3-20-495/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-495

Haldusasi

R.P. ja K.P. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

poolt 30.01.2020 aadressil Pargi tn 18b, Tallinn,

asuvale

kinnisasjale

väljastatud

ehitusloa

nr

2012271/02708 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad: R.P. ja K.P., esindajad: v.adv Heili

Püümann ja v.adv Veiko Vaske

Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja

Kenneth Rivis

Kolmas isik: Raida OÜ (registrikood 14124444),

esindaja v.adv Kristel Viru

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebajate taotlus kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokumendi

tähelepanuta jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista

R.P.ilt

(isikukood:

xxxxxxxxxxx)

ja

K.P.ilt

(isikukood:

xxxxxxxxxxx) solidaarselt Raida OÜ (registrikood: 14124444) kasuks

välja menetluskulud summas 3027 eurot. Vastustaja ja kaebajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Kaebajatel tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates

käesoleva

lahendi

jõustumisest

kolmanda

isiku

poolt

näidatud

arveldusarvele. Kolmandal isikul tuleb kaebajatele teatada hiljemalt 3

päeva jooksul arvates kohtuotsuse tegemisest andmed, kuhu tuleb

menetluskulud kanda.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. jaanuaril 2021.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 07.11.2017 projekteerimistingimused nr

1711002/09401 elamu püstitamiseks kinnisasjale aadressiga Harju maakond, Tallinna linn,

Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b (katastritunnus 78401:101:3133).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 30.01.2020 aadressil Harju maakond, Tallinna

linn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b asuvale kinnisasjale ehitusloa nr 2012271/02708.

3. R.P.ile ja K.P.ile kuulub ühisomandina Nõmme linnaosas xxxxxx asuv kinnisasi, mis piirneb

Pargi tn 18b kinnistuga.

4. R.P. ja K.P. esitasid 16.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.01.2020 ehitusloa

nr 2012271/02708 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse

taotluse nõudega peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 17.03.2020 määrusega menetlusse ja kohaldas

HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud ehitusloa kehtivuse 30

päevaks (kuni 16.04.2020).

6. Raida OÜ esitas 08.04.2020 Tallinna Halduskohtule vastuväite 17.03.2020 määrusele,

paludes lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.04.2020 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

ning peatas TLPA 30.01.2020 ehitusloa nr 2012271/02708 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

8. Tallinna linn palus oma 06.05.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha

uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

9. Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 19.05.2020 määrusega jätta Tallinna linna

määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-

495 muutmata.

10. Tallinna Halduskohus määras oma 13.11.2020 määrusega asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

11. Kaebuse esitajad paluvad kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

11.1. Kaebajad selgitavad esmalt, et kaebajate kinnisasjal asub ühepereelamu, mida kaebajad

on kasutanud juba aastakümneid oma elukohana. Kaebajate kinnisasi ja kaebajate kinnisasja

ümbruses paiknevad kinnisasjad asuvad Nõmme miljööväärtuslikus piirkonnas.

11.2. Kaebajad on seisukohal, et vaidlusalune ehitusluba on nii materiaalselt kui ka formaalselt

õigusvastane. Vastustaja oleks pidanud EhS § 44 lg 1 p 1 kohaselt keelduma ehitusloa

väljastamisest põhjustel, et kavandatav ehitis ei vasta ehitisele või ehitamisele esitatavatele

nõuetele, kuna kavandatava ehitise püstitamine nõuab detailplaneeringu koostamist ja

ehitusluba on vastuolus Tallinna linna üldplaneeringuga, vastustaja enda poolt aluseks võetud,

kuigi

alles

vastuvõetud

staatuses

Nõmme

linnaosa

üldplaneeringuga

ja

projekteerimistingimustega. Täiendavalt oleks vastustaja pidanud ehitusloa väljastamisest

keelduma ka EhS § 44 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd ehitusluba riivab ebaproportsionaalselt nii

avalikke kui ka kaebajate õigustatud huvisid.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hinnata ehitusloale eelnevat õiguslikku regulatsiooni

laiemalt, sh kehtivaid kõrgema tasandi planeeringuid ja õigusakte. Täpsemalt on Riigikohus

selgitanud, et seadusest ei tulene, et ehitusloa andmisel ei tuleks lisaks detailplaneeringule

arvestada kehtiva üldplaneeringu ja muude asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid (RKHKo 3-

3-1-87-16, punkt 10.) Ehitusluba saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see on kooskõlas kõigi

ehitamise aluseks olevate õigusnormide ja aktidega. Antud põhjusel on ehitusluba

õigusvastane.

11.3. Ehitusluba on õigusvastane põhjusel, et kavandatud ehitise ehitamine nõuab

detailplaneeringu

koostamist,

st

kõnealust

ehitist

ei

saa

rajada

põhimõtteliselt

projekteerimistingimuste alusel. Vastustaja on antud juhul kohaldanud ebaõigesti PlanS § 125

lg 5.

Esiteks, kavandatud ehitis ei sobitu ei mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud

keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi. Käesoleval juhul ei ole alust kavandatava

kahepereelamu (sisuliselt ridaelamu) ehitamise õigust anda ilma detailplaneeringuta,

projekteerimistingimuste alusel. Kahepereelamu ei sobitu väljakujunenud keskkonda ei oma

mahult ega ka otstarbelt, arvestades piirkondlikku hoonestuslaadi, mida kujundavad

ühepereelamud.

Teiseks, kavandatavale ehitisele ei saanud väljastada ehitusluba projekteerimistingimuste

alusel ka seetõttu, et Tallinna üldplaneeringus ei ole määratud piisava täpsusega vastava ala

üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (st projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi),

millest tulenevalt on ka projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusluba lõpphaldusaktina

õigusvastane. Seda on korduvalt kinnitanud varasem kohtupraktika. (Vt näiteks Tallinna

Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721 p 17 ja 19.06.2019 otsus nr 3-18-835 p 18)

11.4. Ehitusluba on vastuolus Tallinna linna üldplaneeringuga, vastuvõetud Nõmme linnaosa

üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega.

Esiteks sätestab Tallinna linna üldplaneering, et miljööväärtuslik hoonestusviis ja keskkond

väärivad säilitamist. Kõnealune ehitusluba on selges vastuolus viidatud üldplaneeringu

eesmärgiga, kuivõrd viib piirkonda täiesti sobimatu ehitise rajamiseni.

Teiseks on ehitusluba vastuolus ka hetkel menetluses oleva (vastu võetud, kuid mitte

kehtestatud) Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, millele TLPA oma otsuse ise rajas.

Üldplaneeringu seletuskirja p 1.2 alusel ei ole paaris-, kaksik- ja ridaelamuid Nõmmele lubatud

ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra tüpoloogiaga. Käesoleval juhul andis

TLPA ehitusloaga justnimelt loa paaris/kaksik/ridaelamu ehitamiseks.

Kolmandaks, projekteerimistingimustes (küll õigusvastastes) on ette nähtud, et uued

kavandatavad hooned peavad olema olemasolevat keskkonda arvestavad ja kooskõlas

piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiiliga. Antud juhul ei ole see eeldus täidetud –

kavandatud kahepereelamu ei sobitu ümbruskonda. Seega on ehitusluba kui lõpphaldusakt

vastuolus ka projekteerimistingimustega kui enda eelhaldusaktiga.

11.5. Kavandatud ehitis kahjustab ebaproportsionaalselt nii era- kui ka avalikke huve (EhS §

44 lg 1 punkt 4).

Kahepereelamu kavandamine naaberkinnisasjale toob kaebajatele kaasa lubatust kaks korda

suurema privaatsuse riive, kaks korda suurema mürataseme, kordi suurema liikluskoormuse.

Kehtiva õiguse ja planeeringute alusel ei saa kaebajatel olla kohustust taluda lubatust oluliselt

suurema ehitisega kaasnevaid mõjusid, sh ehitise või suurema hulga parkimiskohtade nihkumist

kaebajate kinnistu poole. Täiendavalt ei ole kaebajad kohustatud taluma neile kuuluva

kinnisvara väärtuse vähenemist mahus ja viisil, mis kaasneb ehitusloa alusel ühepereelamute

rajooni keskele plaanitud sobimatu ja suure ruumilise mõjuga ridaelamu rajamisega. Ehitusluba

riivab

kaebajate

subjektiivseid

õigusi,

kaebajad

ei

ole

vaidlustanud

ehitusluba

populaarkaebusena. Ehitusluba riivab märkimisväärselt kaebajate omandipõhiõigust (PS § 32).

Kavandatud ehitis vähendab miljööväärtuslikku piirkonda sobimatu ehitisena nii kaebajate kui

ka teiste piirinaabrite kinnisasjade väärtust, lõhkudes senise iseloomuliku, miljööväärtusliku

ning ajaloolise piirkonna üldilme. Olukorras, kus ühepereelamute vahele vaiksesse aedlinna

püstitatakse korterelamu või ridaelamu, kaob ühepereelamutele iseloomulik privaatsus ja

keskkond, mis omakorda vähendab kinnistute väärtust. Ebaõige ja eluliselt mitteusutav on

vastustaja väide, et kahepereelamu rajamisega ei kaasne suuremat müra/mõjutust kaebajate

kinnisasjale võrreldes mõjutustega, mis kaasneksid ühepereelamu ehitamisega. Iga leibkond

suurendab ehitisega kaasnevat välismõju.

Isegi kui naaberkinnisasjale ehitatav ridaelamu ei tooks endaga kaasa omandipõhiõiguse riivet

(millega kaebajad ei nõustu), tuleneb kaebajate subjektiivsete õiguste riive Tallinna linna

üldplaneeringust (miljööväärtuslike alade plaan) ja projekteerimistingimustest. Kaebus on

tervikuna suunatud eesmärgile kaitsta üldplaneeringus ja projekteerimistingimustes ette nähtud

koormusnormidest kinnipidamist, tagamaks, et miljööväärtuslikku piirkonda ei ehitataks

rohkem, kui alusaktidega on lubatud.

11.6. Kaebajad toovad välja, et projekteerimistingimuste kohaselt on Pargi tn 18b kinnisasjale

lubatud ehitada üks kuni 240 m2 ehitusaluse pinnaga pereelamu, mille lubatud kõrguseks võib

olla kuni 8 m või 9 m. Projekteerimistingimustes on seatud ehitusprojekti koostamiseks

piirangud, et põhihoone projekteerimisel tuleb lähtuda muu hulgas naaberkruntide

privaatsusvajadustest, väljakujunenud ehitustavast, püüdes vältida naabrite hooviala varjamist

ning arvestada tuleb ka väljakujunenud arhitektuuristiili. Projekteerimistingimuste menetlusse

kaebajaid ei kaasatud ning nende andmisest kaebajaid ei teavitatud.

28.03.2019 said kaebajad ehitisregistrist teavituse, et TLPA-le on esitatud ehitusloa taotlus ja

Pargi tn 18b elamu püstitamise ehitusprojekt, kaebajad on haldusmenetlusse kaasatud ja

kaebajatel on õigus ja võimalus ehitusloa projekti kohta vastuväiteid esitada. Kaebajad esitasid

08.04.2019 ehitusloa projekti kohta vastuväited. 14.02.2020, st ligi aasta pärast vastuväidete

esitamist ja 14 päeva pärast ehitusloa väljastamist, vastas vastustaja kaebajate vastuväidetele,

jättis need arvestamata ning teavitas kaebajaid, et väljastas 30.01.2020 Raida OÜ-le ehitusloa

nr 2012271/02708 projektis kavandatud kujul.

Ehitusloaga on antud õigus selle aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt rajada Pargi tn 18b

kinnisasjale kahe korteriga kahekorruselise elamu (ridaelamu), ehitusaluse pinnaga 202,1 m2.

Projektijärgne

ehitis

on

vastuolus

nii

Tallinna

linna

üldplaneeringuga

kui

projekteerimistingimustest

tulenevate

piirangutega,

sh

ei

arvesta

naaberkruntide

privaatsusvajadusega ega väljakujunenud arhitektuuristiiliga. Ehitusluba on õigusvastane ka

seetõttu, et õigusvastased on selle eelhaldusaktiks olevad projekteerimistingimused ning

ehitusloaga ei ole nimetatud õigusvastasust kõrvaldatud. Projekteerimistingimused on

õigusvastased, kuivõrd TLPA tugines projekteerimistingimuste andmisel kehtestamata

haldusaktile (menetluses olev Nõmme linnaosa üldplaneering on üksnes vastu võetud) ning

rakendas ebaõigesti projekteerimistingimuste väljastamise regulatsiooni (planeerimisseaduse

(PlanS) § 125 lg 5 p-d 1 ja 2 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 4). Lisaks jättis TLPA piirinaabrid

haldusmenetlusse mitme aasta vältel kaasamata, mille tulemusena ei olnud kaebajatel võimalik

projekteerimistingimuste koostamise etapis oma seisukohti ja huve kaitsta ning sellele

järgnevas ehitusloa menetlemise etapis jättis TLPA kaebajate põhjendatud vastuväited

arvestamata, vastates neile alles 10 kuud pärast esitamist ning pärast ehitusloa andmist.

11.7. Vastustaja on ehitusliku sobilikkuse arvestamisel võtnud aluseks kitsalt kinnisasja

täisehitusprotsendi ja ehitusaluse pinna (s.t selekteerinud välja üksnes näitajad, millele

kavandatud ehitis vastab), jättes arvestamata ehitise korruselisuse, välisilme, arhitektuuri jms

tingimused, millele ehitis ei vasta. Tallinna linna üldplaneeringust ja projekteerimistingimustest

ei tulene mitte ainult nõue, et kinnistule võib rajada „pereelamu“, vaid ka nõue, et kavandatav

„pereelamu“ peab piirkonda sobima ja vastama varasemale arhitektuuristiilile. Kõnealusel

juhul soovib kolmas isik rajada Pargi tn 18b kinnistule tüüpilise ridaelamu tüüpi

kahekorruselise kahepereelamu. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr

51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” lisale loetakse ridaelamu või kaksikelamu

sektsiooniks hoone osa, millel on oma katus ja sissepääs maapinnalt. Kaebuse vastuse lisas 5

kajastatud lahendus vastab üheselt ridaelamu tüpoloogiale. Tegemist ei ole piirkonnale

iseloomuliku viilkatusega ja väikesemahulise kavandatud ühepereelamuga. Seega ei ole

kavandatav ehitis ilmselgelt piirkonda sobilik.

Isegi kui ühe kaalutlusena võtta arvesse menetluses olevat Nõmme linnaosa üldplaneeringut, ei

ole ka sellisel juhul ridaelamu/paariselamu ehitamine lubatud. Vastustaja on toonitanud üksnes

nõudeid, mis kohalduvad väikeelamu alale ehitamisel, jättes tähelepanuta miljööväärtusliku

alaga kaasnevad nõuded. Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et paaris-,

rida-, vaip- ja aatriumelamuid ei ole Nõmmele lubatud ehitada. Antud juhul soovitakse

ehitusloaga rajada just paaris- ja ridaelamut.

11.8. Kaebajad toovad vastuseks kolmanda isiku seisukohtadele välja, et vaidlusaluses

kvartalis, mis jääb Pargi, Haldja, Ugala tänavate ja Taara pst vahele ja mis kaebajate

subjektiivseid õigusi vahetult puudutab, on säilinud algne miljöö ja hoonestuslaad. Kvartali

elamutest kaks on loetud väärtuslikuks ja veel kuus miljööväärtuslikuks. Ainus kahepereelamu

antud kvartalis, mida kolmas isik samuti oma plaanil esitleb, on kolmanda isiku enda poolt

ühepereelamust kahepereelamuks ümber ehitatud Pargi 20a. Selleks kaebajad kaebuse

esitasidki, et kodukvartali miljöö kolmanda isiku kinnisvaraarenduse tõttu tervenisti ei häviks.

Muud kolmanda isiku poolt märgitud elamud Pargi-Haldja-Ugala-Taara kvartalis, milles

Ehitisregistri andmetel on eluruum formaalselt osadeks jaotatud ja mida kolmas isik seetõttu

nimetab „kahepereelamuteks“, ei ole oma mastaabilt ja ruumiliselt mõjult kavandatava elamuga

mitte kuidagi võrreldavad. Kõik kolm on tüüpilised väikesed ühepereelamud. Kõigi kolme

hoone ehitisealune pind ja eluruumide pind on kordades väiksemad kui kolmanda isiku

kavandataval hoonel. Ehkki elamud on ilmselt nõukogude ajal „arvele võetud“ arvestuslike

väikekorteritena, kuna elamutel on kaks sissepääsu (n-ö peauks ja köögi- või saunauks), ja

vastavad andmed on Ehitisregistrisse automaatselt üle kantud, on tegu tüüpiliste

ühepereelamutega (vt tl 180p-181).

Täiesti ainetu on kolmanda isiku väide, et piirkonnas on mitmeid lamekatusega või väikese

katusekaldega maju, millel on kaks või isegi enam täiskorrust ja mitu korterit ning elamutest

suure osa moodustavad vähemalt kahepereelamud. Ainus sellistele tunnustele vastav hoone

kvartalis on kolmanda isiku enda poolt ehitatud hoone aadressil Pargi 20a, mistõttu jääb

arusaamatuks ka jutt ebavõrdsest kohtlemisest.

11.9. Kaebajad märgivad, et nad on tõendanud kaebuse lisadena 6 ja 7 (tl 31-39) esitatud

ehitusloa menetluslike märkuste ja Nõmme LOV kirjaga, kus linnaosavalitsus ja piirkonna

arhitekt leidsid vaidlusaluse ehitusloa menetluses, et lahendus ei vasta Nõmme

miljööväärtuslikule arhitektuurile ning erineb oluliselt kõrvalasuvatest miljööväärtuslikest

ehitistest ning piirkonda sobivaks saaks pidada ühe täiskorruse ja ühe katusekorrusega

ühepereelamut. Sellele vaatamata väljastati üldsõnaliste projekteerimistingimuste alusel

ehitusluba, mis miljööväärtusliku piirkonna olemust täielikult eirab. Samuti on kaebajad

tõendanud ja selgitanud, et tulenevalt kehtiva üldplaneeringu liigsest määramatusest ei ole selle

alusel võimalik Nõmmel õiguspäraselt anda ehitusõigust projekteerimistingimuste kaudu, mida

kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu praktika.

11.10. R.P. ja K.P. paluvad määrata kindlaks haldusasjas nr 3-20-495 menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Tallinna linnalt välja menetluskulud summas 6225 eurot vastavalt kohtule

esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 156-161) solidaarselt R.P.i ja K.P.i kasuks.

Kaebajad märgivad veel, et kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokument, mis esitati peale

tööpäeva lõppu ja ei ole esitatud tähtaegselt ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Nimelt esitades

uusi tõendeid ja seisukohti sisaldava dokumendi viimasel päeval pärast kella 19.00, ei saanud

kolmas isik mõistlikult eeldada, et kohtul oleks võimalik see samal päeval teistele

menetlusosalistele edastada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

12.1. Vastustaja leiab, et kaebajate subjektiivseid õigusi ehitusloaga ei rikuta.

Projekteerimistingimused on kehtivad ja kaebajad ei ole neid vaidlustanud. Kaebajad olid

projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel jäävad

projekteerimistingimused kehtima. Ehitusluba on antud õiguspäraselt. HKMS § 44 lg 1 kohaselt

võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Ehitusloale ei saa

esitada populaarkaebust, seda saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajad

ei ole näidanud, milles seisneb nende subjektiivsete õiguste rikkumine ega esitanud selles osas

ühtegi tõendit.

12.2. Vastustaja selgitab kõigepealt, et alates uue ehitus- ja planeerimisnormistiku jõustumisest

1. juulil 2015 ei ole projekteerimistingimused käsitatavad eelhaldusaktina HMS § 52 lg 1 p-i 2

mõistes, mille kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult

siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).

Projekteerimistingimused on sama tasandi haldusakt nagu detailplaneeringki, asendades

seaduses sätestatud juhtudel detailplaneeringut, ehk – projekteerimistingimuste tasandi

küsimused otsustatakse lõplikult projekteerimistingimuste endiga.

Teiseks – kui ehitusõiguse andmiseks kohaldatakse seaduses lubatud menetlusliiki, siis ei saa

seda kuidagi õigusvastaseks pidada. Käesoleval juhul olid täidetud PlanS § 125 lg 5 sätestatud

tingimused, millest tulenevalt oli projekteerimistingimuste väljastamine lubatav.

Vastustaja toob välja, et PlanS § 125 lg 5 p-i 2 ja lg 6 koosmõjust tuleneb, et selleks, et

detailplaneeringu koostamise asemel kohaldada lihtsamat ja kiiremat menetlust ning anda

olemasoleva hoonestuse vahele ühe hoone ehitamiseks projekteerimistingimused, peavad

üldplaneeringus olema määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, mis

võimaldavad projekteerimistingimustes ette näha EhS § 26 lg-s 4 sätestatud sellised tingimused,

mis konkreetsel juhul on asjakohased. Seadusest ei tulene mingil juhul, et üldplaneeringus

peaksidki juba ette nähtud olema EhS § 26 lg-s 4 sätestatud tingimused – sellisel juhul kaotaksid

projekteerimistingimused oma mõtte.

12.3. Vastustaja leiab, et projekteerimistingimused on kehtivad ja neist tuleb ka juhinduda.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, väljastamise ajal kehtinud

Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatuga.

Samuti

on

projekteerimistingimused

kooskõlas

vastu

võetud

Nõmme

linnaosa

üldplaneeringuga, mis on olgugi, et kehtestamata, oluline strateegiline planeerimisalane

dokument, mille alusel saab vastustaja teostada diskretsiooni. Tallinna üldplaneeringu

maakasutusplaani kohaselt jääb Pargi tn 8b kinnistu väikeelamute juhtotstarbega alale.

Väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut, üksik- ja kaksikelamut ning väikest

korterelamut.

12.4. Ehitusluba on antud õiguspäraselt ning puuduvad EhS § 44 sätestatud ehitusloa andmisest

keeldumise alused.

Vastustaja on hinnanud kavandatava ehitise ja selle kasutamisega kaasnevaid mõjusid

tervikuna. Vastustaja on hinnanud kavandatud elamu mõju linnaruumile juba 07.11.2017

väljastatud projekteerimistingimustes nr 1711002/09401. Ehitusluba on väljastatud 202,1 m2

ehitusaluse

pindalaga

ehitise

ehitamiseks.

Kinnisasja

suurus

on

1179

m2.

Projekteerimistingimustes on märgitud, et vahetute naaberkruntide (Pargi tn 18, Pargi tn 18a,

Pargi tn 20a, Xxxxxxx) ehitiste alused pindalad jäävad ehitusregistri andmetel vahemikku 102–

231 m2. Seega on kavandatav ehitis mahult võrreldav naaberehitistega. Vastu võetud Nõmme

linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas (lk 14) on märgitud, et kruntidele, mille suurus on 1001–

1300 m2, on suurim lubatud hoonealune pind 240 m2. Vaidlustatud ehitusloa järgi on ehitise

suurus sellest oluliselt väiksem. Seega on alusetud kaebajate väited, et ehitis ei sobi mahult

antud piirkonda.

Kaebajate arvamus ehitusloa õigusvastasuse kohta EhS § 44 lg 1 p 4 alusel ei ole adekvaatne.

Projekteeritud elamu asub kaebajate elamust ca 36 m ja kaebajate kinnisasja piirist ca 21 m

kaugusel. Seega ei ole kaebajate väited privaatsuse rikkumise kohta põhjendatud. Lisaks asub

projekteeritud elamu kaebajate elamust kirde suunas, mis ei mõjuta kuidagi päikesevalguse

jõudmist kaebajate kinnisasjale ega varja kaebajate hooviala.

Märkimist väärib aspekt, et kaugus 36 meetrit teisest elamust ja naaberkinnistul asuva hoone

kaugus 21 meetrit kinnistu piirist on linnaruumi kontekstis selge privileeg ja ei ole tõlgendatav

kui märkimisväärse negatiivse mõju potentsiaaliga hoonestusplaan. Pargi 18b projekteeritud

hoonega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi, seega ei saa Pargi tn 18b kinnisasja

hoonestamine vaidlustatud ehitusloa alusel avaldada püsivat märkimisväärset negatiivset mõju

kaebajatele, mis oleks pidanud tooma kaasa ehitusloa andmisest keeldumise.

Kehtivate projekteerimistingimuste kohaselt võib 1179 m2 suurusel Pargi tn 18b kinnistul olla

suurim lubatud ehitistealune pindala kokku kuni 240 m2. Ehitusprojekti (nähtav ehitisregistris)

kohaselt on Pargi tn 18b krundile kavandatud kahekorruseline elamu ehitisealuse pinnaga 202,1

m2, seega jääb elamu ehitisealune pind märkimisväärselt alla lubatud piiri. Projekteeritava

elamu kõrgus (7 m) on väiksem projekteerimistingimustes lubatud kõrgusest (lamekatuse puhul

8 m). Kavandatav hoone järgib hoonestuse üldist mastaapi ja linnaehituslikku struktuuri.

Kavandatava kahepereelamu fassaadide kujundamisel on välditud selgeid viiteid tüüpilisele

paariselamule. Kasutatavad välisviimistluse materjalid, nagu puitlaudis ja krohvitud seinapind,

järgivad piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist ehituslaadi.

Naabrite õiguste kohta on Riigikohus selgitanud, et naaberkinnisasjade omanike õiguste

hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil

naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Nii ei

saa kinnisasja omanik üldjuhul takistada naaberkinnisasja omanikku rajamast oma maale ehitisi

ja neid kasutamast. Samas peavad omanikud siiski vastastikku arvestama üksteise õigustega ja

kinnisasja omaniku õigused on piiratud eelkõige naaberkinnisasjade omanike õigustega. Siiski

on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus

oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma

naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti

näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et

talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet

(vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel

põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja

intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja

omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada

piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Ehitusloa

andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise

tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on

lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (vt Riigikohtu otsus nr

3-3-1-42-03, p 16).

Kaebajad on lisanud kaebuse lisana 6 mingil põhjusel märkuste lehe Pargi tn 18b hoone

eskiisprojekti menetluse kohta, mida menetleti enne ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti

menetlust. Vastustaja juhib tähelepanu, et eskiisprojekti menetluse märkuste lehe näol on

tegemist töödokumendiga, mis sisaldab erinevate ametnike seisukohti eskiisiprojektile ega

kujuta endast tõendit ehitusloaga lubatud hoone sobimatuse kohta. Pärast seda eskiisi, mida

peaasjalikult käsitleb kaebajate tõend nr 6, esitas kolmas isik veel ühe eskiisi. Oluline on

märkida, et kolmas isik on eskiisiprojektide menetluses saadud märkusi arvestanud ehitusloa

aluseks olevas ehitusprojektis.

12.5. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.

Kaebaja väited, nagu tooks kavandatud ehitis kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste

ebaproportsionaalse riive, on alusetud, meelevaldsed ja tõendamata. Vastustaja juhib

tähelepanu, et Pargi tn 18b kinnistu asub piirkonnas, kuhu on Tallinna üldplaneeringu kohaselt

lubatud ehitada väikeelamuid, sh kahepereelamuid. Kaebajate väited, nagu just kahepereelamu

tooks kaasa kaebajate subjektiivseid õigusi ebaproportsionaalselt kahjustava müra,

liikluskoormuse ja privaatsuse riive, on isegi absurdsed. Kuskilt ei tulene, et ühel või teisel

juhul ei võiks ühepereelamus kokku elada rohkem inimesi ja olla kasutuses rohkem autosid, kui

kahepereelamus. Sellise väite õigeksvõtmine, et just kahepereelamu ehitamine tooks kaasa

sedavõrd

suureneva

liikluskoormuse

või

müra,

et

kaebaja

põhiõigused

saavad

ebaproportsionaalselt riivatud, tähendaks, et piirkonda ei tohiks mitte kunagi juurde ehitada

mitte ühtegi hoonet ega ehitist, sest igasugune ehitustegevus ning inimese elutegevus tooks

kaasa suurema müra ja suurema koormuse liiklusele, seda isegi juhul, kui puuduksid

mootorsõidukid.

Kaebajad ei ole tõendanud, arvestades sealjuures naaberkinnistule kavandatava elamu

märkimisväärset kaugust kaebajate elamust, et nende privaatsus saab rikutud ning vara väärtus

väheneb ainuüksi faktist, et kõrvalkinnistule ehitatakse kahepereelamu. Kaebajad peavad

mõistma, et elavad tiheasustusega linnakeskkonnas, kus igapäevane areng, sh ka ehitustegevus

on tavapärane nähtus.

Kuna kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning ehitusloa vaidlustamine on võimalik

vaid subjektiivsete õiguste riive korral, tuleb jätta tähelepanuta kaebajate väited avaliku huvi

riive kohta.

12.6. Vastustaja märgib, et kaebajate väide, nagu kavandataks vaidlustatud ehitusloa alusel

Pargi tn 18b asuvale kinnistule kaksikelamut ja lausa sisuliselt ridaelamut, on väär. Kavandatav

pereelamu on kooskõlas nii Tallinna üldplaneeringu, Nõmme linnaosa üldplaneeringu kui ka

projekteerimistingimustega.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimustega nr

1711002/09401 anti Pargi tn 18b kinnistule ehitusõigus pereelamu püstitamiseks. Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu skeem nr 10

„Elamuehituspiirkonnad“ kohaselt jääb Pargi tn 18b väikeelamute alale. Vastuvõetud Nõmme

linnaosa üldplaneeringu (https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering)

seletuskirja lk-l 10 selgitatakse, et väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut (ühe või

kahe korteriga) ning väikest korterelamut. Samas on antud ka pereelamu mõiste – pereelamu

on ühe või kahe korteriga elamu. Nõmme linnaosa üldplaneering on läbinud avalikud

väljapanekud

ja

avalikud

arutelud

ning

on

nüüdseks

saanud

heakskiidu

ka

Rahandusministeeriumilt – riigihalduse ministri Jaak Aabi 03.11.2020 heakskiit Nõmme

linnaosa üldplaneeringule on lisatud (tl 185-188p) – ja kehtestatakse peagi. Nõmme linnaosa

üldplaneeringu kohaselt jääb Pargi tn 18b kinnistu pereelamute juhtotstarbega alale.

Samamoodi nagu Nõmme linnaosa üldplaneering, käsitlevad väikeelamu ja pereelamu mõisteid

ka teised Tallinna linnas kehtivad üldplaneeringud (vt https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pirita-

linnaosa-uldplaneering-Kehtestatud

tekstilise

osa

lk-l

või

https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti-linnaosa-uldplaneering, mille seletuskirja lk-l 9).

Pargi tn 18b ehitusprojekti seletuskirja arhitektuurse osa alguses öeldakse järgmist: „Eelprojekt

on koostatud 2 korteriga elamu püstitamiseks Tallinnasse, Nõmmele, Pargi tn 18 B kinnistule.

/…/ Vastavalt Nõmme Üldplaneeringule nimetatakse kuni 2 korteriga elamut pereelamuks.“

Kavandatava hoone eestvaatelt on näha, et tegemist on ühe välisuksega hoonega ning hoone ei

ole kuidagi käsitletav kaksikmaja või ridaelamuna. Tegu on pereelamuga, kus paikneb kaks

korterit.

12.7. 07.11.2017 väljastatud projekteerimistingimustes on esitatud asjakohane linnaruumiline

analüüs kavandatava pereelamu sobivuse kohta piirkonna väljakujunenud keskkonda.

Vastustaja nõustub ka kolmanda isiku poolt 23.11.2020 menetlusdokumendis esitatud

analüüsiga, mille kohaselt on kavandatav pereelamu ümbruskonnale tüüpiline.

12.8. Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsusele asjas nr 3-18-1117 ja

06.02.2020 otsusele nr 3-19-675 ning märgib, et viidatud lahenditest tulenevalt

detailplaneeringu koostamise menetluse asemel projekteerimistingimuste väljastamise

menetluse läbiviimine iseenesest ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Isikutel ei ole

subjektiivset õigust sellele, et naaberkinnistu ehitusõigus määratakse neile sobivama

menetlusega. Projekteerimistingimuste vaidlustamine ei ole lubatav avalikes huvides.

Ehitusprojekti asendiplaanilt on näha, et Pargi tn 18b kinnistule kavandatav pereelamu asub

kaebajatele kuuluva Xxxxxxx kinnistu piirist 19,37 meetri kaugusel (tl 194). Vastustaja lisab

väljavõtte Maa-ameti geoportaalist (tl 196). Kaebajate elamu asub Pargi tn 18b kinnistu piirist

ca 14 meetri kaugusel. Seega lahutab Pargi tn 18b kinnistule kavandatavat elamut kaebajate

elamust ca 33,37 meetrit. Ehitusprojekti seletuskirja osas „Ajalugu ja olemasolev olukord“

öeldakse järgmist: „/…/ Pargi tn 18A krundil paiknevad kahekorruseline elamu ja abihoone (tl

189-193p). Olemasolevad ehitised varjavad peaaegu täielikult vaate Pargi tänavalt Pargi 18B

krundile. Teine lähim elamu asub Pargi tn 20A kinnistul, see on värskelt renoveeritud ja saanud

kaasaegse välisilme. Ülejäänud naaberkinnistute peahooned-elamud asuvad kaugel, küll on

krundipiiridele ehitatud abihooneid.“

Seega asub Pargi tn 18b kinnistule kavandatav elamu kaebajatele kuuluvast elamust

märkimisväärselt kaugel, mistõttu ei ole kaebajate väited, nagu põhjustaks kolmanda isiku

kinnistule pereelamu ehitamine müra suurenemise ja kaebajate privaatsuse vähenemise määral,

et see rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, asjakohased ega usutavad.

Mis puudutab kaebajate väiteid oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta seoses

liikluskoormuse suurenemisega, siis Maa-ameti geoportaali väljavõttel on vastustaja selguse

huvides punasega märgistanud nii kaebajate kui kolmanda isiku juurdepääsuteed (vt tl 196).

Kaebajad saavad oma kinnistult välja liikuda vaid Ugala tänavale ja kolmas isik oma kinnistult

vaid Pargi tänavale. Seega ei ole ka kaebajate väited oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta

seoses kolmanda isiku kinnistult lähtuva liikluskoormusega asjakohased ega usutavad – Ugala

ja Pargi tänavad on paralleeltänavad, mis asuvad teineteisest piisavalt kaugel.

12.9. Vastustaja leiab, et kaebajate menetluskulud tuleb jätta nende enda kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

13. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.

13.1. Kaebuses toodud väited seoses projekteerimistingimustega tuleb jätta tähelepanuta.

Kaebajad

ei

ole

vaidlustanud

projekteerimistingimusi.

Kaebajad

olid

projekteerimistingimustest teadlikud (vt tl 34-39, tl 70-74, ja 40-43).

Isegi juhul, kui kaebajad poleks projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse kaasatud,

tulnuks neil soovi korral vaidlustada projekteerimistingimused kohe, kui nad tingimustest teada

said ja samuti oleks kaebajad saanud esitada ka ennistamise taotluse. Kaebajad ei ole seda

teinud. Projekteerimistingimused on kehtivad ja neist tuleb juhinduda.

Isegi kui käesolevas kohtumenetluses tunnistataks kehtetuks väljastatud ehitusluba, siis ei

muuda see kehtetuks projekteerimistingimusi. See omakorda viitab asjaolule, et kaebajatel ei

ole käesolevas menetluses võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Kohtupraktikas on leitud, et kaebaja õigusi ei saaks rikkuda üksnes asjaolu, et detailplaneeringu

koostamise menetluse asemel viidi läbi projekteerimistingimuste väljastamise menetlus,

mistõttu isegi siis, kui antud juhul tulnuks koostada detailplaneering (millega Raida OÜ ei

nõustu), ei ole see aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu

25.04.2019 lahend nr 3-18-1117 p 13). Kaebajad on olnud projekteerimistingimuste

väljastamise menetluse juures, neile on võimaldatud esitada seisukohti ja kaebajate esitatud

seisukohti on arvesse võetud, seetõttu pole vajalik abstraktselt hinnata, kas vaidlustatud

ehitusloa aluseks olevate projekteerimistingimuste menetluse alusel tulnuks läbi viia

detailplaneeringumenetlus.

13.2. Projekteerimistingimused ei ole õigusvastased ega vastuolus ühegi õigusaktiga, sh vastu

võetud Nõmme üldplaneeringuga.

Kaebajate väide, et ehitis ei sobi mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, on

alusetu. Kaebajate väited, justkui sobiks Nõmmele vaid ühepereelamud, on valed ega arvesta

tegelikku elukeskkonda Nõmmel. Kaebajate poolt kaebuse lisana nr 5 (tl 28-30) kohtule

esitatud väljavõte Nõmme Linnaosa Valitsuse veebilehelt kinnitab, et kaebajad eksivad.

Nimetatud väljavõtte viimasel lehel on märgitud: „Parima osa Nõmme elamutest moodustavad

elamud aastatest 1920-40, nende hulgas on nii eramuid kui ka 2-4 korteriga väikeelamuid.“

Sellest järeldub, et 2-4 korteriga väikeelamud on Nõmme linnaosas tavapärased.

Vastu võetud Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu järgi asub Pargi 18b kinnisasi väikeelamute

alal. Seletuskirjas selgitatakse, et väikeelamu on üldmõiste, mis hõlmab pereelamut, üksik- ja

kaksikelamut ning väikest korterelamut. Sealjuures on antud juhul ehitusluba antud pereelamu

ehitamiseks (ehitusloal on märgitud, et see on antud 2 korteriga pereelamu ehitamiseks tl 13-

18). Sellest järeldub, et vastu võetud linnaosa üldplaneeringu järgi võib kaebajate

naaberkinnisasjale ehitada isegi väikese korterelamu (mis on eelpool viidatud seletuskirja järgi

kahe või enama korteriga elamu), rääkimata 2 korteriga pereelamust. Seega on põhimõtteliselt

väär seisukoht, et 2 korteriga pereelamu ei sobi planeeritud piirkonda. Samal põhjusel on vale

ka kaebuses toodud seisukoht, et TLPA oleks saanud kaaluda projekteerimistingimuste

väljastamist detailplaneeringu asemel üksnes juhul, kui huvitatud isik oleks soovinud rajada

üksikelamut (ühepereelamut). Selline seisukoht on täielikult vastuolus sellega, mis on kirjas

vastu võetud Nõmme Linnaosa üldplaneeringus ja veebilehel.

Kaebajad eksivad väites, et ehitise sobimatust antud piirkonda tõendavad ehitusloa menetluse

käigus ametnike poolt antud kooskõlastused. Teatavasti väljendab linna (haldusorgani) tahet

siiski haldusakt, mitte erinevate ametnike kooskõlastused, mis on ajas olnud muutuvad.

Haldusaktiga on otsustatud ehitusluba väljastada. Haldusakt väljastatakse teinekord ka siis, kui

üks või mitu ametnikku selle kohta märkused teevad. Enamgi veel, ehitusloa taotlust on

erinevates menetlusetappides täiendatud vastavalt tehtud märkustele. Seega asjaolu, et

20.02.2018 on tehtud ehitusloa projekti kohta märkus, ei oma mitte mingisugust tähtsust

30.01.2020 väljastatud ehitusloa puhul. Ehitusloa projekti menetluse jooksul tehti

mitukümmend märkust ja muudatust, mis kõik viitavad demokraatlikule ja mõistlikule

menetlusele ja sellele, et ametnikud menetlesid ehitusprojekti ka sisuliselt, mitte üksnes

formaalselt.

Ekslikud on ka kaebajate järeldused, mis on tehtud ametnike kooskõlastuste põhjal. Näiteks

leiavad kaebajad, et kaebuse lisas 6 (tl 31-33) omab tähtsust Sirly Järviku 20.02.2018

kooskõlastus, kus ta on märkinud, et ei tohi kavandada paariselamu tüpoloogiaga

(telgsümmeetrilisus, peegelpilt) lahendust. Antud juhul ei ole kavandatud paariselamu

tüpoloogiaga lahendust, tegemist ei ole telgsümmeetrilise või peegelpildiga lahendusega, mis

on ilmne ka maja välisilme põhjal (tl 85 – 3D joonis välisilme). Nõmme Linnaosa

Üldplaneeringu seletuskirjast nähtub, et planeeringus on eristatud termineid „paariselamu“ ja

„pereelamu“. Üldplaneeringu lk-l 11 (p 10) on märgitud, et paaris-, rida-, vaip- ja

aatriumelamuid ei ole Nõmmele lubatud ehitada. Samas on pereelamud (millele on väljastatud

ka vaidlusalune ehitusluba) Nõmme linnaosas lubatud: üldplaneeringu lk-l 10 on märgitud, et

pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu, mis paikneb omal krundil; lk-l 11 on täpsemalt

kirjeldatud pereelamute ala: alale võib kavandada omal krundil paiknevaid pereelamuid (kuni

kaks korterit) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi

pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi; pereelamute alaks on

määratud valdavalt pereelamutega (kuni kahe korteriga elamud) hoonestatud väljakujunenud

elamualad. Pereelamute ala on käsitletav traditsioonilise aedlinnana. Eeltoodust järeldub, et

antud juhul pole tegemist paariselamuga, ridaelamuga vmt, vaid pereelamuga, ja pereelamud

on antud piirkonda sobivad. Seega on asjakohatud kaebuses toodud väited seoses

paariselamute/ridaelamutega. Kaebajate arusaam, justkui sobiks Nõmme linnaossa vaid

üksikelamud, ei põhine ühelgi tõendil ja on ekslik.

Kaebajad ei ole selgitanud, miks ei peaks ehitis mahult sobima antud piirkonda ning milline

oleks kaebajate arvates õige/sobivam maht. Ehitusluba on väljastatud 202,1 m2 ehitusaluse

pindalaga ehitise ehitamiseks. Kinnisasja suurus on 1179 m2. Projekteerimistingimustes (tl 7-

12) on märgitud, et vahetute naaberkruntide (Pargi tn 18, Pargi tn 18a, Pargi tn 20a, Xxxxxxx)

ehitiste alused pindalad jäävad ehitusregistri andmetel vahemikku 102-231m2. Seega on

kavandatav ehitis mahult võrreldav naaberehitistega. Vastu võetud Nõmme Linnaosa

Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 14) on märgitud, et kruntidele, mille suurus on 1001-1300 m2,

on suurim lubatud hoonealune pind või suurim lubatud täisehitusprotsent 240 m2. Kaebuses

vaidlustatud ehitusloa järgi on ehitise suurus sellest oluliselt väiksem. Seega on täiesti alusetud

väited, et ehitis ei sobi mahult antud piirkonda.

Lisaks eeltoodule on Raida OÜ 17.04.2019 esitanud TLPA-le Pargi 18b kinnisasja

hoonestamiseks sobiva hoonestuse osakaalu analüüsi (tl 80-84). Nimetatud analüüsist nähtub,

et isegi 238 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga hoone on sobiv hoonestuse osakaalu poolest,

moodustades 20,2%. Järelikult on sobiv ka väiksema ehitusaluse pindalaga hoone.

13.3. Kaevatava ehitisloa sai väljastada projekteerimistingimuste alusel.

Kolmas isik on seisukohal, et PlanS § 125 lg 5 sätestatud asjaolusid peab kohalik omavalitsus

analüüsima siis, kui väljastatakse projekteerimistingimusi. Kuna käesoleval juhul on

projekteerimistingimused juba väljastatud ja neid ei ole tähtaegselt vaidlustatud, siis ei ole

asjaomased argumendid käesolevas menetluses asjasse puutuvad. Ka mõlemas kaebajate poolt

viidatud kohtuotsuses (Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus asjas 3-17-2721, Tallinna

Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus asjas 3-18-835) on analüüsitud seda, kas väljastatud

projekteerimistingimused on õiguspärased või mitte. Mitte ühelegi kohtulahendile, milles oleks

viidatud, et ehitusluba on õigusvastane, sest vaidlustamata projekteerimistingimused on

õigusvastased, kaebajad viidanud ei ole. Sellist kohtupraktikat ei eksisteerigi, sest kui kaebajad

soovivad väita, et projekteerimistingimused on õigusvastased, on ainus kohane viis seda

vaidlustada projekteerimistingimuste vaidlustamise kaudu, mitte ehitusluba vaidlustades.

Kaebajate väited on ka sisuliselt ebaõiged osas, milles kaebajad väidavad, et käesoleval juhul

ei ole ehitusloa väljastamine projekteerimistingimuste alusel (ilma detailplaneeringu

menetluseta) õiguspärane.

Esiteks, ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Tegemist on 2 korteriga pereelamuga, mis on piirkonnas

tavapärased ja lubatud ka Nõmme Linnaosa Üldplaneeringu järgi. Samuti on hoone mahuliselt

kooskõlas Nõmme Linnaosa Üldplaneeringus märgitud lubatud täisehituse protsendiga ning

ümbruskonnas oleva hoonestusega.

Teiseks, üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise

püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu

maakasutusplaani kohaselt on Pargi 18b kinnistu väikeelamute ala, mis on põhiliselt ühepere-

ja ridaelamutele, samuti väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala. Lisaks asub

kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus on ajalooliselt välja kujunenu ühtne, kindlatele

kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja haljastus, mille kvalitatiivne tase ja

konkreetsele

alale

iseloomulik

hoonestusviis

ja

keskkond

väärivad

säilitamist.

Projekteerimistingimused on ka kooskõlas vastu võetud linnaosa üldplaneeringuga ja Nõmme

linnaosa ehitusmäärusega.

Kaebajad on märkinud, et ehitusluba on vastuolus ka väljastatud projekteerimistingimustega.

Väidetavalt ei sobi kahepereelamu ümbruskonda, kuid sobivus ümbruskonda on

projekteerimistingimuste eeldus. Kolmas isik kordab, et 2 korteriga pereelamu on antud

piirkonda sobilik ja vastupidised kaebuses toodud väited ei põhine tõenditel.

Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et projekteerimistingimused on kooskõlas kehtiva

õigusega.

13.4. Ehitis ei kahjusta erahuve ega avalikke huve ning on antud piirkonda sobilik.

Kohtupraktikas on leitud, et naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga

ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02).

Käesoleval juhul on ehitis lubatud planeeringuga ja sobib ümbrussesse ning on ka muidu

õiguspärane.

Kaebajad ei ole ühegi mõistliku argumendiga põhjendanud seda, et kavandatav, antud piirkonda

sobiv kahepereelamu kahjustab nende huve. Nagu juba eelnevalt märgitud, asub Pargi 18b

kinnisasi piirkonnas, kuhu on lubatud isegi enam kui 2 korteriga pereelamute ehitamine. Väited,

et kahepereelamuga kaasneb müra, on selgelt otsitud. Samal põhjusel on asjakohatu ka

kaebajate väide, et piirkonnas suureneb liikluskoormus. Tegemist on Tallinna linnaga ja

kaebajad peavad arvestama, et Tallinna linnas on teistest linnadest rohkem liiklust. 2 korteriga

elamu puhul ei ole ilmselgelt sellist intensiivset riivet kaebajate õigustele, et ehitusluba tuleks

tühistada. Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohased ka viited privaatsuse riivele.

Eelnevale lisaks on kaebajad märkinud, et ehitusloa andmine vähendab kaebajate kinnisasjade

väärtust, lõhkudes senise piirkonna üldilme. Esiteks jääb arusaamatuks, kuidas peaks

vähendama naaberkinnisasjale ehitise püstitamine kaebajate kinnisasjade väärtust. Iseenesest

võib nõustuda, et kui kaebajate naaberkinnistu on hooneteta, siis võib kaebajatel olla suurem

privaatsus ja seetõttu võib ka kinnisasja väärtus olla kõrgem. Kaebajad ei saa aga nõuda, et

nende naaberkinnistule mitte kunagi ehitist ei püstitataks, väites, et vastasel juhul nende

kinnisasja väärtus kahaneb. Kinnisasja väärtuse väidetav vähenemine ei ole alus, et õiguspärane

ehitusluba tühistada. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks kavandatav ehitis lõhkuma

piirkonna üldilme. Ehitise kavandamisel on planeeritud, et see sobiks piirkonna üldilmesse. Nii

Tallinna üldplaneering kui ka Nõmme Linnaosa üldplaneering näevad ette, et antud piirkonda

on sobivad mitme korteriga pereelamud. Seega ei saa kaebajad eeldada, et piirkonda rajatakse

vaid ühepereelamuid.

Kaebaja viited avaliku huvi riivele tuleb jätta tähelepanuta. Ehitusloa vaidlustamine on

võimalik vaid subjektiivsete õiguste riive korral, mitte avalike huvide kaitseks.

13.5. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole lubatav tulenevalt usalduse kaitse põhimõttest

(HMS § 67 lg 1).

Raida OÜ sai Pargi 18b kinnisasja omanikuks 20.11.2017 ( vt kinnistusraamatu väljavõte tl 86).

Projekteerimistingimused olid väljastatud 07.11.2017. Raida OÜ ostis kinnisasja eeldusega, et

projekteerimistingimused kehtivad ning nende alusel on koostatud ehitusloa taotlus ja

väljastatud ehitusluba. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud avalikke huvisid või kolmandate

isikute õigusi, mida ehitusluba kahjustaks, mistõttu on ehitusloa tühistamine keelatud.

13.6. Kolmas isik rõhutab, et ehitusluba on antud ehitisele, mis on piirkonda sobiv. Vastuvõetud

Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi asub Pargi 18b kinnisasi pereelamute alal.

Üldplaneeringu seletuskirja järgi pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu. Pargi 18b

ehitusluba on väljastatud kahe korteriga pereelamule. Nõmme linnaosa üldplaneeringu

seletuskirja lk-del 12-13 märgitu järgi: 1) Nõmme linnaosas on mitme korteriga elamud

lubatud, kuid need peaks üldjuhul (mis tähendab, et võivad olla ka erandid) olema lahendatud

nii, et korterid on eri korrustel ning sissepääs peaks olema ühiskasutatavast esikust või

trepikojast; 2) vältida tuleb tüüpilisi paaris- või kaksikelamu lahendusi. Korterid on antud juhul

planeeritud läbi kahe korruse, kuid ühise sissepääsuga. Antud juhul on ehitis ühe sissepääsuga

ja ühiskasutatava esikuga, millest omakorda pääseb majaosadesse ja tehnoruumidesse. Naabrite

õigusi ei saa riivata asjaolu, et korterid on läbi kahe korruse, mitte ei asu erinevatel korrustel.

Planeeritav kahe korteriga pereelamu ei sarnane tüüpilise paaris- või kaksikelamu lahendusele

Kolmas isik esitab kohtule planeeritud ehitise 3D video (kolmanda isiku 23.11.2020 vastuse

lisa 1, KIS dok 17s). Asjaomasest videost on selgelt näha, et planeeritud ehitis ei ole visuaalselt

paarismaja sarnane. Visuaalselt on võimatu tuvastada, kas tegemist on paarismajaga või

üksikelamuga. Hoonel on üks sissepääs, teine korrus mahuliselt väiksem esimesest ning hoone

külgfassaad ja tagumine fassaad on asümmeetrilised. Tegemist ei ole telgsümmeetriliselt küljeti

kokku ehitatud elamuühikutega, samuti ei ole ka kummalgi ehitisel omaette katust. Ka

kolmanda isiku kaebuse vastusele lisatud joonistest (tl 85) on selgelt näha, et tegemist on ühe

tervikliku pereelamuga.

Kolmas isik esitab täiendavalt kohtule Maa-ameti aerofotod, millele on paigutatud Pargi tn 18b

hoone 3D mudel (tl 174-176). Pargi 18b hoone 3D mudel on fotodel tähistatud punase täpiga.

Fotodelt nähtub, et hoone ei ole ebaproportsionaalne või sobimatu antud piirkonda. Täiendavalt

on käesolevale menetlusdokumendile lisatud Pargi tn 18b lähipiirkonna kaart, millele on kantud

kahe ja enama eluruumiga hooned (nii korteriomandid kui ka kaasomandid) ning ridaelamud

(tl 177) ja Pargi tn 18b lähipiirkonna arhitektuurinäited ehitistest, millel on lame või väikese

kaldega katus ning ehitistest, mis on kahe ja enama täiskorrusega (tl 178). Kaardi pealt on näha,

et isegi Pargi 18b kinnisasja kõrval asub kahe või enama eluruumiga hoone. Lähiümbruses on

neid aga kümneid. Kaardilt (tl 178) nähtub, et piirkonnas pole tavapäratu ka ridaelamute

ehituseks lubasid väljastada. Piirkonnas on mitmeid lamekatusega või väikese kaldkatusega

maju, millel on kaks või isegi enam täiskorrust ja mitu korterit. Kaardi järgi näib, et elamutest

suure osa moodustavad vähemalt kahepereelamud, mistõttu väited selle kohta, et planeeritav

Pargi 18b ehitis ei ole piirkonda sobiv, ei ole asjakohased. Kolmandale isikule väljastatud

ehitusloa tühistamine tähendaks ilmselget ebavõrdsust kolmanda isiku suhtes.

Kaebajad peaksid kaebuses välja tooma subjektiivsed õigused, mida väljastatud ehitusluba

riivab, selliseid subjektiivseid õigusi aga kaebusest ei nähtu.

13.7. Kolmas isik palub määrata kindlaks tema menetluskulud ja mõista R.P.ilt ja K.P.ilt

kolmanda isiku kasuks välja kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud kokku summas 2

583,00 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 162-170), ilma käibemaksuta. Kolmas

isik palub kohustada R.P.it ja K.P.it tasuma Raida OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Taotluse lahendamine

14. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebajad taotlesid jätta kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokument tähelepanuta, kuna see

on esitatud viimasel päeval pärast kella 19.00 ja millest tulenevalt ei saanud kolmas isik

mõistlikult eeldada, et kohtul oleks võimalik see samal päeval teistele menetlusosalistele

edastada.

Vastavalt HKMS § 51 lg 3 tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle

saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit. Kui asi

vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada

nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne

menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu.

Kohus määras 13.11.2020 määruses anda menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide

Tallinna Halduskohtule esitamiseks aega kuni 30.11.2020. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav

avaldus (sh menetluskulude hüvitamise taotlus) tuleb esitada nii, et selle saaks teistele

menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja

lõppu so 23.11.2020.

Kohus leiab, et kaebajate taotlus kolmanda isiku 23.11.2020 menetlusdokumendi tähelepanuta

jätmiseks ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebajad on sellele sisuliselt vastanud ning dokumendi

vastuvõtmine ei põhjusta asja menetluse venimist. Kui kaebajad oleks vajanud täiendavalt veel

ühte päeva dokumendile vastamiseks lähtuvalt sellest, et nad said dokumendi järgmisel

tööpäeval, siis oleks tulnud selleks esitada kohtule vastav taotlus.

Küll aga nõustub kohus sellega, et HKMS § 51 lg 3 regulatsioon eeldab seda, et

menetlusdokument oleks võimalik edastada tähtaja viimasel päeval teistele menetlusosalistele

ehk on erinev üldisest tähtaegade regulatsioonist, mille kohaselt tähtaeg lõppeb sama päeva

südaööl. Kohus arvestab edaspidi määruste koostamisel vastava asjaoluga ning annab selles

osas menetlusosalistele täpsemad juhised.

Kohtuotsus

15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on teinud kindlaks järgmised

asjaolud.

16. Ehitusluba

on

haldusakt,

mille

õiguspärasuse

eeldused

on

sätestatud

haldusmenetluseseaduse (HMS) §-s 54: haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. PlanS § 125 lg 5 sätestab erandi, mil võib

detailplaneeringu koostamise asemel lubada ehitamist projekteerimistingimuste alusel.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral

detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised,

kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades

sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised

kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus

määratud muude tingimustega.

PlanS § 124 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise

kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.

Ehitusseadustiku (EhS) Lisa 2 kohaselt on üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga elamu püstitamine

ehitusloakohustuslik.

EhS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides

sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele

ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringule.

EhS § 14 lg 1 p 3 kohaselt ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta planeeringut või

projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral.

EhS § 19 lg 1 p 1 tuleneb omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise

vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise vastavuse

planeeringule või projekteerimistingimustele.

Eeltoodust tuleneb, et ehitusloa andmise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel kontrollida

sisuliselt kavandatava ehitise vastavust õigusaktidele ning ehitise ja selle kasutamisega seotud

mõjusid tervikuna.

17. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune TLPA poolt 30.01.2020

väljastatud ehitusluba nr 2012271/02708 on antud kinnistule asukohaga Harju maakond,

Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 18b kahe korteriga pereelamu ehitusaluse pinnaga

202,1 m2 (see on üle 60 m2) püstitamiseks (tl 13-18). Järelikult on tegemist ehitusloa

kohustusliku ehitisega, millele kohaldub mh PlanS § 125 lg 1 ehk tegemist on ka

detailplaneeringu koostamise kohustusega.

18. Vaidlust ei ole ka selles, et eeltoodud kinnistu osas ei kehti ühtegi detailplaneeringut (vt

https://tpr.tallinn.ee/ ). Küll aga on Tallinna Linnaplaneermise Ameti (TLPA) poolt 07.11.2017

väljastatud projekteerimistingimused (PT) elamu püstitamiseks nr 1711002/09401 aadressile

Pargi tn 18b, katastritunnus 78401:101:3133 (tl 7-12). Projekteerimistingimused on kehtivad.

PT on väljastatud PlanS § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ning EhS § 26 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu

06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud Tallinna linna ehitusmääruse § 31 alusel.

PT kohaselt tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega: 1) Hoone kasutamise

otstarve – elamu (pereelamu); 2) Kinnistule võib püstitada elamu, millele lisaksvõivad kinnistul

paikneda elamut teenindavad ehitised (abihoone(d), piirded, tehnovõrgud); 3) Nõmmel on

põhihoone minimaalseks kauguseks eesaiast üldjuhul 5 m, külg- ja tagaaiast 6 m. Ehitusjoone

ja ees-, taga- ning külgaedade täpne ulatus uue hoone ehitamisel määratakse lähtudes

naaberkruntidel ja tänaval väljakujunenud ehitustavast, olemasoleva haljastuse väärtusest,

tuleohutusnõuetest, naabrite privaatsusvajadusest ja püüdest vältida naaberkinnistute hooviala

varjutamist otsese päikesevalguse eest. Vajadusel esitada linnaruumiline analüüs, millega

põhjendatakse, et kavandatud ehitise paiknemine sobitub piirkonna väljakujunenud keskkonda;

4) Suurim lubatud ehitistealune pindala 1179 m2 suurusel kinnistul kokku võib olla kuni 240

m2, arvestades kvartali hoonestust. 5) Elamu suurim lubatud korruselisus ja kõrgus: kinnistule

võib kavandada kuni 2-korruselise elamu. Elamule võib vajadusel kavandada ka maa-aluse

korruse. Elamu katusehari võib olla maapinnast kuni 9 m, lamekatuse korral kuni 8m,

arvestades ümbritsevat hoonestust. 6) Elamu kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid, räästajoone kõrgust aga ka naabrite

privaatsusvajadust akende jms paigutusel. Nõmme linnaossa kavandatavad uued hooned

peavad olema olemasolevat keskkonda arvestavad, kuid samas seda tervikliku heatasemelise

nüüdisaegse arhitektuurse lahendusega rikastavad; 7) Fassaadide viimistluses kasutada

traditsioonilisi, naturaalseid ja piirkonna elukvaliteeti väärtustavaid materjale – krohvi, siledat

fassaaditellist, puitlaudist, valtsplekki või selle analoogi, kivikatust jms. Ümarpalgi, klombitud

kivi, plekist või plastikust välisvoodri, plastakende, metalluste, profiilpleki, rullmaterjalide (v.a.

lamekatused) ja bituumenkatete jms kasutamine ei ole miljööväärtuslikul alal lubatud. Fassaadi

joonisele lisada originaalvärvitoonide näidised ja näidata toote mark koos värvikoodidega. 8)

Projekti vaadetel näidata ära ehitiste projekteeritavad kõrgused keskmisest maapinnast, lõikel

ehitiste

projekteeritavad

kõrgused

nii

keskmisest

maapinnast

kui

merepinnast

(absoluutkõrgused); 9) Hoonete fassaadidele ei ole üldjuhul lubatud paigaldada kütte- ja

ventilatsiooniseadmeid, satelliiditaldrikuid, turbotorusid jms seadmeid. Õhksoojuspumba

seadmeid võib kavandada tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele,

hoonesse või soklile varjatud kujul. 10) Projekti koosseisus esitada insener-tehnilised

projektlahendused tehnosüsteemide osas. Vajalikud tehnovõrkude ühendused lahendada

vastavalt võrguvaldajatega sõlmitud liitumislepingutele või võrguvaldajatelt taotletavatele

tehnilistele tingimustele. 11) Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute

piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest –

hõrepuitlippaed, hekiga kombineeritud võrkaed, kruntide vaheline aed võib olla võrkaed.

Piirdeaia lubatud suurim kõrgus on kuni1,5 m. Projektis esitada piirdeaia lahendus koos

vundamendi ja väravate lahendusega. 12) Näidata juurdepääsu lahendus. Parkimine tuleb

lahendada krundisiseselt, tagades hoone funktsioonile vastava normatiivse parkimiskohtade

arvu. 13) Ehitusuuringute teostamiseks puudub vajadus. 14) Ehitustööde teostamisel ja

haljastuse

kavandamisel

arvestada

Tallinna

Keskkonnaameti

poolt

koostatud

keskkonnakaitselisi tingimusi (vt tl 7-12).

19. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinna Ringkonnakohus on varasemas kohtupraktikas asunud

seisukohale, et kuivõrd Tallinna linna üldplaneeringus ei ole vajaliku täpsusastmega määratud

kindlaks ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi PlanS § 125 lg 5 p 2 mõttes, siis ei ole olnud

projekteerimistingimuste väljastamine sageli olnud õiguspärane (vt näiteks 25.02.2019 otsus

haldusasjas nr 3-17-2721).

Seejuures võib kokkuvõtvalt öelda, et Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemates lahendites

seoses projekteerimistingimuste vaidlustamisega leidnud, et puudutatud isiku kaebuse

rahuldamiseks piisab juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse PlanS § 125 lg 5 kohaldamise

eelduste mittetäidetus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721; 19.06.2019

otsus nr 3-18-835; 30.10.2019 otsus nr 3-18-497; 29.11.2019 otsus nr 3-19-27). Mitmetes

teistes lahendites on aga samas peetud kaebuse rahuldamise seisukohalt määravaks, kas

väljastatud PT-ga on ka tegelikult rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi või mitte (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141; 25.04.2019 otsus nr 3-18-1117; 17.09.2019

otsus nr 3-18-506; 30.10.2019 otsus nr 3-18-1137; 19.12.2019 otsus nr 3-17-2023; Tartu

Ringkonnakohtu 10.01.2017 otsus nr 3-16-2611) (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020

otsus haldusasjas nr 3-19-675).

Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 06.02.2020 kohtuotsuses nr 3-19-675 selgitanud

järgmist: „Kuigi kaitstav subjektiivne õigus võib võrsuda muu hulgas haldusaktist (sh

planeeringust) ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt

Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), on seejuures oluline silmas pidada

sedagi, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist

või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta ka tema huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-

14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Eelkõige suure üldistusastmega

planeeringute (sh ÜP) puhul tuleb seetõttu iga kord eraldi hinnata, kas väidetavalt rikutud säte

on mõeldud kaitsma avalike huvide kõrval ka näiteks naabri õigusi või mitte. Kohus saab

kontrollida vaidlustatud PT õiguspärasust üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda

subjektiivsete õiguste rikkumist. See välistab võimaluse vaidlustada PT-d üksnes argumendiga,

et PT väljastamise menetluse asemel tulnuks koostada DP või PT on vastuolus seaduse või ÜP-

ga, ilma et need väited oleksid kuidagi seostatud kaebaja õigustega (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p-d 14 ja 17). Kohaliku omavalitsuse üksuste

PlanS § 125 lg 5 alase rakenduspraktika kooskõla seaduse eesmärgi ja ruumilise planeerimise

põhimõtetega ning avalike huvidega on pädev kontrollima ja suunama Rahandusministeerium

(PlanS § 7 lg 1 p 2; Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lg 1).“

Käesolevas asjas tuleb esmalt tähele panna, et kuigi kaebajad ei ole asjakohaseid PT kohtus

vaidlustanud, siis ei ole kaebajad ka sarnaselt haldusasjale nr 3-19-675 tuginenud PT vastuolule

Tallinna üldplaneeringu ühegi sellise sättega, mille eesmärk on kaitsta muu hulgas

naaberkinnistu omaniku huve. Kaebajad väidavad üksnes seda, et läbi oleks tulnud viia

detailplaneeringu menetlus, millest omakorda järeldavad, et kuivõrd vastavat nõuet on rikutud,

siis on ka ehitusluba õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus kaebajate eeltoodud seisukohaga ei

nõustu. Kuivõrd kaebajad ei ole vaidlustanud PT, siis on tegemist kehtiva haldusaktiga ning

asjaolu, et PT menetluse asemel oleks läbi tulnud viia detailplaneeringu menetlus, ei muuda

automaatselt ehitusluba õigusvastaseks ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist üksnes

põhjusel, et vastustaja ei ole läbi viinud detailplaneeringu menetlust. Seda eriti olukorras, kus

PT väljastamine kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku. Kaebajad kinnitavad seda ka ise

märkides, et PT-st ei olnud võimalik aru saada, et nende alusel väljastatav ehitusluba kaebajate

subjektiivseid õigusi rikub. Lisaks oleks PT kehtetuks tunnistamine vastuolus usalduse kaitse

põhimõttega arvestades, et PT on väljastatud juba 07.11.2017 ning kolmas isik on kinnistu

omandanud peale PT väljastamist. Lisaks ei olnud ka 07.11.2017 tehtud ka veel Tallinna

Ringkonnakohtu poolt vastavaid kohtulahendeid, millele kohus viitas ülalpool seoses

projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatavate nõuetega.

20. Järgmiseks väidavad kaebajad, et ehitusluba on õigusvastane, kuna see ei vasta Tallinna

linna üldplaneeringule (ÜP) (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega

number 3), Nõmme linnaosa üldplaneeringule (NÜP) (mis on vastu võetud Tallinna

Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47, kuid on seniajani kehtestamata) ja PT endile.

Täpsemalt leiavad kaebajad, et viidatud aktidest tulenevalt ei ole kahepereelamu ehitamine

õiguspärane, kuna see ei sobi mahult ega otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ega

arvesta piirkonna hoonestuslaadi.

Kohus analüüsib alljärgnevalt kaebajate vastavaid väiteid alustades ehitusloa vastavuse

kontrollist ÜP-le ja lõpetades ehitusloa vastavuse kontrolliga PT-le.

20.1. ÜP näeb ette järgmist:

Tallinna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine kajastub üldplaneeringu põhijoonisel -

maakasutusplaanil, mis on üldplaneeringu kõige olulisem dokument. Vaidlust ei ole, et ÜP

maakasutusplaani kohaselt jääb Pargi tn 18 b väikeelamute alale – põhimõtteliselt ühepere- ja

ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus

võib

paikneda

elamupiirkonda

teenindavaid

asutusi

ja

väiksemaid

kaubandus-

teenindusettevõtteid, olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei

ole soovitatav. Ühtlasi on tegemist miljööväärtusliku elamualaga – terviklikult säilinud

miljööga (eeslinna) piirkonnad, kus uute hoonete ehitus peab järgima hoonestusstruktuuri.

ÜP-st nähtub, et Tallinna miljööväärtuslike piirkondadena käsitletakse alasid, kus on

ajalooliselt välja kujunenud ühtne, kindlatele kriteeriumitele vastav hoonestus, tänavatevõrk ja

haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Selleks töötatakse välja mitmesugused

reguleerivad

dokumendid

(tsoneerimisskeem,

ehitusmäärus

jne),

mis

määratlevad

ehitustegevust antud piirkonnas, eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik

hoonestusviis ja keskkond.

Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei ole vastuolus ÜP-ga, kuivõrd ehitusloaga on antud

luba 2 korteriga pereelamu ehitamiseks, ÜP kohaselt võib nimetatud alale ehitada kuni 4

korteriga väikeelamuid. Kuivõrd ÜP-s ei ole täpsemalt reguleeritud, millistele täpsetele

kriteeriumitele peaks miljööväärtuslikku piirkoda ehitatav elamu vastama, siis ei ole võimalik

asuda ka seisukohale, et planeeritav ehitis neile ei vasta. Kuid nagu ÜP-s endas viidatakse on

täpsemad nõuded kehtestatud alamalseisvate aktidega, millest tulenevalt tuleb kontrollida

järgnevalt ehitusloa vastavust neile.

20.2. Teiseks viitasid kaebajad ehitusloa vastuolule vastu võetud, kuid kehtestamata NÜP-ga.

Kohus rõhutab esmalt, et tegemist on menetluses oleva üldplaneeringuga, mille lõplik lahendus

ei ole veel teada ning mida ei ole veel kehtestatud. Sellest tulenevalt ei saa ehitusloa vastuolu

NÜP-ga automaatselt kaasa tuua ehitusloa õigusvastasust ning tühistamist. Küll aga võis

vastustaja ehitusloa andmisel lähtuda vastu võetud NÜP-s sätestatud tingimustest ehitusloa

väljastamisel kaalutlusõiguse teostamisel. Järgnevalt kontrollib kohus, kas vastustaja on esiteks

kaldunud kõrvale NÜP-s märgitust ning kui on, siis kas ta on teinud kaalumisvea, mis võib

omakorda anda aluse ehitusloa tühistamiseks.

20.2.1. NÜP kohaselt asub Pargi 18b miljööväärtuslikul alal piiranguvööndis pereelamute alal.

Miljööväärtuslike hoonestusalade kaardilt nähtub, et Pargi 18 b-d ümbritsevad kahest küljest

miljööliselt vähemväärtuslikud hooned ja ühest küljest miljööväärtuslik hoone.

NÜP seletuskirja kohaselt on piiranguvöönd ala, kus arendustegevusele on seatud piirangud,

mille eesmärk on säilitada hoonestusalade iseloomulikud tunnused, st tuleb järgida

väljakujunenud hoonestus- ja krundistruktuuri ning üldist arhitektuurikeelt. Ehitiste

püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurdeehitisega tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud

linnaehitusstruktuuri, hoonestuse üldist mastaapi, kaugvaateid ja muud paigale iseloomulikku.

Miljööväärtuslikule alale kavandatavad uued hooned peavad arvestama olemasolevat

keskkonda, rikastades seda tervikliku heatasemelise nüüdisaegse arhitektuurse lahendusega.

Ajalooliste arhitektuuristiilide ja detailide otsene kopeerimine ei ole lubatud. Hoonete

välisviimistluses on eelistatud looduslikud, kvaliteetsed ja väärikad materjalid. Keelatud on

kasutada miljööalale sobimatuid, ebatüüpilisi ja traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale

imiteerivaid materjale.

NÜP on pereelamute ala osas märgitud, et alale võib kavandada omal krundil paiknevaid

pereelamuid (kuni kaks korterit) ning väikeseid lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise

võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi.

Kruntide suurima lubatud täisehitusprotsendi ja hoonealuse pinna osas on NÜP-s märgitud, et

krundi suurusega 1001–1300 m2 on suurim lubatud hoonealune pind või suurim lubatud

täisehitusprotsent 240 m2. Pargi tn 18b krundi suuruseks on 1179 m2 ning vaidlustatud loaga

on antud luba ehitada kuni 202 m2 ehitusaluse pinnaga hoone.

NÜP sätestab veel, et pereelamute alal tuleb uute hoonete kavandamisel arvestada tänaval

väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning paigutada uus

hoone sobivalt ümbritsevasse linnaruumi. Samuti tuleb arvestada naabrite privaatsusvajadusega

hoonete asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende paigutusel.

Tuleb jälgida, et oleks tagatud nõuetekohane isolatsiooni kestus ja päevavalgusteguri

minimaalsed väärtused vastaksid olemasolevate elamute puhul Eesti standardile. Lisaks tuleb

maksimaalselt püüda vältida naaberkinnistute väärtuslike hoovialade varjutamist otsese

päikesevalguse eest.

Kohtule nähtub asendiplaanist, ehitusprojektist ning 3D joonisest (vt www.ehr.ee ja tl 85), et

eeltoodud nõudeid on järgitud ning kaebajad ei ole ka tõendanud vastupidist. Kaebajate väited,

et hoone ei sobitu mahult ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda on paljasõnalised ning neid ei

toeta asjas kogutud tõendid. Tegemist on pereelamuga, mille otstarve ja maht on igati kooskõlas

nii kehtiva ÜP kui ka NÜP-ga.

20.2.2. Kaebajad on leidnud, et ehitusluba on vastuolus NÜP p 1.2., kuivõrd käesoleval juhul

andis vastustaja ehitusloaga kaebaja arvates loa just paaris/kaksik/ridaelamu ehitamiseks, mida

ei ole aga Nõmmele lubatud ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra

tüpoloogiaga. Põhimõtteliselt tugineb kaebus oma sisulises osas suuresti just sellele väitele.

Nagu kohus juba oma esialgse õiguskaitse määruses välja tõi, siis kaebajad tsiteerivad Nõmme

linnaosa üldplaneeringu seletuskirja p 1.2 ebatäpselt. Nimetatud punktis on märgitud, et:

„Selleks, et võimaldada luua juurde privaatsemat elukeskkonda, on üldplaneeringus määratud

kindlaks hoonestamise tingimused ning eluhoonetena on valdavalt lubatud ühe- ja

kahepereelamud ja väiksemal määral ka väikesed korterelamud. Rida- vaip- ja aatriumelamuid

ei ole Nõmmele lubatud ehitada, kuna tegemist on Nõmme keskkonnale võõra tüpoloogiaga.“

(vt seletuskirja lk 7-8). Lisaks on seletuskirja lk 12-13 selgitatud: „Kahe korteriga elamutel

tuleb korterid üldjuhul kavandada Nõmmele traditsioonilise lahendusena eri korrustele ning

korteritesse sissepääsud maja ühiskasutatavast esikust või trepikojast. Vältida tuleb tüüpilisi

paaris- või kaksikelamu lahendusi (va erandkorras linnaosa piiride äärsetel uuselamualadel

(näiteks Veskimöldre ja Kalda tn piirkond Pääsküla asumis, Raudalu asum Viljandi mnt ääres

jne kus selliseid elamuid on juba ehitatud), mis koosnevad kahest sarnasest ühele krundile või

kahe kõrvutiseisva krundi piirile telgsümmeetriliselt küljeti kokku ehitatud elamuühikust, kus

mõlemal on omaette sissepääs ja sageli ka omaette katus. Kõrvuti paiknevate korteritega

paaris- või kaksikelamu lahendusi saab kaaluda vaid juhul, kui väliselt sellele

tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid ei rõhutata. Lubatud on plokistada krundi piiril

ühekorruselisi hooneosi tingimusel, et see sobib piirkonna miljöösse.“ Eeltoodu näitab, et kuigi

veel menetletav Nõmme linnaosa üldplaneering näeb ette võimaluse ka kahepereelamuid

ehitada, määratakse sellega selgelt eelistatav kahepereelamu lahendus (korterid erinevatel

korrustel) ja lubatakse sellest erandeid ainult üksikutes kohtades ja arhitektuurilistes

lahendustes (rõhutamata sellel tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid).

Seega ongi peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas planeeritava hoone vastab eelkõige paaris-

või kaksikelamule, millisel juhul esineks vastuolu NÜP-iga või kahe korteriga pereelamule,

millisel juhu vastuolu NÜP-ga puuduks.

NÜP seletuskirja kohaselt paaris- või kaksikelamu on kahest sarnasest ühele krundile või kahe

kõrvutiseisva krundi piirile telgsümmeetrilise lahendusena küljeti kokku ehitatud

elamuühikust koosnev elamu, kus mõlemal on omaette sissepääs ja sageli ka omaette katus.

Pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu.

Kohus leiab ehitusloale lisatud ehitusprojekti (kättesaadav www.ehr.ee ) ja kolmanda isiku

08.04.2020 kaebuse vastusele lisatud jooniseid (tl 85 3D joonis) analüüsides, et kuigi

planeeritav hoone vastab osaliselt paaris- või kaksikelamu definitsioonile, siis seda siiski mitte

täielikult. Nimelt puudub elamus asuvatesse korteritesse omaette sissepääs. Nii 3D jooniselt kui

ehitusprojekti arhitektuuri jooniselt (A83_EP_AR-5-02_v02_1pln) nähtub, et korteritesse

sissepääsude ees on ühine tuulekoda. Samalt plaanilt nähtub veel, et ka planeeritavad terrassid

ei asu päris peegelpildis. Lisaks on muudetud akende asukohti selliselt, et need ei oleks

peegelpildis ja lisatud on ka väike väljaaste hoone tagaküljel. Seega hoone välisel vaatlusel ei

ole üheselt tuvastatav, et tegemist on paaris-või kaksikelamuga. Seega on siin vaidlus, mida ei

ole ka võimalik NÜP alusel lõplikult lahendada ega veenduda, et tegemist on just paaris- või

kaksikelamuga ning mitte pereelamuga.

Kohus märgib, et hoone välisel vaatlusel jääb pigem üldmulje, et tegemist on ühe suure

pereelamuga ehk vaates ei domineeri paaris- või kaksikelamu laadi hoonete välisilme. Asjaolu,

et tegemist on sisuliselt telgsümmeetrilise kahest küljetsi kokku ehitatud elamuühikust

koosneva hoonega, on tuvastatav üksnes hoonesse sisenedes või tutvudes hoone

ehitusprojektiga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et järgitud on NÜP-is sätestatud nõuet,

mille kohaselt on ehitise arhitektuurilistes lahendustes kasutatud selliseid detaile, mille

tulemusena ei rõhutata paaris-või kaksikelamu tüpoloogiale iseloomulikke tunnuseid.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei ole teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks kaasa

tuua ehitusloa tühistamise.

Kohus soovib siinkohal juhtida vastustaja tähelepanu edaspidiste vaidluste vältimiseks sellele,

et NÜP-is tuleks pereelamu ja paaris- või kaksikelamu mõisted sisustada nii, et on üheselt aru

saadav, millal on tegu ühe või teisega või anda piiripealsete juhtumite lahendamiseks

konkreetsed juhised.

20.3. Kaebajad viitasid veel sellele, et ehitis on piirkonda sobimatu, ei arvesta piirkonnas

väljakujunenud arhitektuuristiiliga, millest tulenevalt on ehitusluba vastuolus ka PT endiga.

Kaebajad tuginesid seejuures ehitusloa menetluses ametnike poolt tehtud märkustele (vt tl 31-

39).

Kohus juhib esmalt kaebajate tähelepanu sellele, et kaebusest ei selgu, milline peaks siis olema

sobiv arhitektuuristiil antud piirkonda arvestades, et kohus ei nõustunud kaebajate väitega

selles, et piirkonda tohib ehitada üksnes ühepereelamuid. Samuti tuvastas kohus eelpool, et

hoone vastab nii mahult kui otstarbelt igati piirkonna hoonestuslaadile. Kohus nõustub

kolmanda isiku ja vastustaja seisukohtadega selles, et projekteeritud elamu on nüüdisaegne ja

keskkonda rikastav arhitektuuriline tervik, mille viimistluse materjalid on traditsioonilised puit

ja krohv ning seega vastavuses nii NÜP kui PT-ga. Kohus peab vajalikuks märkida, et hoone

sobivuse hindamisel piirkonda on alati tegemist ka teatud määral subjektiivse arvamusega.

Lähtudes varem tsiteeritud Riigikohtu seisukohtast, et kaitsta tuleks esimeses järjekorras

konkreetsele maatükile omandiõigust omavate isikute, mitte nende naabrite huvisid, tuleb

kohtul sellises nn maitseküsimuses asuda käesoleval juhul pigem vastustaja ja kolmanda isiku,

kui kaebajate poolele.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel on toimunud

koostöö ning läbi on viidud kohane menetlus sobiva lõpplahenduse välja töötamiseks. Sellest

tulenevalt ei ole kaebajate viited vastustaja ametnike märkustele, mis on esitatud esialgsele

eskiisiprojektile (20.02.2018, kaebaja kaebuse lisalt nr 7 ei ole üldse võimalik tuvastada, millal

vastav arvamus on antud) asjakohased, kuivõrd vastavat eskiisiprojekti on lähtuvalt vastustaja

ametnike

märkustest

muudetud,

mis

on

lõpptulemusena

viinud

eskiisiprojekti

kooskõlastamiseni. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti ja eskiisiprojekti kohaselt on

projekteeritud hoone välisilmses välistatud paarismaja tüpoloogia ilmingud: hoonel on üks

sissepääs, teine korrus on väiksem esimesest, hoone külje- ja tagafassaadid ei ole täies ulatuses

sümmeetrilised.

21. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna hetkel kehtiv ÜP ei välista kahe korteriga pereelamu

ehitamist ja kuna ehitusluba on antud enne NÜP kehtestamist, samas ei ole sellega ka vastuolus

ning ehitusluba vastab kehtivatele projekteerimistingimustele, siis puudub õiguslik alus

ehitusloa tühistamiseks.

22. Kohus leiab viimaseks, et ehitusluba ei riku ka tõsiseltvõetavalt ja tajutavalt kaebajate

subjektiivseid õigusi.

Projekteeritav elamu asub kõige lähemas punktis 19,37 m kaugusel kaebajate kinnistu piirist

ning kaugemas punktis 21,11 m kaugusel (vt A83_EP_AR-4-01_v03asend.pdf ) kaebajate

kinnistu piirist, mida tuleb tõesti pidada linnaruumi kontekstis pigem privileegiks. Lisaks ei

varja planeeritav hoone päikesevalgust ega varjuta kaebajate hooviala, kuivõrd planeeritav

hoone asub kaebajate kinnistust kirde suunas. Kaebajate väited mürast ja täiendavast

liikluskoormusest seoses kahe korteri planeerimisega pereelamusse, millega kaasneb väidetav

ülemäärane privaatsuse riive on ilmselgelt linna tingimustes otsitud ja ülepaisutatud ega saa

olulisel määral ja püsivalt rikkuda kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi. Kaebajate vastavad

väited on paljasõnalised (puuduvad vastavad tõendid) ega ole kooskõlas kohtule esitatud

ehitusloa aluseks olevate materjalidega. Kohus nõustub siinkohal nii vastustaja kui kolmanda

isiku seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, kuid mainib ära, et õigusvastase

privaatsuse riive vastu on Eesti seadustes ette nähtud piisavad tõrjevahendid.

Kohtule ei nähtu ka kaebajate poolt väidetud võrdsuspõhiõiguse rikkumist. Nii ÜP kui ka NÜP

võimaldavad Nõmmele rajada pereelamuid. Kaebajate viide, mille kohaselt peaks juhul, kui

asuda seisukohale, et paarismajad/ridaelamud sobivad Nõmme miljööväärtuslikku piirkonda ja

ehitusluba on õiguspärane, olema kõigil, kes antud piirkonnas kinnisasju omavad, õigus oma

kinnisasjale püstitada paarismaja/ridaelamu, kuna vastasel korral rikutaks võrdsuspõhimõtet, ei

ole korrektne. Esiteks leidis kohus, et käesoleval juhul on tegemist pereelamuga ning teiseks

tulevad olemasolevatele hoonetele piirangud erinevatest planeeringutest. Samas on vastustajal

iga vastavas suuruses uue hoone püstitamisel kohustus hinnata, kas vastavat hoonestust lubada

või mitte. Kohus ei leia, et käesoleval juhul oleks võrdsuspõhimõtet kaebajate suhtes rikutud.

Mis puudutab väidetavat kaebajate kinnistu väärtuse vähenemist, siis leiab kohus, et vastavad

väited on paljasõnalised ja tõendamata. Olukorras, kus elamumaa otstarbega naaberkinnistule

püstitatakse seaduspärane hoone, ei saa kaebajate kinnistu väärtus oluliselt väheneda ainult

seetõttu, et kõrvalkinnistule püstitatakse kahepereelamu, mitte ühepereelamu.

23. Lõpetuseks märgib kohus, et populaarkaebuse esitamine ehitusloale ei ole võimalik. Sellest

tulenevalt puudub kaebajatel käesolevas asjas avalike ja teiste isikute huvide osas kaebeõigus

ning kohus jätab kaebajate vastavad väited tähelepanuta.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

25. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda

HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Otsus tehti kaebajate kahjuks. Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas

2583 eurot ilma käibemaksuta vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale. Kohtule

on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 162-170).

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust

põhjendatud.

Kohus selgitab, et menetluskulud mõistetakse välja koos käibemaksuga (vt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-54-12). Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulud summas 2649 eurot õigusabikulud (koos käibemaksuga) ning 378 eurot muud

menetluskulud so kokku 3027 eurot.

Kolmanda isiku taotlus kohustada R.P.it ja K.P.it tasuma kolmandale isikule hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust VÕS § 113 lg 1

rakendamiseks.

Küll aga võib kohus määrata kindlaks otsuse täitmise tingimused sh menetluskulude tasumise

tingimused (vt ka HKMS § 168 lg 11). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates

käesoleva lahendi jõustumisest kolmanda isiku poolt näidatud arveldusarvele. Kolmandal isikul

tuleb kaebajatele teatada hiljemalt 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse tegemisest andmed,

kuhu tuleb menetluskulud kanda.

Vastustaja ei ole kuludokumente kohtule esitanud, seega jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik