2-17-9063/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus põhinõudest 6 133 euro välja mõistmata

jätmise osas. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi Favor hagis Lainisalo Industrial Painting

OÜ ja Lainisalo OY vastu põhinõude 6 133 euro väljamõistmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus muutmata osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hagi võlgnevuse 232 008,03 eurot ja viivise alates hagi esitamisest

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

rahuldamiseni väljamõistmiseks.

3. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

18.12.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9063

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Favor hagi Lainisalo Industrial Painting

OÜ ja Lainisalo OY vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi Favor apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

250 568 eurot 67 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts Favor (registrikood 102588449),

esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Kostjad Lainisalo Industrial Painting OÜ (registrikood

12904037) ja Linisalo Oy (registrikood 0914004-2),

esindaja vandeadvokaat Anna Liiv

Kohtuistung

05.11.2020

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Aktsiaseltsi Favor (hageja) esitas 12.06.2017 Harju Maakohtule hagi Lainisalo Industrial

Painting OÜ (kostja I) ja Lainisalo OY (kostja II) vastu solidaarselt kahju 238 141,03 euro

hüvitamiseks ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagi esitamisest alates. 15.06.2018

loobus hageja nõudest 6 133 euro väljamõistmiseks ja hageja põhinõue kostjate vastu oli

232 008,03 eurot. Hageja taotles menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt tegi kostja I 19.04.2016 hagejale pakkumise värvimistööde

teostamiseks. Pakkumine ei sisaldunud värvi maksumust, mistõttu pooled rääkisid tööde

tingimusi täiendavalt läbi. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja saatis

kostjale I värvimistööde tehnoloogilise juhendi (töövõtulepingu osa), mille kohaselt tuli enne

värvimist värvitav pind karestada taldlihvijaga. Kostja I teatas hagejale, et ta kalkuleeris

värvimisprotsessi uuesti üle ja leidis, et karkasside nr VKCNSK-8166.103-00-BO3-PV-PK ja

VKCNSK-8166.104-BO3-PV värvimine oli kostja I tehasele sobimatu. Kostja I tegi ettepaneku

teostada värvimistöid kostja II tehases. Kirjale lisas kostja I omapoolse pakkumise oma nimel

ja blanketil hagejale tööde teostamiseks kostja II tehases, märkides, et pakkumine oli

kooskõlastatud kostjaga II. Kostja I selgitas, et tema poolt tehtud pakkumuses märgitud töid

hakkab teostama kostja II. Tööde teostamist organiseerisid kostja I töötajad ja hageja pidas

läbirääkimisi ainult kostjaga I. Hageja tellis töid kostjalt I ja kostja I omakorda kostjalt II.

Hageja ja kostja I vahelist lepingut ei lõpetatud. Kostjad vastutasid hageja ees solidaarselt, kuna

kostja II ühines kostja I kohustustega.

3. Hageja teavitas 02.09.2016 kostjat I kvaliteedikontrolli käigus avastatud vigadest.

06.09.2016 ilmnesid puudused ka kõikidel teistel kostja II poolt värvitud karkassidel, millest

hageja teavitas kostjaid samal päeval. Puudused tulenesid asjaolust, et kostja II värvimisel ei

järginud tehnoloogilist juhendit. Värvitud pinna aluspind oli karestamata, mis oli värvi

koorumise põhjuseks. Värvitud karkassid olid mõeldud saatmiseks Saksamaa Liitvabariiki

(Saksamaa) hageja kliendile Noske-Kaeser Rail & Vehicle Germany GmbH (klient). Hageja

edastas karkassid osaliselt juba kliendile ning osaliselt jõudis kliendi teine allhankija Saksamaal

juba oluliselt töid täiendada, siis tellis klient tööde parandamise Saksamaalt. Hageja klient

esitas hageja vastu kahju hüvitamise nõude seoses puuduste parandamisega ja leppetrahviga,

mida nõudis kliendilt omakorda lõpptellija. Hageja kliendil tekkisid puuduste kõrvaldamise

kulud (sh transpordikulud) kokku 118 806,20 eurot, millele lisandus tasutud leppetrahv tööde

hilinemise tõttu 85 254,40 eurot. Hageja vastu esitatud leppetrahvi nõudest polnud klient

loobunud. Hageja kandis täiendavaid kulusid seoses puuduste likvideerimisega (värvitud

detailide parandamine, transport, täiendav töö) 26 920,43 eurot ning õigusabiga 1 027 eurot

(kokku 27 947,43 eurot). Peatöövõtja vastutas igal juhul enda alltöövõtjate tegevuse ja praaktöö

eest. Isegi kui kostja II polnud alltöövõtja, siis asjaolu, et töid teostas faktiliselt kostja II ei

puudutanud hageja ja kostja I vahelist lepingut. Kostjad polnud vastu vaielnud hageja väitele,

et teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. Tootekoodide erinevused ei andnud alust hageja nõude

rahuldamata jätmiseks,

Kostja vastuväited

4. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude

kujunemine (nõude arvestus) oli ebaselge ja nõue tõendamata. Hageja ei tõendanud, et

Herrmann GmbH oleks parandanud kostja II töid. Hageja esitatud tõenditel olevad tootekoodid

ei ühtinud kostja II arvel märgitud tootekoodidega. Herrmann GmbH arved ei olnud seotud

kostja II tehtud tööde parandamisega. Hagi ja tõendite kohaselt parandati kostja II töid suuremas

koguses, kui kostja ise tegelikkuses töid teostas. Hageja klient tühistas arvega nr 57000323 arve

nr 87000307, millega nõuti hagejalt leppetrahvi. Seega loobus klient leppetrahvinõudest hageja

osas ja hagejal puudus alus kostjatelt sellise kahju hüvitamiseks. Hageja ei tõendanud ka

leppetrahvi tasumist.

5. Hagis nõutud kahju summa ületas kostja töö maksumust rohkem kui 31 korda. Isegi, kui

peaks selguma, et kostja II rikkus lepingulisi kohustusi ja vastutas rikkumise eest, ei saanud

kostja II ette näha hagejale kahju tekkimist sellises ulatuses. Hageja polnud tehtud töö eest

kostjale II tasunud. Hageja ei saanud nõuda, et kostjad hüvitaksid hagejale leppetrahvi.

6. Hageja ja kostja II leppisid kokku lepingu olulised tingimused, sh tellimuse kogused ja

maksumuse, mille alusel kostja II asus töid reaalselt teostama. Kostja II nõudis lepingust

tulenevate nõuete tagamiseks hagejalt garantiikirja ning hageja väljastas garantiikirja kostjale

II. Hageja pöördus lepingu alusel tehtavate töödega seotud probleemidega kostja II poole ja

kostja II juhtis koos hagejaga lepingu alusel tehtavate tööde parandamisprotsessi, kostja I ei

olnud kaasatud ja ta ei saanud kontrollida lepingu tingimusi ja täitmist. Ka hinna ja koguse osas

toimusid läbirääkimised hageja ja kostja II vahel. Seega ei saanud kostja I vastutada väidetavate

rikkumiste eest. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping lõppes (kostja I teatas, et ta ei suuda

lepingut täita) ning hageja sõlmis uue lepingu kostjaga II. Hagejal puudus lepinguline nõue

kostja I vastu. Hageja väide kohustusega ühinemise kohta oli paljasõnaline ja tõendamata.

Kohustusega ühinemist ei toimunud ja kostjad ei olnud solidaarvõlgnikud. Kostjad leidsid, et

hagi ei allu Harju Maakohtule, vaid Brüssel I määruse artikli 7 p 1 (a) kohaselt Soome Vabariigi

kohtule.

Maakohtu otsus

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määratud.

8. Kohus leidis, et hagi allub Harju Maakohtule, sest leping oli sõlmitud hageja ja kostja I vahel.

9. Hageja nõudis kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1

alusel. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis lepingu kostjaga I, kuid värvimistööd teostas kostja II.

Kostja I teavitas 05.08.2016 kirjaga hagejat, et ta ei saanud ise hageja poolt tellitud töid

teostada, kuid saab teha hagejale pakkumise, milles annab kogu karkasside värvimise ja värvi

hankimisega seotud tegevused üle nende Hämenlinna üksusele. Kaaskiri, millega täiendav

hinnapakkumine esitati, oli kostja I rekvisiitidega. Samuti oli kirjale lisatud pakkumus

vormistatud kostja I rekvisiitidega kirjablanketil. Samuti viitas kostja I oma kodulehel kostjale

II kui enda alltöövõtjale.

Arvestades, et hageja ja kostja I vahelist lepingut ei lõpetatud, esitas kostja I enda nimel

hagejale pakkumise värvimistöödeks kostja II tehases, tööde teostamise kohustuse võtmise

leppis kostja II kokku kostjaga I ning kostja I töötajad jätkasid tööde koordineerimist, tuli kostja

II poolt töö teostamise kohustuse võtmist hageja ees käsitleda kohustusega ühinemisena VÕS

§ 178 lg 1 mõttes. Hagejal oli õigus valida, kelle vastu pöörduda kohtusse.

10. Hageja väitis, et tal tekkis kahju seoses lepingu rikkumisega kostjate poolt, mis seisnes

toodete värvimise nõuete rikkumises (enne värvimist tuli värvitav pind karestada taldlihvijaga).

Hageja esitas hagi lisana pildid, mis tema hinnangul tõendasid kostjate lepinguliste kohustuste

rikkumist. Pildid ei näidanud, et tegemist on kostja poolt värvitud toodetega. Selleks, et

tuvastada, kas tegemist oli samade toodetega kohustas kohus hagejat kohtule esitama

vastavustabel, millest oleks näha ja kostjal võimalik võrrelda, mis kood kostjatele saadetud

kaubast vastas koodile lõppkliendi juures. Hageja selgitas, et erinevad äriühingud tähistavad

samu tooteid erinevate koodide või tähistega. See on praktikas tavapärane ning ka loogiline –

igal äriühingul on süsteem koodide väljakujunemiseks ning programmidesse märkimiseks. Ei

saanud eeldada, et Saksamaal tegutsev äriühing ja Soomes tegutsev äriühing kasutaksid täpselt

samu tootekoode. Kohtu hinnangul olid hageja selgitused üldsõnalised ja hageja hoolimata

kohtu korduvatest selgitustest ja tähtaegadest ei suutnud näidata, mis kood kostjatele saadetud

kaubast vastas koodile lõppkliendi juures. Seega ei tõendanud hageja, et tootekoodid

vaidlusalustel toodetel, mida värvisid kostjad, vastasid tootekoodidele, mis olid esitatud hageja

tellija pretensioonides. Kohus leidis, et kostjad lepingut ei rikkunud.

11. Kohus leidis, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et

kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite

ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi

või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud

kahju. Seega ei olnud kahju suurus piiratud hageja poolt tellijatelt tellitud tööde maksumusega.

Kostjad oleks pidanud ette nägema, et nende kohustuste rikkumine võis kaasa tuua hageja

vastutuse teiste lepingupartnerite ees, mis võis seisneda ka leppetrahvi või kahju hüvitamise

kohustuses. Samas asus kohus seisukohale, et ta ei hakka analüüsima kahju ulatust, kuna kohtu

hinnangul ei olnud tõendatud, et hageja poolt väidetav kahju tekkis kostjate tegevuse tulemusel.

Tõendatud ei olnud, et kostjad jätsid teostamata lepingujärgse kohustuse ning et sellest

tulenevalt tekkis hagejal väidetav kahju.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada 232 008,03 euro ulatuses

ning seadusjärgse viivise väljamõistmises alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni

kostjatelt solidaarselt. Hageja taotles menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.

13. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti menetlusõiguse norme ja jõudis selle

tulemusel ebaõigele järeldusele, et hageja ei olnud tõendanud asjaolu, et kood kostjatele

saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures. Kostjad ei väitnud kordagi hagiavaldusele

vastates, et tegemist ei olnud kostjate poolt teostatud töödega. Kostjad vaidlustasid esimest

korda asjaolu, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevatel arvetel ei ole

kajastatud kostja II poolt värvitud detailid 08.05.2018 istungil, s.t ca üks aasta pärast kohtu

poolt hagi menetlusse võtmist ning enam kui aasta pärast hageja poolt esimest korda kostjatele

pretensiooni esitamist. Kostjad esitasid muud kui 04.07.2017 menetlusdokumendis sisalduvad

vastuväited hilinenult ning maakohus oleks pidanud jätma kostjate hilinenult esitatud

vastuväited tähelepanuta ja arvestamata. Kostjad ei esitanud tootekoodide mittevastavuse

vastuväidet muuhulgas ka hageja kohtuväliselt esitatud nõuetele.

14. Hagejad esitasid tootekoodide kujunemise ja vastavuse kohta mitmeid tõendeid, mida kohus

jättis otsuses põhjendamatult tähelepanuta. Kohus ei põhjendanud tõendite arvestamata jätmist.

Kuna hageja tõendas hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis ei saanud kostjad piirduda üksnes

vastuväidete esitamisega, vaid kostjad olid kohustatud tõendama enda vastuväiteid. Kostjad ei

esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks, et kostja II tehases värviti hageja tellimusel muid kui hageja kahju hüvitamise

nõude aluseks olevaid detaile.

15. Hageja selgitused tootekoodidest olid kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja tõendas,

et tema nõuded olid seotud hageja poolt kostjatelt tellitud värvimistöödega. Kohus ei hinnanud

hageja esitatud tõendeid ja see tõi kaasa ebaõige lahendi. Kuivõrd esines lepingu rikkumine,

tuli kohtul hinnata ka teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei lahendanud hageja taotlust hagist

osalise loobumise kohta ja jättis menetluse selles osas lõpetamata. Selles osas täiendab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus

maakohtu otsuse TsMS § 657 lg p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebuse jätab kohus

rahuldamata.

18. Esmalt lahendab kolleegium pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude

vähendamisega seonduva taotluse.

Hageja on hagis esitanud kostjate vastu nõude põhivõlgnevuse 238 141,03 euro saamiseks.

15.06.2018 esitas hageja kirjaliku seisukoha, mille p-des 22 ja 23 teatas, et loobub nõudest arvel

nr 87000164 kajastatud ulatuses ehk summas 6 133 eurot ja põhinõudeks jääb 232 008,03 eurot

(I kd, lk-d 233-235). Seega on hageja loobunud hagist põhinõude 6 133 euro saamisest.

TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Maakohus ei ole lahendanud pärast hagi menetlusse võtmist toimunud

haginõude vähendamist. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata,

kui hageja on hagist loobunud. Kostjad ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta

osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja

menetlus põhinõude 6 133 euro väljamõistmise osas lõpetada (TsMS § 431 lg 1).

19. Menetluses on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 232 008,03 euro saamiseks. TsMS §

652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

20. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. Maakohus ei rikkunud

otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti

materiaalõigust. Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid

hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub

(TsMS § 654 lg 6).

21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10;

Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama

paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

22. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt esitasid

kostjad vastuväited hagile hilinenult ja kohus ei oleks võinud nendega arvestada. Asja

materjalidest nähtuvalt esitasid kostjad 04.07.2017 esialgse vastuse hagile (I kd, lk 90 jj),

vaidlustades mh kohtualluvuse ja esitades vastuväited hagile. 08.05.2018 kohtu eelistungil

lahendas kohus kohtualluvuse küsimuse ja määras hageja soovil kostjatele tähtaja kirjalike

vastuväidete (sh koodide mittevastavuse kohta) esitamiseks, mida kostjad tähtaegselt tegid,

esitades 25.05.2018 menetlusdokumendi (I kd, lk 237 jj). Samal istungil määras kohus hagejale

vastamiseks tähtaja 22.06.2018 ja menetlus jätkus poolte nõusolekul kirjalikult. Et pooltele oli

ilmne, et eelmenetlus ei olnud lõppenud, näitab hageja poolt 15.06.2018 esitatud taotlus

tunnistaja ülekuulamiseks. Seega olid kostjate vastuväited hagile esitatud tähtaegselt ja väide

TsMS § 329 lg 1 rikkumise kohta kostjate poolt ei ole õige. Asja lahendamise seisukohast ei

ole oluline ega muuda kostjate väiteid ebausutavaks, kas kostjad hageja kohtuvälisele nõudele

vastates tuginesid tootekoodi mittevastavusele või ei.

23. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oli

kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud. Praeguse vaidluse puhul tuli hagejal

tõendada, et kostjate värvitud detailid olid värvitud mittenõuetekohaselt ning seetõttu oli vajalik

nende uuesti värvimine Hermann GmbH poolt. Poolte vaidlus taandus just neile küsimustele.

Seega tuli hagejal tõendada nii see, et kostjate sooritus oli puudustega, kui ka see, et Hermann

GmbH värvis samu detaile, mida kostjad olid värvinud, st kõrvaldas need puudused, milles

avaldunud lepingurikkumist hageja ette heida. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega,

et kohus rikkus menetlusnorme, jättes osa tõendeid hindamata ja tõenditega arvestamata jätmise

põhjendamata. Maakohus kostjate lepingurikkumist ei tuvastanud ja hageja pole põhjendanud,

milliste tõendite põhjal saaks selle ka tuvastada. Maakohus on otsuses leidnud, et hageja tehtud

pildid ei näita, et tegemist oleks kostjate värvitud toodetega. Kohus on hagejale 10.05.2019

selgitanud, et tal tuleb esitada vastavustabel, et kostjatel ja kohtul oleks võimalik võrrelda, mis

kood kostjatele saadetud kaubast vastab koodile lõppkliendi juures (II kd, lk 2). Hageja vastavat

tabelit ei esitanud, vaid 23.05.2019 vastuses pidas kostjate vastuväiteid seoses tootekoodide

mittevastusega hilinenuks, mida ei tuleks kohtul menetleda. Ringkonnakohus leiab, et hagejal

oli võimalik vastavad tõendid esitada. Hageja poolt 23.05.2019 esitatud hageja diagramm

kajastab kaubakoodi muutust hageja protsessis, kuid ei kinnita Hermann GmbH arvetel toodud

tootekoodi vastavust kostja arvel nr 849204 toodud tootekoodidele. Hagejal oli kohustus oma

väiteid tõendada, st kostjad värvisid eelnimetatud arvel märgitud tooteid. Apellatsioonkaebuses

tugines hageja sellele, et igas tootmise etapis koodid muutuvad, st erinevad äriühingud

tähistavad samu tooteid erinevate koodide ja tähistega ja seega tuleb lugeda hageja väide

tõendatuks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja selgitusega ja ei pea seda piisavaks, sest siis

peaksid koodid olema muutunud ka hageja ja kostjate juures, kuid hageja tellimuses ja kostja

II arvel on kasutatud samu tootekoode. Isegi, kui nõustuda hageja väitega, et tootekoodid

tootmisetappides muutuvad, ei ole see piisav, et lugeda tõendatuks, et Hermann GmbH värvis

samu detaile, mida kostja oli värvinud. Isegi kui nõustuda, et tegemist oli sama tootega, oli

hagejal kohustus tõendada, et kostjad on lepingut rikkunud, st kostjate värvitud detailid olid

värvitud mittenõuetekohaselt ja seetõttu oli vaja neid uuesti värvida. Maakohus jõudis õigele ja

põhjendatud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostjate kohustuse rikkumist kui kahju

hüvitamise nõude esimest eeldust.

Eeltoodud põhjendustel jääb maakohtu otsus muutmata osas, milles jättis hagi põhivõlgnevuse

232 008,03 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulud

24. Menetluse osalise lõpetamise, hagi rahuldamata jätmise ja hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 168 lg-te 2 ja 4

ning § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud,

siis määratakse need kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-

le 2.

25. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)