2-19-133279/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-133279

Kohtuasi

Annika&Raul Kinnisvara OÜ hagi Dekovabrik OÜ

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Annika&Raul Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

270,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Annika&Raul

Kinnisvara

OÜ

(registrikood 14694259), lepinguline esindaja Raul Uesson

Kostja (vastustaja) Dekovabrik OÜ (registrikood 12116156),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2020 otsus ja uue otsusega hagi rahuldada.

2. Välja mõista Dekovabrik OÜ-lt Annika&Raul Kinnisvara OÜ kasuks 270,81 eurot.

3. Annika&Raul Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Dekovabrik OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-133279

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Annika&Raul Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 12.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Dekovabrik OÜ (kostja) vastu 270,81 euro väljamõistmiseks. Seoses

kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 20.12.2019 hagi, milles palus kostjalt

välja mõista kahju hüvitis 270,81 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja septembris 2019 kostja kodulehelt deko.ee dušialuse.

Kostja lubas dušialuse tarnida oktoobri alguseks. 24.09.2019 tasus hageja toote eest 269 eurot

ja transpordikulu 36 eurot, kokku 305 eurot. Lubatud ajaks toodet hagejale ei tarnitud ning

hageja mitmele kirjale tarneaja kohta kostja ei vastanud. 07.10.2019 saatis hageja kostja e-posti

aadressile taotluse, millega soovis ostetud kauba eest raha tagasi saada, kui seda ei tarnita

10.10.2019. Kostja hageja taotlusele ei reageerinud. 17.10.2019 tarnis kostja hagejale dušialuse.

29.10.2019 ehitustööde käigus selgus, et kostja oli tarninud hagejale vale nurgaga dušialuse.

Hageja teavitas koheselt kostjalt ja palus hiljemalt 30.10.2019 toote väljavahetamist õige toote

vastu või esialgselt hinnatud vale toote tarne tõttu 150 euro hüvitamist. 30.10.2019 ütles kostja

hagejale, et õige toote tarne võtab 45 päeva. 30.10.2019 informeeris hageja kostjat vale toote

tarnest põhjustatud kahjust 270,81 eurot, mis sisaldas 11 töötunni maksumust 231 eurot ja

materjalide kulu 39,81 eurot. Kostjapoolne vale toote tellimine ja tarne oli raske hooletus.

Kostjapoolse dušialuse tarnega hilinemise ja vale toote tarnimisega tekkis hagejal otsene

varaline kahju duširuumi vee- ja kanalisatsioonitorude ning nende karbiku ümberehitamise,

samuti wc-poti pealevoolu ning kanalitoru ümberehitamise tõttu (töö+materjal).

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Hageja ei teatanud dušialuse mittevastavusest müügilepingule õigeaegselt ja hageja ei saa

dušialuse mittevastavusele enam tugineda. Hageja sooritas ostu äriühinguna majandus- ja

kutsetegevuse raames ning oleks pidanud ostu koheselt üle vaatama. Hageja sai ostetud asja

oma valdusesse 17.10.2019, kuid müügilepingule mittevastavusest teatas alles 29.10.2019.

Hageja ei kontrollinud dušialust enne ehitajaga duširuumi remondiks töövõtulepingu sõlmimist

ja ehitustööde algust. Kui hageja oleks vaadanud dušialuse üle enne ehitustegevuse algust, siis

oleks ta vale trapi asukohta koheselt märganud ja ehitaja ei oleks ehitanud vale karkassi

dušialusele. See asjaolu on otseses põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Kui hageja oleks

dušialuse õigeaegselt üle vaadanud, ei oleks ehitustöödega alustatud ja dušialuse oleks saanud

õigeaegselt asendada. Hagejale tekkinud kahju ei ole tõendatud. Eluliselt ei ole usutav, et hageja

hakkas dušialuse karkassi karbikut ehitama ilma dušialust üle vaatamata. Hageja ei saa nõuda

kostjalt hagis kirjeldatud kahju hüvitamist. Hageja oleks pidanud valima raha tagastamise ja

toote asendamise õiguskaitsevahendite vahel. Kausaalse kahju hüvitamist hageja antud juhul

nõuda ei saa. Samuti saab kausaalset kahju nõuda ainult praaktoote, mitte vale toote tarnimise

eest. Hagejal oli võimalik kahju ära hoida asendustoote soetamise kaudu.

2-19-133279

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 26.06.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulude hüvitise 1008 eurot ja viivise.

Maakohus jättis rahuldamata ka hageja taotluse välja nõuda kostjalt õigusabiarved ja

pangakonto väljavõtted menetluskulude kandmise kohta.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas hageja saab asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, millest hageja pidi teadma 17.10.2019, kui

hagejale anti dušialus üle, kuid asja mittevastavusest teatas hageja kostjale 29.10.2019.

Maakohtu arvates teavitas hageja asja lepingutingimusele mittevastavusest kostjat mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui hagejale oli asi üle antud. Kohtu hinnangul võib igal juhul

kaheteistpäevast teatamisaega pidada mõistlikuks ajaks lepingutingimustele mittevastavusest

teatamisel.

7. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju seoses vale dušialuse

paigaldamiseks tehtud duširuumi vee- ja kanalisatsioonitorude ning nende karbiku, samuti

wc-poti pealevoolu ning kanalitoru ümberehitamise töödega. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei

ole kostjalt nõudnud tema kohustuse rikkumise tõttu kohustuse nõuetekohast täitmist mõistliku

tähtaja jooksul (ühepäevast tähtaega ei saa kohtu arvates pidada kuidagi mõistlikuks), siis ei ole

hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

8. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostjalt ostetud dušialuse tõttu on hageja

ümber ehitanud duširuumi, kuid kohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et sellise kahju tekkimine

oleks olnud hõlmatud poolte lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Mõistlik ei ole ka arvata,

et kostja oleks pidanud ette nägema vale dušialuse müümisel hagejale, et hageja hakkab

duširuumi ümber ehitama, et igal juhul saaks kasutada dušialust, mida hageja pole soovinudki

ning need duširuumi ümberehitamise kulud peab kandma kostja.

9. Ei ole mõistlik arvata, et kui asi ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et see asi ei sobi ruumi,

kuhu see oli kavandatud, siis peaks müüja kandma kõikvõimalikud kulud, et ümber ehitada see

ruum. Kohtu arvates ei ole selline kahju iseenesest seotud dušialuse lepingutingimustele

mittevastavusega. Vaidlust ei ole, et kostja oli nõus hagejale tarnitud vale toote asendama õige

tootega. Seega on mõistlik arvata, et ostu-müügilepingu sõlmimisel nägid pooled ette, et kui

dušialus ei sobi ostjale, siis on võimalik see ümber vahetada või tagastada müüjale.

10. Hageja ei ole tõendanud, et temal tekkinud kahju on selle tagajärg, et kostja tarnis hagejale

vale dušialuse. Lähtudes eeltoodust ei oleks kohtu arvates põhjendatud kostjalt kahju

väljamõistmine isegi juhul, kui arvata, et kostja oleks pidanud ette nägema, et hageja hakkab

duširuumi ümber ehtitama, kulutades sellele 270,81 eurot. Kohtu arvates ei ole mitte kuidagi

mõistlik arvata, et hageja sooviga kiiresti hakata kasutama dušialust või muul põhjusel peaks

mingilgi moel kostja ette nägema võimaliku kahju tekkimise, mille kostja peaks hüvitama vaid

seetõttu, et hageja hakkab oma ruumi ümber ehitama, et sobitada sinna toode, mida hageja

poleks nagu soovinudki.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-19-133279

12. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 05.03.2020 taotluse, milles hageja juhtis

tähelepanu asjaolule, et kostja esitas vastuse hilinenult. Maakohus jättis põhjendamatult

tähelepanuta ka hageja 05.07.2020 taotluse.

13. Maakohus jättis otsuses arvestamata hageja esitatud asjaolud ja tõendid. Hageja tõi esile, et

kostja jättis rahuldamata hageja 07.10.2019 taotluse, millega hageja valis lepingulise

õiguskaitsevahendina raha tagastamise. Maakohus jättis arvesse võtmata asjaolu, mille kohaselt

müüja vastutab ostjale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse või puuduse eest, mis

oli olemas asja üleandmise hetkel. Kui kostja oleks toodet enne hagejale transportimist

kontrollinud, siis ei oleks kostja seda hagejale saatnud, mistõttu käitus kostja raskelt hooletult.

14. Maakohus ei võtnud arvesse ka asjaolu, mille kohaselt oli kostja teadlik või pidi teadma, et

hagejal on toote saabumisega kiire ja toote taga seisab vannitoa ehitamine. Samuti jättis

maakohus arvesse võtmata asjaolu, et kostja nõudis hagejalt vale toote tagastamisega

seonduvate transpordikulude kandmist. Hagejale tekkinud kahju on otseselt seotud sellega, et

kostja tarnis hagejale vale toote. Hagejal polnud võimalik aktsepteerida kostja poolt pakutud

45-päevast toote ümbervahetamise tähtaega ja oli sunnitud ümber ehitama vee ja

kanalisatsioonitorutiku ning tegema ümber eelnevalt ehitatu. Kuna kostja oli ainuke sellise

dušialuse müüja, siis ei olnud võimalik seda mujalt osta.

Vastustaja seisukoht

15. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud digitoimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

17. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis

menetlemisel võib kohus mh TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja

kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

18. Pooled ei vaidle, et nad leppisid septembris 2019 kokku, et hageja ostab kostjalt dušialuse

tootekoodiga S0039-SET, mille eest hageja tasus 24.09.2019 kostjale ettemaksuna 269 eurot ja

transpordi eest 36 eurot, kokku 305 eurot ning kostja pidi hagejale dušialuse tooma

kokkulepitud kohta. Pooled ei vaidle, et kostja andis hagejale 17.10.2019 üle vale dušialuse

(tootekood S0038-SET), mis oli õige tootekoodiga (S0039-SET) markeeritud pakendis, ja

hageja teatas müügilepingule mittevastavusest kostjale 29.10.2019. Seega polnud maakohtus

vaidlust, et kostja poolt hagejale üle antud dušialus ei vastanud lepingutingimustele (VÕS §

217 lg 2 p 1).

19. Vastavalt VÕS § 219 lg-le 1, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS §

220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on müüdud asja

mittevastavusest

teatanud

kostjale

mõistliku

aja

jooksul.

Pooled

seda

järeldust

apellatsioonimenetluses vaidlustanud ei ole.

2-19-133279

20. VÕS § 222 lg 1 järgi võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt

asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega võrreldes ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta

mujalt. Hageja nõudis kostjalt mittevastava dušinurga asendamist, andes selleks tähtaja 1 päev.

Vaidlust ei ole, et kostja oli nõus dušialuse välja vahetama või raha tagastama ning kostja teatas,

et õige toote tarne võtab aega vähemalt 45 päeva (dtl 77). Seoses lepingule vastava dušialuse

pika tarneajaga hageja ei soovinud vale dušialuse väljavahetamist (dtl 71-81, 278).

21. VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis,

kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub

õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

22. Asendamiseks tähtaja 45 päeva andmisel viitas kostja oma tüüptingimustele, mis on

avaldatud kostja kodulehel www.deko.ee. Kostja tüüptingimuste kohaselt Eesti sisesed

saadetised jõuavad üldjuhul ostja määratud sihtpunkti 2-8 tööpäeva jooksul alates

müügilepingu jõustumist. Väljaspool Eestit toimub kohaletoimetamine 14 kalendripäeva

jooksul. Erandlikel juhtumitel on õigus kaup kohale toimetada kuni 45 kalendripäeva jooksul

(dtl 152). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 45 päeva dušialuse asendamiseks oli mõistlik

aeg. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et 45 päeva oleks

esiletoodud asjaoludel olnud mõistlik aeg. Pooltevaheline müügileping tuli täita Eestis, seega

oli tegemist Eesti sisese tarnega, mille puhul ei saa kohtu arvates pidada 45-päevast asendamise

aega mõistlikuks. Mõistliku aja määramine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Praegusel juhul

sai lähtuda ennekõike sellest, millise aja jooksul on kostja tavapäraselt lubanud e-poest ostmisel

klientidele ostetud asja üle anda. Seega saab mõistlikuks ajaks lugeda mitte enam kui 8

tööpäeva. Juhul, kui võlausaldaja on andnud kohustuse täitmiseks ebamõistlikult lühikese

tähtaja, pikeneb see mõistliku ajani (VÕS § 114 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja ei ole pakkunud

selle aja jooksul müüdud asja asendamist. Seega oli kostja müügilepingut oluliselt rikkunud,

kuid lepingust taganeda hageja ei soovinud, põhjendades seda asjaoluga, et tema poolt soovitud

dušilaust ei olnud võimalik Eestis teistelt müüjatelt osta ja remonditöödega oli kiire.

23. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostjal õigus VÕS § 115 järgi nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218

lg 1). Eelviidatud eeldused kahju hüvitamiseks on olemas. Kostja vastutust ei välista asjaolu, et

toote tarninud tehas oli pakendanud dušialuse viisil, kus õige koodiga märgistatud pakendis oli

vale toode. Ringkonnakohtu arvates on sellise toote ostjale üleandmisel müüja lepingut

rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja võttis kostjalt mittekohase

täitmise vastu ja sellega seoses tekkis talle kahju, mille hüvitamise nõude sai ta VÕS § 115 lg

1 järgi kostja vastu esitada.

24. Hageja kahju tekkis asjaolust, et ta oli sõlminud 28.10.2019 Mailen Grupp OÜ-ga

töövõtulepingu (dtl 49–50) müügilepingule vastava dušialuse järgi ehitustööde tegemiseks ja

kui selgus, et tegemist ei olnud õige dušialusega, siis hageja lasi tehtud tööd ümber teha,

sõlmides selleks töövõtulepingu lisa 1 (dtl 48). Töövõtulepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma

ümberehitamiseks kuluva 11 tunni eest 231 eurot tööraha ja materjalide kulu oli 39,81 eurot,

kokku 270,81 eurot. Ümberehitus anti üle hagejale töid teostanud isiku poolt 31.10.2019 (dtl

2-19-133279

51). Kostja väitis, et ümberehituse tegemist oleks saanud vältida, kui koheselt oleks dušialus

üle vaadatud ja hageja esitatud piltidelt nähtub, et ainult torustikku oli vaja muuta. Üleandmise

vastuvõtuakti järgi olid teostatud tööd kanalisatsiooni- ja veetorude teisaldamine ja

ümberehitamine, WC-poti taguste seinaäärsete torude karbiku lammutamine ja uue karbiku

ehitamine. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud tööd vajalikud kostja poolt saadetud

mittevastava dušialuse paigaldamiseks. Hagejale ei saa ette heita, et ta alustas ehitamist ilma

saadetud dušialust kontrollimata. Kuna tellitud dušialuse mõõdud olid teada ja saadetud

dušialuse pakendil oli õige markeering, siis sai ehitaja neile toetudes alustada dušialuse

paigaldamiseks vajalike töödega ilma eelnevalt dušialust kontrollimata.

25. Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

piirangutega. Maakohus jättis hagi rahuldamata mh põhjusel, et kahju tekkimine ei olnud

hõlmatud poolte lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuna hageja võttis

vastu mittekohase täitmise, siis sai ta nõuda kostjalt mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

Ringkonnakohtu arvates on sellise kahju hüvitamine hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Müügilepingu rikkumisest tekkiva kahju hüvitamise eesmärgiks on tagada

võlausaldajale mittekohase täitmise vastuvõtmisel võimalus saada hüvitust sellega tekkivatele

kahjudele.

26. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei saanud ette näha vale dušialuse

müümisel hagejale, et hageja hakkab duširuumi ümber ehitama, et igal juhul saaks kasutada

dušialust, mida hageja pole soovinudki ning need duširuumi ümberehitamise kulud peab

kandma kostja. Müües ebaõige asja, mida ei ole võimalik mõistliku aja jooksul asendada

lepingule vastava asjaga, on müüjale ettenähtav, et ebaõige soorituse vastuvõtmisel võivad

ostjale tekkida lisakulud. Seega on täidetatud VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise

eeldus.

27. Kostja poolt hagejale kokkulepitu asemel vale dušinurga üleandmise ja hagejale tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kulud torustiku ümberehitamiseks tekkisid

vajadusest kohandada valmisehitatud torustik üleantud lepingule mittevastava dušialusega.

28. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et kostja poolt oli

lepingu rikkumine vabandatav (VÕS § 103). Selliseks asjaoluks ei ole see, et dušinurga tootja

oli juba vabrikus toote ebaõige tootekoodiga pakendanud. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates

tuvastatavad asjaolud, mis võiksid olla aluseks kahju hüvitise vähendamisele VÕS § 139 järgi.

29. Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja hilines dušialuse üleandmisega, ei ole

vaidluse lahendamisel olulised, kuna hageja võttis väidetavalt hilinemisega tarnitud dušialuse

17.10.2019 vastu ja ei ole üleandmise hilinemisega oma nõuet sidunud.

30. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et asjakohased ei ole hageja

väited

menetlusnormide

rikkumisele

tulenevalt

hageja

05.03.2020

ja

05.07.2020

menetlusdokumentide arvestamata jätmisega. 05.03.2020 menetlusdokumendis palus hageja

jätta tähelepanuta kostja vastuväited hagile, kuna need olid esitatud hilinemisega. 21.02.2020

taotles kostja hagile vastamise tähtaja pikendamist 1 nädala võrra, s.o kuni 02.03.2020 ja esitas

vastuse hagile 02.03.2020. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus menetleda hilinenult esitatud

dokumenti, kui see ei põhjusta menetluse viibimist. Ringkonnakohtul pole alust järeldada, et

02.03.2020 esitatud vastus hagile oleks põhjustanud menetluse viibimist. 05.07.2020

menetlusdokument oli esitatud kohtule pärast otsuse tegemist ja seda ei saanud ega pidanud

maakohus arvestama.

2-19-133279

31. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi

määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)