustu kostja pretensioonidega ega tasu vähendamisega ning nõuab kogu

lepingujärgse tasu maksmist. Lepingu eesmärgiks oli valmis töö, mis vastaks omadustelt

lepingu tingimustele. Kui lõplik tulemus on saavutatud, ei oma tähtsust, mil viisil hageja

tulemuseni jõudis. Hageja on täitnud lepingu eesmärgi ning teostanud töö nõuetekohaselt.

Paigaldatud tellingute pindala ei mõjutanud töö tulemust ega ole tasu vähendamise alus. Seega

tuleb kostjal tellingute eest maksta 1188 eurot. Fassaadi maalrinurga paigaldamata jätmine

tulenes asjaolust, et hageja kasutas teistsugust tehnoloogiat, mis tagas võrdväärse kvaliteedi,

mida hageja tagab 5-aastase garantiiga. Seega tuleb kostjal tasuda ka selle eest 432 eurot.

5. Samuti ei nõustunud hageja, et peab tasuma tööde viibimisega seotud kostja kulu, s.o

omanikujärelevalve eest täiendavalt tasutud 300 eurot, ja viivist 2421.50 eurot. Valmimise

viibimine ei olnud tingitud hageja tegevusest, vaid ilmastikust. 2018. a septembris 11., 12., 13.,

14., 17., 19., 20., 26. ja 27. ning oktoobris 5., 8. ja 9. kuupäevadel (tööpäevadel) ei võimaldanud

2-18-132197

ilmastik teostada remonttöid - olid kas sademed või tuul või mõlemad üheaegselt, mis ületasid

lepinguga ettenähtud lubatud näitajaid (lepingu punkt 2). Lisaks kulutati täiendavate tööde

teostamisele 5 tööpäeva. Nimetatud asjaolud tingisid tööde lõpptähtaja edasilükkamist 17

tööpäeva võrra kuni 23.10.2018.

6. Lepingu punkti 6.2 alusel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 03.11.2018 ja sellest ajast

on kostja viivituses. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu lepingus ettenähtud makseid

tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist 1% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest,

kuid mitte rohkem kui 30% kogu lepingu maksumusest (lepingu punkt 5.1). Hageja vähendas

viivist 11 124.12 eurolt (viivis alates 03.11.2018 kuni hagi esitamiseni 05.02.2019) 2658.50

euroni.

7. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kõik lepingus ettenähtud tööd on

nõuetekohaselt täidetud. Pärast vastuvõtmist kehtib võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikes 4

sätestatud eeldus, et lepingust tulenevad kohustused on kohaselt täidetud, st et vastuvõetud töö

oli lepingukohane ja täielik. Kui tellija võttis töö vastu, eeldatakse, et töövõtja kohustus on

kohaselt täidetud. 8., 16., 17. ja 19.–22. oktoobril 2018 teostas hageja lisatöid, mitte lepinguga

ettenähtud töid. Ei vasta tõele, et hageja teostas remonttöid 11., 12., 13., 14., 19., 20., 27.

septembril ja 5., 8. oktoobril. Nimetatud päevadel asus hageja remonttööde tegemisele

tööpäevade alguses, kuid lõpetas tööde teostamise, kui ilmastikuolud muutusid ebasoodsaks

ning tööde teostamine ei olnud võimalik. Kostja ei pöördunud hageja poole nõuete ega

pretensioonidega seoses tööde viibimisega enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

Kostjal ei olnud alust tasu vähendamiseks ega viivise nõudmiseks.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaielnud vastu

lepingu sõlmimisele hagis toodud tingimustel. 24.10.2018 teatas hageja suuliselt tööde

lõpetamisest. 25.10.2018 koostas kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, märkides sinna

tegelikult teostatud tööd ja tegemata tööd, tuginedes ehitusjärelevalve aruandele.

Järelevalveteenuse tellimine oli vajalik, kuna hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt. Kostja ei

nõustunud, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt. Kostja võttis vastu tegelikkuses teostatud tööd

ja keeldus maksmast nende eest, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks nõudis kostja viivist tööde

lõpetamisega venitamise eest ja arvestas maha kostjale tekitatud kahju 300 eurot koos

käibemaksuga (ehitusjärelevalve tasu lepingu tähtaega ületanud perioodi eest).

9. Hageja pidi paigaldama tellinguid 576m2, mille eest pidi kostja tasuma 2073.60 eurot

(käibemaksuga). Hageja paigaldas tellinguid 246m2. Hageja jättis paigaldamata tellinguid

330m2 summas 1188 eurot (käibemaksuga). Kui hageja oleks paigaldanud kokkulepitud

ulatuses tellingud, oleks ta saanud tööd kiiremini teha.

10. Hageja pidi paigaldama fassaadi värvimisnurgad rõdude alumiste äärte paneelidele

pikkusega 180m hinnaga 432 eurot (käibemaksuga). Tegelikkuses ei ole neid töid teostatud.

11. Lepingu punkti 2.1 järgi pidid tööd olema lõpetatud 30.09.2018. Hageja lõpetas tööd

24.10.2018, s.o 24 päeva hiljem. Lepingu punkt 5.2 näeb ette viivise tööde lõpetamisega

hilinemise eest 1% päevas lepingu tasust iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30%

lepingu tasust. Sel viisil arvutatuna on viivis 2810.40 eurot.

12. Lisaks pidi kostja tööde mitteõigeaegse valmimise tõttu maksma ehitusjärelevalve

teostajale Bajadera Grupp OÜ-le täiendavalt 300 eurot (käibemaksuga), mis on kostja kahju.

2-18-132197

13. Lepingu muutused ja täitmised vormistatakse kirjalikult poolte kokkuleppel. Nõudega

tööde lõpetamise tähtaja pikendamiseks ilmastikutingimuste tõttu ei ole hageja kostja poole

pöördunud. Ehituspäevikust on näha, et hageja töötas 11., 12., 13., 14., 19., 20. ja 27.09 ning 5.

ja 8.10.2018. Hageja ei töötanud 17. ja 26.09 ning 9.10.2018. Hageja kompenseeris need päevad

töötamisega puhkepäevadel.

14. Seega oli kostjal õigus tasumisele kuuluvast summast kinni pidada 4743.40 eurot

(käibemaksuga), s.o tööde lõpetamise tähtaja ületamise eest viivis 2810.40 eurot, 1188 eurot

paigaldamata tellingute eest, 432 eurot paigaldamata värvinurkade eest ja 300 eurot

ehitusjärelevalve täiendava tasu eest. Kostjal tuli tasuda hagejale 6979.20 eurot (11 709.60-

4730.40). Kostja on maksnud hagejale 388.90 eurot rohkem.

15. Lisatööde teostamise ja selle eest tasumise leppisid pooled eraldi kokku. See ei ole praeguse

vaidluse küsimus. Kostja viitas VÕS §-le 639 ja lepingule lisatud eelarvele, mis oli hagejale

täitmiseks kohustuslik. Sellest kõrvalekaldumisel on kostjal õigus teha mahaarvamisi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohus rahuldas 09.07.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale

välja töövõtulepingust tuleneva tasu 1882.60 eurot ja viivise 2658.50 eurot ajavahemiku

03.11.2018–05.02.2019 eest. Hagi jäi rahuldamata 2458.90 euro ulatuses. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

17. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lõikele 2 ja § 230 lõikele 1

selgitades, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

ning poole kohustus on tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lõike 1

tähenduses ning kohus nõustus pooltega. Vaidluse põhiolemus seisneb selles, kas pooled

leppisid kokku töö hinnas sõltumata sellest, kuidas täpselt töövõtja tulemuse saavutab või

vastupidi – tellija pidi maksma vaid tegelikult teostatud töö eest ning lepingus sätestatud töö

maksumus oli vaid ligikaudne. Sellest sõltub, kas tellija võis teha mahaarvamisi paigutatud

tellingute mahu ja tulemuse saavutamiseks kasutatud metoodikast lähtudes. Samuti vaidlevad

pooled selle üle, kas hageja hilines tööde üleandmisega ja kas ta vastutab selle eest (viivis tööde

üleandmisega hilinemise eest ja kahju seoses omanikujärelevalvega).

19. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus luges TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning

tõendite alusel tuvastatuks:

 pooled sõlmisid 27.08.2018 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama rõdude

ja paneelivaheliste vuukide remondi ja värvimise tööd ning kostja kohustus tasuma töö

eest 11 709.60 eurot (käibemaksuga);

 lepingus lepiti kokku tööde alguseks 03.09.2018 ja lõpetamise ajaks 30.09.2018

(lepingu punkt 2.1);

 kostja on hagejale tasunud ettemaksu 3600 eurot ja arve nr 08/10 alusel 3768.10 eurot.

Kostja on vähendanud kokkulepitud tasu 4341.50 euro võrra (eelarves nimetatud, kuid

tegemata töö eest; viivise võrra tööde üleandmisega hilinemise eest ja

omanikujärelevalve täiendav tasu 300 eurot);

 pooled leppisid kokku lisatöödes, mille teostamise üle vaidlus puudub ning mille eest

on kostja hagejale tasunud arve nr 09/10 alusel 1478.48 eurot;

 tööd valmisid 24.10.2018;

2-18-132197

 25.10.2018 tellija koostas ja allkirjastas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega

võttis vastu kokkulepitud lisatööd ja lepingujärgsed tööd, keeldus tasumisest tööde eest,

mis on tema hinnangul teostamata: fassaadi maalrinurga paigaldamine alumise

rõdupaneeli servale mahus 180m, tarnimata ehitustellingud mahus 330m2 ning nõuab

tööde viibimise tõttu kahju hüvitamist 300 eurot ja viivist (leppetrahvi) 2421.50 eurot.

Hageja ei allkirjastanud akti, kuna ei nõustunud mahaarvamistega;

 17.09. ja 26.09.2018 hageja töid ei teinud, sest ilmastik seda ei võimaldanud.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus vähendada lepingus kokkulepitud hinda

1620 euro võrra ning tasaarvestada kahjuhüvitis 300 eurot ja leppetrahvinõue 2421.50 eurot

lepingust tuleneva hageja tasunõudega. Hageja leiab, et töötasu vähendamine ning

tasaarvestuse tegemine on alusetu ning nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist täies

ulatuses. Hageja nõude aluseks on VÕS § 108 lõige 1 ja § 635 lõige 1. Kohus viitas ka VÕS

§-le 638.

21. Kohus tugines VÕS § 112 lõikele 1. Kostja on 25.10.2018 aktiga väljendanud, et on vastu

võtnud hageja tehtud tööd, sh ka mittenõuetekohase täitmise tellingute pinnaga 330m2 hinnaga

1188 eurot ning fassaadi värvimisnurkade paigaldamata jätmisega rõdu alumise ääre

paneelidele kogupikkusega 180m hinnaga 432 eurot. Seega on hagejal kohustus tõendada, et

vastavad tööd on nõuetekohaselt teostatud, et kostja on alusetult keeldunud nende

vastuvõtmisest ja alusetult hinda alandanud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-08,

punkt 21).

22. Hageja ei ole väitnud, et on nimetatud tööd teostanud. Hageja on märkinud hagis, et

tellingute pindala ei mõjutanud töö lõpptulemust ning fassaadi maalrinurga kasutamise asemel

kasutas ta alternatiivset tehnoloogiat, mis samuti ei halvendanud lõpptulemust. Tööde

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda

lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (vt ka Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-93-15, punkt 11). Seega kui kostja 25.10.2018 aktiga töö vastu võttis, ei tähenda see,

et töö oli nõuetekohane või et kostja ei võiks tugineda töö mittevastavusele ja rakendada

õiguskaitsevahendeid. Seda enam, et kostja on koheselt, kui talle töö üleandmiseks esitati (s.o

1 päeva jooksul), teatanud hagejale kirjalikult töös esinevatest puudustest (VÕS § 644 lõige 1).

Kostja ei ole väitnud, et hageja töö tulemus ei vastanud selle eesmärgile või ei olnud esteetiliselt

samaväärne.

23. Kohus tugines VÕS § 639 lõikele 1 märkides, et töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu

eelarve oli VÕS § 639 lõike 1 mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja

seda tõendama (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-102-14, punkt 14). Kui eelarve on siduv, ei saa

kohus omistada määravat tähendust lepingu sõlmimise asjaoludele ja hinnapakkumistele

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-72-15). Praegusel juhul väidab kostja, et eelarve oli siduv (kostja

07.06.2019 vastuse punkt 6). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Ka lepingu punktist 6 ei

ilmne, et lepingu tasu oleks mittesiduv. VÕS § 639 lõike 1 järgi tuleb siduvat eelarvet eeldada,

kui vastupidist kokkulepet poolte vahel ei ole. Antud juhul ei ole vastupidist kokkulepet.

24. Siduva eelarve puhul ei ole oluline, kuidas töövõtja lepingus kokkulepitud tulemuse

saavutab, nt kas töötab 3 või 6 inimest, mh ka kas tellinguid on rohkem või vähem, oluline on

see, et kokkulepitud tähtajal saavutatakse kokkulepitud tulemus. Tellingute kasutamine

puudutab töö tegemist abistavaid vahendeid – kui töö valmis saab, viiakse tellingud ära. Kui

tellinguid ei ole piisavalt ja töö seetõttu õigeaegselt ei valmi, siis selle eest kaitseb tellijat viivis

tööde üleandmisega hilinemise eest, kuid töö sisu ja tulemust tellingute maht ei mõjuta.

Tellinguid võib olla ka ülemäära, kuid töö võib ikkagi hilineda – seega ei saa tellingute

2-18-132197

kasutamise maht olla asjaoluks, mis õigustaks hinna alandamist. Hinna alandamise aluseks on

nõuetekohase töö ja puudustega töö väärtuste vahe, kuid kostja ei ole esile toonud, et rõdud ja

paneelide vuukide remondi tulemus on tellingute tõttu halvem võrreldes kohase tööga – kostja

on töö vastu võtnud ja töö kvaliteedile ei ole pretensioone esitatud. Seetõttu puudub alus tööde

maksumuse vähendamiseks tellingute vähesuse tõttu ja hagi tuleb 1188 euro maksmise osas

rahuldada.

25. Teise pretensioonina väidab kostja, et hageja pidi lepingu kohaselt paigaldama fassaadi

värvimisnurgad rõdude alumiste äärte paneelidele kogupikkusega 180m, kuid see töö on üldse

tegemata. Kohtu ette toodud asjaoludest ei selgu, kas vastavad nurgad pidid hõlbustama töö

tegemist ja oleks pärast tööde valmimist eemaldatud samuti kui tellingud või olid need valmima

pidanud töö osad. Kostja esitatud Bajadera Grupp OÜ omanikujärelevalve aktist 22.10.2018

ilmneb, et pigem oli tegemist tööde tegemist hõlbustava vahendiga (see oli vajalik, et joondada

vajaliku kvaliteediga paneelide servad) ning vajaliku kvaliteediga töö sai tehtud ka

armeerimisnurkadeta. Omanikujärelevalve on viidatud aktis kinnitanud, et tööde tehnoloogia

teostamise ja kvaliteedi kohta pretensioone ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et

armeerimisnurkadeta töö oleks puudustega või ebakvaliteetne. Kostja ei ole töö kvaliteedile

pretensioone esitanud, pretensioonid puudutavad töö tegemise vahendeid ehk sisuliselt on

pretensioonid töö tegemisel kasutatud tööriistade osas, mitte töö enda osas. Seaduses ega

lepingus ei ole ette nähtud alust tasu vähendamiseks sõltuvalt kasutatud tööriistadest, kui töö

ise on kvaliteetne. Seetõttu leidis kohus, et kostjal puudus alus tasu vähendamiseks kasutamata

armeerimisnurkade võrra summas 432 eurot. Ka selles osas tuleb hagi rahuldada.

26. Ülejäänud tööde puhul kehtib 25.10.2018 dokumendist tulenev eeldus, et need on

nõuetekohaselt täidetud. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud vastuväiteid seoses

muude tööde teostamise või nõuetele mittevastavusega, vaid märgib, et on tasaarvestanud

hageja tasunõude oma leppetrahvi nõudega ja kahju hüvitamise nõudega. Seega selleks, et

tuvastada, kas hagejal on nõue kostja vastu, tuleb tuvastada, kas kostjal oli nõue hageja vastu,

mille ta on kehtivalt tasaarvestanud.

27. Leppetrahvi nõude esitamise eeldusteks on kehtiv leping ja leppetrahvi kokkulepe,

võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui ei ole teisiti

kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-36-17, punkt 11). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu kehtivuse osas. Pooled on

lepingu punktis 5.2, 25.10.2018 aktis ja edasistes dokumentides kasutanud terminit viivis. VÕS

§ 113 lõike 1 kohaselt on viivist võimalik nõuda üksnes rahalise kohustusega viivitamise puhul.

Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid lepingus ettenähtud

tähtajaks, siis on tellijal õigus nõuda viivist 1% lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid

mitte rohkem kui 30% lepingu maksumusest (lepingu punkt 5.2). Arvestades lepingu sisu ja

eesmärki, lepingu keelekasutust, sh grammatilisi vigu ning muid VÕS § 29 punktis 5 toodud

lepingu tõlgendamise reegleid, on ilmne, et pooled on eksinud juriidilise termini kasutamisel

ning poolte tahe on lepingu punktis 5.2 olnud sõlmida kokkuleppe leppetrahvi tasumiseks VÕS

§ 158 lõike 1 mõistes. Sellele viitab ka asjaolu, et pooled on lepingu punktis 5.1 kokku leppinud

viivise tasumise kohustuses tellijapoolse rikkumise puhuks. VÕS § 29 lõike 2 järgi ei või

lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid

eksimuse tõttu. Seega leidis kohus, et pooled on sõlminud kehtiva leppetrahvi kokkuleppe VÕS

§ 158 lõike 1 mõistes.

28. Leppetrahvi nõude esitamiseks peab teine pool olema lepingut rikkunud ja vastutama

rikkumise eest, v.a kui pooled on kokku leppinud teistsuguses vastutusstandardis. Pooled sellist

2-18-132197

kokkulepet sõlminud ei ole, mistõttu tuleb kohtul lähtuda seaduses sätestatud eeldusest. Kohus

tugines VÕS §-le 100 ja § 103 lõikele 1.

29. Pooled leppisid lepingus kokku tööde lõpetamise tähtajas 30.09.2018. Tegelikkuses

valmisid tööd 24.10.2018 ehk 24 päeva hiljem. Lepingu punkti 2.1 kolmandas lauses on pooled

kokku leppinud järgnevas: „Tööde lõpptähtaeg võib muutuda sõltuvalt ilmastikuoludest

(tuul>12 m/s, sademed) vastastikusel kokkuleppel“. Kostja toob esile (05.03.2019 vastuse

punkt 9), et lepingu punkti 1 kohaselt võib tööde lõpptähtaeg muutuda ilmastikuoludest

sõltuvalt poolte kokkuleppel ning et hageja ei ole tema poole pöördunud tööde teostamise

tähtaja pikendamise palvega (kostja 07.06.2019 seisukoht). Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et pooled sellise kokkuleppe oleksid sõlminud kirjalikult või suuliselt. Seega ei ole

pooled kokkuleppel lepingus märgitud tööde valmimise tähtaega pikendanud. Kohtu hinnangul

ei tulene lepingu punktist 2.1 lepingu automaatset pikenemist halbade ilmastikuolude tõttu ning

asjaolusid arvestades oleks mõistlik eeldada, et sellises olukorras asuvad pooled omavahel

suhtlusse ning pikendavad tööde lõpetamise tähtaega. Hageja ei ole tõendanud, et lepinguga

ettenähtud tööd olid üleandmiseks valmis 30.09.2018 ja ülejäänud aja kuni 24.10.2018 tegi ta

ainult lisatöid. Seda ei ole kohtul tema ette toodud tõendite alusel võimalik tuvastada ja kostja

seda väidet omaks ei võtnud. Seega leidis kohus, et hageja on rikkunud lepingut ületades tööde

valmimise tähtaega 24 päeva võrra.

30. Hageja tugineb halbadele ilmastikuoludele ja on esitanud selle tõendamiseks

Keskkonnaagentuuri 01.11.2018 andmed tuule kiiruse kohta Tallinnas septembris ja oktoobris

2018. Keskkonnaagentuuri kirjale lisatud tuule kiirust iseloomustavas tabelis on kajastatud mh

see, et hageja esile toodud kuupäevadel oli tuule kiirus suurem kui 12 m/s ja seega esines alus

lepingu punkti 2.1 kolmanda lause rakendamiseks. Samas ei ole hageja pöördunud kostja poole,

et leppida kokku tööde valmimise uues tähtajas nii nagu lepingu punkt 2.1 seda ette näeb. Lisaks

on kostja esitanud kohtule ehituspäevikud, millest ilmneb, et tugeva tuule tõttu on töö katkenud

vaid kolmel päeval – 17.09, 26.09 ja 09.10.2018. Seega tuul küll esines, kuid teistel päevadel

ei takistanud see töö tegemist ja hageja kostja poole lepingu tähtaja muutmiseks ei pöördunud.

Kuna tuule kiirus takistas tööde tegemist vaid kolmel päeval, siis rakendas kohus nende kolme

päeva osas VÕS § 103 lõiget 2 ning luges, et nendel päevadel oli kohustuse rikkumine

vabandatav vääramatu jõu tõttu. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja on tööde

valmimisega hilinenud 21 päeva ulatuses (24-3) ja seega rikkunud poolte vahel 27.08.2018

sõlmitud lepingut ning vastutab kohustuse rikkumise eest.

31. Kohus tugines VÕS § 159 lõikele 2. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kasutas

kostja ehitusjärelevalve teenust, seega pidi kostja olema teadlik asjaolust, et tööd ei ole

tähtaegselt valminud, kuid esitas leppetrahvi nõude esimest korda pärast tööde valmimist

25.10.2018. Riigikohus on analoogses asjas asunud seisukohale, et enne kohustuse täitmist ei

saa poolel tekkida õigustatud ootust, et ta ei pea lepingus kokku lepitud sanktsioonidele alluma

ning juhul kui trahv on ajas suurenev, on selle nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik

enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus, seda eriti majandus- ja

kutsetegevuses tegutsevatel isikutel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-142-11, punkt 17). Seega oli

põhjendatud kostja käitumine oodata leppetrahvi nõude esitamisega kuni selgus selle lõplik

suurus ning kostja ei minetanud nõuet VÕS § 159 lõike 2 alusel. Kostja esitas nõude kohe, kui

selle suurus oli selgunud.

32. Kohus tugines VÕS § 197 lõikele 1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingu alusel peab

kostja hagejale tasuma 11 709.60 eurot ning lisatööde eest 1478.40 eurot. Kostja on tasunud

hagejale ettemaksu 3600 eurot, arve nr 08/10 alusel 3768.10 eurot ning lisatööde eest 1478.40

eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 08/10 summas 8109.60 eurot. Kostja keeldus tasumast

2-18-132197

vaidlusaluste tööde eest 1620 euro ulatuses ning tegi tasaarvestuse sama lepingu rikkumisest

tulenevate rahaliste nõuetega hageja vastu summas 4341.50 eurot. Kohtu hinnangul on täidetud

VÕS § 197 lõikest 1 tulenevad eeldused tasaarvestuse tegemiseks, sest poolte nõuded olid sama

liiki, samast lepingust tulenevad ja sissenõutavaks muutunud. Kostja on saatnud 04.12.2018

hagejale kirja, mida saab käsitleda tasaarvestuse avaldusena VÕS § 198 mõistes. Kostja on

selgitanud, milliseid nõudeid soovib ta tasaarvestada.

33. Küll aga ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud täies ulatuses. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostjal puudus õigus vähendada lepingu tasu 1620 euro võrra ning leppetrahvi

saab kostja nõuda vaid 21 päevaga hilinemise eest. Lepingu punktis 5.2 on pooled kokku

leppinud, et kui töövõtja ei lõpeta töid lepingus ettenähtud ajaks, on tellijal õigus nõuda viivist

pärast lõpptähtaja möödumist 1% lepingu summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem

kui 30% lepingu maksumusest. 1% lepingu summast on 117.10 eurot x 21 päeva on 2458.90

eurot. Seega on kostjal õigus tasaarvestada leppetrahv summas 2458.90 eurot.

34. Kostja esitas 25.10.2018 hageja vastu ka nõude kahju 300 eurot hüvitamiseks. Kostja

põhjendab nõuet asjaoluga, et tööde viibimise tõttu tekkis kostjal kahju seoses täiendava

ehitusjärelevalve teenuse kasutamisega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingut

rikkunud seoses tööde valmimise tähtaja viibimisega 21 päeva võrra ning on rikkumise eest

vastutav. Seega on põhimõtteliselt sellise nõude esitamine ja tasaarvestamine võimalik. Kostja

ei ole aga tõendanud kahju suurust, mistõttu puudub kohtul võimalus kindlaks teha, kas kostjal

oli õigus kahju hüvitamist nõuda ning selles osas oma nõue tasaarvestada. Kohus on kahel

korral andnud pooltele täiendava tähtaja oma väidete põhistamiseks ja tõendamiseks, kuid

kostja seda võimalust ei kasutanud.

35. Eelnevast tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude osaliselt summas 1882.60 eurot.

Leppetrahvi 2458.90 euro ulatuses oli kostja õigustatud tasaarvestama oma nõude hageja vastu.

Seega jäi hagi rahuldamata 2458.90 euro ulatuses.

36. Hagejal on kostja vastu ka viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 ja lepingu punkti 5.1 alusel.

Hageja on viivisenõuet vähendanud summani 2658.50 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele

vastu vaielnud. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus, mis

on sissenõuetavaks muutunud alates 03.11.2018, tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lõike 1

alusel rahuldada. Hageja on viivise arvestuse esitanud ajavahemiku 03.11.2018–05.02.2019

eest ning vähendanud seda 2658.50 euroni, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

37. Kohus tugines TsMS § 163 lõikele 1. Arvestades, et kostjaks on korteriühistu, kes ei ole

kohtumenetluses lepingulist esindajat kasutanud, pidas kohus õiglaseks, et menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks.

Apellatsioonkaebus

38. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

39. Kostja vaidlustab otsuse tõendite vale hindamise tõttu. Kostja jääb 05.03.2019 hagivastuses

ja 07.06.2019 menetlusdokumendis esitatud asjaolude ja seisukohtade juurde. Kohus on heas

usus ekslikult nõustunud hagejaga. Vaatamata kalkulatsioonile ei paigaldanud hageja tellinguid

ja see oli üks töödega viivitamise põhjustest. Samuti ei paigaldanud hageja maalrinurki, s.o

armatuuri, mis paigaldatakse krohvi tugevdamiseks. Seetõttu ei ole hageja tegevus fassaadi

2-18-132197

maalrinurkade paigaldamata jätmisel parimate tehnoloogiate kasutamine, vaid kostja petmine

hageja poolt, samuti nagu tellingutega.

40. 25.10.2018 tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga ning aktis märgitud ehitusjärelevalve tööde

eest tasumisega tõendas kostja, et kandis kahju 300 eurot. Kohtuasja arutamiseks

ettevalmistamisel saanuks kohus nõuda tasumist kinnitavaid dokumente.

41. Kostja vaidlustab ka kohtu arvamuse viiviste ja nende tasaarvestuse kohta. Vale on mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis, kui hageja on süüdi tööde teostamise tähtaja ületamises.

Kohus ei saa muuta pooltevahelise lepingu tingimusi. Töövõtulepingu punktis 5.2 on nimetatud

kostja õigust vähendada lepingujärgset tasu 1% võrra iga maksetähtaja ületanud päeva eest,

kuid mitte rohkem kui 30% lepingujärgsest tasust, ei saa pidada leppetrahviks.

Vastustaja seisukoht

42. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus

tuleb osaliselt tühistada (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Maakohus on osaliselt kohaldanud

materiaalõigust ebaõigesti ja rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata ning jaotab menetluskulud.

44. TsMS § 651 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, milles kohus

hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Rahuldamata jäänud osas hageja otsust ei vaidlustanud

ja see on jõustunud TsMS § 456 lõike 1 alusel. Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata maakohtu

poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid ja ringkonnakohus võtab need kaebuse lahendamisel

aluseks TsMS § 652 lõike 1 punktist 1 tulenevalt. Samuti ei ole vaidluse all pooltevahelise

õigussuhte kvalifitseerimine ja selles osas ei näe ka kolleegium alust maakohtu otsustustesse

sekkuda. Mh ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et 25.10.2018 dokument

(nimetusega tööde üleandmise-vastuvõtmise akt) sisaldab tellija avaldusi hinna alandamiseks

ja vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamiseks.

45. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu rikkus menetlusõigust, kui tuvastas

vaidlustatud otsuse põhjenduste punktis 35 fassaadi maalrinurkade kasutamise otstarbe, punktis

45 kohaldas VÕS § 103 lõiget 2 ja punktis 55 jättis tähelepanuta kostja viivise vähendamise

taotluse.

46. Vaidlustatud otsuse põhjenduste punktis 35 tuvastas maakohus, et töövõtja poolt

kasutamata, kuid 27.08.2018 lepingu lisas (kalkulatsioonis) sisaldunud fassaadi maalrinurgad

on sarnaselt tellingutega töö hõlbustamise vahendid (tööriistad) ja oleks peale töö tegemist

eemaldatud. Apellant on maakohtu tuvastatu vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga ja muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohus on ise otsuses möönnud, et

poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest ei selgunud, kas maalrinurgad pidid sarnaselt

tellingutega tööd hõlbustama või pidid need olema valmiva töö osad. Asjaolu, et tegemist on

tööd hõlbustavate vahenditega, tuvastas maakohus omanikujärelevalve 22.10.2018 akti alusel.

Apellatsioonimenetluses toimunud kohtuistungil selgus, et poolte vahel ei ole vaidlust, et

maalrinurkade otstarbeks on rõdude paneelide alumiste äärte krohvikatte tugevdamine ja kui

neid kasutatakse, jäävad need abivahendina krohvikihi sisse. Seega tõlgendas maakohus

2-18-132197

22.10.2018 akti ebatäpselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu

TsMS § 392 lõikele 3, millest tulenevalt on kohtul õigus eelmenetluses küsida

menetlusosalistelt selgitusi. Seega olukorras, kus kohtule jääb arusaamatuks mõni

menetlusosalise faktiline väide, tuleb anda väite esitajale (või ka sõltuvalt konkreetsest

menetlusest teistele menetlusosalistele) hilisemate vaidluste vältimiseks võimalus väidet

selgitada sõltuvalt valitud menetluse vormist kas kirjalikult või suuliselt.

47. Kolleegium on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud ebatäpsus ei muuda siiski maakohtu

lõppjäreldust seonduvalt maalrinurkade kasutamata jätmisega ebaõigeks. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et kalkulatsioonis nimetatud materjalidest mõne kasutamata jätmine ei anna

tellijale alust töövõtulepingu tasu alandamiseks, kui valmis töö vastas kokkulepitud

tingimustele. Töövõtuleping on VÕS § 635 lõikest 1 tulenevalt tulemuse saavutamisele

suunatud teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus

teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Käesolevas asjas on tõendatud, et kokkulepitud

töö (rõdude ja paneelide vuukide remont ja värvimine) tulemus vastas kokkulepitud

tingimustele. Seega ei saa mõne materjali kasutamata jäämine mõjutada kokkulepitud tasu

suurust (anda alust alandada kokkulepitud tasu) nagu ei saa ka mõne täiendava materjali

kasutamine anda töövõtjale alust nõuda täiendavat tasu. Kolleegium märgib, et isegi kui tellijal

saaks põhimõtteliselt olla konkreetses elulises olukorras õiguslikult alust nõuda hinna

alandamist VÕS § 112 alusel, ei ole kostja tõendanud selle sätte kohaldamiseks vajalikku

lepingu mittekohase täitmise väärtust. Konkreetse materjali kalkulatsioonis märgitud rahaline

väärtus ei tõenda, et selle võrra sai tellija töövõtjalt madalama väärtusega eseme

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48, § 65).

48. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus alandas ebaõigesti töövõtja poolt töö

valmimisega viivitatud päevade arvu 3 päeva võrra VÕS § 103 lõike 2 alusel ja vähendas

seeläbi

ebaõigesti

tellija

poolt

tasaarvestuseks

kasutatud

leppetrahvi

nõuet.

Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et lepingus

kokkulepitud 30.09.2018 asemel lõpetas töövõtja töö 24.10.2018, st 24 päeva kokkulepitust

hiljem. Samuti, et lepingus olid pooled leppinud kokku, et ilmastik ei pikenda automaatselt

lepingu tähtaega, vaid selles peavad pooled vastavalt lepingu punkti 1 kolmandale lausele

kokku leppima, kuid sellekohast tahteavaldust töövõtja tellijale ei teinud. Maakohtu otsus on

VÕS § 103 lõike 2 osas täielikult põhjendamata. Kolleegium ei nõustu, et käesolevas asjas

tuvastatud elulised asjaolud annaksid aluse tuvastada, et 3 päeval (17.09, 26.09 ja 09.10.2018)

oli tuul selline, mis annab aluse tuvastada vääramatu jõu esinemise. Keskkonnaagentuuri

01.11.2018 dokumendi kohaselt oli nimetatud kuupäevadel Pirital tuule kiirus tööajal (kella

8.00 ja 17.00 vahel) vastavalt vahemikus 11,9 kuni 18,5 m/sek, 15,6 kuni 22,8 m/sek ja 10,3

kuni 14,9 m/sek. Seega osaliselt esines küll tingimus (tuule kiirus enam kui 12 m/sek), mille

puhul oleks töövõtja saanud lepingu kohaselt algatada läbirääkimised tööde lõpptähtaja

muutmiseks, kuid töövõtja ei pidanud seda mistahes põhjustel vajalikuks. VÕS § 103 lõike 2

teise lause kohaselt on vääramatuks jõuks asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle

asjaoluga arvestaks. Kolleegium on seisukohal, et tuule kiirus Eesti kliimas on selline asjaolu,

millega arvestamist saab majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt töövõtjalt, kes teeb vabas

õhus ehitustöid (remondib ja värvib paneelmaja rõdusid ja paneelide vahelisi vuuke),

mõistlikult võttes lepingu sõlmimise ajal oodata. Lisaks nähtub lepingust, et selle asjaoluga

töövõtja lepingu sõlmimisel ka arvestas. Lepinguvabaduse põhimõtte alusel sõlmisid pooled

lepingu, mille puhul aga tuule kiirus ei omanud automaatset mõju lõpptähtajale, vaid selles osas

tuli saavutada vastastikune kokkulepe. Sellist kokkulepet pooled ei saavutanud. VÕS § 76 lõike

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

2-18-132197

49. Eeltoodu alusel muudab kolleegium maakohtu otsust selliselt, et vähendab töövõtjale

väljamõistetavat tasu täiendavalt 3 päeva eest arvestatava leppetrahvi summas 351.50 eurot

võrra, mille osas oli tellijal samuti õigus töövõtja nõue tasaarvestada. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevusena 1531.10 eurot.

50. Maakohus tuvastas otsuse punktis 55, et kuna tõendamist leidis, et tellija on tasu

maksmisega viivituses, on lepingu punkti 5.1 ja VÕS § 113 lõike 1 alusel põhjendatud tellija

viivisenõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid ei nõustu, et hageja nõue on

põhjendatud hagetavas summas 2658.50 eurot. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on kogu

kohtumenetluse olnud seisukohal, et hagejal ei ole õigust sellises suuruses viivisele.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sellesisulised kostja avaldused on kohtu jaoks piisavad, et

kaaluda viivise vähendamist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 alusel (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-132-12, punkt 12). Seejuures ei oma tähtsust, et hageja on väidetavalt juba esitanud

viivisenõude väiksemas suuruses, kui seda võimaldab lepingu punktis 5.1 sisalduv kokkulepe.

Kohtul tuleb kostja taotlusel kontrollida hagetava summa suuruse põhjendatust.

51. Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise ja leiab, et väljamõistetavat viivist tuleb vähendada

põhivõlgnevuse suuruseni järgmistel põhjendustel. 27.08.2018 lepingu punktis 5.1 leppisid

pooled kokku juhuks, kui tellija ei tasu lepingus ettenähtud makseid tähtaegselt, töövõtja õiguse

nõuda viivist 1% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui kogu

lepingu maksumus. Seega ei ole tegemist tavapärase viivise kokkuleppega, mille puhul sõltub

viivise suurus mh viivitatud makse suurusest. Samas ei mõjuta kokkuleppe sisu seda, et

tegemist on siiski VÕS § 113 kohase viivitusintressiga, mille eesmärgiks seadusest tulenevalt

on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele

kuuluva kahju suuruse arvestust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-14, punkt 13) ning mida võib

võlausaldaja raha maksmisega viivitamisel alati nõuda, sõltumata tegeliku kahju suurusest.

Riigikohus on korduvalt (nt lahendis nr 3-2-1-162-12, punktis 20) asunud seisukohal, et kui

võlausaldaja viivisenõue ületab põhivõla suurust ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses peab võlausaldaja tõendama põhivõlast suurema kahju olemasolu.

Käesolevas asjas ületab viivisenõue 2658.50 eurot viivitatud tasu 1531.10 eurot oluliselt. Sama

perioodi (03.11.2018 kuni 05.02.2019) eest oleks seadusjärgse viivise suuruseks ainult 31.88

eurot (võrdluseks oleks ringkonnakohtu otsuse seisuga seadusjärgne viivis ainult 261.76 eurot)

(vt www.viivisekalkulaator.ee). Hageja ei ole toonud esile, et tal oleks tekkinud kahju suuremas

ulatuses kui põhivõlg. Eeltoodust tulenevalt vähendab kolleegium viivisenõuet 1531.10 euroni.

52. Eelpool käsitlemata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks apellandile selgitab

kolleegium järgmist. Tellingutega seonduva vaidluse osas jääb kolleegium otsuses eelnevas

seoses maalrinurkadega toodud täiendavate põhjenduste juurde (vt käesoleva otsuse punkt 47).

Maakohus tõlgendas pooltevahelise lepingu punkti 5.2 õigesti leppetrahvi kokkuleppena.

Maakohus ei eksinud seejuures VÕS-i asjakohaste sätete kohaldamisel. Kolleegium märgib, et

lepingupoolte jaoks ei ole tegelikult sisulist vahet, kas kohus käsitles punkti 5.2 viivise või

leppetrahvi kokkuleppena. Viivise kokkulepet reguleerib VÕS § 113, leppetrahvi kokkulepet

VÕS §-d 158-163. Mõlemal juhul on seadusest tulenevalt kokkuleppel sama eesmärk –

lihtsustada lepingurikkumisega tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja lihtsustada

võlausaldajal kohustuse rikkumisega tekkiva kahju suuruse arvestust (VÕS § 113, § 161 lõige

1). Mõlemal juhul tuleb võlausaldajal tõendada, kui ta soovib täiendavalt nõuda kahju

hüvitamist, et talle lepingurikkumisega tekkinud kahju suurus on suurem kui nõutava

viivise/leppetrahvi suurus. Käesolevas asjas ei ole kostja toonud esile, et temal oleks tekkinud

tööde lõpetamisega venimise tõttu suurem kahju, kui tasaarvestuseks kasutatud leppetrahv

2810.40 eurot. Seega on leppetrahviga kaetud täiendav tasu omanikujärelevalvele 300 eurot ja

2-18-132197

seega ei oleks kostja saanud seda summat tasaarvestuseks kasutada ka juhul, kui vastavas

ulatuses kahju tekkimine temal oleks maakohtus tõendamist leidnud (VÕS § 161 lõige 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena kuuluvad hageja nõuded kokku rahuldamisele 56%

ulatuses ((2x1531.10) (4341.50+2658.50)-st = 44% jääb rahuldamata). Seega ei ole alust

rahuldada kostja taotlust jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust jätab ringkonnakohus maa- ja apellatsioonikohtus kantud kulud TsMS

§ 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda, mistõttu ei ole vajalik määrata poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Peeter Pällin, Leanika Tamm/