2-19-7396/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-7396

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. novembri 2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

0 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2019 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis

XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata õigusabikulud 192 eurot

ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

õigusabikulude summas 192 eurot tasumiseni.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja õigusabikulud 192 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni õigusabikulude summas 192 eurot

tasumiseni.

3. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 20.11.2019 tagaseljaotsus muutmata.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

4.2. Mõista kostjalt XX hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus

6 916,61 eurot, intressid 694,62 eurot ja seisuga 16.05.2019 sissenõutavaks

muutunud viivis 1 128,76 eurot.

4.3. Mõista kostjalt XX hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt

(6 916,61 eurot) 0,043288 % päevas alates 17.05.2019 kuni XX poolt põhinõude

kohase täitmiseni.

4.4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

4.5 Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.6 Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot, mis

koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 550 eurot.

4.7 Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa, so 550 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

4.8 Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja õigusabikulud 192

eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni õigusabikulude summas 192 eurot tasumiseni.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevas asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16.05.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6916,61 eurot,

intressid 694,62 eurot, viivised 1128,76 eurot ning edasiulatuva viivise. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu 550 eurot ja õigusabikulu

420 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Luminor Bank AS (laenuandja) 11.07.2017

tarbimislaenu lepingu nr 09320341526, mille alusel andis laenuandja kostjale tarbimislaenu

summas 7000 eurot, intressimääraga 15,80% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15. kuupäevaks alates 15.08.2017 kuni

15.07.2022. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lõpetas laenuandja laenulepingu.

Laenuandja loovutas 23.07.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.

3. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas hagi 20.11.2019 tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 6916,61 eurot, intressi 694,62 eurot ning 16.05.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 1128,76 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhinõudelt 0,043288% päevas alates 17.05.2019 kuni põhinõude

täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja riigilõivu 550 eurot ning seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni tasumiseni.

5. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole õigusabikulu välja mõista, kuna antud juhul ei ole

põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult

nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult

ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral

lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Seejuures ei ole maakohtu

hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Maakohus

leidis, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse

vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka

hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Samuti leidis kohus, et isegi kui

õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole ainuüksi viie lehekülje pikkuse ja

sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat

summat.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palub 05.12.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas,

millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi) mõistlikud ja

põhjendatud. Apellandil tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida laenulepingut, teha

arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku.

Hagiavalduse esitamine eeldab ka õigusalast analüüsi. Äriregistri kohaselt on hageja

tegevus investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus

Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast

ise esindada.

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud 192 euro ja sellelt arvestatava

viivise osas välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja

õigusabikulude väljamõistmise nõue selles osas rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.

Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli.

11. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses

põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et

menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause).

Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud

lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada

põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult

või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust

väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte

tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata

jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne

võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada

hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla

hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt

Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja

ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja on

selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms

finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht,

et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.

12. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei tulene TsMS § 657 lõikest 2, et

ringkonnakohus peaks käesoleval juhul saatma tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Antud juhul ei tühista ringkonnakohus maakohtu otsust hagi nõude osas,

vaid menetluskulude osas, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul

ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks üksnes õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus

asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega

määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

13. Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks

põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus

hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.

14. Hagiavaldusele

lisatud

arve

kohaselt

on

esindajal

kulunud

dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule

esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2 tundi. Praegune

vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate

dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüphagiga, mille koostamisel

on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi

lisade komplekteerimine.

15. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25). Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna

õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot

(koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Ringkonnakohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet

mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.

16. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 192 eurot (96×2),

mis tuleb koos viivisega (TsMS § 177 lg 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu