2-20-16432/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-16432

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus G.

S.i, Y. S.i ja R. D.u vastu kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Hagi hind

522,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), seaduslik esindaja M. U.,

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik I: G. S. (isikukood xxxx)

Puudutatud isik II: Y. S. (isikukood xxxx)

Puudutatud isik III: R. D. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-16432 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt G. S.i, Y. S.i ja R. D.u kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50

eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 09.11.2020 Harju Maakohtule avalduse G. S.i,

Y. S.i ja R. D.u vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. 18.11.2020 määrusega võttis

kohus avalduse menetlusse.

2. Avaldaja esitas 07.12.2020 taotluse avaldusest loobumiseks, kuna puudutatud isik I tasus

avaldajale 931,19 eurot, millest 514,67 eurot on põhinõue, 62,52 eurot on viivis, 360 eurot on

avaldaja menetluskulu ja 50 € on riigilõiv.

3. Puudutatud isikutel ei ole vastuväiteid avaldaja avaldusest loobumisele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses menetletakse ka kindlustusandja nõuet, kes

on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku

positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 otsus 2-19-19561 p 14). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

6. Avaldaja soovib loobuda esitatud avaldusest seoses sellega, et puudutatud isikud on tema

nõude rahuldanud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega (TsMS § 429 lg 4). Avaldusest

loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus

on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

9. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik I on nõude pärast avalduse esitamist

rahuldanud, samuti hüvitasid puudutatud isikud avaldaja menetluskulud. Arvestades eeltoodut,

jäävad tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuna avaldaja kinnitas kohtule, et ta ei taotle menetluskulude

kindlaksmääramist ja puudutatud isikutelt väljamõistmist, kuna kulud on talle juba hüvitatud,

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Puudutatud isikutelt avaldaja

menetluskulusid välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik