2-19-2581/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. detsembril 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-2581

Kohtuasi

R. K.i hagi osaühingu C.B.A. vastu 482,23 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

482,23 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: R. K. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Kostja: osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, asukoht

Tooma tee 27 Männiku küla Saku vald 75511 Harju

maakond)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. november 2020

Resolutsioon

1. R. K.i hagi Osaühingu C.B.A. vastu 482,23 euro

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista Osaühingult C.B.A. R. K.i kasuks 482,23

eurot (nelisada kaheksakümmend kaks eurot ja 23 senti)

(netosumma)

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta osaühingu C.B.A. kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Menetlus Töövaidluskomisjonis

1. R. K. (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse

osaühingu C.B.A. (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu töötasu ja puhkusehüvitise

väljamõistmiseks, töövaidlusasi nr 4-1/2507/18. TVK rahuldas avalduse 18.01.2019 otsusega

ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitise netosummas 482,23 eurot. Kostja

ei nõustunud TVK otsusega ja esitas kohtule 18.02.2019 taotluse sama töövaidluse

läbivaatamiseks ITVS § 58 lg 4 alusel hagimenetluse korras.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

2. Hageja töötas kostja juures neli kuud poolte vahel 01.06.2018 sõlmitud töölepingu alusel,

mis lõppes 12.10.2018. Tööülesannete täitmisel purunes kopplaaduril roolikinnitus ja

esiklaas, milles põhjustamist pidas kostja hageja süüks. Tööandja otsustas kopplaaduri

esiklaasi hinna ja klaasi vahetuse kulud kinni pidada töötaja palgast. Pooled sõlmisid hageja

töölt lahkumisel vastava lepingu. Lepingu kohaselt peetakse hageja palgast kinni 2080,67

eurot. Hageja tagastas lepingu lõppemisel tööandjale brigaadijuhi kaudu ka tööriided.

3. Hageja septembrikuu brutopalk oli 2411,83 eurot ning hüvitis kasutamata jäänud

põhipuhkuse eest (10 päeva) 911,44 eurot, netosummades vastavalt 1860 eurot ja 702,90

eurot, kokku netosumma 2562,90 eurot. Kui sellest pidada kinni kulu 2080,67 eurot, jääb

tööandja kohustuseks tasuda töötajale 482,23 eurot. Tööandja töötajale vastavat summat ei

tasunud. Seega palus hageja kostjalt välja mõista puhkusehüvitise netosummas 482,23 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et hageja võlgneb talle vähemalt 550,90

eurot, mille ta tasaarvestab hageja puhkusetasu nõudega. Hageja võlgnevus kostja ees seisneb

selles, et vastavalt 15.10.2018 kokkuleppele, tuli hagejal kostjale hüvitada X OÜ arvega nr

101042 09.10.2018 seonduvad kulutused 270,83 eurot ning X AS arvega nr STL-1851

05.10.2018 seonduvad kulutused 1809,84 eurot. Vastavalt kokkuleppele väljastas kostja

hagejale 12.10.2018 arve nr MA1800157 summas 2080,67 eurot, millele lisandus käibemaks

416,14 eurot, kokku 2496,81 eurot. Kostja peab tasuma riigile käibemaksu summalt, milles

hageja hüvitas kostjale lõhutud klaasi. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et kui

kahjuhüvitisele ei arvestata käibemaksu, siis pidi kostja tasuma klaasi vahetamisega

seonduvatelt kuludelt ka käibemaksu. TLS § 78 lg 1 ei takista sellise kahju osas

kohtumenetluses tasaarvestuse tegemist puhkustasu arvel.

5. Kostja on ka seisukohal, et hageja on tööriided jätnud töökohalt lahkudes sellisesse olukorda,

et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik. Seetõttu tuleb hagejal hüvitada nende maksumus

134,76 eurot. Kostja tasaarvestab enda nõude 66,09 euro ulatuses hageja puhkusetasu

nõudega.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmiti 01.06.2018 tööleping, mis lõppes

12.10.2018 poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega TLS § 79 alusel, hageja

lõpparve koosseisu ega suuruse üle ning selle üle, et kostja ei ole hagejale lõpparve

koosseisus puhkuse hüvitist maksnud, sest ta tasaarvestas selle täies ulatuses töötaja poolt

tekitatud kahjusumma ja tööriiete maksumusega.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on 482,23 euro (netosumma) nõue kostja vastu.

8. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva

(põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui

seadus ei sätesta teisiti. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud

hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

9. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. TLS § 74 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta

rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest; kui töötaja on töölepingut rikkunud

hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel

arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö

iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja

töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või

kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju

tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

11. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega

tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

12. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 12.10.2018, siis on tööandjal TLS § 71 järgi

kohustus hüvitada töötajale kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad netosummas 482,23

eurot rahas.

13. Poolte vahel 15.10.2018 sõlmitud kokkuleppega on tõendatud, et lisaks töölepingu

lõpetamise kuupäevas ja aluses kokku leppimisele, leppisid pooled kokku ka selles, et töötaja

hüvitab tööandjale katkise tehnika taastamises tasu üldsummas 2080,67 eurot ja töötaja andis

ühtlasi nõusoleku 2080,67 euro kinnipidamiseks väljateenitud töötasust. Kuna pooled on

kokkuleppes märkinud, et tegemist on tehnika taastamiseks ettenähtud „üldsummaga“, siis

asub kohus seisukohale, et pooled saavutasid tekitatud kahju hüvitamiseks kompromissi VÕS

§ 578 lg 1 mõttes.

14. Asjaolu, et hageja sai aru, et 15.10.2018 kokkuleppe sõlmimisega saavutasid pooled

kompromissi, tõendab ka hageja 24.10.2018 nõudekiri kostjale, millest nähtub, et ta nõuab

tööandjalt pärast 2080,67 euro kinnipidamist ülejäänud lõpparve tasumist hiljemalt

29.10.2018. Samasisuline hageja seisukoht nähtub TVK-le esitatud avaldustest.

15. VÕS § 578 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või

ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse,

et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

16. Seega ei oma tähtsust, kas 15.10.2018 sõlmitud kompromissi üldsumma 2080,67 eurot

sisaldab käibemaksu või mitte, sest kompromissi üldsummast suurema summa nõudmiseks

puudub kostjal pärast kompromissi allkirjastamist alus. Kostja esitatud arve nr MA1800157

ei too seega hagejale kaasa maksmise kohustust, kuna kompromissi summa on hageja

nõusoleku alusel lõpparvest kinnipeetav. Järelikult puudub kostjal ka tehnika taastamisest

tulenev alternatiivne kahjuhüvitamise nõue tasutud käibemaksu alusel, mida töötaja puhkuse

hüvitise nõudega tasaarvestada ning seega tuleb kostja tasaarvestuse avaldus jätta

rahuldamata.

17. Kostja tasaarvestas kohtule esitatud avalduses hageja nõudega veel tööriiete maksumuse

nõude 66,09 euro ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt jättis hageja töökohalt lahkudes

tööriided sellisesse olukorda, et nende uuesti kasutamine ei ole võimalik.

18. Tasaarvestatava nõude tõendamiseks esitas kostja XOÜ arve nr 0806991 30.05.2018 koos

fotodega töörõivastest ja jalanõudest. Töörõivaste ja turvakingade kogumaksumuseks oli

arve järgi 134,76 eurot käibemaksuga ja 112,30 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et

esitatud fotodelt ei saa järeldada, et töörõivad ja turvakingad oleksid pärast 4-kuulist

hagejapoolset kasutamist muutunud täiesti kasutuskõlbmatuteks. Üldteadaolevalt on

töörõivaste ja turvakingade valmistamiseks kasutatud materjalid kvaliteetsed, mis teevad

need kandmisele vastupidavateks. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et ta oleks töörõivaid või

turvakingi üritanud puhastada, pesta või parandada ega seda, et kingsepp või rõivaparanduse

teenuse osutaja oleksid kostjale kinnitanud, et töörõivaste või turvakingade parandamine on

võimatu või et need oleksid kasutuskõlbmatud. Tööandjal tuleb arvestada ka töörõivaste või

jalatsite töötajale kasutamiseks andmisel nende normaalse kulumise ja määrdumisega. Seega

ei ole kostja tõendanud, et tal oleks töörõivaste ja turvajalatsite kahjustamisest tekkinud nõue

66 euro ulatuses, mida ta saaks tasaarvestada hageja nõudega, mistõttu tuleb tema

tasaarvestuse nõue jätta rahuldamata.

19. Kuna kostja oli kohustatud hagejale septembrikuu eest töötasu ja lepingu lõppemisel

puhkusehüvitist maksma kogusummas 2562,90 eurot (neto) ning töötaja oli andnud

nõusoleku 2080,67 euro suuruse kahjuhüvitise tasaarvestamiseks, on tööandja kohustatud

hagejale maksma 482,23 eurot. Hageja on avaldustes asunud seisukohale, et tegemist on

saamata jäänud puhkusehüvitisega. Puhkusehüvitise brutotasu on 911,44 eurot, seega on

netotasu 482,23 eurot puhkusehüvitise brutotasuga hõlmatud ja hagi puhkusehüvitise nõudes

põhjendatud. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja

kasuks välja mõista hüvitis kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest netosummas

482,23 eurot.

Menetluskulude jaotus

20. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/