2-20-6620/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-6620

Tsiviilasi

Linda Vaheri avaldus kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ester Vaheri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Ester Vaher

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau

Vastustaja

(avaldaja):

Linda

Vaher

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Birje Kalmus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2020 määrus muutmata ning määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Linda Vaher (avaldaja) esitas 6. mail 2020 Tartu Maakohtule avalduse kaasomandisse kuuluva

kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt kuulub tema ja Ester Vaheri (puudutatud isik)

kaasomandisse võrdsetes osades kinnistu asukohas X (registriosa nr X). Kinnistul elab alaliselt

puudutatud isik. Avaldajal on kinnistu kasutamine takistatud, kuid ta soovib samuti kasutada

kinnistut elukohana.

Avaldaja soovis, et kohus määraks kindlaks kaasomandisse kuuluva kinnistu kasutuskorra

avaldusele lisatud plaanide järgi järgmist:

1) avaldaja ainukasutusse jäävad elamu lõunapoolsed ruumid vastavalt plaanile;

2) puudutatud isiku ainukasutusse jäävad elamu põhjapoolsed ruumid vastavalt plaanile;

3) kaasomanike ühiskasutusse jääb elamu eeskoda, tualett, pööningutrepp ja pööning;

4) avaldaja ainukasutusse jääb kinnistu plaanil märgitud ruuduline osa ning puudutatud isiku

ainukasutusse jääb kinnistu plaanil märgitud triibuline osa. Ülejäänud kinnistu, sh kõrvalhooned,

jäävad kaasomanike ühiskasutusse;

5) iga kaasomanik kannab tema kasutuses olevate ruumide ning kinnistuosa säilitamiseks ja

korrashoiuks vajalikud kulud ning tasub tema kasutuses olevatelt ruumidelt ning kinnistusosalt

arvestatud maksud ja kannab kulud. Ühiskasutuses oleva maa-alaga ning elamu

põhikonstruktsioonidega (nt katus, korsten) seonduvad kulud kannavad kaasomanikud vastavalt

neile kuuluvate mõtteliste osade suurustele;

6) hoone konstruktsioonilist osa puudutavad muudatused, mis on hoone kui terviku säilimise ja

toimimise seisukohast olulised, kooskõlastatakse enne tegemist teise kaasomanikuga

(sh vundamendi toestamine, seinte lammutamine/liigutamine, seinte konstruktiivsed muudatused

(nt palkseina asendamine kivimüüriga), täiendavad uste-akende asukohad, samuti akende

asendamine plastikakendega ilma täiendava ventilatsiooni lisamiseta, küttekollete asukohad jne);

7) kaasomanik vastutab tema kasutusse jääva kinnistu osaga seotud kohustuste täitmise eest. Juhul

kui kaasomanik tema ainukasutusse jääva ala või ühiskasutuses oleva ala valdamisel ja kasutamisel

rikub seadust või muid õigusnorme või tekitab muul viisil kahju kolmandatele isikutele, vastutab

nimetatud rikkumise ja kahju tekitamise eest ainult nimetatud kaasomanik;

8) kaasomanike ainukasutusse jäävate kinnistu osade kasutamine peab toimuma sellisel, et

kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse jäävaid kinnistu osi,

kusjuures ühe kaasomaniku poolt oma osa kasutamine ei tohi takistada teiste osade kaasomanike

kasutamisõigust;

9) kaasomanik on kohustatud viivitamatult teatama teisele kaasomanikule tema kasutuses oleval

ehitise osal ja maa-alal toimunud igasugusest avariist jmt, mis võib mõju avaldada teiste

kaasomanike õigustele kinnistu mõttelise osa valdamisel ja kasutamisel ning võtma viivitamatult

tarvitusele kõik abinõud tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks omal kulul.

Sellise kasutusviisi määramisel jääks mõlema kaasomaniku ainukasutusse kolm kõrvuti asuvat

ruumi. Puudutatud isiku ainukasutusse jääks ka köök, mida isik kasutab. Avaldaja ainukasutusse

jääksid kolm elamu lõunapoolset tuba. Avaldaja nõustub kandma kulusid ukseava ehitamiseks

ning majasiseste läbipääsude sulgemiseks. Ühiskasutusse jääksid eeskoda, tualett, pööningutrepp

ja pööning, kuna pööningule on ainult üks juurdepääs. Seega saab puudutatud isik jätkuvalt

kasutada praegust sissepääsu ning tualetti (arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit). Ka

ajalooliselt on maja mitme pere kasutuses olnud ning jagatud samal viisil kui avaldaja on oma

ettepaneku esitanud. Ruume köeti ühes elamu osas ahjuga ja teises osas soojamüüriga pliidi abil.

Vajalik on hoone elektrisüsteemi ümberehitamine kahe eraldi arvesti põhiseks. Sellega kaasnevad

kulud tuleb kaasomanike vahel jagada võrdselt.

Kinnistu maa-ala suhtes on mõistlik määrata kasutuskord selliselt, et põhjapoolsem osa kinnistust

ning aiamaast jääks maja põhjapoolse osa juurde ning lõunapoolne lõunapoolse osa juurde. Selline

ettepanek on tehtud krundi piirimärkide, hoonete ja olemasolevate aedade ning looduslike märkide

järgi. Kui puudutatud isik sellise ettepanekuga ei nõustu, tuleks maamõõtmisega kaasnevad kulud

jagada võrdselt.

Alternatiivselt palub avaldaja jätta tema ainukasutusse kinnistu maa-ala läänepoolne osa. Sellisel

viisil jääks puudutatud isiku kasutada tema poolt rajatud viljapuuaed ja istutatud marjapõõsad.

Sissesõiduteeäärset (lõunapoolne osa) osa oleks puudutatud isiku soovil võimalik kasutada

põllumaana.

2. Puudutatud isik ei vaielnud kasutuskorra kindlaksmääramisele vastu, kuid ei nõustunud

kasutuskorra kindlaksmääramisega avalduses toodud viisil.

Puudutatud isik nõustus, et kaasomanike ühiskasutusse jäävad elamu eeskoda, tualett,

pööningutrepp ja pööning. Puudutatud isik ei nõustunud, et tema ainukasutusse jääb elamu

põhjapoolne osa. Ühes põhjapoolses ruumis kütmise võimalus sisuliselt puudub. Ka ülejäänud

kahte ruumi ei ole köögis asuva pliidi ja soojamüüri abil võimalik kütta piisavalt soojaks.

Puudutatud isik kasutab alaliselt peamiselt elamu lõunapoolseid ruume, mida köetakse ahjuga ning

ta soovib, et nimetatud ruumid jääks kasutuskorra kindlaksmääramisel tema ainukasutusse.

Avaldajale piisab põhjapoolsetest ruumidest. Puudutatud isik elab koos abikaasaga ning tihti

käivad külas lapsed ja lapselapsed. Puudutatud isik võib kanda kulusid uue köögi rajamiseks.

Samuti ei nõustunud puudutatud isik kinnistu maa-alade jagamisega avaldaja poolt taotletud viisil.

Avaldaja soovib enda ainukasutusse kogu haritavat aiamaad, mis on puudutatud isiku suhtes

ebaõiglane. Puudutatud isik on kinnistul kasvatanud aedvilju, kuid pärast taotletud viisil

kasutuskorra kindlaksmääramist ei ole see enam võimalik. Avaldaja kinnistul midagi kasvatada ei

ole soovinud. Puudutatud isik soovib, et tema ainukasutusse jääks avaldusele lisatud kinnistu

plaanil ruuduliselt märgitud ala.

Kaasomanikud peaksid võrdselt kandma elamu ümberehitamisega kaasnevad kulud eeldusel, et

tööde maht ja maksumus on kaasomanike vahel eelnevalt kooskõlastatud. Seejuures peaks kohus

määrama kaasomanikele tähtaja (kuus kuud) ruumide ainukasutust võimaldavate ümberehituste

tegemiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2020 määrusega avalduse osaliselt ning määras

kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra kindlaks järgmiselt:

1) avaldaja ainukasutuses on X kinnistul asuva elamu lõunapoolsed ruumid (plaanil I tähistatud

ruuduline osa), millistele juurdepääsuks taastab avaldaja enda kulul endise sissepääsu ning sulgeb

majasisesed läbipääsud ning kinnistu lõunapoolne maa-ala vastavalt plaanidel III ja IV märgitud

oranž ala;

2) puudutatud isiku ainukasutuses on X kinnistul asuva elamu põhjapoolsed ruumid (plaanil I

tähistatud triibuline osa) ning kinnistu põhjapoolne maa-ala vastavalt plaanil II märgitud lilla ala;

3) kaasomanike ühiskasutuses on elamu eeskoda, tualett, pööningutrepp ja pööning (plaanil I

kollasega märgitud osa), sissesõidutee ja plaanil V märgitud sinine ala;

4) iga kaasomanik kannab tema kasutuses olevate ruumide ning kinnistusosa säilitamiseks ja

korrashoiuks vajalikud kulud ning tasub tema kasutuses olevatelt ruumidelt ja kinnistuosalt

arvestatud maksud ja kannab kulud. Ühiskasutuses oleva maa-alaga ning elamu

põhikonstruktsioonidega (nt katus, korsten, seinad) seonduvad kulud kannavad kaasomanikud

vastavalt neile kuuluvate mõtteliste osade suurustele;

5) hoone konstruktsioonilist osa puudutavad muudatused, mis on hoone kui terviku säilimise ja

toimimise seisukohast olulised, kooskõlastatakse enne tegemist teise kaasomanikuga

(sh vundamendi toestamine, seinte lammutamine/liigutamine, seinte konstruktiivsed muudatused

(nt palkseina asendamine kivimüüriga), täiendavad uste-akende asukohad, samuti akende

asendamine plastikakendega ilma täiendava ventilatsiooni lisamiseta, küttekollete asukohad jne);

6) kaasomanike ainukasutusse jäävate kinnistu osade kasutamine peab toimuma sellisel, et

kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse jäävaid kinnistu osi,

kusjuures ühe kaasomaniku poolt oma osa kasutamine ei tohi takistada teiste osade kaasomanike

kasutamisõigust;

7) kaasomanik on kohustatud viivitamatult teatama teisele kaasomanikule tema kasutuses oleval

ehitise osal ja maa-alal toimunud igasugusest avariist jmt, mis võib mõju avaldada teiste

kaasomanike õigustele kinnistu mõttelise osa valdamisel ja kasutamisel ning võtma viivitamatult

tarvitusele kõik abinõud tekkinud tagajärgede kõrvaldamiseks omal kulul;

8) ruumide ainukasutuse tagamiseks hoone elektrisüsteemi kahe eraldi arvesti põhiseks

ümberehitamise kulud kannavad kaasomanikud ühiselt võrdsetes osades;

9) käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud

asendiplaanid: elamu põhiplaan (plaan I, tl 27) ja X kinnistu plaanid (plaan II, III, IV ja V, tlk 61,

62, 63, 64).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole menetlusosalised saavutanud kokkulepet omandi

kasutuskorras, mistõttu tuleb kaasomandi kasutuskord kindlaks määrata kohtul. Kohtul on

kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus.

Kaasomand on saadud pärimise teel ning avaldajale ja puudutatud isikule kuulub võrdne osa

kaasomandist. Elamu on ehitatud elamiseks kahele perele (seda ei ole puudutatud isik

vaidlustanud). Põhjapoolseid ja lõunapoolseid tube saab kütta erinevate kütteallikatega

(põhjapoolset osa pliidi ja soojamüüriga, lõunapoolset osa ahjuga). Kinnistut kasutab igapäevaseks

elamiseks puudutatud isik, kuid ka avaldaja soovib kinnistule elama asuda.

Maakohus leidis, et kasutuskord tuleb kindlaks määrata avaldaja poolt pakutud viisil (tl 27, plaan

I). Põhjapoolsesse ossa on puudutatud isik rajanud ja sisutanud vastavalt enda vajadustele köögi.

X tõttu on talle sellise kasutuskorra järgi tagatud võimalus kasutada elamus asuvat tualetti ning tal

säiliks harjumuspärane sissepääs majja. Kuigi avaldaja poolt taotletud kasutuskord eeldab eraldi

sissepääsu rajamist, on avaldaja nõustunud kandma kulusid kinni ehitatud ukseava taastamiseks

ning majasisese läbipääsu sulgemiseks. Sellise kasutuskorra kindlaksmääramisega ei kaasne

puudutatud isikule täiendavaid rahalisi kulutusi ning tema kasutusse jääksid kolm tuba, sh köök.

Maa kasutuskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus sellest, et kaasomanike ainukasutusse

jäävad maatükid oleksid võrdse suurusega, mõlemale maatükile oleks tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt ning mõlemad kaasomanikud saaksid kasutada põllumaad. Samuti arvestas

kohus sellega, et puudutatud isik on kinnistut kasutanud oma elukohana juba ligi 12 aastat, tal on

kujunenud harjumused maa-ala korrashoiu ning kasutuse osas. Seetõttu määras maakohus kinnistu

maa-ala kasutuskorra kindlaks vastavalt plaanidele II, III, IV,V ning andis puudutatud isiku

ainukasutusse paanil II märgitud lilla ala ning avaldaja ainukasutusse plaanil III ja IV märgitud

oranži ala. Kaasomanike ühiskasutusse jääb plaanil V märgitud sinine ala, mis tagab mõlemale

kaasomanikule juurdepääsu elamule.

Avaldaja soovis lisada kaasomandi kasutuskorda tingimused elamu ja maa-alaga seonduvate

kulude kandmise ning kaasomaniku teavitamiskohustuste kohta. Puudutatud isik ei ole avaldaja

taotlusele vastuväiteid esitanud. Maakohus leidis, et kasutuskorda saab selles osas täiendada.

Maakohus märkis, et kaasomanike kokkulepped ei ole uue kaasomaniku jaoks kinnistusraamatusse

kandmata kohustuslikud (erandiks on üldõigusjärglus). Menetlusosalistel on võimalik vastava

tahteavalduse alusel kanda määrusega kinnitatud kaasomandi kasutuskord kinnistusraamatusse

märkusena. Kui mõni kaasomanikest ei nõustu märkuse sissekandmisega, on kaasomanikul

võimalik nõuda vajaliku tahteavalduse andmist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik palub 16. novembril 2020 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kaasomandis oleva

kinnistu kasutuskord kindlaks järgmiselt:

1) puudutatud isiku ainukasutuses on kinnistul asuva elamu lõunapoolsed ruumid (plaanil I

tähistatud ruuduline osa), millistele juurdepääsuks taastab avaldaja enda kulul endise sissepääsu

ning sulgeb majasisesed läbipääsud ning kinnistu lõunapoolne maa-ala vastavalt plaanidel III ja

IV märgitud oranž ala;

2) avaldaja ainukasutuses on kinnistul asuva elamu põhjapoolsed ruumid (plaanil I tähistatud

triibuline osa) ning kinnistu põhjapoolne maa-ala vastavalt plaanil II märgitud lilla ala.

Samuti palub puudutatud isik määrata kaasomanikele mõistlik tähtaeg elamu lõunapoolsele osale

eraldi sissepääsu ehitamiseks, liigsete vaheuste sulgemiseks, elamu elektrisüsteemi ümberehituste

tegemiseks ning kohustatakse kaasomanikke selle tähtaja jooksul mitte tegema teineteisele

takistusi olemasoleva elektrisüsteemi kasutamisel ning võimaldama olemasoleva sissepääsu kaudu

juurdepääsu elamu lõunapoolsetele ruumidele.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus lähtunud üksnes avaldaja

seisukohtadest ega ole arvestatud puudutatud isiku seisukohtade ja kasutuskorra sisu osas tehtud

ettepanekutega. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks kasutuskorra kindlaksmääramisel

menetlusosaliste huvisid piisavalt ja igakülgselt kaalunud.

Maakohus ei ole arvestanud kinnistul asuva elamu senise kasutusega, samuti kahjustab kohtu poolt

kindlaksmääratud kasutuskord puudutatud isiku kui kinnistul alaliselt elava kaasomaniku huvisid

ja elukorraldust suuremal määral, kui see oleks mõistlik ja kaasomanike ühiseid huvisid arvestades

põhjendatud. Puudutatud isik kasutab oma peamiste eluruumidena elamu lõunapoolses osas

paiknevat kahte tuba, kuna neid ruume saab soojaks kütta ahjuga. Põhjapoolsete ruumide kasutus

on piiratud, kuna neist ruumidest ühes sisuliselt kütmise võimalus puudub ning ülejäänud ruume

ei ole võimalik köögis asuva pliidi ja soojamüüri abil piisavalt soojaks kütta. Seega oleks kohus

pidanud jätma elamu lõunapoolsed ruumid ja kinnistu lõunapoolse osa tema ainukasutusse ning

elamu põhjapoolsed ruumid ning kinnistu põhjapoolse osa avaldaja ainukasutusse

Ebaõige on kohtu seisukoht, et kindlaksmääratud kasutuskorraga ei kaasne puudutatud isikule

rahalisi kulutusi. Põhjapoolsetesse ruumidesse tuleb rajada täiendav küttesüsteem või -keha. Need

kulutused on oluliselt suuremad, kui kunagise kinniehitatud ukseava avamiseks ning majasiseste

läbipääsude sulgemiseks tehtavad kulutused. Samas puudub puudutatud isikul eluase, kuhu

küttesüsteemi ümberehitamise ajaks kolida.

Põhjapoolsete ruumide määramist puudutatud isiku ainukasutusse ei saa põhjendada oletusega, et

isik peab X tõttu saama kasutada elamus asuvat tualetti ja kööki ning harjumuspärast sissepääsu

majja. Puudutatud isikul saab liikuda tasasel maal. Kuivõrd tualett jääb kaasomanike

ühiskasutusse, on puudutatud isikule tagatud võimalus seda kasutada ka juhul, kui tema kasutusse

jäävad elamu lõunapoolsed ruumid. Samuti on puudutatud isik nõus loobuma köögist ning rajama

lõunapoolsesse ossa uue sissepääsu ja köögi.

Avaldaja ei ole selgitanud, miks talle põhjapoolsed ruumid ei sobi. Avaldaja arvates on neid

võimalik kasutada oluliste täiendavate kulutusteta, sh ruumide küttelahendust muutmata. Seega ei

ole avaldajal sisulisi vastuväiteid põhjapoolsete ruumide jätmisele tema ainukasutusse.

Maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata puudutatud isiku taotluse määrata

kaasomanikele mõistlik tähtaeg lõunapoolsele osale eraldi sissepääsu ehitamiseks, liigsete

vaheuste sulgemiseks, elamu elektrisüsteemi ümberehituse tegemiseks ning avaldaja

ainukasutusse jäävate ruumide vabastamiseks ning kohustada kaasomanikke selle tähtaja jooksul

mitte tegema teineteisele takistusi olemasoleva elektrisüsteemi kasutamisel ning võimaldama

olemasoleva sissepääsu kaudu juurdepääsu elamu lõunapoolsetele ruumidele. Arvestades saabuvat

talve, kaasomanike omavahelisi suhteid ning asjaolu, et puudutatud isik kasutab ruume

ümberehituste tegemise ajal, tuleb lahendi täitmiseks määrata tähtaeg.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see läbi vaatamata ning menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata

ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruste põhjendusi ega pea

TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

7. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik

on määruskaebuse resolutsiooni p-s 1 palunud tühistada maakohtu määruse elamu lõuna- ja

põhjapoolsete ruumide ning kinnistu maa-ala kasutamise korra kindlaksmääramise osas

(maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Samas ei nähtu määruskaebuse põhjendustest, et

puudutatud isik oleks vaidlustanud maakohtu määruse kinnistu maa-ala kasutamise korra

kindlaksmääramise osas. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määrust ülejäänud

osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

määruskaebuses vaidlustatud osas.

8. Kohtul on kasutuskorra määramisel (asjaõigusseaduse § 72 lg-d 1 ja 3) lai diskretsiooniõigus,

lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega

(vt nt Riigikohtu 8. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14). Kõrgema astme kohus

sekkub diskretsiooniotsustusse vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni

piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus diskretsiooni piire

ületanud ning materiaal- ja menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on seadusest

tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8)

põhjendanud, miks ta määras kasutuskorra kindlaks määruses märgitud viisil.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus asja

lahendamisel arvestanud puudutatud isiku õigustatud huvidega ja elamu ruumide senise

kasutusega.

Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajale algselt kuulunud üksnes ¼ kinnistust (tl 58). Avaldaja

kasutas suviti elamu ühte tuba (plaani ruudulisel osal olev kõige väiksem ruum (tl 27)). Siis tõstis

puudutatud isik avaldajale kuuluvad asjad toast välja ning takistas tal edaspidi kinnistu kasutamist.

Puudutatud isik ei ole nendele väidetele vastu vaielnud, vaid on nõustunud, et avaldaja kasutas

lõunapoolses osas asuvat tuba (tl 58 pöördel). Järelikult on avaldaja enne puudutatud isiku poolset

kinnistu kasutamise takistamist kasutanud elamu lõunapoolses osas asetsevat ruumi. Maakohus on

eeltoodud asjaoluga asja lahendamisel põhjendatult arvestanud.

Avaldaja on selgitanud, et tegelikkuses kasutab puudutatud isik praegusel ajal kogu elamut

(sh põhjapoolses osas asuvaid muid ruume). Seetõttu ei saa väita, et puudutatud isik kasutaks ühte

elamu osa rohkem. Kui puudutatud isik kasutaks üksnes lõunapoolset osa, ei oleks avaldaja

esitatud väidete kohaselt pidanud kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks pöörduma, vaid ta

olekski saanud hakata põhjapoolseid ruume kasutama. Sellisest avaldaja seisukohast järeldub, et

avaldaja soovib enda kasutusse lõunapoolseid ruume ennekõike senise temapoolse ruumide

kasutuse tõttu.

Puudutatud isiku väitel kasutab ta aga praegusel ajal üksnes lõunapoolses osas asuvat kahte tuba,

kuna neid on võimalik kütta ahjuga, samuti põhjapoolses osas asuvat kööki. Puudutatud isik ei

soovi enda ainukasutusse põhjapoolseid ruume põhjusel, et ühes toas sisuliselt kütmise võimalus

puudub ning ülejäänud ruume ei ole köögis asuva pliidi ja soojamüüri abil võimalik piisavalt

soojaks kütta. Seega tuleks tal küttekolde parendamiseks kanda kulusid.

Samas on avaldaja välja toonud, et tegemist on vana majaga, mis vajaks mõlemas elamu osas

lisakütmise võimalust ja täiendavat soojustamist (tl-d 46, 58 pöördel). Seejuures on lõunapoolses

osas asuv ahi kütmisel ohtlik ning amortiseerunud, mis nähtub ka kohtule esitatud materjalidest

(tl-d 66 pöördel, 74 pöördel, 77). Seega peaks ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isik kandma

küttekolde parendamiseks kulusid nii lõuna- kui põhjapoolsete ruumide kasutamisel.

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited, sh seisukoht, et

avaldaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid, miks ta ei soovi enda ainukasutusse põhjapoolseid

ruume, ning maakohus on oletanud, et puudutatud isik vajab oma X tõttu senise tualeti, köögi ja

harjumuspärase sissepääsu kasutamist.

Maakohus ei ole kasutuskorda kindlaks määranud üksnes eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 14. novembri

2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja

lahendamisel põhjendatult arvestanud mõlema menetlusosalise õigustatud huvide, kaasomandi

mõtteliste osade suuruse, ruumide senise kasutuse, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et kohus oleks pidanud

praeguses asjas kindlaks määrama tähtaja elamus paiknevate ruumide ainukasutust võimaldavate

ümberehituste tegemiseks (TsMS § 445 lg 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Puudutatud isik on vastava taotluse esitanud 20. oktoobri 2020 lõppseisukohtades (tl 85). Kuna

maakohus määras 6. oktoobri 2020 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis

menetlusosalistele tähtaja kuni 20. oktoobrini 2020 kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks ning

teatas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 30. oktoobril 2020 (tl 72), siis on

lõppseisukohtades sisalduv taotlus esitatud hilinenult. Tegemist on taotlusega, mida oleksid

menetlusosalised pidanud menetluses arutama (nt kohtuistungil) ning saama selles osas võtta

mõistliku aja jooksul seisukoha, kuivõrd taotluse sisu mõjutab oluliselt menetlusosalise õigusi ja

kohustusi. Kuna puudutatud isik esitas vastava taotluse hilinenult (TsMS § 329 lg 1), siis on

maakohus jätnud õigustatult sellega arvestamata.

Lisaks leiab ringkonnakohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ka sisuliselt. Maakohus ei ole

vaidlustatud määrusega pannud puudutatud isikule selliseid kohustusi, millede täitmine vajaks

kuuekuulist tähtaega. Selleks, et puudutatud isik vabastaks oma asjadest avaldaja ainukasutusse

jäävad ruumid, ei saa kuluda aega kuus kuud, vaid peaks olema võimalik kohtulahendi

vabatahtlikuks täitmiseks vajaliku aja jooksul (TMS § 25 lg 1).

Avaldaja ei ole väitnud, et ta vajab täiendavat tähtaega selleks, et taastada talle kasutuskorra

kohaselt ainukasutusse jäävatesse ruumidesse juurdepääs ja sulgeda majasisesed läbipääsud. Asja

materjalidest nähtub, et avaldaja soovib elamusse võimalikult kiiresti elama asuda ning

eelduslikult teeb ta seetõttu vajalikud ümberehitused võimalikult kiiresti.

Alusetu on puudutatud isiku väide, et vajalik on määrata tähtaeg elektrisüsteemi

ümberehitamiseks.

Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 8 kohaselt ruumide ainukasutuse tagamiseks

hoone elektrisüsteemi kahe eraldi arvesti põhiseks ümberehitamise kulud kannavad kaasomanikud

ühiselt võrdsetes osades.

Resolutsiooni viidatud punktist tuleneb, et juhul, kui hoone elektrisüsteem ehitatakse ümber, siis

kulud kannavad kaasomanikud ühiselt võrdsetes osades. Viidatud punktist ei tulene, et kohtu poolt

määratud kasutuskord hakkaks kehtima vaid siis, kui elektrisüsteem ehitatakse ümber. Juhul, kui

üks kaasomanik leiab, et vajalik on elektrisüsteemi ümberehitus, siis on tal võimalik seda teha ja

nõuda teiselt kaasomanikult kulude hüvitamist vastavalt tema osale.

12. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi

menetlusosaliste endi kanda, arvestades asjaolu, et kasutuskorra kindlaksmääramine on mõlema

menetlusosalise huvides. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson