2-20-16571/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-16571

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi I.A. vastu 10 500 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 849 eurot 4 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn 10617, Harju maakond.

Hageja esindaja: A.-L.V.

e-post XXX

Kostja: I.A, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OK Incure OÜ hagi I.A. vastu 10 500 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Mõista I.A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja 11 836 eurot 51 senti (sealhulgas põhivõlg

10 500 eurot ja viivis 1336 eurot 51 senti).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi I.A. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

I.A. OK Incure OÜ kasuks välja viivise suuremas summas kui 1336 eurot 51 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud I.A. kanda.

7. Mõista I.A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 600 eurot.

8. Mõista I.A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud

26. novembril 2020. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

esitanud tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt

antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja XX.XX.XXXX

laenulepingu. Kostja sai laenulepingu alusel laenu 10 500 eurot. Kostja kohustus tagastama

laenu igakuiste maksetena vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul. Kostja

kohustus tasuma intressi määras 15,90 % aastas. Kostja rikkus oma kohustusi ja jättis igakuised

maksed tasumata. TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil oli vastavalt üldtingimuste p-le 5.5.2 õigus

laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, kui klient on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult

andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB

(publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23. jaanuaril 2020. TF Bank AB (publ)

Eesti filiaal teatas 23. jaanuaril 2020 kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude

hagejale. Hageja võib laenulepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 402 lg 1,

§ 416 lg 1 ja 3 ning § 195 lg 2 ja 5 alusel nõuda kostjalt laenu 10 500 euro tagastamist. See

nõue tuleb rahuldada.

Hageja palub mõista laenulepingu alusel kostjalt laenu 10 500 euro tagastamisega viivitamise

eest välja viivise alates 24. jaanuarist 2020 kuni 11. novembrini 2020 määras 0,044% päevas,

kokku summas 1349 eurot 4 senti.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagiavalduse kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu alusel intressi 15,90% aastas. Hageja

võib laenulepingu ning VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenulepingu järgse

laenusumma 10 500 euro tagastamisega viivitamise eest viivist alates 24. jaanuarist 2020 kuni

11. novembrini 2020 määras 15,90% aastas, so summas 1336 eurot 51 senti. Hageja viivise

nõue tuleb jätta 1336 eurot 51 senti ületavas osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi enam kui 99% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks

üksnes riigilõiv 600 eurot. Kostja ei ole menetluses toiminguid teinud. Kostjal ei ole seega

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt

TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi

tasuma riigilõivu samuti 600 eurot. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et menetluskulud, sh

hageja poolt tasutud riigilõiv 600 eurot, on põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik