4-20-2652/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.detsembril 2020.a, Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Väärteoasja number

4-20-2652 (2316,20,002487)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi

Sergei Gribin kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärele-

valvekeskuse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 18. mai

2020.a

otsusele

väärteoasjas

nr 2316,20,002487, millega karistati Sergei Gribinit

liiklusseaduse (LS) §-de 224 lg 1 ja § 242 lg 1, KarS

§ 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks;

Kaebuse esitaja

Sergei Gribin (isikukood 37708230342, X kodanik,

emakeel x keel, töötab xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx;

Kohtuväline menetleja:

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskus, esindaja T. R.

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134

maakohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt menetlusaluse isiku Sergei Gribini kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja

politseileitnant K. P. 18.05.2020.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2316,20,002487

osaliselt - Sergei Gribinile mõistetud karistuse osas.

3. Teha uus otsus, millega karistada Sergei Gribinit LS § -de 224 lg 1 ja LS § 242 lg

1, järgi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse

jõustumisel.

4. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba

Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja

Maanteeametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.

mai 2020.a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,002487 karistati Sergei Gribinit liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 224 lg 1 järgi ja LS § 242 lg 1 järgi, KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5

kuuks (väärteotoimik tl 14-16).

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 25. aprillil

2020.a kella 21.18 ajal xxx Tallinna, liikudes Toompuiestee suunas rikkudes liiklusmärgi 331

„sissesõidu keeld“ nõudeid, sõites edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda, rikkudes MKM

22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 11 nõudeid, samuti tema märgitud ajal ja kohas juhtis

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,15 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,20 mg/L+- 0,5 mg/L s.o 0,15

mg/L kohta, rikkudes oma tegevusega LS §-de 16 lg 2 ja § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime

väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS §-de 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi (väärteotoimik tl 1).

Menetlusaluse isiku kaebus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 09.06.2020.a Sergei Gribin koostatud ja esitatud

kaebus, millises viimane kinnitab nii oma süüd kui ka kahetseb oma tegusid. Sergei Gribin

märgib, et esimene karistus temale joobesjuhtimise eest määrati 17.01.2020.a, kahjuks ei

õnnestunud tal saadud trahvi õigeaegselt maksta, käesoleval hetkel suhtleb ta kohtutäituriga,

kes on maksegraafiku koostanud.

Ta ei ole enne käesolevat aastat seadust rikkunud, rohkem tasumata trahve tal ei ole.

25.04.2020.a episoodis oli tal väljahingatavas õhus alkoholi minimaalselt. Ta ei osanud arvata,

et klaas džinni, mille ta oli mitu tundi varem joonud, võib mõjutada ta keha. See oli tema süü,

et ta ei hinnanud oma seisundit õigesti. Ta töötab autoga, kullerina, ning kui ta kaotab oma

juhiload, siis ta ei saa enam töötada, kohtutäiturile maksta ja oma peret toetada. Tal on osaline

töövõimekaotus ning oli üldse väga raske tööd leida. Sergei Gribin palub anda kohtul talle veel

üks võimalus ja mitte jätta teda lemmiktööst ilma. Ta palub kohtul karistust muuta ja määrata

talle rahatrahv. Kaebuse esitaja annab kohtule esitatud kaebuses teada, et ta ei soovi

kohtuistungil osaleda (kd I tl 2-3).

Kohtuvälise menetleja vastus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 29.06.2020.a esitatud vastuses nõustub kohtuväline

menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja

menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Nimelt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale,

et Sergei Gribini süüline käitumine LS § 69 lg 3 ja LS § 16 lg 2 ning MKM 22.02.2011.a

määruse 12 § 9 lg 1 p 17 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega, väärteod on KarS § 63 lg 1 kohaselt õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja oma vastuses märgib, et menetlusaluse isiku suhtes teostatud

mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, mõõtmised on teinud pädev mõõtja, mõõtevahend oli

taadeldud, mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri

ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid s.t mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud.

Väärteoasjas oleva tunnistaja sõnade kohaselt märkas ta 25.04.2020 kella 21:18 ajal Tallinnas,

xxx juures liikumas halli sõiduautot Honda Civic re nr xxx, mis äratas tähelepanu asjaoluga, et

sõiduki juht sõitis ühesuunalisel teel vastassuunas. Juhile anti peatumismärguanne, sõidukit

juhtis Sergei Gribin, Tal tuli suust alkoholi lõhna, silmad olid läikivad ja uimased ja

reaktsioonikiirus häiritud, tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus näitas väljahingatavas

õhus alkoholi sisalduseks 0,15 mg/l. Seega kohtuvälise menetleja hinnangul tekitas

menetlusalune isik juhile keelatud seisundis ka potentsiaalselt ohtliku olukorra. Juhil on

kohustus enne sõitma hakkamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab tal sõidukit juhtida,

sõites olla tähelepanelik liikluskorraldusvahendite suhtes.

Sergei Gribini näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt LS § 224 lg 2 sätestatud süüteo

toimepanemise eest karistatud. 17.02.2020.a toime pandud rikkumise eest karistati teda

rahatrahviga 720.- eurot, menetlusalusel isikul on rahatrahv tasumata ning ta jätkab

liiklusväärtegude toimepanemist.

Kohtuväline menetleja märgib, et käesolevas väärteoasjas ei leidnud tuvastamist KarS § -des

57 ja § 58 karistust kergendavad ega raskendavate asjaolude esinemine, menetlusalusele isikule

kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on Sergei Gribin ise asetanud end kahel korral olukorda, mille

tulemusel on halvenenud tema varasem elukorraldus ja olukord. Mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine Sergei Gribini puhul ei ole välistatud karistusliik (kd I tl 17-18).

Kohtuotsuse motiivid

Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on kohtule teada andnud, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses, ei ole taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks (kd I tl 3, 17). Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema juhtides

mootorsõidukit 25. aprillil 2020.a kella 21.18 ajal xxx, liikudes Toompuiestee suunas eiras

liiklusmärgi 331 „sissesõidu keeld“ nõudeid, sõitis edasi antud liiklusmärgi mõjupiirkonda,

rikkudes selliselt MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 11 nõudeid, samuti tema märgitud

ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/L. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,20

mg/L+- 0,5 mg/l s.o 0,15 mg/l kohta, rikkudes oma tegevusega LS §-de 16 lg 2 ja § 69 lg 3

nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi.

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o mootorsõidukijuhi poolt muu

liiklusnõude rikkumise eest, kui puudub LS § -des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219,

221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi

kuni 20 trahviühikut.

LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimise eest

lubatud alkoholi piirmäära ületades st. mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi

kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole antud väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ning menetlusalusele isikule etteheidetud LS §

69 lg 3 ja LS § 16 lg 2 ning MKM 22.02.2011.a määruse nr 12 § 9 lg 1 p 17 nõuete rikkumiste,

LS § 242 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise osas kogutud

tõendid on asjakohased ning lubatavad seda alljärgnevatel põhjendustel.

Sisuliselt ei ole tekkinud vaidlust väärtegude toimepanemise ajas, kohas ja muudes

tõendamiseseme asjaoludes, vaidlustatakse üksnes kaebuse esitajale KarS § 63 lg 1 alusel LS

§ 224 lg 1 järgi teo toimepanemise eest määratud karistust.

Kaebuse esitaja on väärtegude toimepanemist tunnistanud. Nii on kohtule esitatud kaebuses

märgitud, et kaebuse esitaja olles ära joonud väärteoprotokollis märgitud ajal klaasi džinni, ei

arvanud, see mõjutab ta keha ning kaebuse esitaja on kinnitanud, et ta ei hinnanud oma seisundit

õigesti (kd I tl 3). Kohtuvälise menetleja poolt 25.04.2020.a poolt koostatud väärteoprotokollis

nr AB1576737 on menetlusalune isik kinnitanud, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobes olles, kuigi

arvas, et ta on kaine, ära oli ta joonud Long Drink alkoholi. Keelumärki ei pannud ta tähele

(väärteotoimik tl 1).

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 25.04.2020.a kella 21:20 ajal oli

menetlusele allutatud isikuks Sergei Gribin, kellel esinenud joovet kontrolliti mõõtevahendiga

AlcoQuant 6020 plus nr A418893 ning mõõtetulemuseks saadi 0,23 mg/l kohta (väärteotoimik

tl 2). Menetlustoimingu käigus tuvastati, et Sergei Gribin autost väljudes kergelt tuikus ning

tema suust tuli alkoholilõhna, reaktsioonikiirus oli häiritud s.t aeglane, pilk uimane

(väärteotoimik tl 2 pöördel). Kohtu hinnangul indikaatorvahendi kasutamise protokollis

sisalduvat teavet kinnitab veel 25.04.2020.a kella 21.38 ajal tõendusliku alkomeetri Dräger

Alcotest 9510 EE mõõtetulemus. Nimelt on Sergei Gribin eelpool märgitud ajal allutatud

menetlustoimingule ning tal on tuvastatud 0,20 mg/l alkoholijoove laiendmääramatusega +-

0,05 mg/l, lõpliku tulemiga 0,15 mg/l liitri kohta väljahingatavas õhus (väärteotoimik tl 7).

Mõõtetulemusi on Sergei Gribinile tutvustatud ning ta on tulemustega nõustunud

(väärteotoimik tl 2, 8). Seega on tõendatud, et Sergei Gribin temale väärteoprotokollis

etteheidetud ajal ja kohas rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et mõõtetulemus on mõõteseaduse §

5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures

mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRC-20/00006 kohaselt oli tõenduslik alkomeeter

Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumbriga ARKM-0084 taadeldud 10.01.2020.a (väärteotoimik

tl 9). Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega, sh

indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri tulemuste väljavõttega,

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 25.04.2020.a, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga

on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu selles, et kaebuse esitaja 25.04.2020.a

juhtis mootorsõidukit Honda Civic reg nr xxx, seda xxx, Tallinn piirkonnas olles ise isikuks,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l kohta

(väärteotoimik tl 2, 5-8).

Kohtu hinnangul Sergei Gribini süü LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises on tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, Sergei Gribinile

etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole

tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Sergei Gribin on

täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et Sergei Gribin on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

Sergei Gribin pidi pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes mõistma, et rikub LS §

69 lg 3 nõudeid pannes sellega toime väärteo. Sergei Gribin on isikuks, keda on varasemalt

samalaadse väärteo toimepanemise eest juba karistatud (väärteotoimik tl 11). Väärteo

toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et Sergei Gribin teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu (tarvitab alkoholi ning läheb peale seda mootorsõidukit

juhtima) ja soovis seda.

Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud Sergei Gribinile etteheidetava teo s.t LS

§ 224 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka LS § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011.a määruse nr 12 §

9 lg 1 p 17 nõuete rikkumist. LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma ja kinni pidama

sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Tunnistajana on üle kuulatud Algidas

Cibulskas, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 25.04.2020.a oli ta autopatrullis ning sõitis xxx

juures, kell 21:18 märkas ta sõiduautot Honda Civic reg xxx, milline sõitis vastassuunas

teelõigus, kus oli ühesuunaline liiklus. Sõiduk peatati ning kontrollimisel selgus, et sõidukit

juhtis Sergei Gribin, kes oli alkoholijoobes – indikaatorvahendi näit oli 0,23 mg/l, isik toimetati

Kesklinna politseijaoskonda (väärteotoimik tl 3). Kaebuse esitaja Sergei Gribin on

väärteoprotokollis ise märkinud, et tema, keelumärki sõites tähele ei pannud (väärteotoimik tl

1). Kohtu hinnangul nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja Algirdas Cibulskase väärteomenetluse

käigus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseteks ning haakuvateks teiste käeolevas

väärteoasjas kogutud tõendites sisalduva teabega.

Kohus peab menetlusaluse isiku märkust selle kohta, et keelumärki ta ei pannud tähele eluliselt

usutavaks, sest isik, kellel esinevad sellised alkoholijoobe tunnused nagu seda oli Sergei

Gribinil 25.04.2020.a kella 21:18 mootorsõiduki juhtimise ajal s.o 0,15 mg/l kohta, mh

menetlustoiminguid läbi viinud patrullpolitseiniku M. S. kirjelduste kohaselt oli kaebuse esitaja

kinnipidamise hetkel uimane, reaktsioonikiirus oli aeglane on ilmne, et kaebuse esitaja ei

pruukinud eelpool kirjeldatud tervisliku seisundi tõttu liiklusmärki tähele panna. Kohtu

hinnangul tunnistaja A. C. väärteomenetluse käigus antud ütlused on usaldusväärsed ning

käesoleva kaebemenetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, esitatud ei ole ühtegi tõendit,

mis võiks kohtu sellekohast veendumust kummutada.

Kohus peab vajalikuks märkida, et enne tunnistuse andmist on A. C. andnud ka allkirja selle

kohta ja viimast on hoiatanud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste andmise ning ütlustest

andmisest keeldumise eest. Tunnistaja on kaebemenetluse kestel andnud üksikasjalikke ütlusi

selle kohta, kuidas ta tööülesandeid täites märkas xxx, Tallinn maja juures, ühesuunalisel

tänaval vastassuunas sõitmas sõiduautot, kuidas ta Sergei Gribini poolt toimepandud

õigusrikkumist tajus ning milliseid menetlustoiminguid viimasega läbi viidi. Kohtu hinnangul

on tunnistaja A. C. näol tegemist täiesti erapooletu tunnistajaga, kellel ei ole varasemalt

kokkupuutumust olnud kaebuse esitajaga. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on

kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo LS § 242 lg 1 järgi õigesti kvalifitseerinud,

menetlusaluse isiku süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kaebuse esitaja on väärteo toimepannud vähemalt kaudse tahtlusega, menetlusaluse isiku süüd

ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus:

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause

kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule

süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon.

Käesolevas kaebemenetluses on Sergei Gribin taotlenud kohtult temale kohtuvälise menetleja

poolt LS § 224 lg 1 alusel põhikaristuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 äravõtmise

asendamist rahatrahviga.

Kohus asub seisukohale, et karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi

aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada

ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ja

LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo, Sergei Gribinile KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg

1 järgi karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena 5 kuuks on kohtu

hinnangul Sergei Gribini isikut ja tema poolt toime pandud väärtegude raskust arvestades

põhjendamatult karm.

Kohus möönab, et Sergei Gribin on isikuks, kellel on kehtiv väärteokaristus LS §-de 207 lg 1

ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Nii nähtub kohtule esitatud

karistusregistri õiendist, et kaebuse esitajat on 17.01.2020.a rahatrahviga 720.- eurot, millise

täitmise kohta kohtul info puudub. Kaebuse esitaja ise on kohtule esitatud kaebuses kinnitanud,

et trahv on tal maksmata, kuid kohtutäituriga on maksegraafik rahatrahvi tasumiseks sõlmitud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja on osalise töövõimega (kd I tl 12-13), ta

töötab X OÜ kullerina (kd I tl 2-3, 8-11).

Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteosajas ei ole kohtule

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Sergei Gribin vajaks mootorsõiduki juhtimisõigust seoses

liikumispuudega. Samas on tõendamist leidnud, et ta on osalise töövõimega, tal on töö leidmine

keskmisest keerulisem.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et varasem rahatrahv samalaadse teo eest ei ole

mõjutanud isikut piisavalt, et oma käitumist korrigeerida, kuid pikaajaline juhtimisõiguseta

jäämine mõjutab antud majanduslikus situatsioonis Sergei Gribinit ja tema peret eriti raskelt,

kuna juhtimisõiguse kaotamine tooks talle kaasa töökaotuse. Kohus leiab, et Sergei Gribini süü

ei ole suur, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli miinimumilähedane. Kuna on

ilmselge, et rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu (vaadates tema sissetulekute suurust, seda, et

ta on pere ainus toitja, et eelmise trahvi tasumiseks on koostatud maksegraafik) tuleb teda

karistada nende väärtegude eest KarS § 63 lg 1 kohaldamisel LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega, kuid seda seaduses ette nähtud minimaalmääras ehk 1 kuu.

Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja

politseileitnant

K.

P. pool

18.05.2020.a

väärteoasjas

nr

2316,20,002487 koostatud otsus tuleb tühistada Sergei Gribinile mõistetud karistuse osas, teha

selles osas uus otsus raskendamata Sergei Gribini olukorda. Sergei Gribini esitatud kaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 2, § 109 – 111; § 133-135.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)