3-20-2119/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-2119

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamis-keskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja X

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a

määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Xi taotlus riigi õigusabi osutaja vahetamiseks.

3. Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi

tähemärgiga x.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 27. oktoobril 2020. a kell 16.59 kinni meessoost isiku,

keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isik helistas häirekeskusesse ja teatas, et tuli

Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, oli teatamise hetkel jões ja palus abi. Isiku asukoht oli

Võru maakonnas Setomaa vallas Matsuri külast lõuna suunas Piusa jões. PPA tuvastas, et

kinnipeetud isik on Venemaa Föderatsiooni kodanik X, sündinud xxx, tal on Venemaa

Föderatsiooni välispass nr 757670798 (kehtiv kuni 26. aprill 2028), ta ei tööta ja tema elukohaks

on xxx Vabariik, xxx maakond, xxx küla, xxx. Isik peeti kinni väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel.

Isik esitas 27. oktoobril 2020 kell 23.34 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti kinni

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel. 28. oktoobril 2020 võeti

isikult vastu vormikohane kaitsetaotlus, mis registreeriti numbriga 7002010131.

2. PPA esitas 29. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused.

2.1. Taotluse põhjenduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud

täiendavalt täpsustamist ja väljaselgitamist ning seni esitatud informatsioon analüüsimist.

Vajalik on läbi töötada isikuga kaasas olnud venekeelsed materjalid, s.h nimevahetust tõendavad

dokumendid. Isikul puudus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks seaduslik alus. Isiku suhtes

esineb põgenemisoht. Isik ei esitanud tõendeid ega väiteid, et ta oleks varasemalt proovinud

riigist lahkuda seaduslikult. Rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuivõrd isik peeti peale ebaseaduslikku

piiriületust kinni kell 16.59 ning soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks esitas isik alles 23.34.

Isikule oli PPA varem kirjalikult selgitanud, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb PPA-le esitada

viivitamatult pärast riiki jõudmist. Seega esineb alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4

alusel.

2.2. 28. oktoobril 2020 antud selgitustest nähtub, et isik üritas algselt ületada Venemaa

Föderatsiooni ja Läti Vabariigi vahelist piiri, kuid kohtus karudega, hakkas kartma ja põgenes

eemale. Isik liikus kaugsõiduautoga ja otsustas, et kui tal ei õnnestu ületada Eesti ja Venemaa

vahelist piiri, liigub ta edasi Soome poole. Isiku selgitused seavad kahtluse alla isiku tegeliku

eesmärgi ning selle, et tal oli soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis. Tekkinud kahtlust

ei lükka ümber ka asjaolu, et isik pöördus augustis 2020 PPA poole küsimusega, kas Eesti

võimaldab tema piiriületuse ilma viisata, sest ta soovib taotleda poliitilist varjupaika. Isiku

ütlustest nähtub, et tema esmane soov ei olnud tulla Eestisse, vaid liikuda Läti Vabariiki ning

isiku omavolilise Eestist lahkumise korral ei oleks tema liikumine takistatud. Isiku

kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on põhjendatud ka olukorras, kus isiku tagasisaatmist

ettevalmistavate toimingutega on juba alustatud, kuid isikule ei ole jõutud vormistada

lahkumisettekirjutust.

2.3. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna isiku

suhtes esineb põgenemisoht. Ka mitme leebema järelevalvemeetme kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 29. oktoobri 2020. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Xi

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29. detsembrini 2020 (kaasa arvatud).

3.1. Halduskohus leidis, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks ja lahendamiseks peab

PPA välja selgitama menetluses tähtsust omavad asjaolud, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse ja

isikuga seonduvad asjaolud ning tema võimaliku kohtlemise päritoluriigis. Isiku selgitused on

laialivalguvad ja hõlmavad erinevaid argumente, miks ta ei saa Venemaa Föderatsiooni tagasi

pöördudes end turvaliselt tunda. Isik kardab oma arvamusavalduste tõttu erinevatel poliitilistel

teemadel vanglasse sattudes vägivalda ning isegi oma elu pärast. Isik möönis kohtuistungil, et

PPA-l tuleb asjaolud välja selgitada.

3.2. PPA hinnangul ei püüdnud isik Eestisse seaduslikult saabuda. Kahtlust põgenemisohu suhtes

põhjendab PPA isiku enda ütlustega, et ta üritas algul ületada Venemaa Föderatsiooni ja Läti

Vabariigi piiri ning kaalus sihtkohana ka Soomet. Veenev on isiku väide, et kuna tal oli

pooleliolev kriminaalasi, poleks tal olnud võimalik seaduslikult piiri ületada ilma, et Venemaa

Föderatsiooni piirivalvurid teda tabanud poleks. Isiku käitumine kogumis viitab sellele, et ta võib

olla valmis ka vältima rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust ja asjaolude väljaselgitamist.

Olles juba Eestis, saaks taotleja hõlpsasti liikuda edasi teistesse Schengeni riikidesse. Eelneva

alusel on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused täidetud.

3.3. Piisav alus on arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati lahkumiskohustuse vältimiseks

või edasilükkamiseks. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal puudus kindel tahe esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus kindlasti Eestis ja tema esialgne eesmärk oli ületada Venemaa

Föderatsiooni ja Läti Vabariigi piir. Isiku seletustest saab järeldada, et tema soov oli lahkuda

Venemaa Föderatsioonist. Samas ei ilmne kohest tahet esitada rahvusvahelise kaitse taotlus

Eestis. Taotlus esitati alles siis, kui isikule selgus, et tema kinnipidamise järelm on

lahkumiskohustus. Tõendamist ei leidnud isiku väide, et ta püüdis esitada rahvusvahelise kaitse

taotlust juba varem kui 27. oktoobril 2020 kell 23.34. PPA esindaja ütles istungil, et sellist tahet

ei ilmnenud isiku häirekeskusele tehtud kõne kontrollimisel ega esmasest suhtlusest

piirivalveametnikega isiku kinnipidamisel.

3.4. Kui PPA tuvastas, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult, peeti ta VSS alusel kinni ning alustati

tagasisaatmisele suunatud menetlust. Puuduvad tõendid, et isiks oleks vaielnud kinnipidamise

alusele vastu või kohe deklareerinud, et ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Asjaolu, et isik

esitas enne lahkumisettekirjutuse tegemist rahvusvahelise kaitse taotluse, ei väära seda, et

tagasisaatmisele suunatud menetlus oli juba alanud. Asjaolu, et PPA ei jõudnud enne

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist lahkumisettekirjutust vormistada, ei välista võimalust

tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Nõustuda ei saa isiku arvamusega, et PPA pidanuks tema tahte,

esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus, tuletama varasemast kirjalikust suhtlusest Eesti

ametiasutustega. Varasem suhtlus ei veena, et isik soovis just Eestis rahvusvahelist kaitset. See

on ka vastuolus isiku enda ütlustega, mille kohaselt oli tema esmane valik sihtkohana Läti. PPA

ametnikud ei saanud viidatud kirjavahetusele tuginedes eeldada, et isik soovib Eestisse saabudes

rahvusvahelist kaitset.

3.5. Kohtu hinnangul ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada samaväärselt

kui isiku kinnipidamist. Isik kinnitas kohtuistungil, et tal puuduvad Eestis kontaktid ja tutvused

ning ka sissetulek. Seetõttu ei ole realistlik abinõu ka dokumendi hoiuleandmine ja oma

eemalviibimisest teavitamine. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on

proportsionaalne. Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et tema tervislik seisund oli rahuldav

ning kiirabibrigaad on tema terviseseisundit kontrollinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas 4. novembril 2020 määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu 29. oktoobri

2020. a määrusega, palub määruskaebus läbi vaadata ja saada riigi õigusabi. X leiab, et PPA ei

uurinud välja tema eesmärke, põhjuseid ja asjaolusid ning kuritarvitas ametivolitusi piirates tema

õigusi. Ebaõige on väide, et isik soovib lahkuda Eestist ja ületada Schengeni piire. X palub asja

materjalid ja kaebused edastada Euroopa Komiteele, ÜRO ülemvalitsusele tema suhtes

rikkumiste uurimiseks ja olukorra kontrollimiseks. X ei saanud rahvusvahelise kaitse taotleja

tõendit, mis näitab, et teda soovitakse riigist välja saata tema õiguste piiramise ja kitsendamisega.

Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel rikutakse norme ja uuritakse fakte välja saatmise

jaoks, mitte tagakiusamise kohta. X soovib, et tema rahvusvahelise kaitse taotlus edastatakse

Leedule, Soomele, Rootsile, SFV-le ja Norrale.

Ringkonnakohtule saabus 5. novembril 2020 Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks koos taotleja

majandusliku seisundi teatisega.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 9. novembri 2020. a määrusega Xi riigi õigusabi taotluse ja

määras Xile riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses haldusasjas nr 3-20-2119

vaidlustamaks

isiku

kinnipidamiskeskusesse

paigutamist

ning

sellega

seonduvate

õigusdokumentide koostamiseks. Samas palus ringkonnakohus riigi õigusabi osutajaks määratud

advokaadil esitada ringkonnakohtule määruskaebuse põhjenduste ja taotluste täpsustused.

6. Riigi õigusabi korras Xi esindajaks määratud vandeadvokaat A. Ratnikov esitas

ringkonnakohtule täiendatud määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 29. oktoobri

2020. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Alternatiivselt rahuldada PPA taotlus osaliselt ning anda PPA-le luba isiku kinnipidamiseks ja

Vao vastuvõtukeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 29. detsembrini 2020.

6.1. Määruskaebuse põhjendustes ei nõustuta halduskohtu seisukohaga, et isiku selgitused on

laialivalguvad ja hõlmavad erinevaid argumente. Isik ei soovi kuhugi põgeneda ja tema

sihtkohaks oli Eesti Vabariik. Seda tõendab tema 10. augusti 2020. a pöördumine PPA-sse,

millega isik avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ja palus luba riigipiiri

ületamiseks. Isik sai PPA vastusest aru, et peale riigipiiri ületamist peab ta koheselt teavitama

enda viibimisest Eesti Vabariigi territooriumil ja taotlema rahvusvahelist kaitset. Eelnevast

järeldub, et mingit põgenemisohtu ei ole.

Isik ei nõustu halduskohtuga, et asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus,

et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole kättesaadav. Kinnipidamise aluseks

saavad olla ainult seaduses sätestatud alused, s.h põgenemise oht, mis peab olema objektiivne.

Sellega ei ole arvestatud.

6.2. Isik ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et kahtlust põgenemisohu suhtes põhjendas PPA

isiku enda ütlustega, et ta üritas algul ületada Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi piiri ning

kaalus võimaliku sihtkohana ka Soomet. Isik oli meeleheitel, kuna tema vastu oli Venemaa

Föderatsioonis algatatud alusetu kriminaalasi ning ta oli sunnitud mistahes võtteid kasutades

Venemaalt põgenema. See ei ole põhjuseks arvata, et ta hakkab vältima rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlust ja asjaolude väljaselgitamist. Isiku huvides ei ole tema suhtes toimuvat

menetlust vältida, pigem vastupidi. Isiku sooviks oli taotleda rahvusvahelist kaitset Euroopa

Liidu riigis ning ta soovis seda teha Eestis. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused ei ole

täidetud. PPA ja kohus ei arvestanud isikuga seotud elulisi asjaolusid.

6.3. Isik oli šokiseisundis, viibides jões, ega suutnud adekvaatselt mõelda ega tegutseda. X oli

uppumas ja vajas abi. Sellises ekstreemses olukorras ei või nõuda, et isik mõtleks rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamisele. X avaldas soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba augustis

2020, esitades vastava pöördumise PPA-le. Isik võttis Venemaalt kaasa esitatud asjaolude kohta

materjalid, et PPA-l oleks võimalik nendega tutvuda ja anda hinnang. Isiku käitumine ja

toimingud on jälgitavad ja mõistlikud ning viitavad sellele, et tema sooviks oligi esitada

rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis.

6.4. Kuni 29. detsembrini 2020 isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole põhjendatud.

Arusaamatuks jääb, miks ei kaalunud kohus ega PPA Xi suhtes teiste järelevalvemeetmete

kohaldamist. Xil võiks lubada elada Vao vastuvõtukeskuses. Sel ajal täidab ta kõik PPA

esitatavad nõudmised ja on kättesaadav. Tema liikumisvabadus on piiratud asjaoluga, et ta on

kohustatud elama vastuvõtukeskuses ja viibima seal öisel ajal.

7. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7.1. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et täitmata on VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused. Põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega. PPA hindab

kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, s.h isiku enda ütlusi. Olukorras, kus isik kirjutab

augustis 2020 Eesti ametivõimudele ning uurib võimalusi taotleda poliitilist kaitset ning saabub

Eestisse ligi kaks kuud hiljem, kuid ei esita kaitsetaotlust koheselt, on põhjendatud isiku

kinnipidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on

põhjendatud isiku kinnipidamine olukorras, kus PPA alustas tagasisaatmise menetlusega, kuid

isikule enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist lahkumisettekirjutust koostada ei jõutud.

7.2. Esineb põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud väljasaatmise

vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Seda kahtlust suurendab asjaolu, et isik

pöördus kirjalikult Eesti ametivõimude poole 10. augustil 2020, saabus Eestisse ebaseadusliku

piiriületuse teel 27. oktoobril 2020 ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles mitu tundi

peale esmast kinnipidamist. Isik oli teadlik, et kaitse taotlus tuleb esitada koheselt pärast riiki

saabumist.

7.3. Nõustuda ei saa väitega, et vastustaja ei kaalunud halduskohtule taotluse esitamisel isiku

suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA tuvastas isikust tuleneva

põgenemisohu ning sellisel juhul ei ole võimalik isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine. Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku kättesaadavust menetluse ajal ja ka

tulevikus võimaliku väljasaatmise tarbeks. Schengeni-sisese liikumisvabaduse ja piirikontrollide

puudumise tõttu liikmesriikide vahel, on isikul lihtne liikuda Eestist välja. Isiku väide, et tema

esimene plaan oli ületada Venemaa ja Läti vaheline piir, seab kahtluse alla isiku tegeliku

eesmärgi ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik Eesti ametivõimudele olla

kättesaadav. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab määruskaebuses esitatud soov, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlus edastatakse Leedule, Soomele, Rootsile, SFV-le ja Norrale ning, et

Eestis ei viida tema rahvusvahelise käite taotluse menetlust läbi õiguspäraselt.

7.4. PPA ei ole isiku suhtes koostanud ühtegi akti, millega kohustatakse isik Eestist lahkuma.

PPA alustas tagasisaatmisele suunatud menetlust. Lahkumisettekirjutust isikule ei vormistatud.

Rahvusvahelise kaitse taotluse osas on menetlus pooleli. PPA ei ole menetlusnorme rikkunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohtu

29. oktoobri 2020. a määrus on õiguspärane, ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Esmalt märgib ringkonnakohus selgituseks, et praegune menetlus käsitleb PPA taotlust,

millega sooviti kohtu luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

Ringkonnakohus menetleb halduskohtu antud loa vaidlustamiseks esitatud määruskaebust.

Käesolev kohtuasi ei puuduta Xi esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse

taotlus osas teeb otsuse PPA ning kõik väited või taotlused, mis puudutavad rahvusvahelise

kaitse taotlust tuleb esitada PPA-le. Seega ringkonnakohus ei analüüsi määruskaebuses toodud

väited ja taotlusi, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. PPA esitas halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Halduskohus märkis õigesti, et vastavalt VRKS § 36¹ lg 2 p-le 4 ja 5 võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht

ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus asus

seisukohale, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei

saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui

võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli

tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata

informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku

kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist

(Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid

on Xi kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esinevad VRKS § 36¹ lg 2 p-des 4

ja 5 sätestatud asjaolud. Vajalik on välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtust omavad asjaolud. Asja materjalidest nähtub, et isik saabus Eesti Vabariiki

ebaseaduslikult, tal oli kaasas hulk venekeelseid dokumente (s.h nimevahetust puudutavad

dokumendid) ning algsete ütluste kohaselt oli tema sooviks minna Läti Vabariiki. Isik on

märkinud, et tema osas on Venemaal algatatud mitme kriminaalasja menetlusi ja ta kardab oma

arvamusavalduste tõttu Venemaale naasta ning vägivalda vangi sattudes. Isikul tekkis mõte

Venemaalt lahkuda, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks püüdnud riigist lahkuda seaduslikult.

12. X kinnitas halduskohtu kohtuistungil, et tal puudus tahe esitada rahvusvahelise kaitse taotlus

kindlasti Eestis ja tema esialgne eesmärk oli ületada Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi

piir aga ta mõtles ka Soome minekule. Määruskaebuses väidab isik, et tema sihtkohaks oli Eesti

ja ta soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. X on oma seisukohta sihtriigi osas

muutnud, kuid ei ole seda ringkonnakohtu hinnangul veenvalt põhjendanud. Halduskohtu

istungil selgitas X, et tal puuduvad kontaktid ja tutvused Eestis ning tal ei ole sissetulekut.

Põgenemisohu hindamisel ei ole tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete

asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega. Isiku väide, et ta ei soovi kuhugi

põgeneda ja tema sihtkohaks oli Eesti Vabariik, ei lükka ümber halduskohtu järeldust

põgenemise ohu esinemise kohta. Põgenemissoovi puudumist ei saa tõendada asjaolu, et isik

avaldas soovi saada Eestis varjupaika. Halduskohus võttis õigesti arvesse Xi ebaseaduslikku riiki

saabumist ja siin viibimisega seotud asjaolusid, s.h. seose puudumist Eesti Vabariigiga.

Põgenemise ohtu suurendab ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuses väljendatud

rahulolematus PPA ametnike tööülesannete täitmisega, leides, et Eestis rikutakse rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel õigusnorme ning rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb edastada

Leedule, Soomele, Rootsile, SFV-le ja Norrale. Käesoleva juhtumi asjaolud kogumis annavad

aluse arvata, et isik võib rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetluse ajal Eestist

lahkuda ja tema puhul esineb arvestatav põgenemisoht.

13. Ebaseaduslikult riiki sisenedes on mõistetav olukord, et saades aru jõe ületamise

ohtlikkusest, kutsus isik abi ega suutnud kohe adekvaatselt käituda. PPA taotlusest nähtub, et

pärast isiku kinnipidamist oli kiirabi kinnitusel tema tervislik seisund rahuldav ja ta ei vajanud

haiglaravi. Ringkonnakohtule arusaadavalt oli isiku tervislik seisund küllalt hea, et pärast

kinnipidamist jätkata temaga menetlustoiminguid PPA ametiruumides. Põhjendamata on aga

asjaolu, et kui isiku väitel oli tema sihtkohaks Eestis ning ta augustis 2020 palus PPA-lt

kirjalikult luba riigipiiri ületamiseks ja avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, siis

vastava taotluse esitas ta PPA ametnikele ligi seitse tundi pärast enda kinnipidamist. Kuigi isik

väidab määruskaebuses, et sai PPA 8. oktoobri 2020. a vastusest aru, et peale riigipiiri ületamist

peab ta koheselt teavitama enda viibimisest Eesti Vabariigi territooriumil ja taotlema

rahvusvahelist kaitset, ta siiski antud juhist ei järginud. Seega ei ole ainuüksi määruskaebuses

toodud väide, et isik soovis Eestisse tulla ja esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus, piisav

alus määruskaebuse rahuldamiseks.

Viidatud kirjavahetusest Xi ja PPA vahel ei ole üheselt arusaadav, et isik soovis rahvusvahelise

kaitse taotluse esitada Eestis. Isiku seletuse kohaselt oli tema sooviks liikuda Lätti või Soome.

Asjaolu, et isik küsis eelnevalt elektronposti teel luba ületada piir ilma viisata ja taotleda

poliitilist varjupaika, ei saanud olla teadmise aluseks, et isik hiljem ebaseaduslikult Eestisse

jõudes esitab rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA selgitas 8. oktoobri 2020. a vastuskirjas, et

rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada isiklikult ja viivitamatult PPA-le pärast Eestisse

saabumist. Määruskaebuse põhjendustest nähtub, et PPA selgitus oli isikule arusaadav.

14. Õige on halduskohtu järeldus, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise

vältimiseks. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu 17. aprilli 2020. a määruses esitatud

seisukohtadest ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-st d ei tulene vältimatult, et VRKS § 361 lg

2 p 5 alusel on lubatav isiku kinnipidamine ainult tingimusel, et isikule on eelnevalt tehtud

lahkumisettekirjutus. Isiku kinnipidamiseks võib olla piisav, et PPA peab isiku kinni VSS alusel

ning teeb ettevalmistusi isiku väljasaatmiseks, kui vastavalt asjaoludele on piisav alus arvata, et

isik esitas sellega seoses rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks.

PPA algatas isiku esmakordse kinnipidamise järgselt menetluse tema tagasisaatmiseks. Antud

juhtumi asjaolud, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, lahkus Venemaalt seal poolelioleva

kriminaalasja tõttu, reisi sihtkohaks oli Läti Vabariik või isegi Soome ning rahvusvahelise kaitse

taotlust ei esitatud koheselt pärast kinnipidamist, annavad kogumis alust kahtluseks, et X esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimise eesmärgil ning esineb oht, et vabanemise

korral isik lahkub Eestist ega ole enam PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks.

15. X soovib alternatiivselt enda paigutamist Vao vastuvõtukeskusesse ning leiab, et

halduskohus ei ole seda kaalunud. Majutuskeskuses viibides oleks isikul elukoht, kust ta oleks

varjupaiga taotluse menetlemisel kättesaadav.

Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult

tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse

paigutamine proportsionaalne VRKS § 36¹ mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-

3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamist, kui kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul on

tuvastatud põgenemise oht. Põgenemise ohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate

majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei

tagaks eesmärki, mida käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isiku põgenemist.

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine

kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.

Halduskohus leidis õigesti, et leebemad järelevalvemeetmed ei täida oma eesmärki samaväärselt

isiku kinnipidamisega.

16. Xi väitel ei arvestanud halduskohus tegelike eluliste asjaoludega, vaid hindas seadusest

tulenevaid piiranguid. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et X

esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse 27. oktoobril 2020 kell 23.34, s.o mitu tundi pärast

tema kinnipidamist. Isikul oli kaasas palju venekeelseid dokumente, s. h perekonnanime vahetust

puudutavad tõendid. Halduskohus võttis õigesti arvesse isiku riiki saabumise ja siin viibimisega

seotud asjaolusid; muu hulgas seda, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning tema

tegelikuks eesmärgiks oli jõuda Läti Vabariiki. Määruskaebusest ei selgu, millised isikut

puudutavad olulised asjaolud jättis halduskohus arvestamata. Üldine väide, et halduskohus ei

arvestanud eluliste asjaoludega, ei ole halduskohtu määruse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohtu hinnangul arvestas halduskohus käesoleva vaidlusega seotud kõigi asjaoludega

ja materjalidega ning ka isiku kohtuistungil antud ütlustega.

17. Eelnevaid seisukohti arvestades jätab ringkonnakohus Xi määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määruse muutmata.

18. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta X 11. ja 12. detsembril 2020 dateeritud

menetlusdokumentides esitatud taotlused täiendavate tõendite kogumiseks, mittevaralise kahju

hüvitamiseks, PPA kohustamiseks vabandada, kriminaalmenetluse alustamiseks ja kaebaja

avalduse edastamiseks Euroopa Komisjonile. Need taotlused ei seondu käesolevas asjas

määruskaebuse lahendamisega ning suuresti väljuvad ka kohtu pädevuse piirest.

Kaebaja taotlus riigi õigusabi korras õigusteenust osutava esindaja vahetamiseks jääb

rahuldamata, sest isikule määratud esindaja on juba teinud määruskaebemenetluses vajalikud

menetlustoimingud ja puudub vajadus täiendavate menetlustoimingute tegemiseks või

menetlusdokumentide esitamiseks.

19. Tuginedes VRKS §-le 13 ja HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

isiku, kelle suhtes luba taotletakse, tähemärgiga x.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohtu 15.04.2021 kohtumäärus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 ning

Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.

3. Teha uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.