2-17-6563/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6563

Tsiviilasi

O O hagi Ericsson Eesti Aktsiaseltsi vastu

kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

40 275,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O O (isikukood xxx), määratud esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel

Kostja

Ericsson

Eesti

Aktsiaselts

(registrikood

10005211), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Annika Vait ja Siret Siilbek

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta O O hagiavaldus Ericsson Eesti Aktsiaseltsi vastu kutsehaigusega

tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja O O kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja töötas 2002 kuni 25.08.2014 kostja ja kostja õiguseellase Elcoteq Tallinn AS

juures monteerijana. Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus käte ülekoormushaigus

(M70.8/M65.4/M24.2/M25.5//Y96. Rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete

kudede haigusseisundid: randmepiirkonna tenosünoviidid, randmeliigese kõhrekompleksi

(TFCC) kahjustus; degeneratiivsed muutused randmeliigestes - sidemete kahjustus, osteoart-

rootilised muutused; randmeliigeste valu. Ohuteguriteks füüsiline töö koormusega kätele,

sundasendid. Kutsehaiguse väljakujunemise periood on 2002-2014. Hagejale määrati

28.12.2010 töövõimetuspension, mida pikendati kuni 31.12.2014. Põhjuseks üldhaigestumine

40%. Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2014 otsusega tuvastati hageja osaline töövõimetus 40%,

põhjus üldhaigestumine, 20% põhjus kutsehaigus, kogu püsiva töövõimetuse ulatus 40%.

Kostja lõpetas 25.08.2014 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel seoses hageja

töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu.

2. Hageja töötas 01.05.2010 kuni 28.02.2011 A-hallis ASC toodete monteerijana ning

01.03.2011 kuni 31.12.2012 samas A-hallis plaatide testijana, vahetustega tööaja (s.h. öine

vahetus) pikkuseks 12 tundi, mille jooksul tuli püsti seistes 1,7 kg raskuseid kaitsejalanõusid

kandes kassetialusel paiknevaid trükkseadmeid neljal testiseadmel testida. Ühes tunnis tuli

neljal testiseadmel testida 40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi, mõõtudega 100x200

mm ning vahetuse (12 tunni) jooksul tuli neljal testeril testida ca 440 tükkplaati. Esimese ja

neljanda testeri vahemaa oli 6 m ning hageja pidi 12 tundi pidevalt istumise võimaluseta

testseadmete vahel jooksma (vahetuses min ca 6 km).

3. xxx töötervishoiuarst O Hi 26.10.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab hageja

tervislik seisund töötada monteerija ametikohal. Tehti ettepanek töökeskkonna või

töökorralduse muutmiseks: vältida üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Järgmise

tervisekontrolli aeg okt. 2014. Kostja hageja töökeskkonda või töökorraldust ei muutnud. xxx

töötervishoiuarsti E V 29.10.2012 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab hageja tervislik

seisund töötada monteerija ametikohal. Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale

sobivuse kohta: töötaja üle viia istuvale tööle. Järgmise tervisekontrolli aeg määrati

29.10.2012.

4. Ajavahemikul 29.10.2012 kuni 21.03.2013 viidi hageja A-hallist B-halli praakfiltreid

remontima, töö oli vahelduvalt istudes – püsti, tööpäeva pikkuseks 12 tundi, töö sisuks

praakfiltrite kaaluga 3 kuni 15 kg käsitsi remont ja ühelt laualt teisele teisaldamine. Vahetuses

pidi remontima 20 - 25 filtrit, s.o. ca 2 tunnis, ühe filtri kaal 3 kuni 10 kg, s.o. kordades üle 4

kg, millise raskuse maksimaalmäära. Kostja ei täitnud töötervishoiuarsti O Hi 26.10.2011

tervisekontrolli otsust kehtivusega kuni oktoober 2014, mille kohaselt tuli vältida üle 4 kg

raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist ning samuti ei täitnud töötervishoiuarst E V

29.10.2012 otsust viia töötaja istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva jooksul

oli maksimaalne võimalus istuda oli 20-30 minutit.

5. xxx töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab kostja

tervislik seisund töötada töökorraldusega monteerija ametikohal. Ettepanek töökeskkonna või

töökorralduse muutmiseks: ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-

keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Soovitatav on rakendada osalist tööaega 8-

tunnise töövahetusega. Randme-ja küünarliigestel kanda tugisidemeid. Teha regulaarselt

lühiajalisi puhkepause lõõgastavateks harjutusteks kätele, õlavöötmele ja lülisambale igas

tunnis. Püsiva töövõime säilitamise eesmärgil vajab käsimassaaži kätele, kaelale.

Õlavöötmele ravikuurina 10 seanssi kuus a 20 minutit 2 korda aastas. Järgmise

tervisekontrolli aeg kuue kuu pärast 21.09.2013. Kostja täitis nimetatud otsust üksnes

osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes küünarliigesed

tugisidemetest ilma. Samuti ei võimaldanud kostja hagejale käsimasaaži kätele, mis

töötervishoiuarsti otsuse kohaselt oli vajalik püsiva töövõime säilitamiseks.

6. Kostja viis 12.08.2013 hageja üle p04/22 osakonda 8-tunnisel tööajal käsitsi komponentide

jääkide loendamiseks /sorteerimiseks. Vahetuse jooksul loendas kostja ca 40 - 50 pooli, s.t.

kuni 5,5 pooli tunnis. Kogu töö toimus sundasendis, istudes ning kogu tööaja vältel pidi

hageja vasaku käega tegema pööravaid liigutusi, kerimaks parempoolselt poolilt kile koos

sorteeritavate ja loendatavate komponentide jääkidega vasakpoolsele rullile. Töö jooksul

roteerumise võimalus puudus, samuti puudus igasugune võimalus kätt vahetada, et pidevalt

rulli keeravale käele veidigi puhkust anda. Kostja eiras töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013

tervisekontrolli otsuste ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega,

mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest ning millest

järelduvalt hagejal kutsehaiguse tekkimise ning kostjapoolsete rikkumiste vahel on põhjuslik

seos.

7. xxx töötervishoiuarst O H 30.08.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt tehti ettepanek

hageja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Hagejale ei sobinud tööoperatsioonid

kätega, mis nõuavad pööravaid-keeravaid liigutusi randmest ja sõrmeliigestest. Lubatud ainult

8-tunnine päevane töö. Kasutada randmete tugisidemeid. Järgmise tervisekontrolli aeg

hiljemalt 30.08.2014. Sama töötervishoiuarst saatis hageja 05.09.2015 seoses hageja käte

seisundi halvenemisega SAPEK Kutsehaiguste Keskusesse kutsehaiguse diagnoosimiseks,

diagnoos parema käe karpaalkanali sündroom. Kostja töötervishoiuarsti otsust ei täitnud,

mistõttu kostja tegevuse tõttu järgmise aasta jooksul hagejal kujunes välja kutsehaigus.

8. 25.08.2014 võttis xxx töötervishoiuarst O H vastu tervisekontrolli otsuse, mille kohaselt

hageja ei sobi tervisliku seisundi tõttu töötama antud ametil. Ettepanekud töökeskkonna või

töökorralduse muutmiseks puuduvad. Samal päeval kostja lõpetas hagejaga töölepingu.

9. Kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid

töötingimusi; kostja ei arvestanud asjaoluga, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire ega

pakkunud hagejale temas tervisele vastavat tööd. Samuti ei koostanud kostja antud töökoha

riskianalüüsi. Kostja, arvestamata seda, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire, ei

pakkunud hagejale tema tervisele sobivamat tööd, millega rikkus tervishoiu ja tööohutuse

nõudeid ning ei kindlustanud hagejale ohutuid töötingimusi.

10. Hageja lõplik nõue on välja mõista kostjalt hageja kasuks ühekordse hüvitisena

kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu perioodi 26.08.2014 kuni 20.02.2019 eest

5792,15 eurot (4890,33 eurot + 901,82 eurot) (vt 03.11.2020 kohtuistungi protokoll, III kd lk

6 pöördel).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

12. Hageja on väitnud, et ajaperioodil 29.10.2012 kuni 21.03.2013 pidi O O tõstma kuni 10

kg kaaluvaid filtreid, kuid hageja väide on ümberlükatud hageja enda poolt kohtule esitatud

tööinspektori

kutsehaigestumise

uurimiskokkuvõttega.

Tööandjale

on

kohustuslikud

täitmiseks töötervishoiuarsti otsused, kuid käesoleval juhul ei heida töötaja ette tööandjale

otsuse täitmata jätmist.

13. Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst E V 29.10.2012 otsust viia töötaja

istuvale tööle ning hageja viidi hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne võimalus

istuda 20-30 minutit. Tegelikkuses viidi hageja üle teise osakonda istuvale tööle. Alates

29.10.2012 - 21.03.2013 töötas hageja B-hallis, tema ülesandeks oli filtrite kokkupanek ja

testimine. Filter kaalus umbes 2,5 kg ja liini taga töötati istudes. Töötajal oli oma reguleeritav

töötool. Isegi kui kostja rikkumine esineks (millega kostja ei nõustu), puudub väidetava

rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Käesoleval juhul ei ole

kutsehaiguse tekkimisega seotud see, kas hageja tegi tööd istudes või seistes.

14. Töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 otsuses sisaldub üksnes ettepanek kanda randme- ja

küünarliigeste tugisidemeid. Tegemist ei ole ettekirjutuse, vaid ettepanekuga, mis ei oma

tööandja jaoks siduvat iseloomu, vaid on üksnes soovituslik. Hageja väidetu põhjal ei ole

seega võimalik tuvastada tööandja poolset rikkumist, sest tööandjal puudus õiguslik kohustus,

mida saanuks üldse rikkuda. Juba üksnes seetõttu ei saa kostja väide tööandja kohustuste

rikkumisest olla põhjendatud, sest kostjal puudus kohustus, mida oleks olnud võimalik

rikkuda. Hagejal diagnoositud kutsehaigus hõlmab üksnes hageja randmepiirkonna vaevusi

ega ole kuidagi seotud hageja küünarliigestega. Seetõttu puudub küünarliigese tugisideme

andmata jätmise osas VÕS § 127 lg 4 kohane põhjuslik seos tööandja väidetava rikkumise

(mida tegelikkuses ei esinenud) ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel.

15. Hageja on 20.09.2017 hagi tervikteksti punktis 14 omaks võtnud, et kasutas ka

küünarliigeste tugisidemeid. Hageja töökoht ei eeldanud pööravate liigutuste tegemist.

Hageja ei pidanud tegema pööravaid liigutusi – pöörles pool, mitte aga hageja käsi. Hageja

sõrmed peavad pooli pööramiseks olema fikseeritud selle ümber ning randmeside takistas

randme keeramist.

16. Töötervishoiuarst O H oli 30.08.2013 teinud ettepaneku töökeskkonna või töökorralduse

muutmiseks. Kostja võimaldas hagejale randme tugisidemete kasutamise. 16.01.2013

väljastas hagejale isikukaitsevahendina randmekaitse, mille kättesaamist on töötaja kinnitanud

oma allkirjaga ja mille kasutamist kinnitab ka hageja oma 27.11.2018 menetlusdokumendi

punktis. Randme tugisidemega ei tekkinud hagejal pöörlevaid-keeravaid liigutusi, nagu

tõendab tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte nr 3-7/10403-4,

milles on leitud, et kutsehaige töötas filtrite osakonnas testija ametikohal, kus oli vaja

ühendada filter testjaamaga kasutades kahte ühendust. Randme tugisideme eesmärk on

randme fikseerimine ning selle liikuvuse vältimine.

17. Töötervishoiuarst O Hi 30.08.2013 otsuse tegemise ajaks oli hageja juba üle viidud 8-

tunnisele tööajale teisele tööle, kus oli vaja loendada masina abil väikseid komponentide

jääke. Kostja poolset rikkumist ei esine, sest kostja on taganud hagejale randmetoe

kasutamise võimaluse ja 8-tunnise tööpäeva ning igati arvestanud hageja tervisliku seisundiga

talle sobiva töö leidmisel. Kostja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi töökohale, mida

täitis hageja ning riskianalüüsis esitanud ka kasutusele võetavad meetmed riskide vältimiseks

või vähendamiseks. Randmete ülekoormuse vältimiseks olid kasutusele võetud konkreetsed

meetmed: randmetoe kasutamine, massaažid, puhkepausid töös ja tootmisvõimlemine ning

töötaja oli juhistatud õigete töövõtete osas.

18. Hagejale on tutvustatud ohutusjuhendeid töökohtadel, kus ta on töötanud ning samuti

üldiseid kostja ettevõttes kehtivaid ametijuhendeid. Tööandja poolt kehtestatud juhendi

Ohutusjuhendite

üldosa

sätestab

üheselt,

et

töötaja

on

kohustatud

kasutama

isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et teguriteks, mis võivad põhjustada

kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes

ning muid ülekoormushaigusi. Seega on tööandja selgelt töökeskkonna ohuteguriks määranud

mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka teadlik. Tööohutusjuhendis

monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-liikumiselundkonna vaevused

(lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine). Nimetatud juhendiga on hageja allkirja vastu

tutvunud 05.10.2009, 10.05.2010 ja 05.03.2012. Kostjat on juhistatud õige istumisasendi

suhtes, monotoonsete liigutuste vähendamiseks regulaarsete tööpauside tegemiseks,

isikukaitsevahendi kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu),

kohustuslikus tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Lisaks on hagejale

tutvustatud veel mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate

töövahendite kasutamisest, millega tutvumist on hageja oma allkirjaga kinnitanud.

19. Kostja on hagejale korduvalt otsinud ja pakkunud tema tervislikule seisundile vastavaid

töökohti, mille hageja on vastu võtnud. 01.03.2011 viidi hageja üle A-hallis ametikohale, kus

hageja sai töötada kergemate esemetega. 29.10.2012 viidi hageja üle A-hallist B-halli filtreid

remontima, et hageja saaks teha istuvat tööd. 12.08.2013 viidi hageja üle B-halli kergemale

tööle, kus hageja loendas masina abil komponentide jääki ning tema tööpäev muudeti 8-

tunniseks.

20. Hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil (2002-2014) töötanud ka teiste

tööandjate juures, kelleks on xxx. Kostja saaks vastutada (mida kostja siinkohal ei mööna)

vaid 20% ulatuses ning selleski ulatuses mitte ainuisikuliselt vaid koos teiste tööandjatega,

kelle juures hageja on kutsehaiguse väljakujunemise perioodil töötanud. Hageja on jätnud

alusetult teiste tööandjate olemasolu arvestamata. Hageja on ebaõigesti kalkuleerinud hageja

poolt nõutava ühekordse hüvitise suuruse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

22. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt sissetuleku

kaotamisest perioodil 26.08.2014 kuni 20.02.2019 summas 5792,15 eurot. Hageja on

tööandaja võimalikud rikkumised välja toonud 26.11.2018 menetlusdokumendis. Hageja

tugineb nõuet esitades asjaolule, et hagejal diagnoositi kostja juures töötamise ajal

kutsehaigus, kostja oli hageja tervislikust seisundis teadlik, kuid kostja hageja töökeskkonda

või töökorraldust ei muutnud.

23. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja töötas 2002 kuni

25.08.2014 kostja juures monteerijana (I kd, tl 12-17). Hagejal tuvastati alates 28.12.2010

osaline töövõimetus 40% (I kd, tl 22-). Hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus käte

ülekoormushaigus (M70.8/M65.4/M24.2/M25.5//Y96 rakenduse, ülepingutuse ja suvega

seotud pehmete kudede haigusseisundid: randmepiirkonna tenosünoviidid, randmeliigese

kõhrekompleksi (TFCC) kahjustus; degeneratiivsed muutused randmeliigestes – sidemete

kahjustus, osteoartrootilised muutused; randmeliigeste valu. Ohuteguriteks füüsiline töö

koormusega kätele, sundasendid. Kutsehaiguse väljakujunemise periood on 2002-2014 (I kd,

tl 96-102). Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2014 otsusega tuvastati hageja osaline töövõimetus

40%, põhjus üldhaigestumine, 20% põhjus kutsehaigus, kogu püsiva töövõimetuse ulatus

40% (I kd, tl 25-26). xxx töötervishoiuarst O Hi 26.10.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt

lubab hageja tervislik seisund töötada monteerija ametikohal ning tehti ettepanek vältida üle 4

kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist (kd I, tl 32). xxx töötervishoiuarsti E V 29.10.2012

tervisekontrolli otsuse kohaselt tuleb töötaja üle viia istuvale tööle (I kd, tl 33). xxx

töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsuse kohaselt lubab kostja tervislik

seisund

töötada

töökorraldusega.

Töötervishoiuarsti

ettepanku

kohaselt

ei

sobi

tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmest ja

sõrmeliigestest. Soovitatav on rakendada osalist tööaega 8-tunnise töövahetusega. Randme-ja

küünarliigestel kanda tugisidemeid. Teha regulaarselt lühiajalisi puhkepause lõõgastavateks

harjutusteks kätele, õlavöötmele ja lülisambale igas tunnis. Püsiva töövõime säilitamise

eesmärgil vajab käsimassaaži kätele, kaelale. Õlavöötmele ravikuurina 10 seanssi kuus a 20

minutit 2 korda aastas (I kd, lk 44). xxx töötervishoiuarst O H 30.08.2013 tervisekontrolli

otsuse kohaselt tehti ettepanek hageja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, kuna

hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad pööravaid-keeravaid liigutusi randmest

ja sõrmeliigestest. Lubatud ainult 8-tunnine päevane töö ning kasutada tuleb randmete

tugisidemeid (I kd, lk 34). Töötervishoiuarst O H saatis hageja 05.09.2013 SAPEK

Kutsehaiguste Keskusesse kutsehaiguse diagnoosimiseks (I kd, tl 29). xxx 25.08.2014 otsuse

kohaselt hageja ei sobi tervisliku seisundi tõttu töötama antud ametil (I kd, tl 46). Kostja

lõpetas 25.08.2014 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel seoses hageja töövõime

vähenemisega terviseseisundi tõttu (I kd, tl 85).

24. Tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib esitada kahju hüvitamise

nõude VÕS § 1044 lg 3 järgi nii lepingu rikkumisele (st nõude alusena VÕS § 115 lg-le 1) või

tööandja õigusvastasele teole (st VÕS §-le 1043) tuginedes, kusjuures vastavate nõuete

rahuldamise eeldused on erinevad. Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes

kontrollida haginõuet mõlemal õiguslikul alusel, v.a kui ühel alusel saab nõude täielikult

rahuldada.

25. Kohus täitis 07.11.2018 toimunud eelistungil selgitamiskohustust (II kd, tl 90-93).

Kohus selgitas, et tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele

võtmiseks on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud

nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Seega eelkõige tuleb tuvastada, kas

kostja kahjustas hageja tervist kahjulike töötingimustega ning põhjustas sellega hagejale

kutsehaiguse, st kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud

nõuetega ja/või missuguseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid kostja rikkus. Riskide

õiglasemaks jagamiseks on kergendatud kannatanu (hageja) tõendamiskoormust teo

õigusvastasuse tuvastamisel. Juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on

tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega

tekitatud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on

tööohutuse nõudeid täitnud. Kui tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta kahju

hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises

süüdi. Kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest 20%, on eelduslikult samas ulatuses

vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse

tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime

kaotuse või vähenemise tagajärjel.

26. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võib hageja nõuda, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2)

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Üldjuhul peab

hageja tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Töölepingu

rikkumine tööandja poolt võib olla nagu muugi lepingulise kohustuse rikkumine üldiselt

vabandatav VÕS § 103 järgi. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse

tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses.

27. Lepinguvälise kahju tekitamise üldsäte on VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta

on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045

lg 1 p 2 järgi eeldatakse, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seega piisab VÕS § 1045 lg 1

p 2 järgi kostja teo õigusvastaseks lugemiseks üksnes sellest, et hagejale on kostja teoga

põhjustatud tervisekahjustus. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldusena tuleb

kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt, kostja teo õigusvastasus ja nende

kahe vahel põhjuslik seos ning seejärel eeldada VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Kostja

ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4 loetletud õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü

puudumise. Kui kostja tõendab, et osaliselt tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel, saab

kohus kahjuhüvitist vähendada.

28. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus

haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö

laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 5

diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning

kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kohus tuvastas

käesoleva otsus punktis 23, et hagejal diagnoositi 15.09.2014 kutsehaigus.

29. Kohus tuvastab kas ja mis osas oli kostja tegevus vastuolus õigusaktidega kehtestatud

nõuetega ja kas kostja on midagi rikkunud.

30. Hageja väitel tööandja ei täitnud töötervishoiuarst O Hi 26.10.2011 ettepanekut vältida

üle 4 kg raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist. Nimetatud perioodil töötas hageja A-hallis

testijana. Tõendamist on leidnud, et sellel ametikohal ei tulnud üle 4 kg raskuseid tõsta.

Hageja on menetlusdokumendis ise väitnud, et tal tuli ühes tunnis neljal testiseadmel testida

40-45 trükkplaati kaaluga 100-200 grammi mõõtudega 100x200 mm, vahetuse ajal (II kd, tl

95 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka tunnistaja T. Š 03.11.2020 kohtuistungil antud

ütlustega selle kohta, et hageja ei tõstnud üle 4 kg raskuseid. Võibolla 300-400 grammi ja on

natukene raskemaid, kuni 2 kg. Tunnistaja T. Š andis ütlusi ka selle kohta, et eeskiri, et ei

tohi tõsta käsitsi üle nelja kg kaaluvaid plaate või tooteid oli järgitud. Neil ei ole siiamaani

plaate mis kaaluvad üle nelja kilo (kd III, tl 9 pöördel). Vaidlus puudub selles, et hageja töötas

liinil ja pidi tõstma filtri osasid, mitte tervet filtrit. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest

nähtuvalt oli filtri kaal 3,1 kg (I kd tl 173-174). Hageja nimetatut ümber lükanud ei ole.

Seega ei tõstnud hageja ühelgi töökohal üle 4 kg. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et

töötervishoiuarsti 26.10.2011 tervisekontrolli otsuses on üksnes ettepanek vältida üle 4 kg

raskuste käsitsi tõstmist ja teisaldamist (I kd, tl 164).

31. Kohus analüüsib kas kostja täitis töötervishoiuarst E V 29.10.2012 otsust viia töötaja

istuvale tööle. Hageja väitel viidi ta hoopis tööle, kus päeva jooksul oli maksimaalne

võimalus istuda 20-30 minutit. Tunnistaja T. Š ütlustega on tõendatud, et hageja töötas B-

hallis pärast oktoobris 2012 arsti juures käimist istudes (III kd, tl 9 pöördel). Asjaolu, et

hageja viidi üle teise osakonda istuvale tööle, on tõendatud ka tööinspektsiooni 05.11.2014

kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttega nr 3-7/10403-4 (I kd tl 102, p IV-4 teine lõik).

32. Hageja sõnul täitis tööandja töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli otsust

üksnes osaliselt, kindlustades hageja üksnes randmeliigeste tugisidemetega, jättes

küünarliigesed tugisidemetest ilma. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta kasutas oma

vahenditega basseinis, parafiinravi, tabletiravi, männiokka vanne ning kandis randme-ja

küünarliigestel tugisidemeid, ilma nendeta ei olnud töötamine üldse võimalik (I kd, tl 130).

Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas randmetuge ning hagejale väljastati randmetugi.

Hageja esindaja märkis 07.11.2018 eelistungil, et hageja käis massaažis (I kd, tl 92). Seega

on hageja kohtumenetluses omaks võtnud, et ta käis masaažis. Samuti nähtub hageja

20.09.2017 hagiavalduse tekstist hageja sõnaselge kinnitus, et tööandja kindlustas

käsimassaaži kätele, kaelale, õlavöötmele (I kd, tl 130 p 13). Massaaži võimaldamine on

tõendatud ka tunnistaja T. Š ütlustega. Tunnistaja T. Š andis ütlusi selle kohta, et massaaž on

kostja motivatsioonipaketis ja töötajatele tasuta. Hageja väitis kohtuistungil, et ta siiski

massaaži ei kasutanud, sest käis samal ajal parafiini elektrisoojendusel (III kd, tl 18 pöördel).

Seega on tõendatud, et kostja võimaldas massaaži, kuid hageja seda ei kasutanud.

33. Hageja on esile toonud, et kostja eiras töötervishoiuarsti Ü Mi 21.03.2013 tervisekontrolli

otsuste ettepanekut, mille kohaselt hagejale ei sobi tööoperatsioonid kätega, mis nõuavad

pöörlevaid-keeravaid liigutusi randmetest ja sõrmeliigestest. Hageja ei ole tõendanud, et ta

oleks teinud pöörlevaid-keeravaid liigutusi. Tunnistaja S. K andis ütlusi selle kohta milliseid

liigutusi nad hagejaga tegi ning näitas randmeringi (III kd, tl 7 pöördel). Tõendamist on

leidnud, et sel ajal kandis hageja tööülesandeid täites randmekaitset. Tööinspektsiooni

05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest nr 3-7/10403-4 nähtuvalt ei tekkinud

randme tugisidemega antud ühenduste tegemisel pööravaid-keeravaid liigutusi (I kd tl 102 p

IV-4, kolmas lõik). Samuti andis tunnistaja T. Š ütlusi selle kohta, et kohaselt hageja

keerlevaid-pöörlevaid liigutusi tegema ei pidanud (III kd, tl 12 pöördel). Seega on tõendamist

leidnud, et randmekaitse kandmisel ei saanud hageja teha keerlevaid-pöörlevaid liigutusi.

34. Hageja väidab, et tööandja ei täitnud töötervishoiuarst O Hi 30.08.2013 otsust, kuna

hagejale ei sobinud tööoperatsioonid käega, mis nõuavad pöörlevaid-keeravaid liigutusi

randmetest ja sõrmeliigestest. Lubatud oli ainult 8-tunnine päevane töö ja kasutada tuli

randmete kaitset. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, sest hagejale oli võimaldatud randme

tugisideme kasutamine. Tunnistaja T. Š ütlustega on tõendatud, et hagejal oli võimalus teha

lühiajalisi pause ning võtta osa võimlemisest (III kd, tl 8 pöördel, 9 pöördel ja 11 pöördel.

Samuti nähtub kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest, et hagejal oli võimalus teha lühiajalisi

pause ning võtta osa tootmisvõimlemisest. Samuti oli kutsehaigele kättesaadav massaaži

võimalus, kus võis käia oma tööajast (I kd, tl 102 p IV-4 3 lõik). Hageja tööpäev oli selleks

hetkeks

juba

8-tunnine.

Hageja

on

nimetatu

omaks

võtnud

oma

27.11.2018

menetlusdokumendi punktis 12 (I kd, tl 96 pöördel) ja 20.09.2017 hagi (I kd 130) punktis 11.

35. Tööinspektsiooni 05.11.2014 kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte nr 3-7/10403-4

kohaselt on tõendatud, et 12.08.2013 viidi hageja arsti otsuse alusel kergemale tööle, kus oli

vaja loendada masina abil väikseid komponentide jääke. Komponendid olid väiksed, 1 kg

raskused, mis asetsesid kilepakendis lindina plastikrullil. Töö oli ainult päevane, 8-tunnises

vahetuses, (I kd 101 pöördel, p IV-1 viies lõik). Tunnistaja S. Ki andis ütlusi selle kohta, et

osad poolid olid väikesed ja kerged aga olid ka 40 cm läbimõõduga poolid. Need olid rasked

ja kaalusid üle kolme kilo (kd III, tl 7). Tunnistajad S. K ja T. Š ütlustega on samuti

tõendatud, et hageja tööpäevad olid sel ajal 8-tunnised. Seega on tõendatud, et kostja on

täitnud töötervishoiuarsti ettepaneku kergema töö ja 8-tunnise tööpäeva tagamise osas.

36. Kohus tuvastab kas kostja koostas hageja töökoha osas riskianalüüsi. TTOS § 13 lg 1 p 3

kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus

selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid

ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi,

sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja

töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Kostja on esitanud kõikide

ametikohtade kohta riskianalüüsid (II kd tl 65 pöördel kuni II kd tl 82 pöördel). Riskianalüüsi

olemasolu, töötajatele riskianalüüsi arutelu vormis tutvustamise toimumise ning riskianalüüsi

järgimise kohta andis ütlusi ka tunnistaja T. Š (III kd, tl 11). Nimetatut tõendab ka tööandja

järelepärimisele koostatud vastus xxx-i poolt, mille kohaselt on töötervishoiuarstid enne

terviseotsuste tegemist tutvunud nii riskianalüüsidega kui ka tehases kohapeal viibides

töötajate töökohtadega (II kd tl 114). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et riskianalüüsi

tutvustamist hagejale kinnitab ka fakt, et hageja võttis randmetoe 16.02.2013, kuigi seda

kajastati alles 21.03.2013 töötervishoiuarsti otsuses. Seega pidi hageja olema teadlik, et käte

ülekoormusriski ennetamiseks on võimalik kasutada randmetugesid. Selline info on hageja

jaoks olnud kättesaadav riskianalüüsi kaudu (II kd 68 pöördel, 74, 79 pöördel).

37. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 4 tulenevat kohustust

tutvustada hagejale tegevuskava, milles on väljatoodud tervisekahjustust põhjustada võivad

riskitegurid.

38. Kostja poolt kehtestatud juhendi Ohutusjuhendite üldosa (II kd 33 ja II kd 39) sätestab

üheselt, et töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid ning samuti toob esile, et

teguriteks, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsiline ülepinge, mis võib põhjustada

traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi. Seega on kostja

töökeskkonna ohuteguriks määranud mh käte ülekoormuse ning hageja on olnud riskidest ka

teadlik. Tööohutusjuhendis monteerijale on ühe võimaliku ohuna välja toodud tugi-

liikumiselundkonna vaevused (lihaspinged, liigeste liikuvuse vähenemine) (II kd, tl 49 ja 51).

Kostja on tõendanud, et hagejat on juhistatud õige istumisasendi suhtes, monotoonsete

liigutuste

vähendamiseks

regulaarsete

tööpauside

tegemiseks,

isikukaitsevahendi

kasutamiseks (seejuures oli väljastatud randmekaitse allkirja vastu), kohustuslikus

tootmisvõimlemises osalemiseks ning võimaldati massaaž. Hagejale on tutvustatud veel

mitmeid teisi tööohutusalaseid juhendeid ja kasutusjuhendeid erinevate töövahendite

kasutamisest millega tutvumist on hageja oma allkirjaga isiklikult kinnitanud (II kd, tl 21).

39. Seega oli hageja kogu töötamise aja teadlik kõikidest kutsehaigusega seonduvatest

ohuteguritest, mis valitsesid töökohtadel, kus ta töötas. Hageja väitel ei arvestanud kostja

seda, et hagejal tuvastati tööga seotud tervisehäire, kuid ta ei pakkunud tema tervisele

sobivamat tööd, millega rikkus tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning ei kindlustanud hagejale

ohutuid töötingimusi. Kohus on seisukohal, et tuvastamist on leidnud, et kostja otsis ja pakkus

hagejale korduvalt tema tervislikule seisundile vastavaid töökohti (I kd, tl 17 ja 101-102

pöördel). Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik kostjale arsti poolt tehtud

ettekirjutised olid soovitused ja ettepanekud.

40. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikkumisi toime pannud. Sellest tulenevalt ei ole vaja

tuvastada, kas kostja poolt nõuete rikkumise ja hagejale tekkinud kahju (kutsehaigestumise)

vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tule edasi analüüsida lepingulise kahju teisi eeldusi.

41. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka deliktilisel alusel (VÕS § 1043).

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse.

42. Tuvastamist on leidnud, et kostja on järginud kõiki töötervishoiuarstide otsuseid,

ettekirjutusi, aga ka soovitusi ja ettepanekuid. Seega ei ole täidetud deliktilise vastutuse

esmane eeldus ehk kostja tegu. Seetõttu ei ole vaja edasi analüüsida deliktilise vastutuse teisi

eeldusi.

43. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid kohtuotsuse

tegemisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle.

MENETLUSKULUD

44. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

45. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS §178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik