2-20-9035/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.
Legislator headnote
AI generated2-20-9035/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(5)
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-20-9035
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2020, Tartu
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr X
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
A.A. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijeva
Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),
seaduslik esindaja Alina Rychlewska
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Keelduda kostja B.B. 28. novembril 2020 esitatud lõplikele seisukohtadele
lisatud dokumentaalse tõendite (konto väljavõtted) vastuvõtmisest.
2(5)
2. Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 12. augusti
2020. a otsus muutmata.
3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud A.A. kanda.
B.B.l apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu
möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi
ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse
või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata
seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. A.A. (hageja) esitas 21. juunil 2020 Viru maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu
sundtäitmise
lubamatuks
tunnistamiseks
täiteasjas
nr X.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja isa. Hagejale saadeti Jõhvi kohtutäitur Kristel
Maalmani täitmisteade täiteasjas nr X nõudega tasuda elatist alates 1. juulist 2020. Hageja
on elatist tasunud ja pole rikkunud selle tasumise kohustust. Tegemist on kostja ema
pahatahtliku käitumisega.
2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Viru Maakohtu
22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-19491 on hagejalt välja
mõistetud elatis kostja kasuks alates 1. jaanuarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Elatise nõue ei ole rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega puuduvad alused
sundtäitmise
lubamatuks
tunnistamiseks
vastavalt
täitemenetluse
seadustiku
(TMS) § 221 lg-le 1.
MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus jättis 12. augusti 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud
poolte endi kanda.
Asja materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsusega on
hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini
2019 summas 270 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2020 summas 292 eurot kuus, kuid
mitte vähem kui seaduses sätestatud alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.
Kohtuotsus on jõustunud.
Hageja on elatist tasunud 2020. aastal alljärgnevalt (tl 10):
16. jaanuaril 2020. a 270 eurot (jaanuarikuu elatis);
15. veebruaril 2020. a 292 eurot (veebruarikuu elatis);
15. märtsil 2020. a 292 eurot (märtsikuu elatis);
3(5)
17. aprillil 2020. a 292 eurot (aprillikuu elatis);
12. mail 2020. a 292 eurot (maikuu elatis);
11. juunil 2020. a 292 eurot (juunikuu elatis);
12. juunil 2020. a 292 eurot (elatise avanss juulikuu eest).
Täitmisteate kohaselt (tl 7) on kostja esitanud kohtutäiturile 4. juunil 2020 täitmisavalduse,
nõude sisuks on igakuine elatis alates 1. juulist 2020 summas 292 eurot. Täitedokumendi
vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva. Kohtutäitur on nõude vabatahtliku täitmise
tähtaega pikendanud kuni 30. juunini 2020 (tl 27).
TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel
sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,
ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega
õigusjõudu.
Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuses ei fikseeritud konkreetset
maksekuupäeva oli hagejal aega maksta juunikuu elatist kuni 30. juunini 2020.
Kohtuotsuses (tagaseljaotsuses) ei ole fikseeritud elatise maksmise konkreetset kuupäeva,
kuid see ei tähenda seda, et hagejal oli õigus maksta juunikuu elatist juunikuu viimasel
kalendripäeval, s.o 30. juunil 2020.
Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 4 tuleneb, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest
ette. See tähendab, et järgmise kalendrikuu elatis tuleb ette maksta hiljemalt eelmise
kalendrikuu viimasel päeval ehk 2020. a juunikuu elatis kuulus tasumisele hiljemalt
31. mail 2020. Hageja tasus juunikuu elatise 11. juunil. Täitemenetluse alustamise
avalduse esitamise aja seisuga oli hageja juunikuu elatise tasumisega viivituses 4 päeva.
Hageja on tasunud juuni- ja juulikuu elatise maksed peale täitmisteate kättesaamist. Kohus
märkis, et juulikuu elatis on tasutud kooskõlas PKS § 100 lg-ga 4. Täitemenetluse
alustamise ajal puudus hagejal kostja ees ka võlgnevus elatise eelmiste kuude eest
(jaanuar-mai). Septembrikuu elatis tuleb tasuda edaspidi augustikuu viimaseks päevaks
jne. Sellisel juhul saab lugeda, et võlgnik täidab dokumenti vabatahtlikult ning
kohtutäituril puudub alus sundtäitmist läbi viia.
Kohus märkis, pooltel on võimalik omavahel kokku leppida elatise maksmise konkreetses
kuupäevas, arvestades hageja palga laekumise aega ning vastav kokkuleppe esitada
kohtutäiturile. Samuti olnuks sissenõudja seaduslikul esindajal mõistlik pöörduda esmalt
hageja poole.
Eeltoodut
arvestades
jättis
kohus
poolte
menetluskulud
poolte
endi
kanda
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja palub 10. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse
tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta
kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse
kohtutäiturile pahatahtlikult. Kohtuotsuses ei olnud maksekuupäeva fikseeritud.
Täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
4(5)
Hageja tasub elatist 10. kuupäeva paiku, sest siis on palgapäev. Olles põhjalikult tutvunud
kohtuotsusega, avastas ta, et elatis tuleb tasuda üks kalendrikuu ette. Hageja tasus juuli
elatise korrektselt.
Hageja pole nõus täituri tasu maksma, sest täituri töö on olematu. Juulikuu elatise osas
oleks saanud täitmisavalduse esitada juuli algul, mitte juunis.
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Täitmisavalduse esitamise hetkel oli hagejal elatise võlgnevus. Hageja ei tasunud elatist
PKS § 100 lg 4 kohaselt.
6. Kostja esitas 28. novembril 2020 ringkonnakohtule lõplikud seisukohad ja konto
väljavõtted ajavahemiku 1. detsember 2019 kuni 27. november 2020 eest. Hageja tasus
2020. a jaanuaris elatist 270 eurot, kuid pidi tasuma 292 eurot. Seega oli hagejal
täitmisavalduse esitamise hetkel võlgnevus 314 eurot (22 + 292).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,
et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb
otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6
juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
8. Esmalt
lahendab
ringkonnakohus
kostja
28. novembri
2020.
a
menetlusdokumendis esitatud taotluse dokumentaalse tõendite – konto väljavõtted –
vastuvõtmiseks. Kostja on esitanud konto väljavõtted hageja poolt tasutud elatise maksete
kohta. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda.
TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab
selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on
asjas tähtsust.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitatud tõendil esitatud põhjendustel
apellatsioonkaebuse õige lahendamise seisukohalt tähtust. Kostja on maakohtu menetluses
esitanud konto väljavõtted (tl 10), millest nähtuvad hageja poolt tasutud elatise maksed
alates 2020. a jaanuarist kuni 2020. a juunini. Samuti ei ole poole vahel vaidlust selles,
millal ja mis suuruses on hageja kostjale elatist tasunud. Lisaks on tõendid esitatud
apellatsioonimenetluses hilinenult. Tulenevalt TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 saab
apellatsiooniastmes uusi tõendeid esitada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning
TsMS § 644 lg-st 5 järeldub, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos
apellatsioonkaebusega (vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-
99-07, p-d 18, 19).
Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
9. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
5(5)
Hageja väitel on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse pahatahtlikult ja
vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et kohtuotsuses ei olnud fikseeritud
maksekuupäeva.
Kuigi täitedokumendiks olevas Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsuses ei ole
kindlaks määratud konkreetset elatise maksmise kuupäeva, pidi hageja elatise maksmisel
arvestama kehtiva PKS § 100 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu
eest ette.
Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kuni 2020. a juunikuuni elatist kuu keskel jooksva
kuu eest ehk rikkus PKS § 100 lg-s 4 sätestatut. Hageja rikkus elatise tasumise kohustust
sellega, et ta ei tasunud jooksva kuu elatise makset eelmisel kuul hiljemalt kuu viimasel
päeval. Hageja on ise apellatsioonkaebuses tunnistanud, et ta ei teadnud, et elatis tuleb
tasuda iga kalendrikuu eest ette. 2020. a juulikuu elatise on hageja tasunud juba PKS § 100
lg-t 4 järgides.
Maakohus on põhjendatult leidnud, et täitmisavalduse esitamise aja seisuga (s.o 4. juunil
2020) oli hageja juunikuu elatise maksmisega viivituses neli päeva. Hageja tasus juunikuu
elatise alles 11. juunil 2020. Kuna hageja oli elatise tasumisega võlgnevuses, oli kostjal
õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse algatamiseks.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja seaduslik esindaja oleks võinud oma
nõudega esmalt pöörduda hageja poole, kuid asjaolu, et kostja ei pöördunud hageja poole,
vaid esitas täitmisavalduse kohe kohtutäiturile, ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks.
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning sama
paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu
eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS-is sätestatud juhtudel, ulatuses ja
korras. Juhul kui hageja leiab, et täitur on nõudnud temalt tasu põhjendamatult, on võimalik
tasu otsust vaidlustada täitemenetluse seadustikus (§-des 217 ja 218) sätestatud korras.
Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul
on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puudub TMS § 221 lg-s 1 toodud
alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude
jaotuse osas.
11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse
menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
Kostjal asja materjalide põhjal apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud
puuduvad. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest