2-19-119270/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-119270

Kohtuasi

XX hagi YY vastu kahju hüvitamise (alternatiivselt

asjade tagastamise) nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-19-119270

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas Harju Maakohtule YY vastu hagi 1500 euro väljamõistmiseks, millele lisandub

viivis 30.08.2019 seisuga 14,52 eurot ning alates 31.08.2019 seadusjärgses määras kuni

põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt nõudis hageja esemete (reklaamstendid (4 tk), punased

vaibad (2 tk) ja subwooferi) tagastamist.

1.1. Poolte vahel oli sõlmitud aadressil M. Härma tn 4, Tallinn asuva garaažiboksi nr 7-3

üürileping. Üürileping oli üles öeldud 19.05.2019. Kostja (üürileandja) kasutas õigustamatult

pandiõigust hagejale (üürnik) kuuluva vara suhtes. Kostja vahetas luku, mille tõttu osutus

hagejal võimatuks talle kuuluvatele asjadele järgi tulla. Kostjale oli teatatud garaažiboksi jäetud

esemete üleandmise-vastuvõtmise ajast, kuid kostja, viibides garaažiboksi läheduses, ei

soovinud garaaži lahti teha ning hagejale kuuluvaid asju tagastada. Garaažiboksi jäi hageja vara

ca 10 000 euro ulatuses, sh kohvimasin, frappé aparaadid, diiselkahur, videovalvekaamera koos

salvestusseadmega, talverehvide komplektid koos velgedega (720 eurot), lemmiklooma-

puurid, reklaamstendid (430 eurot), magamiskott, punased vaibad (100 eurot), helivõimendi,

subwoofer (250 eurot), gaasiballoon, arvuti ja muud isiklikud asjad. Kostja on olnud viivituses

nõude täitmisega. Perioodi 17.07.2019–30.08.2019 eest moodustab viivis 14,52 eurot.

Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. 2019. a märtsist

hakkas hageja viivitama renditasuga, aprillis aga lõpetas rendi maksmise. 24.04.2019 teatas

hageja, et lõpetab garaaži kasutamise ja ei tasu enam edaspidi renti. Hageja lubas, et vabastab

garaaži 15.05.2019, tasub rendivõlgnevuse ja tagastab kostjale kaks garaažiukse võtit. Pärast

24.04.2019 lõpetas hageja igasugused suhted kostjaga. Garaaživõtmeid hageja tagasi ei andnud.

22.05.2019 püüdis kostja oma garaažiboksi sisse saada, kuid nägi, et ukselukku on tahtlikult

vigastatud ning garaaži võib pääseda vaid lukku lõhkudes. 23.05.2019 murdis kostja oma

garaažiboksi luku lahti ja sisenes garaaži. Garaažis polnud peale prügi ja suitsukonide midagi.

Maakohtu otsus

Maakohus jättis 23.10.2020 otsusega hagi rahuldamata.

3.1. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli üürileping garaažiboksi üürimiseks, mis on

lõppenud. Hageja vande all antud seletuse ja tunnistaja CC ütlustega luges maakohus

tuvastatuks, et hageja hoiustas hagis nimetatud asju garaažiboksis. Samas ei olnud maakohtu

hinnangul tõendatud, et asjad ka pärast üürilepingu lõppemist garaaži jäid ning hageja neid sealt

ei eemaldanud. Hageja väiteid ei kinnitanud ei Politsei- ja Piirivalveameti vastus, mis on

koostatud hagejalt saadud info järgi, ega 01.07.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on

koostatud ilma, et pooled oleksid garaažiboksis käinud. Asjade jäämist garaaži ei tõenda ka

teised asjas esitatud ja kogutud tõendid. Poolte vande all antud seletused selle kohta, kas ja

millised asjad garaažiboksi jäid, on vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et

hagiavalduses nimetatud asjad garaaži jäid. Kuna hageja ei tõendanud, et hagis nimetatud asjad

oleksid kostja valduses või jäänud lepingu lõppedes garaaži, siis ei ole hageja kahju hüvitamise

ega asjade kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõue põhjendatud.

3.2. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-19-119270

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas 23.11.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Hageja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki seadusega sätestatud õigusnorme ega

uurinud kõiki esitatud tõendeid. Maakohtu poolt läbi viidud eelmenetlus oli puudulik.

Maakohtu järeldus sellest, et hageja ei ole tõendanud, et tema asjad pärast lepingu lõppemist

garaaži jäid, on vastuoluline. Maakohus eelistas kostja vande all antud seletusi hageja omadele.

Maakohus rajas otsuse kostja väidetele, jättes analüüsimata hageja seisukohad ja tõendid. Kui

hageja ei suuda oma väiteid tõendada, võib kohus lihtmenetluses tunda suuremat vajadust

kohaldada uurimisprintsiipi. Kohus omal algatusel täiendavaid tõendeid ei kogunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus

märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637

lg 2¹ tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jätmise otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus

rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant

maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

7.1. Maakohus on kohtumenetluses juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas ja millised asjad lepingu lõppedes garaaži jäid (vt

maakohtu 14.01.2020 kohtuistungi protokoll). Maakohus on õigesti juhtinud hageja tähelepanu

TsMS § 230 lg-s 1 sätestatule. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga

ning leiab, et maakohus ei ole menetluse läbiviimisel, tõenditele hinnangu andmisel ja

materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud üldised väited ei

võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Tsiviilasja materjalid hageja väiteid ei

toeta.

7.2. Apellant on TsMS § 405 lg 1 p-st 8 ekslikult tuletanud uurimispõhimõtte kehtimise

lihtmenetluses. Viidatud sätte kohaldamine ei ole kohustuslik, vaid võimaldab kohtul

lihtmenetluses ise tõendeid koguda. TsMS § 405 lg 1 p-st 8 tulenevalt ei saa kohtu suuremat

aktiivsust lugeda menetlusõiguse normi rikkumiseks ehk menetluse korraldus on jäetud

ulatuslikult kohtu otsustada. Lihtmenetluse erisuste rakendamine on aga kohtu õigus, mitte

kohustus. Seejuures ei mõjuta lihtmenetluse erisuste kohaldamine või kohaldamata jätmine

2-19-119270

tõendamiskoormise jaotust. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kumbki

poolt peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi

rahuldamata.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav