2-19-19170/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19170

Tsiviilasi

XX ja YX hagi PP vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja liik

XX ja YX ühine apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Kumagi hageja apellatsioonkaebuselt 180 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (apellandid): XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja

YX (isikukood xxxxxxxxxxxühine seaduslik esindaja I.P

ja ühine lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo

Kostja (vastustaja): PP (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Olga Väina

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata kostja 3. detsembri 2020 taotlus täiendavate dokumen-

taalsete tõendite vastuvõtmiseks.

I.2. Harju Maakohtu 19. augusti 2020 otsus tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata ja hagejate menetluskulud maakohtus nende endi kanda.

I.3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada vastavalt

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ja jätta hagejate menetluskulud

maakohtus kostja kanda.

I.4. Jätta punktis I.2 viidatud otsuse resolutsioonist välja otsustus menetluse ajal

tasutud elatise kohta (punkt 7).

I.5. Ülejäänud osas jätta punktis I.2 viidatud otsus muutmata.

I.6. Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.7. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Mõista alates 6. detsembrist 2019 kostjalt PPlt välja hageja XX kasuks elatis

270 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni.

2 (7)

II.3. Mõista alates 6. detsembrist 2019 kostjalt PPlt välja hageja YX kasuks elatis

270 eurot kuus kuni YX täisealiseks saamiseni.

II.4. Kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast on suurem kui

punktides II.2 ja II.3 märgitud summa 270 eurot, siis on neis punktides välja

mõistetud elatise suurus kummagi hageja puhul pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast.

II.5. Mõista kostjalt PPlt välja hageja XX kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku

eest 1. september – 5. detsember 2019 summas 448,55 eurot.

II.6. Mõista kostjalt PPlt välja hageja YX kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku

eest 1. september – 5. detsember 2019 summas 448,55 eurot.

II.7. Punktides II.2–II.6 välja mõistetud elatis ja võlgnevus tuleb tasuda hagejate

seadusliku esindaja I.P pangakontole xxx iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

iga kuu 1. kuupäevaks.

II.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (vanem laps) ja YX (noorem laps, koos hagejad või lapsed) esitasid I.P (ema)

vahendusel 6. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi PP (kostja, isa) vastu elatise nõudes.

Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate

täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära summas, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista

tagasiulatuva elatise ajavahemiku eest september 2019 – detsember 2019 kummalegi 540 eurot.

Hagejate väited olid järgmised:

-

hagejad on ema ja isa ühised lapsed. Hagejad on kogu aeg elanud emaga ja kostja tasus

kuni septembrini 2019 elatist;

-

kostja teatas septembris 2019, et kaotas töö ning tal ei ole võimalik tasuda elatist

rohkem kui kahe lapse peale kokku 270 eurot kuus. Kostja tasus septembrist 2019 kuni

hagi esitamiseni elatist kokku 1080 eurot, st poole vähem kui näeb ette elatismiinimum;

-

hagejate ja ema igakuised kulud keskmiselt on järgmised: eluaseme laenu kuumakse

407 eurot; kodukindlustus 20 eurot; kommunaalkulud 100 eurot; elekter 28 eurot;

3 (7)

koduvalve 20 eurot; televisioon 24 eurot; mobiiltelefoni kulud 24 eurot; bensiin

200 eurot; vanema lapse matemaatika lisatunnid (4 × kuus) 40 eurot, inglise keele

tunnid (8 × kuus) 85 eurot ja eesti keele tunnid (8 × kuus) 120 eurot; ujumine

(4 × kuus) 60 eurot; koolis kogutud raha (üritused, koolivajadused jne) 40 eurot;

juukselõikus 30 eurot; toit 450 eurot; meelelahutus (kino, teater, muuseum vms)

50 eurot; majapidamis- ja hügieenitarbed 35 eurot;

-

eelnevale lisanduvad muud jooksvad ettenägematud kulud (riided, jalatsid,

spordivahendid, tehnika, kodutarbed vms), millele kulub arvestuslikult 100 eurot kuus;

-

kokku kulub kuus 1833 eurot, millest ema osa on ⅓ ja hagejate ⅔, st vastavalt 611 eurot

ja 1222 eurot. Jagades 1222 eurot võrdselt, on ühele vanemale langeva osa suuruseks

611 eurot;

-

ema netosissetulek ühes kuus on keskmiselt 1000 eurot, kuid teda toetab materiaalselt

õde, kes aitab hagejaid üleval pidada.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja ei ole keeldunud täitmast hagejate ülalpidamise kohustust, kuid alates

septembrist 2019 ei ole ta võimeline tasuma hagejatele miinimumelatist;

-

kostja kaotas augustis 2019 töö, asus küll septembris 2019 uuesti tööle, kuid käetrauma

tõttu jäi haiguslehele ja uuesti tööle ei läinud;

-

detsembris 2019 läks kostja Xxx-sse tööle, kus töötasu maksti vastavalt täidetud

tellimustele. Ajavahemikul 16.–31. detsember 2019 sai kostja kaks tellimust ja tasu

kokku 4,62 eurot;

-

kostja sissetulek jaanuaris 2020 oli korteri väljaüürimine 300 euro eest, millest kostja

kandis 270 eurot hagejate ülalpidamiseks;

-

kostja perekonda sündis xxx uus laps, kes jääb varaliselt vähem kindlustatuks, kui

kostja peab hagejatele maksma elatist seaduses ettenähtud miinimummääras.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 19. augusti 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning

mõistis välja kostjalt mõlema hageja kasuks igakuiselt elatise 250 eurot alates hagi esitamisest

kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 1. september–

5. detsember 2019 eest mõlemale hagejale 385,32 eurot. Maakohus märkis, et elatis tuleb kanda

iga kuu 1. kuupäevaks ema arvelduskontole. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel

hagejatele elatist maksnud, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. Igakuise elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97,

§ 99 lg-d 1 ja 2, § 100 lg 4 § 101 lg 1 ja § 116 lg 1, § 102 lg 2 ning põhjendas seda järgmiselt.

3.1.1. Elatise nõude esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud, kuna kostja ei ole

elatist igakuiselt tasunud elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras (st pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, edaspidi: miinimumelatis). Nii ema kui ka kostja

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasus perioodil september–detsember 2019 kokku

1080 eurot, st 270 eurot kuus mõlemale hagejale kokku. Miinimumelatis sel ajal oli 270 eurot

ühe lapse kohta, seega kostja tasus miinimumist poole.

3.1.2. Mõlema hageja puhul on mõistlikud ja põhjendatud kulud ühes kuus järgmised:

eluasemekulu 192,67 eurot, televisiooni kulu 8 eurot, mobiiltelefonikulu 10 eurot, transpordi-

kulu 40 eurot, kulu tervishoiule ning majapidamis- ja hügieenitarvetele 40 eurot, toidukulu

130 eurot, kulu meelelahutusele 50 eurot, sünnipäevade kulu 25 eurot, kulu riietele ja

4 (7)

jalanõudele 25 eurot, täiendavad kulud 20 eurot. Lisaks kulu haridusele ja hobitegevusele

vanema lapse puhul 367 eurot ja noorema lapse puhul 75 eurot.

3.1.3. Seega on vanema lapse igakuised kulutused põhjendatud 907,67 euro ulatuses ja

noorema lapse kulud 615,67 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa vastavalt 453,84 eurot

ja 307,84 eurot, mis on miinimumelatisest suurem. Kui vähendada kulusid lapsetoetuse võrra,

vastaks need ikka vähemalt miinimumile.

3.1.4. Kostja oli 17. augustist – 11. novembrini 2019 arvel töötuna, kuid veebruaris 2020 asus

tööle xxx-s ja tema keskmine töötasu kuus on 1543,36 eurot (bruto). Lisaks sai kostja

septembrist 2019 – juunini 2020 muud tulu üle 4000 euro, st ≈400 eurot kuus.

3.1.5. Kostjal sündis xxx kolmas laps. Kostja ja tema pere igakuised kulud moodustavad

kokku 1071 eurot, sh elatisraha lastele 300 eurot, toit kolmele inimesele 550 eurot, kütus

110 eurot, mobiilside 50 eurot, ravimid ja vitamiinid kokku 59 eurot, mähkmed lapsele

21 eurot. Teised kulud maksab kostja abikaasa emapalgast ja eluasemekulud kannab kostja õde.

3.1.6. Arvestades kostja majandusliku olukorraga, on põhjendatud vähendada hagejatele

makstavat elatist 250 euroni. Kostja ei ole töövõimetu ja tal on võimalik teatud kulude osas

kokku hoida (nt kütusekulu, mobiilside). Samas on kostjal sündinud kolmas laps, kes võib

osutuda vähemkindlustatuks hagejatele miinimumelatise väljamõistmise korral.

3.1.7. Puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks, sest laste tegelikud kulud on

igakuiselt miinimumist suuremad. Kostja ei tõendanud erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks

arvestada peretoetuse laekumisega emale ja selle arvelt elatist vähendada.

3.1.8. Samuti puudub alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks, sest toimikust

ei nähtu, et ema ja kostja majanduslik seis oleks märkimisväärselt erinev. Ema keskmine

töötasu on 1233,05 eurot (bruto) kuus.

3.2. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel kohaldas maakohus lisaks PKS § 108.

3.2.1. Ema palus 17. septembri 2019 e-kirjas tasuda kostjal septembri elatise võlgnevus,

samuti on elatise tasumist palutud 3. ja 29. oktoobri 2019 e-kirjas. Kostja ei tõendanud, et

tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Samuti pole tõendatud piisava ülalpidamise andmine

septembrist – detsembrini 2019. Seega on põhjendatud tagasiulatuva elatise väljamõistmine.

3.2.2. Kostjal pidi 1. septembrist – 5. detsembrini 2019 tasuma mõlema hageja ülalpidamiseks

elatist 790,32 eurot (= 250 × 3 + 250 ÷ 31 × 5), kuid ta maksis kokku 810 eurot. Seega on

põhjendatud välja mõista tagasiulatuv elatis kummagi hageja kasuks 385,32 eurot

(= 790,32 – 405). Kostja ei tõendanud, et ta oleks sel ajavahemikul kandnud muid hagejate

kulusid, mis tuleks tagasiulatuvast elatisest maha arvata.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse hagi

rahuldamata jätmise osas tühistada ja hagi tervikuna rahuldada. Ühtlasi vaidlustasid hagejad

menetluskulude jaotuse ja paluvad panna kõik kulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks rikkus maakohus materiaalõigust, sest mõistis elatise välja alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Maakohus arvestas kostja paljasõnalisi väiteid tema majandusliku

olukorra kohta, kuigi Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt oli kostja sissetulek suurem kui

emal. Kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek on 1543,36 eurot, samas kui ema sissetulek

sama perioodi kohta on 1233,05 eurot. Oma sissetulekust tulenevalt oli kostjal alates

2020. aasta alguses võimalik maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning tasuda

ka eelmise aasta lõpus tekkinud võlgnevus.

5 (7)

Samuti kohustas maakohus põhjendamatult hagejaid tõendama oma kulusid, kuigi hagejad

soovisid elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei pea sel

juhul laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendama.

Maakohus tugines ka asjaolule, et kostjal on kolmas laps, kuigi kostja ei esitanud kolmanda

lapse kulude kohta tõendeid.

4.2. Teiseks jättis maakohus vastuolus PKS § 101 lg-ga 2 edasiulatuva elatise välja mõistmata

muutuva suurusena. Korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks on mõistlik kohtuotsuses

nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra

muutumisele.

4.3. Kolmandaks vähendas maakohus tagantjärele võlgnetavat elatist lähtudes enda poolt

määratud edasiulatava elatise suurusest. Maakohus jättis põhjendamatult elatise võlgnevuse

perioodil 1. september kuni 5. detsember 2019 mõlema hageja osas välja mõistmata 63,23 euro

ulatuses.

4.4. Neljandaks jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda, kuigi rahuldas hagi väga

olulises ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks menetluskulusid ei jagata võrdeliselt, kuigi

hagejate nõuded rahuldati 2019. aasta miinimumelatist arvestades 92,59%, 2020. aasta

miinimumelatist arvestades 85,92% ning tagantjärele tekkinud elatise võlgnevuse osas 92,59%.

Lisaks oleks maakohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel arvestama,

et hagejad olid valmis sõlmima kompromissi ja et kostja tekitas oma käitumisega

põhjendamatult menetluskulusid, kuna soovis istungit, kuid selle vajadust selgitada ei suutnud,

ning nõudis ema pangakonto väljavõtteid, kuid ise varjas oma tegelikke sissetulekuid ja

kulutusi.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab

hagi tervikuna. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik menetluskulud.

7. Tulenevalt hagejate kaebuse ulatusest on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

edasi kaebamata jõustunud kostjalt kummagi hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot ja

tagasiulatuva elatise 385,32 eurot väljamõistmise osas. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all

järgmised küsimused:

(1) kas esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimumelatise määra;

(2) kas maakohus eksis, kui ei näinud ette elatise muutumist vastavalt miinimumielatise

muutumisele;

(3) kas maakohus jaotas õigesti menetluskulud.

8. Kostja

esitas

3. detsembri 2020

taotluse

täiendavate

dokumentaalsete

tõendite

vastuvõtmiseks. Kostja soovib tõendada, et osa tema sissetulekust kulub õelt võetud laenu

tagasimaksmisele. Samale asjaolule kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Seetõttu pole

kostja vastav väide ega ka tõendite esitamine TsMS § 652 lg-te 1–4 järgi lubatav ja kostja

taotlus jääb rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid paberkandjal

tagastada

ja

ainult

menetlusdokumendi

lisade

tagastamiseks

puuduvad

kohtul

infotehnoloogilised võimalused.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest hagejate kostjast põlvnemise osas, samuti sellest, et

kostja ei ela koos hagejatega ja on alates 2019. aasta septemberist maksnud nende

ülalpidamiseks elatist miinimumelatisest väiksemas summas. Apellatsioonimenetluses ei ole

vaidlust ka kostja sissetuleku suuruse ja tema kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse üle.

6 (7)

Maakohus kvalifitseeris hagejate nõude õigesti, selles osas ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega.

10. Sisuliselt vaidlevad pooled, kas kostja on esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis

võimaldavad mõista välja elatise alla miinimumelatise, sh tagasiulatuvalt 2019. aasta nelja

viimase kuu eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja selles osas asjaolude esile toomise ja

tõendamise kohustust täitnud, st elatis tuleb välja mõista seaduses ette nähtud miinimum-

summas. Kaebuse esimene ja kolmas väide on põhjendatud.

10.1. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud

miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama. Erandina saab

väiksema elatise välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad

asjaolud tõendama kostja. Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla (1) vanema töövõimetus või

(2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, (3) lapse väiksemad vajadused või nende

katmine muul viisil, samuti (4) vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu pole lõplik, aga

väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus

esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st

ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 26–30, ja 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 20).

10.2. Eelmises p-s 10.1 refereerituga on kooskõlas Riigikohtu praktikas juba varem

kinnistunud ja maakohtu otsuses ka aluseks võetud arusaam, et vanem peab tegema kõik endast

sõltuva leidmaks võimalus saada stabiilset igakuist sissetulekut, st hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vrd 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

16-100215, p 21). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast

väiksema elatise väljamõistmiseks.

10.3. Kostja väitis maakohtus, et ta ei saa alammääras makstavat elatist tasuda vähese

sissetuleku ja kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse tõttu. Samuti väitis ta üldsõnaliselt, et

hagejate ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt tegelikult summa, mis moodustub kahekordsest

miinimumelatisest ja lapsetoetusest (sel ajal 600 eurot = 2 × 270 + 60). Kostja väide laste

ülalpidamise kulutuste kohta omaks tähtsust siiski vaid juhul, kui esineb seaduses sätestatud

alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. Kahe ülejäänud väite osas tuleb

esmalt kontrollida, kas kostja sissetulek võimaldab tal ennast ja kõiki lapsi ülal pidada.

10.4. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad

vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem

tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste

rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11 kolmas

lõik). Samas ei saa välistada, et muude asjaolude (ja tõendite) puudumisel tuleb vanema

sissetulek jagada vähemalt hüpoteetiliselt nii, et talle endale jääb sellest kahekordne osa

võrreldes igale lapsele jääva osaga. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellest

üldreeglist kõrvale kalduda. Seega saab kostja kulutada iga lapse ülalpidamiseks ⅕ suuruse osa

oma sissetulekust.

10.5. Maakohus tuvastas kostja brutotöötasu 1543,36 eurot kuus, mida ei ole vaidlustatud.

Avalikult kättesaadava kalkulaatori (https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) järgi

vastab sellele netotasu 1252,09 eurot. Lisaks tuvastas maakohus, et kostjal on täiendav

sissetulek umbes 400 eurot kuus, ka seda kostja hiljemalt kaebusele vastates ei vaidlustatud.

Kostja hilisemad vastuväited asjaolude osas pole menetluslikult lubatavad. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et kostja ei ole ka sisuliselt põhjendanud, miks ta ei saa jätkuvalt tulu päritud

7 (7)

korterist, samuti puuduvad sisuliselt põhjendused, mis viitaks piisava sissetuleku teenimise

takistustele eespool p-s 10.2 kirjeldatud tähenduses. Kokku saab ringkonnakohus lähtuda kostja

igakuisest tulust umbes 1650 eurot, millest eelmises p-s 10.4 kirjeldatud põhimõtte järgi saaks

iga lapse ülalpidamisele kasutada 330 eurot.

10.6. Hagi esitamise ajal oli miinimumelatis PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

13. detsembri 2018 määruse nr 117 § 1 järgi 270 eurot. Käesoleval ajal on see summa Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 §-ga 1 muudetud töötasu alammäära arvesse

võttes 292 eurot. Mõlemal juhul on summa väiksem kui 330 eurot. Seega on tõendamata kostja

väide, et ta ei saa oma vähese sissetuleku või kolmanda lapse tõttu anda hagejatele ülalpidamist

seadusega ette nähtud minimaalses ulatuses.

10.7. Peretoetuste maksmine ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Riiklike

peretoetuste maksmine võiks olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate

halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad, vt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19 esimene lõik ja

seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus tuvastas, et muid asjaolusid selles tähenduses

ei esine, st ka peretoetuse maksmine ei võimalda välja mõista elatist alla miinimumi.

10.8. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu otsus elatise seaduses ette nähtud miinimumist

väiksemas summas väljamõistmise osas tühistada ja hagi täiendavalt rahuldada nii igakuise kui

ka tagasiulatuva elatise saamiseks vastavalt hagejate taotletud sõnastusele. Hagejad esitasid

tagasiulatuva elatise arvutuse lähtudes kostja tasumistest ja kostja ei vaielnud sellele vastu.

Seetõttu pole vaja otsuse resolutsiooni lisada märkust, et menetluse ajal maksnud elatis tuleb

tasaarvestada välja mõistetud elatisega (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 7). Vastav otsustus

jäetakse maakohtu otsusest välja.

11. Kui elatis mõistetakse välja miinimumelatise summas, saab kohtulahendi resolutsioonis

määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks

nähakse ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu

7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16 ja seal viidatud varasem praktika).

Kuna hagejate kaebuse esimene väide oli põhjendatud, siis tähendab see ühtlasi ka teise väite

edukust. Ringkonnakohus mõistab edaspidise elatise välja vastavalt hagejate taotletud

sõnastusele, mis on kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1.

12. Tulenevalt eelnevast on ühtlasi põhjendatud ka kaebuse neljas väide. Hagi rahuldatakse

tervikuna ja kostja peab TsMS § 162 lg 1 alusel kandma kõik menetluskulud. TsMS § 177 lg 2

mõtte kohaselt määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

13. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi

seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)