2-17-12412/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Merike Varusk ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-12412

Kohtuasi

XX hagi Pärnumaa Jahimeeste Liidu vastu 21. mai

2017. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnumaa Jahimeeste Liidu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve

Kostja (apellant) Pärnumaa Jahimeeste Liit (registrikood

80073875), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 24. novembri 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta Pärnumaa Jahimeeste Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Pärnumaa Jahimeeste Liidu kanda.

4. Mõista Pärnumaa Jahimeeste Liidult XX kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1486 eurot 20 senti.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-17-12412

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 21. augustil 2017 Pärnu Maakohtule Pärnumaa Jahimeeste Liidu (kostja,

liit) vastu hagi (täiendatud 20. septembril 2017 ja 21. märtsil 2018), millega palus tunnistada

Pärnumaa Jahimeeste Liidu Lõpe Jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja mittetulundusühing, mille tegevusalaks on sportlik ja

meelelahutuslik jahipidamine. Kostja põhikirja p 3.1 järgi koosneb liit territoriaalsel alusel

moodustatud osakondadest, s.o jahiseltsidest. Hageja on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu

Lõpe jahiseltsi (selts) liige. 25. märtsil 2017 toimus seltsi üldkoosolek, kus otsustati hageja

kostja kohustuste rikkumise ja liidu eesmärkide täitmise kahjustamise tõttu seltsi liikmete

hulgast välja arvata. Hageja esitas 4. aprillil 2017 avalduse liidu volinike koosolekule, milles

palus hinnata otsuse õiguspärasust. Volinike koosolek tühistas 4. mai 2017. a otsusega

üldkoosoleku otsuse. 21. mail 2017 toimus seltsi üldkoosolek, kus otsustati taas hageja seltsi

liikmete hulgast samadel põhjustel välja arvata.

1.2. Kostjal ei olnud alust arvata hagejat põhikirja p 4.11 alusel liikmete hulgast välja. Hageja

on täitnud liikme kohustusi nõuetekohaselt ega ole kahjustanud kostja mainet ega takistanud

põhikirjaliste eesmärkide saavutamist.

1.3. Arvestades hagejale etteheidetavaid tegusid, oleks hageja suhtes kohaldatud meede ka

ebaproportsionaalne. Kostja saanuks väidetavate rikkumiste korral kohaldada hagejale muid

praktikas kasutatavaid karistusi (nt seajahiloa piirang).

1.4. Seltsi üldkoosolek ei olnud pädev otsustama hageja väljaarvamise üle. Kuigi liidu põhikirja

p-de 3.3.1 ja 4.11 järgi otsustab liidu jahiseltsi üldkoosolek liikmete vastuvõtmise ja

väljaarvamise, on põhikirja sätted väljaarvamise osas vastuolus mittetulundusühingute

seadusega (MTÜS). MTÜS § 33 lg 2 ei viita sätetele, mille alusel võiks mittetulundusühingu

osakonna üldkoosolek otsustada liikme liidust väljaarvamise. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme

väljaarvamise anda põhikirjaga juhatuse asemel liidu üldkoosoleku otsustada, mitte aga

osakonna, s.o seltsi üldkoosoleku otsustada. Liikmel puudub õigussuhe seltsiga. Seega on otsus

vastuolus seadusega ning tuleb ka sel põhjusel kehtetuks tunnistada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt oli seltsi üldkoosolekul põhikirja p 4.11.2 alusel õigus arvata

hageja liikmete hulgast välja. Hageja rikkus oma liikme kohustusi, sh:

2-17-12412

-

viibis 9. märtsil 2017 kuuekuuste lõastamata jahikoertega keeluajal metsas;

-

viibis 5. veebruaril 2017 kahe välismaalasest jahituristiga jahil, ei teavitanud sellest kostjat

päev ette ega maksnud nende eest õigel ajal päevaraha;

-

kasutas 29. novembril 2014 metsseajahil summutiga jahirelva ning liikus kütiliinist ette;

-

suhtub kaasjahimeestesse põlastavalt ja üleolevalt.

Lisaks on hageja kahjustanud kostja mainet ja eesmärkide täitmist, sest pidas koos oma vennaga

registreerimata söödakohta või vähemalt jättis registreerimata söödakohast seltsile teada

andmata, olles ise seltsi juhatuse liige.

2.2. Kostjal ei olnud põhikirja järgi õigust kohaldada hagejale nende rikkumiste eest muid

karistusi kui liikmete hulgast välja heitmine. Kostja on küll varem kohaldanud liikmetele nt

seajahilubade ajutise väljastamise piirangut, kuid seda kokkuleppel liikmega.

2.3. Kostja põhikirja p-d 3.3 ja 4.11 ei ole vastuolus mittetulundusühingute seadusega.

MTÜS § 33 lg 2 mõtte kohaselt kohalduvad osakonna üldkoosolekule samad sätted nagu

mittetulundusühingu üldkoosolekule. MTÜS § 19 lg 1 p 8 järgi võib üldkoosoleku pädevusse

anda ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite

pädevusse. Liidu struktuur annab seltsi üldkoosolekule õiguse otsustada liikmete väljaarvamise

üle. Jahimees on tihedamalt seotud seltsiga ning selts on paremini kursus jahimehe tegevusega

kui liit, mis hõlmab kõigi piirkondade jahiseltse. Faktiliselt on seltsil liikmega tugevam seos

kui liidul. Seega sai põhikirjaga anda liikmete väljaarvamise seltsi kui liidu osakonna

üldkoosoleku pädevusse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 22. novembri 2019. a otsusega hagi ja tunnistas vaidlustatud

üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9274 eurot 6 senti.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on liidu liikmetele

puhkusevõimaluste pakkumine jahindusliku tegevuse näol ja jahimajanduse arendamine

teaduslikult põhjendatud alustel (mittetulundusühing);

-

kostja koosneb territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, mille aluseks on reeglina

jahipiirkond, osakonnad ei ole juriidilised isikud;

-

hageja oli kostja Lõpe jahiseltsi liige;

-

Lõpe jahiseltsi 25. märtsi 2017. a üldkoosoleku otsusega arvati hageja seltsi liikmete hulgast

välja;

-

kostja volinike koosolek tühistas 4. mai 2017. a otsusega jahiseltsi otsuse;

-

Lõpe jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsusega arvati hageja uuesti seltsi liikmete

hulgast välja.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli seltsi üldkoosolek pädev otsustama hageja

väljaarvamise üle.

Liidu põhikirja p 3.1 järgi koosneb liit territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, reeglina

on territoriaalseks aluseks jahipiirkond, osakonna nimetuseks on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste

Liit jahiselts ning osakonnad ei ole juriidilised isikud. Põhikirja p 3.2 järgi on osakonna

kõrgemaks juhtimisorganiks osakonna üldkoosolek, mis koosneb antud osakonna koosseisu

2-17-12412

kuuluvatest liidu liikmetest. Põhikirja p 3.3 järgi kuulub osakonna üldkoosoleku pädevusse

liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine põhikirjas sätestatud korras.

See, et MTÜS § 33 lg-s 2 ei ole viidatud MTÜS § 16 lg-le 1, ei tähenda seda, et osakonna

üldkoosolekul ei ole oma osakonna piires pädevust liikmeid välja arvata. MTÜS § 33 lg 2 viitab

MTÜS §-le 19, mis sätestab üldkoosoleku pädevuse.

3.3. Maakohus tuvastas hageja käitumises rikkumisi, kuid leidis, et kostja rakendatud

sanktsioon (hageja jahiseltsi liikmete hulgast väljaarvamine) ei ole põhjendatud ning määratud

abinõu on hagejale etteheidetud ja kohtus tuvastatud tegusid arvestades ebaproportsionaalne.

3.4. Lisaks on otsus vastuolus liidu kõrgeima juhtimisorgani, s.o volinike koosoleku otsusega.

Hoolimata sellest, et volinike koosolek tühistas seltsi üldkoosoleku 23. märtsi 2017. a otsuse,

võttis seltsi üldkoosolek 21. mail 2017 samasisulise otsuse vastu.

3.5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista menetluskulude hüvitis 9274 eurot 6 senti. Hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud.

Põhjendatud ja vajalik kulu on 300 euro suurune riigilõiv ning äriregistri väljavõtte kui

dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143 p 2 tähenduses 10 eurot. Hageja on äriregistri

väljavõtte kohtule esitanud. Sõidukuludest on põhjendatud üksnes hageja lepingulise esindaja

sõidukulu seoses 11. aprillil 2018 eelistungiga, teistel kuupäevadel istungeid ei toimunud. Kuna

esindaja oli Tallinnast, siis otsene transpordikulu (nt autokütuse või bussipiletite maksumus) on

eelistungil osalemiseks tehtud kulu põhjendatud.

Hageja õigusabikulude nimekirjas sisalduvad kulutused õigusabile (15 841 eurot 67 senti) on

osaliselt põhjendamata. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning toimunud kohtuistungite arvu

ja kestust on põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 8931 eurot 60 senti, sh:

-

asja analüüs, kliendiga nõupidamine, muud nõupidamised ning hagiavalduse koostamine,

arvestades seda, et hagiavalduse sisu on 4 lehel ja hagi on keskmiselt keerukas ja mahukas

– 8 tundi × 136 eurot + käibemaks 20% = 1305 eurot 60 senti;

-

kostja vastusega tutvumine, kohtule vastamise tähtaja pikendamise taotluse koostamine,

kostja vastuse analüüs ja nõupidamine kliendiga, küsimused tõukoerte ühingu juhile, kostja

27. oktoobri 2017. a menetlusdokumendile vastuse koostamine ning 22. novembri 2017. a

seisukoha koostamine ja esitamine kohtule, arvestades kõiki tehtud toiminguid, sh kliendiga

nõupidamist, tutvumist, analüüsi ja küsimusi ning seisukoha mahtu – 8 tundi × 136 eurot +

käibemaks 20% = 1305 eurot 60 senti;

-

19. veebruari 2018. a eelistungiks ettevalmistus, arvestades eelnevalt tehtud toiminguid ja

seda, et kohus tühistas kostja taotlusel istungi aja – põhjendatud ajakulu 2 tundi × 136 +

20% käibemaks = 326 eurot 40 senti.

-

21. märtsil 2018 täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine koos tõenditega,

arvestades seisukoha mahtu (3 lk) ja lisatud tõendeid (2 tk) – 3 tundi × 136 + 20% =

489 eurot 60 senti;

-

4. aprilli 2018. a suhtlus kohtuga, ettevalmistus 11. aprilli 2018. a eelistungiks (arvestades,

et osaliselt oli ettevalmistus juba tehtud), nõupidamine ja osalemine eelistungil (3 tundi) –

3,5 tundi × 136 + 20% = 571 eurot 20 senti;

-

täiendavate tõendite kogumine, salvestise kuulamine (koosolekud, vestlused), tõendite

kogumise vajaduse väljaselgitamine, taotluse koostamine T. V ülekuulamiseks – 2 tundi ×

136 + 20% = 326 eurot 40 senti;

2-17-12412

-

kompromissläbirääkimised, salvestiste analüüs, arutelud telefoni teel, suhtlemine U. K –

1,5 tundi × 136 + 20% = 244 eurot 80 senti. Kostja ei pea hüvitama esindaja üldkoosolekul

osalemise kulu;

-

kohtuasja perspektiivide arutelu ja kommunikatsioon kohtuga, arvestades varasemat

ettevalmistust – 1 tund × 136 + 20% = 163 eurot 20 senti;

-

kompromissläbirääkimised ja arutelud, arvestades seda, et pooled on korduvalt taotlenud

kompromissläbirääkimisteks aega ja seoses sellega ka kohtuistungi aja tühistamist – 4 tundi

× 136 + 20% = 652 eurot 80 senti;

-

vaheotsuse taotluse koostamine, arvestades taotluse mahti (2,5 lk) – 2,5 tundi × 100 + 20%

= 300 eurot;

-

2. jaanuari 2019. a menetlusdokumendi koostamine, arvestades dokumendi mahtu (2,5 lk)

– 2 tundi × 100 + 20% = 240 eurot;

-

1. mai 2019. a kompromissläbirääkimised ja ettepaneku koostamine, arvestades seda, et

varem on ebaõnnestunult juba kompromissiläbirääkimisi peetud – 2 tund × 100 + 20% =

240 eurot;

-

kostja vastusega tutvumine ja 24. mai 2019. a menetlusdokumendi koostamine, arvestades

dokumendi mahtu (1 lk) – 0,75 tundi × 100 + 20% = 90 eurot;

-

konsultatsioon kliendiga, istungiteks valmistamine ning 16. ja 17. septembri 2019.

kohtuistungitel osalemine, arvestades istungite kestust – 13 tundi × 100 + 20% = 1560 eurot;

-

kohtuistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon ja 18. oktoobri 2019. a kohtuvaidluse

teeside koostamine, arvestades dokumendi mahtu (12 lk) – 9 tundi × 100 + 20% 1080 eurot;

-

kirjalik repliik kohtukõne teesidele – 0,3 tundi × 100 + käibemaks 20% = 36 eurot;

-

menetluskulude nimekirja koostamise kulusid ei hüvitata.

Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud selle menetlusega seoses ja ta ei ole

käibemaksukohuslane TsMS § 176 lg 5 ja § 174 lg 10 tähenduses.

Esindaja tasu 136 eurot (lisandub käibemaks) tunnis on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas

praktikaga.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt

palus kostja vähendada väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurust.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus hageja rikkumisi

tuvastades vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus menetlusõiguse norme, sh hindas

tõendeid vääralt ja jättis otsuse osaliselt põhjendamata. Kui maakohus oleks järginud

korrektselt menetlusõiguse norme ning kohaldanud õigesti materiaalõigust, siis oleks kohus

pidanud jõudma järeldusele, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.

4.2. Maakohus rikkus TsMS § 174 lg-t 1. Hageja menetluskulud ei ole kogu ulatuses vajalikud

ja põhjendatud.

Äriregistri väljavõtte saamise kulu 10 eurot ei ole põhjendatud, sest ei ole teada kas väljavõte

on seotud praeguse kohtuasjaga.

Transpordikulu 32 eurot 46 senti ei ole põhjendatud ja vajalik, sest lepingulise esindaja

tegevuskoht ja eelistungi toimumiskoht asusid samas linnas, seejuures ei saa menetlusosaliselt

2-17-12412

välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Lisaks

ei ole võimalik aru saada, millise toimingu tegemiseks oli kulu tehtud.

Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja oli menetluse jooksul ka käibemaksukohuslane. Seega

ei ole kogu menetluskulu koos käibemaksuga väljamõistmine ilmselgelt põhjendatud.

Dokumentide analüüsimise, arutamise ja kompromissläbirääkimiste osas on ajakulu

ülepaisutatud ja ei ole selge, kas need toimingud on tehtud selle kohtuasja raames.

Arvestades seda, et vaidlus ei ole sedavõrd keerukas, ei ole lepingulise esindaja kulud maakohtu

väljamõistetud ulatuses põhjendatud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

5.1. Hageja jäi kohtumenetluses varem esitatud seisukohtade juurde, sh selle juurde, et seltsi

üldkoosolek ei olnud pädev hageja väljaarvamist otsustama ning hageja ei ole rikkunud

kohustusi viisil, mis andnuks alust ta liikmete hulgast välja arvata.

5.2. Maakohtu väljamõistetud menetluskulude hüvitist ei ole alust vähendada.

Hageja esitas maakohtule äriregistri väljavõtte, millega seoses tal kulu tekkis.

Sõidukulu on seotud eelistungiga ning hagejale osutas õigusteenust sel ajal teine

advokaadibüroo, kelle tegevuskoht oli Tallinnas, sh ei ole nõutud esindaja sõidule kulunud aja

hüvitamist.

Eksitav on kostja käibemaksu puudutav väide. Kuigi FIE XX oli kuni 28. detsembrini 2018

käibemaksukohuslane, kandis hageja menetluskulusid eraisikuna ettevõtlusega mitteseotud

kuludena ega ole kuludelt käibemaksu tagasi arvestanud.

Menetluskulude hüvitis 9274 eurot 6 senti ei ole ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja

kulud olid sellest suuremad (10 620 eurot ilma käibemaksuta). Maakohus vähendas kulusid, mh

kompromissiläbirääkimistele, asja ettevalmistamisele ja analüüsimisele kulunud aja osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.

7. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hagi ja tunnistas

kostja jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsuse hageja seltsi liikmete hulgast

väljaarvamise kohta kehtetuks, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb vaidlustatud üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks seetõttu, et hageja

väljaarvamiseks üksnes jahiseltsi (mittetulundusühingu osakonna) liikmete hulgast ei olnud

õiguslikku alust ning jahiseltsi (mittetulundusühingu osakonna) üldkoosolek ei olnud pädev

hagejat liidu (mittetulundusühingu) liikmete hulgast välja arvama. Ringkonnakohus põhjendab

seda alljärgnevalt.

2-17-12412

7.1. Kostja kui mittetulundusühing on MTÜS § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, kellel on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 I lause järgi võime omada tsiviilõigusi ja

kanda tsiviilkohustusi. Mittetulundusühingul on MTÜS § 12 järgi liikmed, kelle liikmeks

vastuvõtmise otsustab MTÜS § 13 lg 1 järgi mittetulundusühingu juhatus, kui seda ei ole

põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Liikme võib mittetulundusühingust

MTÜS § 16 lg 1 järgi välja arvata mittetulundusühingu juhatuse otsusega, samas võib

põhikirjaga ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Mittetulundusühingu

liikmete üldkoosolek on MTÜS § 18 lg 1 I lause järgi mittetulundusühingu kõrgeimaks

organiks. Samas võib mittetulundusühingu põhikirjaga MTÜS § 25 lg 1 I lause järgi näha ette,

et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete

poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Praegusel juhul on kostja põhikirja p 7.1 järgi

kostja kõrgeim organ volinike koosolek. Seega täidab praegusel juhul kostja üldkoosoleku

ülesandeid volinike koosolek, kelle pädevusse saab põhikirjaga anda nii liidu liikmete

vastuvõtmise kui ka välja arvamise otsustamise.

Mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 I lause järgi olla ka osakonnad, kui see on ette

nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 3.1 I lause järgi koosneb liit territoriaalsel alusel

moodustatud osakondadest, mille nimetuseks on „MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit

(jahipiirkonna nimetusega) jahiselts“. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui

mittetulundusühingul (liidul) on osakonnad (jahiseltsid). Seejuures tuleneb nii MTÜS § 33 lg 1

II lausest kui ka põhikirja p 3.1 viimasest lausest, et osakonnad ei ole juriidilised isikud,

s.o iseseisvad tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad TsÜS § 26 lg 1 I lause tähenduses.

7.2. Osakondadel ei ole mittetulundusühingute seaduse järgi oma liikmeid. MTÜS 3. peatükk

puudutab mittetulundusühingu, mitte selle osakonna liikmesust. Küll aga võivad

mittetulundusühingu liikmed kuuluda samal ajal ka mõne osakonna liikmete hulka. Ka kostja

põhikirja IV jaotis puudutab liidu, mitte jahiseltsi liikmesust ning põhikirja p 4.14 järgi peab

liidu juhatus liidu liikmete registrit. Seega on kõik kostja liikmeks vastuvõetud isikud liidu,

mitte seltsi liikmed, hoolimata sellest, et põhikirja p-de 4.2–4.4 järgi toimub liidu liikmeks vastu

võtmine osakonna (seltsi) kaudu. Samuti saab kostja mõne liikme välja arvata üksnes liidu,

mitte seltsi liikmete hulgast. Praegusel juhul arvati hageja 21. mai 2017. a üldkoosoleku

otsusega välja jahiseltsi (osakonna) liikmete, mitte liidu (mittetulundusühingu) liikmete

hulgast. See ei olnud aga mittetulundusühingute seaduse ega kostja põhikirja järgi võimalik.

Selleks, et liikme saaks välja arvata üksnes jahiseltsi liikmete hulgast, peaks jahiselts olema

omaette juriidiline isik (mittetulundusühing), kellel on oma liikmeskond, või vähemalt peaks

jahiseltsi (osakonna) liikmesus ja üksnes seltsi, mitte liidu liikmete hulgast väljaarvamise kord

olema sätestatud põhikirjas. Praegusel juhul seda kostja põhikirjast ei nähtu. Seega on

vaidlustatud otsus vastuolus nii kostja põhikirja kui ka mittetulundusühingute seadusega ja

tuleb seetõttu MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.

7.3. Ka juhul, kui mõista 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsust selliselt, et hageja on arvatud

liidu liikmete hulgast välja, tuleb otsus kehtetuks tunnistada, sest selle otsuse võttis vastu

jahiseltsi üldkoosolek, kellele ei saanud mittetulundusühingute seaduse järgi põhikirjaga sellist

pädevust anda.

Iseenesest võivad mittetulundusühingu osakonnal olla oma juhtimisorganid. MTÜS § 33 lg 2 I

lause järgi saab mittetulundusühing põhikirjaga määrata, et osakonnal on juhtimisorganid, sh

osakonna alla kuuluvate liikmete üldkoosolek. Ka kostja põhikirja p 3.2 I lauses on sätestatud,

et osakonna kõrgeimaks juhtimisorganiks on osakonna üldkoosolek, mis koosneb osakonna

koosseisu kuuluvatest liidu liikmetest. Seda, kuidas osakonna liikmete üle arvestust peetakse,

kostja põhikirjast täpsemalt ei nähtu, kuid põhikirja p-de 4.2–4.4 alusel võib järeldada, et

2-17-12412

osakonna koosseisu kuuluvad tõenäoliselt need liikmed, kelle osakonna üldkoosolek on liidu

liikmeks vastu võtnud.

Kuigi üldjuhul peab MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustama liikmete vastuvõtmise

mittetulundusühingu juhatus, võib mittetulundusühing viidatud sätte järgi anda põhikirjaga

selle küsimuse mittetulundusühingu üldkoosoleku või oma muu organi otsustada. Kostja on

põhikirja p-des 3.3.1 ja 4.3 andnud liidu liikmete vastuvõtmise osakonna üldkoosoleku, st muu

organi pädevusse, mis on kooskõlas MTÜS § 13 lg-ga 1.

Liikmete väljaarvamist ei saa aga mittetulundusühing MTÜS § 16 lg 1 järgi

mittetulundusühingu muude organite pädevusse anda. Põhikirjaga saab mittetulundusühing

määrata, et mittetulundusühingust liikme väljaarvamise otsustab juhatuse asemel

mittetulundusühingu üldkoosolek, mitte aga muu organ, sh osakonna üldkoosolek. Praegusel

juhul on kostja põhikirja p-de 3.3.1 ja 4.11 järgi liikme väljaarvamine osakonna (seltsi)

üldkoosoleku pädevuses, mis on vastuolus MTÜS § 16 lg-s 1 sätestatuga. Kostja saanuks anda

põhikirjaga liikmete väljaarvamise pädevuse mittetulundusühingu üldkoosolekule või seda

asendavale volinike üldkoosolekule, mitte aga osakonna üldkoosolekule.

Eelnevast erinevale seisukohale ei saa asuda ka MTÜS § 19 alusel. Kuigi MTÜS § 19 lg 2 järgi

ei või põhikirjaga anda mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusest juhatuse või muu organi

pädevusse sama paragrahvi p-des 1–6 sätestatud otsuste tegemist, mille hulgas ei ole nimetatud

liikmete väljaarvamist mittetulundusühingust, ei välista see seaduses sisalduvaid teisi pädevuse

ühelt organilt teisele üleandmise piiranguid. Samuti ei saa osakonna üldkoosoleku vastav

pädevus tuleneda MTÜS § 19 lg 1 p-st 8, mille kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muude

küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Praegusel juhul on seadusega antud liikmete väljaarvamise pädevus mittetulundusühingu

juhatusele ning põhikirjaga saab selle anda üksnes mittetulundusühingu üldkoosoleku (volinike

koosoleku) pädevusse.

Kolleegium möönab, et iseenesest võib jahiseltsi liige olla tihedamalt seotud piirkondliku seltsi

tegevusega ning osakonna üldkoosolek ja juhatuse liikmed tunda ja teada paremini

väljaarvatavat liiget ja tema käitumist, kuid see ei anna alust järeldada, et kostja võis anda

põhikirjaga oma liikme väljaarvamise küsimuse piirkondliku seltsi otsustada. Kolleegiumi

hinnangul ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, et piirkondlik osakond otsustab liikme

mittetulundusühingust tervikuna väljaarvamise üle. Sellist küsimust saab objektiivsemalt

otsustada mittetulundusühingu juhatus või üldkoosolek (volinike koosolek), kes on vähem

mõjutatud isiklikest kaalutlustest. Juhul, kui kostja hinnangul oleks mõistlik, et liikmete

vastuvõtmine ja väljaarvamine ning liikmesus piirdub jahiseltsiga, peaksid kostja jahiseltsid

olema iseseisvad mittetulundusühingud (juriidilised isikud), mitte kostja osakonnad.

Eelnevat arvestades on kostja põhikirja p-des 3.3.1 ja 4.11 kostja osakonna üldkoosolekule

antud pädevus liikmete väljaarvamiseks vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 1. MTÜS § 7 lg 2 kohaselt

kohaldatakse olukorras, kus põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut. Seega

on liidu liikmete väljaarvamise otsustamine MTÜS § 16 lg 1 kohaselt liidu juhatuse pädevuses.

8. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu kostjalt hageja kasuks

menetluskulude

hüvitist

välja

mõistes.

Hüvitatavate

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramises osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6

järgi kordamata.

2-17-12412

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1

järgi hüvitatavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul on maakohus kaalunud hageja taotluses märgitud

kulude põhjendatust ja vajalikkust, lugenud hageja kulud põhjendatuks oluliselt väiksemas

ulatuses ning põhjendanud, miks on hageja taotletud dokumentaalse tõendi saamise kulud,

sõidukulu ja lepingulise esindaja kulu kohtu määratud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust arvata, et maakohus on kulude põhjendatust ja

vajalikkust kaaludes eksinud.

9. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata

ja apellatsioonikaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi kulus kostja lepingulisel esindajal

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12,25 tundi, sh maakohtu otsuse ja apellatsiooniga

tutvumisele, konsultatsioonile ja vastuse koostamisele 7 tundi, istungi ettevalmistamisele ja

istungil osalemisele 4,25 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele ning vastaspoole

nimekirjale vastuväite esitamisele 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja

vastuse sisu ja mahtu, aga ka ringkonnakohtu istungi kestust ja vaidlusaluste küsimuste mahtu,

on kolleegiumi hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

nende toimingute osas põhjendatud ja tehtud toimingud vajalikud. Menetluskulude nimekirja

koostamiseks ja vastaspoole kuludele vastuväite esitamiseks võis kogenud esindajal, arvestades

menetluskulude nimekirja ning vastuväidete sisu ja mahtu kuluda kokku 0,5 tundi. Seega on

põhjendatud ajakulu kokku 11,75 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (120 eurot koos

käibemaksuga), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära. Seega on kostja apellatsiooniastme

vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 1410 eurot (11,75 tundi × 120 eurot/tund =

1410 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

12. Lisaks taotleb hageja esindaja sõidukuluna 76 euro 20 sendi hüvitamist, sest esindaja pidi

sõitma Pärnust Tallinna Ringkonnakohtu istungile ja tagasi. Kuna esindaja pidi ringkonnakohtu

istungil osalemiseks sõitma Pärnust Tallinnasse, on sõidukulu vajalik kulu. Kuigi hageja ei

esitanud tõendeid sõidukulu suuruse kohta, lähtus ta sõidukulude suurust arvutades Riigikohtu

5. veebruari 2020. a otsuses väljendatud seisukohast, et lepingulise esindaja sõidukulude

suurust määrates saab analoogia korras juhinduda Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a

määrusega nr 164 kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto

kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra §-s 5 sätestatud hüvitise

piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (0,3 eurot × 254 km). Seda arvestades on

hageja sõidukulu taotletud ulatuses ka põhjendatud.

2-17-12412

13. Eelnevat arvestades peab kostja hüvitama hagejale apellatsioonimenetluse kuluna kokku

1486 eurot 20 senti (1410 eurot + 76 eurot 20 senti).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Merike Varusk, Vahur-Peeter Liin