2-14-60401/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-60401

Tsiviilasi

I. U. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja

kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: I. U. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu)

(e-post: xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur K. V. (e-post:

xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur H. K. (e-post:

xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur K. F. (e-post:

xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Tallinna linn (Xxxx kaudu)

(e-post: xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur R. S. (e-post:

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku I. U. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda vabastamast võlgnikku I. U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku I. U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 08.01.2015 määrusega kuulutati välja I. U.’i pankrot. 08.10.2015 määrusega

lõpetas kohus I. U.’i pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku I. U.’i pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu

kaudu) nõue summas 1 037 eurot, võlausaldaja kohtutäitur K. V. nõue summas 583 eurot,

võlausaldaja kohtutäitur H. K. nõue summas 152,62 eurot, võlausaldaja kohtutäitur K. F. nõue

summas 328,61 eurot, võlausaldaja Tallinna linn (Xxxx kaudu) nõue summas 48,92 eurot ja

võlausaldaja kohtutäitur R. S. nõue summas 132,6 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku I. U.’i kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku I. U.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas

esitasid võlausaldajad oma seisukohad järgnevalt:

 Võlausaldaja Eesti Vabariik (Xxxx kaudu) palub lõpetada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus, kuid jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole

võlausaldajale nõude katteks ühtegi makset teinud. Samuti ei ole võlgnik üles näidanud head

tahet kohustusi vähendada. Nõude puhul on tegemist süülise tegevuse tagajärjel välja

mõistetud hüvitisega. Töötamise registri andmetel on võlgnik käesoleva menetluse ajal

töötanud kolme tööandja juures, kokku keskmiselt 19 kuud. Viimane töötamine lõppes

07.09.2018. Seega ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.

 Võlausaldaja kohtutäitur K. V. on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik ei

ole oma kohustusi täitnud ega ühtegi makset teinud. Samuti ei ole võlgnik võtnud

võlausaldajaga ühendust kohustuste tasumise kokkuleppe saavutamiseks.

 Võlausaldaja Tallinna linn (Xxxx kaudu) on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.

Võlgnik ei ole võlausaldajale nõude katteks ühtegi makset teinud.

 Võlausaldajad kohtutäitur K. F. ja kohtutäitur R. S. jätavad võlgniku kohustustest

vabastamise kohtu otsustada.

 Võlausaldaja kohtutäitur H. K. ei ole kohtule oma seisukohta esitanud.

03.12.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku I. U.’i ärakuulamine

kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik I. U. ärakuulamisele ei ilmunud. Võlausaldajad

ärakuulamisel osaleda ei soovinud.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku I. U.

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus

võlgniku I. U. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175

lg-le 1.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande

all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus korraldas 03.12.2020 võlgniku ärakuulamise, kuid võlgnik ei ilmunud kohale.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket

hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest

erineva määra.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et I. U.’i

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kuivõrd võlgnik

ei ilmunud 03.12.2020 toimunud ärakuulamisele vannet andma, tuleb keelduda võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik sai kohtukutse isiklikult

kätte 16.10.2020.

Kohus märgib lisaks, et jätab võlgniku kohustustest vabastamata ka PankrS § 173 lg-s 1 ja 2

nimetatud kohustustest rikkumisel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS §

173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega

ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kohtu andmetel ei ole võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse perioodil püsivalt töötanud ega võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus

leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt leidmaks püsivat ja tasuvat tööd.

PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav

sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid.

Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud püsivat ja tasuvat tööd, mis võimaldanuks katta lisaks

enda igapäevavajadustele ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud

võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgniku

pahatahtlikkust võlausaldajate nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et võlgnik ei ole

võlausaldajatele hea tahte märgiks kogu kohustustest vabastamise menetluse, s.o 5 aasta, jooksul

teinud ühtegi makset võlgnevuste katteks. Samuti on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 nimetatud

kohustust jättes andmata kohtule teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohus on võlgnikule edastanud korduvaid e-kirju ja tähtsaadetisi usaldusisiku aruande

esitamise nõudega, kuid võlgnik ei ole oma sellekohast kohustust täitnud.

Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste

rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus

on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses

nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas

peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust

käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt

hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud

süüliselt. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist

leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel

tegutsenud vähemalt raske hooletusega.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et I. U. ei ole andnud endast parimat

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena.

Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus

võlgniku I. U.’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on

eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise

menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide

süülisele kahjustamisele. Kuivõrd I. U. ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate

huve, tuleb I. U. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku

I. U. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud

süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate I. U. (pankrotis) kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik