Legislator Case Law & Legislation
2-19-7393/41 AI generated

2-19-7393/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-7393/41
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viru Maakohtu 14. septembri 2020 otsus menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mittetulundusühingult Voka jahtkond

Legislator headnote

AI generated

2-19-7393/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Viru Maakohtu 14. septembri 2020 otsus menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mittetulundusühingult Voka jahtkond

Keywords

AI generated
recognition of health insurers coordination of insurance benefits defect of consent sufficient access contract of carriage hardship grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7393

Tsiviilasi

Meelis Kallavuse hagi Mittetulundusühingu

Voka

jahtkond

vastu

12. aprilli

2019

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks.

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Kallavuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Meelis Kallavus (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja

(kostja):

Mittetulundusühing

Voka

jahtkond

(registrikood

80314770),

seaduslik

esindaja Marko Vinni

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. septembri 2020 otsus menetluskulude suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mittetulundusühingult Voka jahtkond

Meelis Kallavuse kasuks välja menetluskulud 1682 eurot.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 14. septembri 2020 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks

sõnastuseks:

„4.1. Rahuldada Meelis Kallavuse hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

4.2. Tuvastada Mittetulundusühingu Voka jahtkond 12. aprilli 2019 üldkoosoleku otsuse

p 3, millega arvati Meelis Kallavus välja Mittetulundusühingust Voka jahtkond, tühisus.

4.3. Jätta menetluskulud kostja Mittetulundusühingu Voka jahtkond kanda.

4.4. Välja mõista Mittetulundusühingult Voka jahtkond Meelis Kallavuse kasuks

menetluskulud maakohtus 1682 eurot, sh tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud

1332 eurot.“

5. Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

6. Rahuldada Meelis Kallavuse taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

Enam tasutud riigilõiv 125 eurot tagastada A.A. kontole nr X selgitusega „riigilõivu

tagastamine, tsiviilasi nr 2-19-7393“.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Meelis Kallavus (hageja) esitas 16. mail 2019 Viru Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Voka

jahtkond (kostja) vastu 12. aprilli 2019 üldkoosoleku otsuse p 3 tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt arvati hageja 12. aprilli 2019 üldkoosoleku otsusega kostja liikmete hulgast

välja. Üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadusest

tulenevat kokkukutsumise korda. Alternatiivselt on otsus kehtetuks tunnistatav, sest üldkoosolek

ei ole pädev organ sellise otsuse vastuvõtmiseks ja otsuse vastuvõtmisel rikuti põhikirjast ning

seadusest tulenevaid protseduurireegleid.

2. Kostja võttis 28. augustil 2020 hageja nõude õigeks. Kostja nõustus, et hageja väljaarvamise

kostja liikmete hulgast tegi ebaõige organ.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 14. septembri 2020 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas,

et kostja 12. aprilli 2019 üldkoosoleku otsuse p 3, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast

välja, on tühine. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 1322 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi omaks ning hagi tuli rahuldada õigeksvõtul

põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on põhjustanud oma tegevusega hageja

kohtusse pöördumise. Kostja tunnistas, et hageja väljaarvamise kostja liikmete hulgast tegi

ebaõige organ.

Arvestades vaidluse õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 1322 eurot (sh õigusabikulud 972 eurot ja riigilõiv 350 eurot).

Õigusabikulude suurus on põhjendatud osaliselt, s.o 6,75 tunni ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 14. oktoobri 2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse resolutsiooni p 4

tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks õigusabikulud välja mõistmata ning teha

selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud välja täies ulatuses

(vastavalt menetluskulude nimekirjale). Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult menetluskulude

suurust vähendanud. Hageja on menetluse algusest alates olnud seisukohal, et vaidlustatud otsuse

tegi ebaõige organ ning seda püüdnud kostjale ja maakohtule selgitada, et menetluskulusid kokku

hoida Kostja võttis hageja nõude õigeks alles pärast ringkonnakohtu poolt maakohtu määruse

tühistamist hagi läbivaatamata jätmise kohta. Kuivõrd maakohus lahendas vaidluse ebaõigesti, ei

saanud tegemist olla ka lihtsa vaidlusega.

5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt

menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1682 eurot.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud

972 eurot ületavas osas kostjalt välja mõistmata. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi

üksnes apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema

astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat

kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu otsus

tuleb hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas ise uue otsuse.

9. Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kindlaks määrata lepingulise esindaja kulu

12,75 tunni ulatuses (tl-d 102–103). Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et nõustub kostja

seisukohtadega, et hageja lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendamatult suured.

Maakohus leidis, et arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ning hageja

esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja nende mahtu, on hageja esindaja põhjendatud

õigusabikulud kokku 6,75 tunni ulatuses.

10. Iseenesest nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selles osas, et hageja lepingulise

esindaja 144 euro suurust tunnitasu (koos käibemaksuga) võib pidada põhjendatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul on aga maakohus põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise

esindaja menetlustoimingute ajakulu hagiavalduse ja määruskaebuse koostamise osas.

Kohtule

esitatava

menetlusdokumendi

ettevalmistamine

ei

sisalda

endas

ainult

menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku

positsiooni väljatöötamist. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et tegemist oleks keerulise

tsiviilasjaga. Arvestades käesoleva asja olemust, keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, leiab

ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik hagiavalduse (tl-d 2–6) koostamise ajakulu on 4 tundi,

mis hõlmab materjalidega tutvumist ja tõendite kogumist. Määruskaebuse (tl-d 77–80) koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis hõlmab maakohtu määrusega tutvumist, on ringkonnakohtu

hinnangul 2 tundi.

Põhjendatud ei ole suurendada hageja poolt kostja vastusele seisukoha (tl-d 45–48) koostamise

ajakulu 1,5 tundi. Hageja on selles menetlusdokumendis osaliselt korranud varasemalt esitatud

väiteid ja seisukohti. Lisaks ei olnud kostja hagiavalduse vastuses (tl-d 33–36) esitanud mahukaid

tõendeid, mida oleks pidanud hageja hindama.

Lisaks eelnevalt märgitud ajakulule 7,5 tundi ei ole õigusabi ajakulu 1,75 tundi vaidluse all

(maakohus on seda vaidlustatud otsuses aktsepteerinud).

Seega on ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu

1332 eurot (s.o 9,25 tundi tunnitasuga 144 eurot). Kostjal tuleb hagejale hüvitada

menetluskuludena 1682 eurot (sh õigusabikulud 1332 eurot ja riigilõiv 350 eurot).

11. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt

TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohtu järeldused on vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt

põhjendatud.

12. Hageja esitas 22. oktoobril 2020 taotluse enam tasutud riigilõivu (125 eurot) tagastamiseks

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lõike 4 alusel. Hageja palub enam tasutud riigilõivu tagastada samale

kontole, millelt riigilõiv tasuti.

Asja materjalidest nähtuvalt tasus Jelena Kallavus 14. oktoobril 2020 apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu 175 eurot (tl 118). Riigilõivuseaduse § 59 lg 16 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

50 eurot. Seega tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Hageja taotluse alusel tuleb

riigilõiv tagastada A.A. kontole nr X.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson