2-20-5587/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.detsember 2020 a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-5587

Tsiviilasi

Caverion Eesti AS-i hagi Vitali Elekter OÜ vastu 5050

euro nõudes

Tsiviilasja hind

5 050 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Caverion Eesti AS (registrikood 10010169)

asukoht Madara 27a,Tallinn 10612,

Hageja lepinguline esindaja: Sulev Tammemäe (Cavere

Õigusbüroo; e-post: sulev@cavere.ee);

Kostja: Vitali Elekter OÜ (registrikood 11229295)

asukoht Kullerkupu 6, Maardu, Harjumaa 74117, e-post:

xxx).

Asja läbivaatamine

Istungil osalemine

12.11.2020 kohtuistungil

osalesid hageja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe ja

kostja seaduslik esindaja V J

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Vitali Elekter OÜ-lt (registrikood 11229295) hageja Caverion Eesti

AS (registrikood 10010169) kasuks välja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust

taganemise tõttu tagasitäitmiseks 5 040 eurot.

3. Hagi jääb rahuldamata 10 euro ulatuses.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 935 eurot

(s.o riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu 510 eurot).

5. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Caverion Eesti AS (hageja) esitas 15.04.2020 Harju Maakohtule hagi Vitali Elekter OÜ

(kostja) vastu 5 050 euro nõudes (t lk 2-3).

2. Kohus võttis hagi 21.04.2020 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile

(t lk 15).

3. Kostja vastas hagile 28.04.2020 (t lk 19). Hageja esitas 13.05.2020 kohtule taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja vastus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-s 394 sätestatud nõuetele (t lk 22).

4. Kohus jättis 20.05.2020 e-kirjaga kostja vastuse käiguta ning andis talle tähtaja vastuse

täpsustamiseks (t lk 23). Kostja seda ei teinud.

5. 09.06.2020 andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks (t lk 24).

6. 09.06.2020 teatas kostja, et ei ole pakutud kompromissiga nõus, kuna tööd olid osaliselt

tehtud. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda ettemaksu summa täies ulatuses tagastamist

(t lk 26).

7. Kohtuistung tsiviilasjas toimus 12.11.2020, osalesid hageja lepinguline esindaja ning kostja

seaduslik esindaja (t lk 39-40).

8. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.11.2020 toimunud kohtuistungil (t lk 41). Kostja

avaldas 12.11.2020 toimunud kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Kostja soovis, et

menetlusosaliste menetluskulud jääksid menetlusosaliste endi kanda (t lk 40).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja nõuab kostjalt pooltevahelise töölepingu alusel võlgnevust 5 050 eurot.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 2020 jaanuaris sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille sisu kohaselt

kohustus kostja teostama M kaupluste elektriauditi ning andma selle hagejale üle. Töö

lõpptellija oli M, peatöövõtja oli hageja ning alltöövõtja oli kostja.

 31.01.2020 edastas kostja hagejale tööde teostamise akti koos samal kuupäeval

dateeritud arvega summale 5 050 eurot. Akt oli küll kostja poolt jäetud allkirjastamata,

kuid hageja uskus, et töö on siiski teostatud ning tasus kostjale tema poolt väljastatud

arve alusel 5 050 eurot. Arve tasumise järgselt aga kostja tööd üle ei andnud.

 21.02.2020 edastas hageja kostjale e-kirja, milles nõudis töö üleandmist hiljemalt

25.02.2020, kuid kostja tööd üle ei andnud. Samasisulisi nõudeid töö üleandmise kohta

edastas hageja veel 28.02.2020 ning 06.03.2020, kuid ühegi nõude peale kostja tööd üle

ei andnud.

 30.03.2020 edastas hageja oma esindaja kaudu uue nõude. Nimetatud nõudes andis

hageja veelkord täiendava tähtaja ning teatas ühtlasi, et kui täiendavaks tähtajaks ei ole

tööd üle antud, siis loeb hageja end VÕS § 116 lg 5 alusel töövõtulepingust taganenuks.

Kostja tööd üle ei andnud.

 06.04.2020 üritas hageja veelkord kostjaga kohtuvälist lahendust leida ning edastas talle

uue nõude. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et töövõtuleping on taganemise tõttu

lõppenud ning kostjal tuleb lepingu alusel saadud raha tagastada. Kostja raha ei

tagastanud, kuid vastas nõudele 06.04.2020 e-kirjaga, esitades selgitused, miks on töö

tegemata. Raha kostja ei tagastanud.

 Hageja leiab, et tal on kostja vastu rahaline nõue, mis on sissenõutav. Hageja ja kostja

vahel oli leping ning selle sisu oli hageja kohustus tasuda töö ees, kostja kohustus oli

aga töö teha ning hagejale üle anda.

 Elektriaudit kui kirjalik kokkuvõte elektrisüsteemi analüüsist on töö, mida on võimalik

üle anda, ning järelikult muutub VÕS § 637 lg 4 järgi selle töö eest saadav tasu

sissenõutavaks alles töö vastuvõtmisega tellija poolt. 31.01.2020 akti alusel ei antud

mingit tööd üle ning seda fakti on kostja ka selgesõnaliselt 06.04.2020 e-kirjas

tunnistanud, esitades selgitused, miks on töö tegemata. Seega on kostja selgesõnaliselt

tunnistanud, et töö on üldse tegemata, kuid raha on ta selle eest juba saanud.

 Kuivõrd kostja on rikkunud töö tegemise ja selle üleandmise kohustust ning hageja oli

kostjale andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu, oli hagejal õigus kasutada VÕS § 116

järgset taganemisõigust. Hagi esitamise ajaks on leping taganemise tõttu lõppenud.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tasutud summa

tagastamist, mida hageja hagis nõuab.

11. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud

riigilõivu 425 eurot. Lisaks on hageja lepingulise esindaja kulu 510 eurot (s.o õigusnõustamise

maht 4 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot/h). See hõlmab hagiavalduse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamist, tõendite analüüsi ning hagiavalduse koostamist (2,5 tundi),

12.08.2020 seisukoha koostamist (15 minutit), ettevalmistust 12.11.2020 kohtuistungiks (1

tund) ja 12.11.2020 istungil osalemist (30 minutit), kokku seega 4 tundi ja 15 minutut (t lk 41).

Hageja menetluskulu kokku on 935 eurot. Summad on esitatud käibemaksuta, hageja ei nõua

käibemaksu.

Kostja vastuväited

12. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid ja vaidleb hagile vastu (t lk

19).

13. Kostja

ei

keeldu

tööde

teostamisest,

kuid

tööde

läbiviimiseks

on

vajalik

teostusdokumentatsioon, mille olemasolu korral on kostja nõus tööd koheselt lõpetama. Kostja

tunnistab, et kokkulepitud töid pole ta teinud, kuid selle on tinginud hageja, kes pole

teostusjooniseid esitanud.

14. Menetluskulu kostjal ei ole ja vastuväiteid hageja menetluskuludele samuti mitte. Küll aga

arvab kostja, et kulud tuleks jätta igaühe enda kanda (vt ka 12.11.2020 kohtuistungi protokoll,

t lk 39 jj).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad,

kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab,

et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab kulud

kindlaks rahaliselt.

16. Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).

17. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on käesoleva vaidluse kese selles, et pooled sõlmisid

suulise töövõtulepingu, millest hageja on taganenud, kuna kostja jättis kokkulepitud tööd

tegemata. Seetõttu on hagejal õigus tagasi nõuda lepingu alusel tasutud 5 050 eurot. Kostja

leiab, et on tööd alustanud, mistõttu hageja poolt tasutud summa ei kuulu täies ulatuses

tagastamisele.

18. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 4 ja

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

pooled sõlmisid 2020 jaanuaris suulise töövõtulepingu, mille sisuks oli see, et kostja

teostab M kaupluste elektriauditi. Kohus nõustub pooltega, et hageja ja kostja vahel on

töövõtulepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 635 lg 1).

-

kostja edastas 31.01.2020 hagejale allkirjastamata tööde akti nr 20200131 (t lk 5) ning

arve nr 209 summas 5 040 eurot (t lk 5 pöördel). Hageja on nimetatud arve kostjale

tasunud. Seda fakti ei ole kostja vaidlustanud.

19. Hageja väidab, et ta on 30.03.2020 kirjaga andnud viimase täiendava tähtaja töö tegemiseks

või raha tagastamiseks ja kuna kostja pole teinud kumbagi, siis on ta lepingust taganenud alates

02.04.2020 (VÕS § 116 lg 5 ja § 189 lg 1).

20. Kostja selgitas, et tema ei ole lepingut katkestanud, kuid kinnitas, et hageja e-kirjad on ta

kätte saanud (vt ka 12.11.2020 kohtuistungi protokoll, lk 39 pöördel, 00:05:33). Seega on kostja

kätte saanud ka hageja 30.03.2020 e-kirja (t lk 8-9), milles hageja teatab lepingust taganemisest

02.04.2020 juhul, kui selleks ajaks töid ei teostata või raha tagasi ei maksta. Kostja on ka

vastanud hageja e-kirjadele 06.04.2020 (t lk 10, kostja e-kirja viimane lause), milles selgitab,

et: /…/ Oli tellitud korraline töö, mida ei ole võimalik teostada töövõtjast mitteolenevatel

põhjustel.“

21. Kostja väidab, et ta alustas tööd (kostja 06.04.2020 e-kiri, t lk 10 all ja pöördel), kuid see

jäi pooleli. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta täpselt tegi, kui palju

ja millises ulatuses. Samuti pole kostja tõendanud, et ta enne 06.04.2020 e-kirja teatas hagejale,

mis põhjustel ta töö tegemata jättis. Kohus tegi kostjale veel 12.11.2020 kohtuistungil

ettepaneku (olles eelnevalt andnud kostjale kolmel korral täiendavaid tähtaegu tõendite

esitamiseks, vt nt kohtu 20.05.2020 e-kiri t lk 23; kohtu 09.06.2020 e-kiri t lk 24; kohtu

10.08.2020 e-kiri t lk 28) esitada tõendeid eelneva kohta, kuid kostja tõendeid esitada ei

soovinud.

22. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

23. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja

on 12.11.2020 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et poolte vahel töövõtulepinguga

kokkulepitud töö ei ole valmis. Kostja on küll väitnud, et on teostanud tööd osaliselt, kuid ei

ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud asjaolu tõendamiseks. Kohus on kostjale nii hagi

menetlusse võtmisel kui ka 12.11.2020 istungil selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

24. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tulenevad kohustused kasvõi

osaliselt täitnud. Kostja on möönnud, et kokkulepitud töö jäi tegemata.

25. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p

5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma

ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või

teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

26. Hageja 06.03.2020 ja 28.02.2020 e-kirjad kinnitavad, et hageja on andnud korduvalt

täiendavaid tähtaegu töövõtulepingus kokkulepitud tööde teostamiseks (t lk 6-7). Kostja hageja

poolt antud täiendavateks tähtaegadeks elektriauditit ei esitanud.

27. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui

ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused

järgmised: kehtiv leping poolte vahel, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine

(VÕS § 116 lg 2), taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS §

69), lepingu täitmisena kostjale millegi üle andmine.

28. Hageja on 30.03.2020 e-kirjaga saatnud kostjale nõude töödega seotud dokumentide

üleandmiseks ning lepingust taganemise avalduse koos raha tagastamise kohustusega (t lk 9-

10). Kostja ei vaidle, et sai hageja e-kirjad ja seega ka taganemisavalduse kätte (kostja vastused

12.11.2020 kohtuistungil on küll vastuolulised, kuid kohus tuvastas, et hageja e-kirjad on kostja

kätte saanud). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingust

kehtivalt taganenud. Seega lõpetas taganemisavaldus poolte lepingust tulenevad õigused ja

kohustused alates 02.04.2020, kui möödus lepingu täitmiseks hageja poolt antud täiendav

tähtaeg.

29. Juhul, kui kostja kokkulepitud töid ei tee, on see VÕS §116 lg 2 p 2 järgi oluline lepingu

rikkumine ja hagejal oli materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks.

Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks.

30. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus kostjale tasutud ettemaks

kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda.

31. Siiski ei kuulu hagi kohtu arvates rahuldamisele täies ulatuses. Nimelt on hagi nõude

suuruseks 5 050 eurot ja nõude aluseks kostjale tasutud arve nr 209. Hagiavalduse ning kohtule

esitatud tõendite järgi on hageja tasunud kostjale arve nr 209 alusel 5 040 eurot. Hageja ei ole

tõendanud, et ta on tasunud 5 050 eurot.

32. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hageja ei ole hagiavalduses ega kohtule esitatud

tõendites välja toonud, et tasus kostjale arvel nr 209 märgitud summast suurema summa, seega

tuleb hageja nõue 10 euro ulatuses jätta rahuldamata.

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

33. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

34. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi ligi 100% ulatuses (99,8%), siis jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

36. Tsiviilasja materjalide alusel on hageja menetluskuluks riigilõiv 425 eurot ja 510 eurot

lepingulise esindaja tasu. Lepingulise esindaja tasu on 4 tunni ja 15 minuti eest hinnaga 120

eurot tund (km-ta).

Hagejat esindajas lepinguline esindaja, st lepingulise esindaja tasu on TsMS § 175 lg 1 alusel

põhimõtteliselt hüvitatav.

37. Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Eesti

õigusteenuse turu keskmine hinnatase on kajastatud muuhulgas ka Riigikohtu varasemas

praktikas: nt on Riigikohus pidanud mõistlikuks käibemaksuta esindajatasuks ka 153 eurot (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Osundatud Riigikohtu lahendist on

möödunud üle 5 aasta ja seega tuleb hageja esindaja tasumäära 120 eurot käibemaksuta, lugeda

mõistlikuks ja Eesti õigusteenuse turu keskmist hinnataset arvestades pigem soodsaks.

38. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta ja seega arvestab kohus

hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta.

39. Hageja menetluskulude nimekiri esindaja tasu osas on kooskõlas tsiviilasja käiguga,

arvestab esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Seega hageja lepingulise esindaja kulu

on õigustatud taotletud 4 tunni ja 15 minuti ulatuses.

40. Seega määrab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu suurus on 935 eurot ja mõistab

selle kostjalt hageja kasuks välja.

41. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik