2-20-2822/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-2822

Tsiviilasi

A.A. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Swedbank AS (registrikood

10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld

Võlgnik: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), nõustaja

vandeadvokaat Anne Tammer

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Omaraha OÜ (registrikood 12045597), volitatud esindaja

Andrus Post

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

AS LHV Finance (registrikood 12417231)

TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal (registrikood 14304235)

BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

Coop Finants AS (registrikood 12087992)

Bondora AS (registrikood 11483929)

AS Inbank (registrikood 12001988)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 11. septembri 2020. a

määrus

ning

saata

tsiviilasi

maakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (võlgnik) esitas 19. veebruaril 2020 avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse

kohaselt on võlgnikul kohustusi kaheksa võlausaldaja ees ligikaudu 30 000 eurot, tema igakuine

sissetulek on X eurot. Võlgnikule vara ei kuulu, tema ülalpidamisel on üks laps.

Maakohus kuulas võlgniku 2. juuni 2020. a eelistungil ära. Võlgnik selgitas kohtule, et tema

töökoht on püsiv ja sissetuleku kaotamise oht on väike. Võlgnik elab oma vanemate korteris,

sellega seoses kulusid ei kanna, ta soovib oma kohustusi täita graafiku alusel osamaksetena.

2. Avaldajale määratud nõustaja esitas 29. juunil 2020 kohtule ümberkujundamiskava.

Võlgnikul on kohustusi üheksa võlausaldaja ees kokku 56 196 eurot 91 senti.

Ümberkujundamise abinõud on võlgniku rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamine,

kohustuse vähendamine ja osadena täitmine. Ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse

kõrvalkohustused nullini ning põhikohustused 65% võrra. Kohustused täidetakse 35% ulatuses

osamaksetena 60 kuu jooksul.

Maakohus edastas kava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Swedbank AS,

Omaraha OÜ, Holm Bank AS, AS LHV Finance ja Coop Finants AS esitasid

ümberkujundamiskava kohta vastuväiteid. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.

3. Võlgniku nõustaja esitas 8. septembril 2020 arvamuse kavale esitatud võlausaldajate

vastuväidete osas. Nõustaja leidis, et kavas esitatud viisil võlgniku vastu esitatud nõuete

ümberkujundamine, eelkõige nõuete oluline vähendamine, on põhjendatud. Võlgniku

maksevõime ei võimalda nõuete rahuldamist suuremas määras, tähtaja pikendamine ei ole

samuti

põhjendatud,

arvestades

sarnast

tähtaega

pankrotimenetluses.

Võlgniku

pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud, kuna võlgnikul puudub

vara, mille arvelt nõudeid rahuldada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus kinnitas 11. septembri 2020. a määrusega võlgniku võlgade

ümberkujundamise kava esitatud kujul, kohustades võlgnikku alustama maksete tegemisega

võlausaldajatele määruse jõustumisele järgneva kalendrikuu 15 kuupäevast ning esitama

hiljemalt määruse jõustumise järgneva kuu 25. kuupäevaks kohtule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb aruanne esitada iga aasta 1.

maiks. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. Maakohus määras

nõustaja tasu suuruseks kokku koos maksudega 1000 eurot ning jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud võlgniku kanda.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 2 kohaselt võib kohus

kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega nõustus vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest. Praegusel juhul on üheksast võlausaldajast vastuväited

esitanud neli, oma vastuväidet on osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS. Maakohus leidis,

et esitatud kava tuleb kinnitada muutmata kujul, kuna asjaoludest nähtuvalt puudub võlgnikul

sisuline võimalus rahuldada nõudeid suuremas määras või kiiremini. Võlgnik töötab

täistöökohaga, puudub alus arvata, et võlgnik oleks võimeline oma sissetulekuid lähitulevikus

suurendama. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

suuremal määral. Kohtul puudub mõistlik alus eeldada, et võlausaldajate huvid oleksid

paremini kaitstud mõne muu menetluse raames. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning

nõuded rahuldatakse võrdse suhtmäära alusel. Maksetähtaja pikendamine eesmärgiga tasuda

võlgasid suuremas määras ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna sellega ületatakse

analoogne pankrotimenetluse tähtaeg, samuti suureneks sellega nõuete rahuldamise määr

suhteliselt vähesel määral.

Võlausaldajad on võimaldanud võlgnikul võtta suures ulatuses tagatiseta laene, asetades ennast

sellega ise ebasoodsasse olukorda, võlausaldajad ei ole piisava hoolsusega järginud mõistliku

laenamise põhimõtet. Krediitide võimaldamine võlgnikule võlausaldajate poolt on

võlausaldajate tavapärane majandustegevus, mille riske tuleb suurel määral kanda

võlausaldajatel endil. Laene taotledes on võlgnik avaldanud oma andmed võlausaldajatele ning

võlgniku sissetulekuid on peetud piisavaks krediitide väljastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse ning teha asjas uus määrus, millega jätta võlgade

ümberkujundamise kava esitatud kujul kinnitamata ning määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt kohtleb kinnitatud kava võlausaldajaid ebavõrdselt, omamata selleks

mõjuvat põhjust. Swedbank AS-i 13. juuli 2020. a vastuväites on märgitud, et võlgnik ei ole

avaldanud infot AS LHV Pank krediitkaardi lepingu kohta ega taotle krediitkaardi lepingust

tuleneva kohustuse ümberkujundamist. Kohustuse unustamine ei ole mõjuv põhjus ja kui

nimetatud asjaolu selgus enne kava kinnitamist, tulnuks kava muuta, mitte ära kinnitada ja

tekitada teadlikult olukord, kus võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt mõjuva põhjuseta. 8.

septembri 2020. a nõustaja arvamuses on avaldatud vaid kasutatud krediidi summa, kuid

krediidilimiidi summa on avaldamata. Krediidilimiiti saab võlgnik eelduslikult kasutada kui

krediitkaart on toimiv ja sellelt tuleb võlgnikul tasuda ka intressi, mis mõjutab tema

maksevõimet ja võimalusi kava täitmiseks. Võlgniku majandusliku olukorra kohta esitatud

algandmed on ebaõiged.

6. Võlgniku nõustaja leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Vastuväite

ümberkujundamiskavale esitasid kolm võlausaldajat: Swedbank AS, Coop Finants AS ja Holm

Bank AS, kelle nõuded moodustavad 27,74% kõikidest ümberkujundamisele minevatest

nõuetest. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded

moodustavad kõikidest nõuetest 72,26%. Seega on täidetud VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatud nõue.

Ümberkujundamiskavast väljajäänud krediitkaardilepingust tulenev kohustus 260 eurot 66

senti moodustab kõikide võlausaldajate põhinõuetest 0,56%. Seega kujundatakse ümber

99,44% võlgniku kõikidest kohustustest. Arvestades kavast väljajäänud nõude suurust ja osa

kõikidest võlgniku vastu esitatud nõuetest, ei ole nõustaja hinnangul alust rääkida

võlausaldajate erinevast kohtlemisest.

7. Võlgnik palus kava kinnitada või alternatiivselt lisada kavasse krediitkaardi võlg summas

300 eurot. Kaart on septembrist 2019 suletud ning seda ei saa kasutada.

8. Võlausaldaja Omaraha OÜ toetas määruskaebust ning palus selle rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ringkonnakohtu määruses

toodud põhjendustel ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-

ga 659 menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise

tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Maakohus kinnitas võlgniku ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 2 alusel ja leidis, et

käesoleval juhul on üheksast võlausaldajast vastuväiteid esitanud neli, oma vastuväidet on

osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS.

VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus.

Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 24 lg-st 2 tuleneb kohtule kava kinnitamise osas oluline

diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, s.t juhul, kui võlausaldajate enamus on kinnitamisega nõus,

ei ole kohus siiski kohustatud kava kinnitama.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kavaga selgesõnaliselt nõustunud TF Bank AB (publ.)

Eesti Filiaal (I kd, tl 114) ja AS LHV Finance (I kd, tl 141). Kolm võlausaldajat, s.o BB Finance

OÜ, Bondora AS ja AS Inbank ei ole kava suhtes oma seisukohta väljendanud. Seisukoha

esitamata jätnud võlausaldajaid saab VÕVS § 24 lg-te 1 ja 2 koosmõjus lugeda

ümberkujundamiskavaga nõustunuks.

Ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu Coop Finants AS (I kd, tl 111–112) ja Omaraha OÜ

(I kd, tl 149–150). Swedbank AS (I kd, tl 118–119) leidis, et võlausaldajaid koheldakse

ebavõrdselt, Holm Bank AS (I kd, tl 144) on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega vaid

siis, kui põhinõuded jäävad vähendamata.

Maakohus kinnitas kava VÕVS § 24 lg-le 2 tuginedes, kuivõrd kavale üheksast võlausaldajast

vaidlesid vastu vaid neli. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 24 lg 2 eelduseks on lisaks

nõustunud võlausaldajate enamusele ka asjaolu, et kavaga nõustunud võlausaldajatega on

esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei

kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kavaga nõustunud võlausaldajate TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal, AS LHV Finance, BB

Finance OÜ, Bondora AS ja AS Inbank nõuded kokku on 23 103 eurot 70 senti, s.h põhinõuded

22 871 eurot 18 senti ning kõrvalnõuded 232 eurot 52 senti. Kavale vastuväiteid esitanud

võlausaldajate nõuded on kokku 33 093 eurot 21 senti, s.h põhinõuded 23 511 eurot 58 senti ja

kõrvalnõuded 9581 eurot 63 senti. Seega ei ole VÕVS § 24 lg 2 eeldus, s.o et kavaga nõustunud

võlausaldajatega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, täidetud.

Tegelikkusele ei vasta võlgniku nõustaja vastuses määruskaebusele märgitu, et

ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad

kõikidest nõuetest 72,26%.

11. VÕVS § 24 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks

on mõjuv põhjus.

VÕVS § 24 lg 4 esimene lause sätestab, et VÕVS § 24 lg 3 p-is 1 nimetatud huvide ja õiguste

kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava

alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Ringkonnakohus märgib, et kui kava poolt on alla poole puudutatud võlausaldajatest või nende

nõuetega on esindatud alla poole, võib kohus kava ometigi kinnitada, hinnates juba

konkreetselt, kas võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud, eelkõige kui vastuväite esitanud võlausaldaja võimalused saada oma nõue

rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (sh arvestades võlgadest vabastamise võimalust) ei ole

oluliselt suuremad kui ümberkujundamiskava järgi ning kava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (vt VÕVS seletuskiri, SE 746).

Määruskaebuse peamine väide on, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Seega tuleb

maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda põhjalik hinnang, kas võlgade ümberkujundamine

poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on põhjendatud ning kas kõiki võlausaldajaid

koheldakse võrdselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa seejuures ainuüksi kohtu kinnitusest,

et võlausaldajaid koheldakse võrdselt.

12. Swedbank AS määruskaebuse kohaselt ei saa ühe kohustuse (AS-i LHV Pank

krediidilepingust tulenev kohustus) mõjuva põhjuseta ümber kujundamata jätmine olla lubatud.

AS LHV Pank on maakohtu menetluses esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale (I kd, tl

162). Kuivõrd AS LHV Pank ei ole ümberkujundamiskavas võlausaldajana nimetatud, ei ole ta

iseenesest kava suhtes vastuväidet esitama õigustatud isikuks (VÕVS § 22 lg 1, § 23 lg 1). Kui

kohtu arvates vajab võlgniku avaldus eelnevalt muutmist või täiendamist või kui vajalik on

lausa uue kava esitamine (nt asjaolude muutumise tõttu), võib kohus võlgnikul seda võimaldada

(VÕVS § 22 lg 1 teine lause). Seega võis maakohus saades uutest asjaoludest teada võimaldada

võlgnikul kava muuta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada ka võlgniku

5. oktoobri 2020. a e-kirjas väljendatud seisukohta, et kui kava esitatud kujul kinnitada ei saa,

palub võlgnik lisada kavasse ka AS-i LHV Pank krediidikaardi lepingust tulenev nõue.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.

Maakohtule esitatud võlgade ümberkujundamise avalduses ning kogu menetluse jooksul on

võlgnik läbivalt tuginenud väitele, et elab hetkel vanemate juures ja kulutused eluasemele

puuduvad (I kd, tl 16, 77, 165).

Maakohus oleks eelnevast tulenevalt pidanud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähele

panema, et võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldus ei vasta VÕVS § 12 lg 1 p 1

sätestatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud võlgnikuga koos elavate perekonnaliikmete vara

ja kõigi sissetulekute nimekirja.

14. VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule

(võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja

vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate

õigustatud huve.

Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab asja uueks läbivaatamiseks, ei

anna ringkonnakohus hinnangut ümberkujundamiskava põhjendatusele. Kohus ei välista, et

asja uuel läbivaatamisel osutub, et esitatud kava on põhjendatud ning seda saab kinnitada

muutmata kujul.

15. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks,

jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

Swedbank AS on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot (II kd, tl 4).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasutakse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise

avalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi hagita asja lahendava määruse

peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Sellest tulenevalt on

Swedbank AS tasunud ettenähtud riigilõivust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on

Swedbank AS-il õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke