Legislator Case Law & Legislation
2-20-9035/22 AI generated

2-20-9035/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-9035/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-20-9035/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.

Keywords

AI generated
exceptional circumstances casco insurance right to install an antenna insufficiently substantiated grievance hardship grounds damage to electrical installations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-9035

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr X

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijeva

Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja Alina Rychlewska

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele

lisatud dokumentaalse tõendite (konto väljavõtted) vastuvõtmisest.

2(5)

2. Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. augusti

2020. a otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.

B.B.l apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 21. juunil 2020 Viru maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr X.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja isa. Hagejale saadeti Jõhvi kohtutäitur Kristel

Maalmani täitmisteade täiteasjas nr X nõudega tasuda elatist alates 1. juulist 2020. Hageja

on elatist tasunud ja pole rikkunud selle tasumise kohustust. Tegemist on kostja ema

pahatahtliku käitumisega.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Viru Maakohtu

22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja

mõistetud elatis kostja kasuks alates 1. jaanuarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Elatise nõue ei ole rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega puuduvad alused

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

vastavalt

täitemenetluse

seadustiku

(TMS) § 221 lg-le 1.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 12. augusti 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega on

hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini

2019 summas 270 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2020 summas 292 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui seaduses sätestatud alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Kohtuotsus on jõustunud.

Hageja on elatist tasunud 2020. aastal alljärgnevalt (tl 10):

 16. jaanuaril 2020. a 270 eurot (jaanuarikuu elatis);

 15. veebruaril 2020. a 292 eurot (veebruarikuu elatis);

 15. märtsil 2020. a 292 eurot (märtsikuu elatis);

3(5)

 17. aprillil 2020. a 292 eurot (aprillikuu elatis);

 12. mail 2020. a 292 eurot (maikuu elatis);

 11. juunil 2020. a 292 eurot (juunikuu elatis);

 12. juunil 2020. a 292 eurot (elatise avanss juulikuu eest).

Täitmisteate kohaselt (tl 7) on kostja esitanud kohtutäiturile 4. juunil 2020 täitmisavalduse,

nõude sisuks on igakuine elatis alates 1. juulist 2020 summas 292 eurot. Täitedokumendi

vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva. Kohtutäitur on nõude vabatahtliku täitmise

tähtaega pikendanud kuni 30. juunini 2020 (tl 27).

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuses ei fikseeritud konkreetset

maksekuupäeva oli hagejal aega maksta juunikuu elatist kuni 30. juunini 2020.

Kohtuotsuses (tagaseljaotsuses) ei ole fikseeritud elatise maksmise konkreetset kuupäeva,

kuid see ei tähenda seda, et hagejal oli õigus maksta juunikuu elatist juunikuu viimasel

kalendripäeval, s.o 30. juunil 2020.

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 4 tuleneb, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest

ette. See tähendab, et järgmise kalendrikuu elatis tuleb ette maksta hiljemalt eelmise

kalendrikuu viimasel päeval ehk 2020. a juunikuu elatis kuulus tasumisele hiljemalt

31. mail 2020. Hageja tasus juunikuu elatise 11. juunil. Täitemenetluse alustamise

avalduse esitamise aja seisuga oli hageja juunikuu elatise tasumisega viivituses 4 päeva.

Hageja on tasunud juuni- ja juulikuu elatise maksed peale täitmisteate kättesaamist. Kohus

märkis, et juulikuu elatis on tasutud kooskõlas PKS § 100 lg-ga 4. Täitemenetluse

alustamise ajal puudus hagejal kostja ees ka võlgnevus elatise eelmiste kuude eest

(jaanuar-mai). Septembrikuu elatis tuleb tasuda edaspidi augustikuu viimaseks päevaks

jne. Sellisel juhul saab lugeda, et võlgnik täidab dokumenti vabatahtlikult ning

kohtutäituril puudub alus sundtäitmist läbi viia.

Kohus märkis, pooltel on võimalik omavahel kokku leppida elatise maksmise konkreetses

kuupäevas, arvestades hageja palga laekumise aega ning vastav kokkuleppe esitada

kohtutäiturile. Samuti olnuks sissenõudja seaduslikul esindajal mõistlik pöörduda esmalt

hageja poole.

Eeltoodut

arvestades

jättis

kohus

poolte

menetluskulud

poolte

endi

kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 10. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse

kohtutäiturile pahatahtlikult. Kohtuotsuses ei olnud maksekuupäeva fikseeritud.

Täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.

4(5)

Hageja tasub elatist 10. kuupäeva paiku, sest siis on palgapäev. Olles põhjalikult tutvunud

kohtuotsusega, avastas ta, et elatis tuleb tasuda üks kalendrikuu ette. Hageja tasus juuli

elatise korrektselt.

Hageja pole nõus täituri tasu maksma, sest täituri töö on olematu. Juulikuu elatise osas

oleks saanud täitmisavalduse esitada juuli algul, mitte juunis.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Täitmisavalduse esitamise hetkel oli hagejal elatise võlgnevus. Hageja ei tasunud elatist

PKS § 100 lg 4 kohaselt.

6. Kostja esitas 28. novembril 2020 ringkonnakohtule lõplikud seisukohad ja konto

väljavõtted ajavahemiku 1. detsember 2019 kuni 27. november 2020 eest. Hageja tasus

2020. a jaanuaris elatist 270 eurot, kuid pidi tasuma 292 eurot. Seega oli hagejal

täitmisavalduse esitamise hetkel võlgnevus 314 eurot (22 + 292).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb

otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

8. Esmalt

lahendab

ringkonnakohus

kostja

28. novembri

2020.

a

menetlusdokumendis esitatud taotluse dokumentaalse tõendite – konto väljavõtted –

vastuvõtmiseks. Kostja on esitanud konto väljavõtted hageja poolt tasutud elatise maksete

kohta. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on

asjas tähtsust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõendil esitatud põhjendustel

apellatsioonkaebuse õige lahendamise seisukohalt tähtust. Kostja on maakohtu menetluses

esitanud konto väljavõtted (tl 10), millest nähtuvad hageja poolt tasutud elatise maksed

alates 2020. a jaanuarist kuni 2020. a juunini. Samuti ei ole poole vahel vaidlust selles,

millal ja mis suuruses on hageja kostjale elatist tasunud. Lisaks on tõendid esitatud

apellatsioonimenetluses hilinenult. Tulenevalt TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 saab

apellatsiooniastmes uusi tõendeid esitada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning

TsMS § 644 lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos

apellatsioonkaebusega (vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

99-07, p-d 18, 19).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.

9. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

5(5)

Hageja väitel on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse pahatahtlikult ja

vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et kohtuotsuses ei olnud fikseeritud

maksekuupäeva.

Kuigi täitedokumendiks olevas Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsuses ei ole

kindlaks määratud konkreetset elatise maksmise kuupäeva, pidi hageja elatise maksmisel

arvestama kehtiva PKS § 100 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu

eest ette.

Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kuni 2020. a juunikuuni elatist kuu keskel jooksva

kuu eest ehk rikkus PKS § 100 lg-s 4 sätestatut. Hageja rikkus elatise tasumise kohustust

sellega, et ta ei tasunud jooksva kuu elatise makset eelmisel kuul hiljemalt kuu viimasel

päeval. Hageja on ise apellatsioonkaebuses tunnistanud, et ta ei teadnud, et elatis tuleb

tasuda iga kalendrikuu eest ette. 2020. a juulikuu elatise on hageja tasunud juba PKS § 100

lg-t 4 järgides.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et täitmisavalduse esitamise aja seisuga (s.o 4. juunil

2020) oli hageja juunikuu elatise maksmisega viivituses neli päeva. Hageja tasus juunikuu

elatise alles 11. juunil 2020. Kuna hageja oli elatise tasumisega võlgnevuses, oli kostjal

õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse algatamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja seaduslik esindaja oleks võinud oma

nõudega esmalt pöörduda hageja poole, kuid asjaolu, et kostja ei pöördunud hageja poole,

vaid esitas täitmisavalduse kohe kohtutäiturile, ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning sama

paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu

eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS-is sätestatud juhtudel, ulatuses ja

korras. Juhul kui hageja leiab, et täitur on nõudnud temalt tasu põhjendamatult, on võimalik

tasu otsust vaidlustada täitemenetluse seadustikus (§-des 217 ja 218) sätestatud korras.

Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puudub TMS § 221 lg-s 1 toodud

alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse osas.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

Kostjal asja materjalide põhjal apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest