2-19-138299/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-138299

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi XX vastu pakettreisilepingu

tasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1631,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Eesti Inkasso OÜ (registrikood

12438291), lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Artjom Morozov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24. septembri 2020 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada ja määrata kindlaks menetluskulud

maakohtus järgmiselt:

2.1. kaja esitamise, menetlemise ja menetluse taastamisega seotud kulud jätta

kostja kanda ning ülejäänud kulud hageja kanda;

2.2. määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate kaja menetlemisega seotud hageja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 80 eurot;

2.3. määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 300 eurot;

2.4. tasaarvestada punktides 2.2 ja 2.3 märgitud kohustused, mille tulemusel

mõista hagejalt Eesti Inkasso OÜ kostja XX kasuks välja 220 eurot ja sellelt

summalt

viivis

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2 (5)

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 16. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 2000 euro saamiseks. Viidatud kohus tegi

9. jaanuaril 2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seetõttu anti nõue

üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. mail 2020 maakohtule hagi kostja vastu 1515,34 euro nõudes, millest

1450 eurot on põhivõlg ja 65,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja

mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Maakohus rahuldas hagi 6. juuli 2020 tagaseljaotsusega, mille peale kostja esitas

23. juulil 2020 kaja, vastuse hagile ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus rahuldas

täitemenetluse peatamise taotluse 10. augusti 2020 määrusega ja kaja 1. septembri 2020

määrusega. Ekslikult arvas maakohus kajalt tasutud kautsjoni riigituludesse, kuid parandas

hiljem selle vea kostja 11. septembri 2020 määruskaebuse alusel 21. septembri 2020 määrusega

ja tagastas kautsjoni. Samas määruses selgitas maakohus, et kostja võib esitada taotluse

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4. Hageja nõuab talle loovutatud nõude tasumist pakettreisilepingu alusel.

4.1. Bringer Baltic OÜ (edaspidi: Bringer) ja kostja sõlmisid 4. novembril 2019 pakettreisi-

lepingu reisi Tallinn – Sharm El Sheikh – Tallinn korraldamiseks koos majutusega

ajavahemikul 8.–15. november 2019. Bringer korraldas reisi nõuetekohaselt ja kostja käis reisil.

Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma reisi eest 1450 eurot hiljemalt 4. novembril 2019. Kostja

jättis tasu maksmise kohustuse täitmata ka täiendava tähtaja jooksul. Bringer loovutas

20. novembril 2019 nõude hagejale ja hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest.

4.2. Pakettreisilepingute sõlmimise praktika kohaselt selliseid lepinguid ei allkirjastata.

Kostja reisil osalemine tõendab reisiteenuse kasutamist, mistõttu tuleb tal selle eest ka tasuda.

Lepingudokumendis on tellijatena selgelt märgitud CC ja kostja. Kui lepingupool oleks ainult

CC, siis kostja andmed kajastuks vaid lepingu p-s 6 reisija andmetena. Seega on leping sõlmitud

Bringeri, CC ja kostja vahel. Tellijatena on CC ja kostja solidaarvõlgnikud VÕS § 65

tähenduses. Neil oli ühine tahe lepingu sõlmimiseks ja Bringeri pakutud reisiteenuse

kasutamiseks.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole Bringeriga lepingut sõlminud. Hagiavaldusele

lisatud leping on allkirjastamata ja puuduvad muud tõendid, mis osutaks lepingu sõlmimisele

just kostjaga. Kostja käis hageja nimetatud reisil, aga reisi korraldas ja selle eest tasus CC.

Lisaks kasutas CC pahatahtlikult ja ilma õigusliku aluseta kostja isikutunnistust erinevate

laenukohustuste võtmiseks. Käesoleva juhtumi kohta on esitatud avaldus politseisse ja käimas

on kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX. CC käitumise tõttu on alustatud ka kohtu-

menetlused kostja vastu tsiviilasjades nr 2-20-101180 ja 2-19-137247.

3 (5)

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus jättis hagi 24. septembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

6.1. VÕS § 866 lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub ettevõtja (reisikorraldaja) teise

lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi (turismiseaduse § 7

tähenduses), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 8 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1

tuleneb, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub

kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil sellega nõustub. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 kohaselt on lepingu sõlmimise tahteavaldused

vormivabad, st need võivad olla nii otsesed (TsÜS § 68 lg 2) kui kaudsed (TsÜS § 68 lg 3).

VÕS § 9 lg 3 järgi on siiski oluline, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole

taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne,

kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelkõige

sõlmitakse leping pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega (VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1).

6.2. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks Bringer ja kostja pidanud lepingu

sõlmimise läbirääkimisi või kostja andnud nõustumuse Bringeriga lepingu sõlmimiseks.

Kohtule on esitatud allkirjastamata leping, milles tellijaks on märgitud CC ja kostja (dtl 37).

Puuduvad allkirjastatud lepingudokument või muud tõendeid hageja väidetud tingimustel

lepingu sõlmimise kohta. Kuigi kostja kinnitas, et ta käis hagiavalduses märgitud reisil, siis

teenuse kasutamine ei tõenda, et kostja sõlmis Bringeriga pakettreisilepingu. Tõendamata on

hageja väide, et reisipaketilepingute sõlmimise praktika kohaselt selliseid lepinguid ei

allkirjastata. Seega ei tuvastanud maakohus pakettreisilepingu sõlmimist ega kostja kohustust

reisi eest maksta.

6.3. Ka muud lepingulist suhet Bringeri ja kostja vahel kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu.

Hageja ei toonud esile deliktilise vastutuse asjaolusid ega esitanud vastavat nõuet.

6.4. Hageja põhinõue jäi neil kaalutlustel rahuldamata. Kostja ei rikkunud rahalist kohustust,

mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eeldus. Seetõttu jäi rahuldamata ka

viivise nõue.

6.5. Lähtudes menetluskulude jaotusest ning juhindudes TsMS §-de 174, 175 ja § 177 sätetest

määras maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja

toimiku põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 8 t

40 min eest summas 831,99 eurot, riigilõivust täitemenetluse peatamise taotluselt 50 eurot,

tagatisest 81,57 eurot ja kaja kautsjonist 175 eurot – kokku 1138,56 eurot. Hageja hinnangul on

kostja kulud suures osas põhjendamatud.

TsMS § 138 lg-te 1, 2 ja § 139 lg 2 alusel on hüvitatav täitemenetluse peatamise taotluselt

tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskuluna ei ole põhjendatud tagatis 81,57 eurot ja kaja

kautsjon 175 eurot. Kautsjon on juba tagastatud ja kostja saab esitada taotluse tagatise

81,57 euro tagastamiseks (TsMS § 195).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta) ei ole ülemäära kõrge. Kostja ei

esitanud TsMS § 174 lg-s 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu saab tema menetluskulu hüvitada

ilma käibemaksuta summas. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu esialgsele konsultatsioonile,

dokumentidega tutvumisele ning kaja ja vastuväite koostamisele on 3 t 45 min. Ülejäänud

toimingud on põhjendatud taotletud ulatuses, st kokku 5 t 25 min (5,42 t). Hüvitatav

õigusabikulu on 433,60 eurot (= 5,42 × 80). Kokku on põhjendatud menetluskulu 483,60 eurot

(= 50 + 433,60). Kostja taotlusel kohustas maakohus hagejat maksma sellelt summalt viivist.

4 (5)

POOLTE SEISUKOHAD

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuses järgib hageja oma varasemaid väiteid ega nõustu maakohtu põhjendustega. Eelkõige

märgib ta kaebuses järgmist:

-

lähtuda tuleb mh lepingu sõlmimise asjaoludest ja lepingueelsetest läbirääkimistest;

käesoleval juhul oli kostja ja Bringeri tahe suunatud just nende vahel lepingu

sõlmimisele, see nähtub piisavalt selgelt lepingudokumendi sissejuhatusest;

-

kostja ei ole lepingust taganenud ega seda üles öelnud;

-

kostja kasutas reisiteenust ja peab selle eest järelikult ka tasuma;

-

maakohus ei hinnanud hageja esile toodud asjaolusid ja väiteid, aga pööras

põhjendamatult tähelepanu kostja asjakohatutele väidetele kriminaalmenetluse kohta;

-

menetluskulud mõistis maakohus välja liiga suures summas.

8. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb ise neis küsimustes uued otsustused. Apellatsioon-

kaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõuete rahuldamata jätmise osas

ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maakohus kvalifitseeris hageja esile toodud asjaoludel kostja ja Bringeri vahelise

väidetava õigussuhte asjakohaselt pakettreisilepinguks VÕS § 866 lg 1 tähenduses, seda ei ole

pooled apellatsioonimenetluses ka kahtluse alla seadnud. Samuti lähtus maakohus õigesti

sellest, et hageja peab lepingul rajaneva nõude puhul esmalt tooma esile ja tõendama lepingu

sõlmimise. Kostja vaidles hageja sellekohasele väitele vastu, st hageja pidi oma väite lepingu

sõlmimise kohta tõendama. Eelkõige tuli hagejal tema enda esitatud väidetest lähtuvalt

tõendada, et kostja tegi 4. novembril 2019 tahteavalduse hagiavalduses märgitud tingimustel

lepingu sõlmimiseks.

10.2. Ainsa tõendina lepingu sõlmimise kohta esitas hageja pildi allkirjastamata

lepingudokumendist. Maakohus tegi õige järelduse, et sellest ei saa tuvastada kostja tahte

avaldamist. Seega ei tõendanud hageja kostja pakkumust või nõustumust ega ka muul viisil

kostja ja Bringeri kokkulepet pakettreisilepingu olulistes tingimustes. Samuti on põhjendatud

maakohtu seisukoht, et hageja väide seda liiki lepingute allkirjastamata jätmise praktika kohta

on tõendamata. Hageja ei kirjeldanud ega tõendanud, kuidas Bringer ja kostja lepingu

sõlmimiseni jõudsid, mistõttu ei saanud maakohus teha järeldusi lepingu sõlmimise asjaolude

ja lepingueelsete läbirääkimiste kohta. Kui väide lepingu sõlmimise kohta jäi tõendamata, siis

ei olnud vaja maakohtul kontrollida, kas kostja võis olla lepingust taganenud või selle üles

öelnud.

10.3. Hageja väitel pidanuks maakohus tuvastama lepingu sõlmimise pelgalt seetõttu, et kostja

kasutas reisiteenust. See väide pole põhjendatud. Nii VÕS § 866 lg 1 sõnastuse järgi kui ka

VÕS § 80 sätete järgi ei pea lepingu sõlminud isik olema pakettreisiteenuse kasutaja ega

vastupidi – reisiteenuse kasutaja ei pea olema vastava lepingu pool. Maakohus põhjendas, miks

ei saa hageja nõuet kontrollida mingi muu lepingu või lepinguvälise suhte alusel. Kokkuvõttes

vastas maakohus kõigile hageja asjakohastele väidetele, hindas tõendeid ja tegi neist

põhjendatud järelduse.

10.4. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäi õigesti rahuldamata ka viivise nõue.

5 (5)

11. Maakohus eksis menetlusõiguse kohaldamisel, kui jättis kõik menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 169 lg 2 sätestab, et mh tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse

taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja avaldaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest. Seetõttu tuleb osaliselt muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kaja esitamise,

menetlemise ja menetluse taastamisega seotud kulud jäävad viidatud sätte alusel kostja kanda.

Ülejäänud kulud jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

12. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumise tõttu tuleb need uuesti rahaliselt kindlaks

määrata. Selles osas teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.

12.1. Maakohus mõistis hagejalt välja täitemenetluse peatamise taotluselt tasutud riigilõivu

50 eurot. Selle hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlus esitati seonduvalt kajaga ja

ringkonnakohus jättis kajaga seonduvad menetluskulud kostja kanda.

12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakulu esialgsele konsultatsioonile, dokumentidega tutvumisele ning kaja ja

vastuväite koostamisele on kokku 3 t 45 min. Sellest tuleb siiski arvata maha kaja koostamise

ajakulu, milleks ringkonnakohus hindab 1 t. Seega on enne 10. augustit 2020 tehtud

menetlustoimingute põhjendatud ajakulu 2 t 45 min. Järgnevatest toimingutest seonduvad kaja

ja menetluse taastamisega 10. augusti ja 1. septembri 2020 kohtumäärustega tutvumine,

kirjavahetus kohtutäituriga ja hageja seisukohaga tutvumine – kokku 40 min, mis vastavalt

menetluskulude jaotusele ei ole hüvitatav. Menetluskäigu arutamise, 2. septembri 2020

kohtukirjaga tutvumine ja lõpliku seisukoha koostamise kulu on vajalik ja põhjendatud – kokku

1 t. Seega oli kostja esindaja maakohtu menetlustoimingute maht hüvitatavas osas 3 t 45 min.

12.3. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja esindaja tunnitasu määrale,

milleks maakohus luges 80 eurot ega lisanud sellele käibemaksu. Järelikult kujuneb hageja

hüvitatavaks õigusabi summaks 300 eurot (= 3,75 × 80).

12.4. Hageja menetluskulu nimekirja järgi oli kajaga tutvumise ja seisukoha esitamise ajakulu

1 t, mis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr on samuti

80 eurot, sest sarnaselt kostjaga ei esitanud hageja TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust

käibemaksukohustuse puudumise kohta. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu

menetluskuluna 80 eurot.

12.5. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikkused

nõuded maakohtu menetluskulude hüvitamisel ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 220 eurot

(= 300 – 80). Sellelt tummalt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse järgi tasuda

viivist.

13. Kokkuvõtvalt rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt, st hageja saavutab sellega

taotletud tulemuse nii menetluskulude jaotuse muutmise kui ka temalt välja mõistetud

menetluskulu hüvitise vähendamise osas. Ringkonnakohus võtab arvesse, et hageja tasus

riigilõivu nii hagi kui kaebuse esitamisel ja sisuline vaidlus ringkonnakohtus ei erinenud

maakohtust. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. Seetõttu pole neid vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)