2-20-10510/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10510

Tsiviilasi

Adelion Kids OÜ pankrotiavaldus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

Adelion Kids OÜ nimel YY esitatud ja CC esitatud

määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: Adelion Kids OÜ (registrikood 11445432),

seaduslikud esindajad:

juhatuse liige I: YY

juhatuse liige II: CC

Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata võlgniku taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Täiendada Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020 määruse resolutsiooni otsustusega, et

pankrotiavaldus jääb rahuldamata. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

3. Määruskaebused jätta rahuldamata.

4. Mõlema määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Adelion Kids OÜ (võlgnik) juhatuse liige YY (juhatuse liige I) esitas 20. juulil 2020 Harju

Maakohtule avalduse võlgniku ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ta

tõi esile järgmised asjaolud:

-

juhatuse liikmele I teatati 2020. aasta kevadel, et ta peab investeerima äriühingusse

99 259 eurot, sest on vaja tagasi maksa võlad ja teha investeeringud;

-

võlgniku osanike koosolek toimus 1. juulil 2020 ja siis selgus, et võlgniku omakapital

on negatiivne (–22 963,44 eurot). Juhatuse liikmel I puudub teave, mille tõttu on

võlgniku omakapital nii suures summas langenud, kuigi 2018. aasta majandusaasta

aruande kohaselt oli omakapital 17 013 eurot. Samuti puudub teave millal ja kuidas

tekkis võlg 59 259 eurot, kuigi 31. detsembril 2018 olid võlad ainult 9933 eurot;

-

võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine, sest negatiivse omakapitali

korral ei suuda võlgnik Swedbank AS-ile (edaspidi: pank) laenu tagastada.

2. CC (juhatuse liige II) esitas avaldusele järgmised vastuväited:

-

pankrotiavaldus ei vasta pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg 2 nõuetele, sest puudub

selgitus maksejõuetuse põhjuse kohta ja esitatud pole kõigi võlausaldajate andmeid;

-

võlgnik ei ole maksejõuetu, sest Active Line Group OÜ-ga (edaspidi: ALG) on

saavutatud kokkulepe laenutähtaja pikendamiseks, panga nõuded on pandiga tagatud

ja 30. juuni 2020 seisuga vastab omakapital seaduse nõuetele.

3. Harju Maakohus nimetas 7. septembril 2020 ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti

(edaspidi: ajutine haldur).

4. Ajutine haldur leidis aruandes, et põhjus pankroti väljakuulutamiseks puudub, sest võlgnik

ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara umbes 342 000 euro väärtuses, sissenõutavaid

kohustusi aga 4200 eurot. Isegi, kui lugeda kõigi kohustuste (umbes 296 500 eurot)

maksetähtpäev saabunuks, katab võlgniku vara tema kohustusi. Suurima võlausaldaja (panga)

nõue on pandiga täielikult tagatud. Avalduse esitamise tingisid võlgniku osanike ja juhatuse

liikmete vahelised probleemid ja arusaamatused ühingu juhtimisel. Võlgnikul on kaks osanikku

(50/50), kes ei suuda ettevõtte jätkusuutlikku arengut tagavat koostööd teha. Pankrotiavalduse

esitamine ei ole õigustatud ega lahenda osanike vahelisi lahkarvamusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus lõpetas 6. oktoobri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

pankrotimenetluse. Ühtlasi määras maakohus ajutise halduri tasuks 1612,80 eurot, mis tuleb

maksta võlgnikul. Samuti jättis maakohus kõik muud menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus viitas PankrS § 27 lg-le 5 ja märkis, et jätab pankrotiavalduse rahuldamata, sest

võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Maakohus tugines ajutise halduri aruandele ja leidis, et

võlgniku vara katab kohustusi.

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Juhatuse liige I esitas võlgniku nimel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega kuulutada välja võlgniku pankrot (edaspidi: kaebus I).

Võlgnik on maksejõuetu. Juhatuse liige II avaldas notarile, et võlgniku 2019. aasta majandus-

aasta aruande järgi on ühingu netovara väiksem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali

suurus. Samuti puuduvad vahendid täiendava rahavajaduse (vähemalt 94 627,54 eurot)

katmiseks. Võlgniku kinnistu turuhind on 200 000 eurot ja see on koormatud kahe hüpoteegiga.

Sellises olukorras ei saa väita, et võlgniku vara katab kohustusi.

3 (4)

7. Juhatuse liige II esitas samuti võlgniku nimel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas (edaspidi: kaebus II). Ta palub ajutise

halduri tasu jätta juhatuse liikme I kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel, kuna pankrotiavalduse esitamise ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu, avaldus oli

põhjendamatu ja sellega tekitati võlgnikule kahju.

8. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja vastamiseks. Juhatuse

liikmed vaidlesid teineteise kaebusele vastu, ajutine haldur jäi aruandes esitatud seisukohtade

juurde. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. novembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel sisulises

osas muutmata ja nõustub selle põhjendustega. Siiski tuleb maakohtu määruse resolutsiooni

täiendada otsustusega, et võlgniku pankrotiavaldus jääb rahuldamata. Määruskaebused jäävad

rahuldamata ja nendega seonduvad kulud jäävad kaebuste esitaja ehk võlgniku kanda.

10. Esmalt käsitleb ringkonnakohus juhatuse liikmete õigust esitada kaebused võlgniku nimel.

10.1. PankrS § 164 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega

kohus pankrotimenetluse lõpetab. Siiski ei tulene viidatud sättest, et juhatuse liige saaks

iseseisvalt sellise määruse peale kaevata. Samas lähtub PankrS eesmärgist reguleerida

määruskaebeõigust ammendavalt (Riigikohtu 15. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

132-14, p 15 neljas lõik, ja selles viidatud 12. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-

12, p 14 teine lõik).

10.2. PankrS § 13 lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib

pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole

õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Ringkonnakohus tõlgendab PankrS § 64 lg 1 ja § 13

lg 4 koosmõjus selliselt, et juhatuse liikmel peab olema ka õigus iseseisvalt, kuid võlgniku

nimel kaevata määruse peale, millega pankrotimenetlus lõpetati.

10.3. Seega on kaebused lubatavad ja need tuleb lahendada sisuliselt.

11. Teiseks lahendab ringkonnakohus kaebuses I sisalduva taotluse Liskmann & Partnerid

Advokaadibüroo OÜ veebilehe väljatrüki vastuvõtmiseks ning kaebuse II taotluse

26. oktoobri 2020 võlgniku osanike koosoleku protokolli ja selle lisade vastuvõtmiseks.

11.1. Põhjendatud pole kaebuse I väide, et juhatuse liige II tegutseb võlgniku lepingulise

esindajana. Vaidlust ei ole, et juhatuse liige II on võlgniku seaduslik esindaja. Eespool p-s 10.2

märgitu järgi on juhatuse liikmel võlgniku seadusliku esindajana iseseisev esindusõigus. Seega

ei oma kaebuste lahendamisel tähtsust, et juhatuse liige II tegutseb ka vandeadvokaadina.

11.2. Kaebuste lahendamisel ei ole asjakohane kaebuse II viide 26. oktoobri 2020 võlgniku

osanike koosolekule, sest see toimus pärast vaidlustatud määruse tegemist.

11.3. Neil kaalutlustel jäävad kaebustes esitatud taotlused TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel

rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada. Tehnilised

võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendid infosüsteemi vahendusel.

12. Järgmiseks võtab ringkonnakohus seisukoha kaebuse I osas.

12.1. PankrS seob juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise püsiva maksejõuetusega. Maa-

kohus arvestas ajutise halduri seisukohaga, mille järgi võlgnikul püsivat maksejõuetust ei esine.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ega ajutisele haldurile teha etteheiteid võlgniku

vara ja kohustuste hindamise osas.

4 (4)

12.2. Ajutise halduri aruandele lisatud bilansi ja kasumiaruande kohaselt oli võlgniku

omakapital 16. septembri 2020 seisuga 63 311,89 eurot ja bilansiline põhivara moodustas

358 671,50 eurot. Ajutine haldur märkis aruandes, et võlgnikule kuulub kinnistu, mille

turuväärtus Ober-Haus Hindamisteenuste eksperthinnangu järgi on 348 000 eurot. Ajutine

haldur hindas kinnistu kiirmüügi väärtuseks 320 000 eurot.

12.3. Samuti analüüsis ajutine haldur võlgniku laenukohustusi panga ja ALG ees. Aruande

kohaselt on pangale laenu tagastamise tähtpäev 19. jaanuar 2022 ja võlgnik sõlmis ALG-ga

kokkulepe laenu (summas 44 617,53 eurot) tähtaja pikendamiseks kuni 15. juulini 2021.

Ajutine haldur märkis, et kuigi võlgnikul on kohustusi 296 456 eurot, on need aruande

koostamise päevaks sissenõutavaks muutunud vaid umbes 4200 euro ulatuses.

12.4. Kokkuvõtvalt nähtub ajutise halduri aruandest, et võlgnik on tegutsev ettevõte, mille

igapäevane majandustegevus on küll teatavas kahjumis, aga võlgniku vara katab tema

kohustusi. Võlgniku majandustegevust on võimalik jätkata, selleks on hetkel olemas nii vajalik

professionaalne personal, tegevusload ja vastavad lepingud kohalike omavalitsustega.

12.5. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb

jätta rahuldamata ja pankrotimenetlus lõpetada. Ringkonnakohus ei tähelda, et maakohus oleks

nimetatud järeldusele jõudmisel ületanud diskretsiooni piire.

13. Vastuseks kaebuse II väidetele märgib ringkonnakohus, et võlgniku pankrotiavalduse

läbivaatamisel ei ole võimalik pankrotimenetluse kulusid võlgniku asemel välja mõista juhatuse

liikmelt. Juhatuse liige I kui füüsiline isik ei ole menetlusosaline. PankrS ega TsMS ei näe ette

võimalust pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes pole menetlusosaline.

Pankrotiavalduse esitas võlgnik ja avaldus jäi rahuldamata, seega jättis maakohus õigesti kulud

võlgniku kanda. Kui võlgnik või osanikud leiavad, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi,

siis saavad nad kaaluda sel alusel õiguskaitsevahendite kasutamist.

14. Olenemata kaebuste väidetest tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni täiendada

otsustusega pankrotimenetluse lõpetamise konkreetse viisi osas. PankrS § 157 loetleb

menetluse lõpetamise alused ja nimetab p-s 1 pankrotiavalduse rahuldamata jätmist (viitega

sama seaduse § 27 lg-le 5). Maakohus viitas õigesti sellele normile, aga sõnastas resolutsiooni

liiga üldiselt. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kui kaebuste

esitaja kanda. Toimikust nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, sest

kaebuste menetluses teisi menetlusosalisi ei olnud.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata PankrS § 164 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)