2-20-14123/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-14123

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi U.O. ja P.O. vastu ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: K.R.

e-post XXX

Kostja I: U.O; isikukood XXX; elukoht XXX või XXX või

XXX. Kostja II: P.O; isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt osaühing Aktiva Finants hagi U.O. ja P.O. vastu

ühisvara jagamiseks.

2. Lõpetada U.O. ja P.O. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, XXX, XXX mõttelist

osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, registriosa nr XXX ja müüa kinnisasi

avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja

müügist saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv

raha U.O. ja P.O. vahel võrdsetes osades.

3. Jätta osaühing Aktiva Finants hagi U.O. ja P.O. vastu läbivaatamata osas, milles osaühing

Aktiva Finants palub täita:

3.1. U.O. jäävate rahaliste vahendite arvel osaühingu Aktiva Finants nõuded U.O. vastu,

mis tulenevad tsiviilasjas nr XXX tehtud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

XX.XX.XXXX kohtulahendist, tsiviilasjas XXX tehtud Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja XX.XX.XXXX kohtulahendist ja tsiviilasjas XXX tehtud Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja XX.XX.XXXX kohtulahendist ning kanda summad Julianus

Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX;

3.2. P.O. jäävate rahaliste vahendite arvel osaühingu Aktiva Finants nõuded P.O. vastu,

mis tulenevad tsiviilasjas nr XXX tehtud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja

XX.XX.XXXX kohtulahendist ja tsiviilasjas XXX tehtud Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja XX.XX.XXXX kohtulahendist ning kanda summad Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr XXX.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud solidaarselt U.O. ja P.O. kanda.

7. Mõista U.O. ja P.O. solidaarselt osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 702

eurot 50 senti.

8. Mõista U.O. ja P.O. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes võib

TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale I e-posti teel kätte toimetatud

22. oktoobril 2020. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud 2. novembril 2020. Kohus andis kostjatele kirjaliku

vastuse esitamiseks tähtaja. Kostjad ei esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas

kostjaid, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul

hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Sissenõudja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse

(PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa

kohustuste täitmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX

kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 6418 eurot 35 senti. Nõudele lisandub viivis.

Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Hagejal on kostja I vastu

Pärnu Maakohus XX.XX.XXXX kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 1275 eurot

78 senti. Nõudele lisandub viivis. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus täiteasjas

nr XXX. Hagejal on kostja I vastu Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusest tsiviilasjas

nr XXX tulenev nõue 3785 eurot 31 senti. Nõudele lisandub viivis. Nõude sissenõudmiseks on

alustatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX. Hagiavalduse kohaselt kinnitas XXX O.K.

XX.XX.XXXX, et täiteasjades XXX, XXX ja XXX on täitmine kostja I lahusvara arvel

võimatu. XXX tuvastas, et kostjale I ei kuulu ainuomandina registrisse kantavat vallasvara.

XXX arestis kostja I arveldusarved, kuid täitemenetlustes ei ole laekumisi.

Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja II vastu Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX

kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 2298 eurot 45 senti. Nõudele lisandub viivis.

Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus nr XXX. Hagejal on kostja II vastu Pärnu

Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 217 eurot 5 senti.

Nõudele lisandub viivis. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr

XXX. Hagiavalduse kohaselt kinnitas XXX O.K. XX.XX.XXXX, et täiteasjades XXX ja XXX

on täitmine kostja II lahusvara arvelt võimatu. XXX tuvastas, et kostjale II ei kuulu

ainuomandina registrisse kantavat vallasvara. XXX arestis kostja II arveldusarved, kuid

täitemenetlustes ei ole laekumisi toimunud. Kostja II XXX, kuid tema sissetuleku suuruse tõttu

ei saa kinnipidamisi teostada.

Hagejal on seega mõlema kostja vastu täitemenetluses täidetavad nõuded. Kummagi kostja

lahusvarast ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab

TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistusraamatu andmetel kostjate ühisvara hulka kinnisasi

asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud

tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega

tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga XXX kuulub kostjate ühisvara hulka.

Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas

75 000 krooni. AS Swedbank kinnitas hagiavalduse kohaselt, et AS-l Swedbank ei ole

hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kuna hüpoteegipidajal ei ole enam hüpoteegiga tagatud nõudeid,

ei ole AÕS § 325 lõikest 1 tulenevalt ka nõudeid, mida tuleks hüpoteegiga koormatud

kinnisasja arvel rahuldada. Kuna hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud, võib koormatud

kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või

selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostjatele ühisvarana kuuluval kinnisasjal ei

lasu seega kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara

jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.

Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu

26. aprilli 2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse

ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole

kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, so

ühel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja

nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis

või vastuhagis. Kuna antud juhul on nõutud ühisvara jagamist üksnes nii, et müüa kinnisasi

avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdselt, saab kohus

otsustada, kas jagada ühisvara selle müümisega avalikul enampakkumisel või jätta ühisvara

jagamata. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist

ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja

asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud

ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja

saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd

pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lõikele 3 vastav osa ühisvaraks

oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka

kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb

jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse

esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel

võrdsetes osades ära.

Hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite

arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu.

Hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku

osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei otsusta kohtutäituri asemel, kuidas tuleks hageja

nõuete suhtes algatatud täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita. Ühisvara jagamise

tulemusena kummalegi kostjale jääv rahasumma on kummagi kostja lahusvara. Kostjate kui

võlgnike varale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

kohtutäitur. Kohus ei saa kohtutäituri asemel asuda kostjate varale sissenõuet pöörama. Hageja

saab TMS § 14 lg 2 alusel seega nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist

kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras,

mitte et kohus otsustaks kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara

jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada.

Hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu

PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara

jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka ise väitnud.

Hageja käsitletavaid nõudeid ei ole võimalik pidada ka TsMS § 445 lõikes 1 sätestatud

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid

rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema

tekkinud kummalegi kostjale lahusvara, so ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema

täidetud.

Nõuded, milles hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate

rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu, tuleb jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse

kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga

seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded

läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja

§ 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse

esitamise eest 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 50 eurot ja esindajatasu

460 eurot käibemaksuta. Hageja soovib riigilõivu 300 euro ja esindajatasu 460 euro hüvitamist.

Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi tasuda

riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Kuna

rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb

riigilõiv 300 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele kulunud neli tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud.

Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse

koostamisele kuulunud ajast kolm ja pool tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja pool

tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja

tunnitasu 115 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat

tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude

esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 402 euro ja 50 sendi

ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate

kanda, tuleb esindajakulu 402 eurot 50 senti mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

Kuna läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb

läbivaatamata jäänud nõuetega seotud esindajakulu 57 eurot 50 senti hageja kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik