4-20-3982/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-20-3982

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Väärteoasi

Sulev Õunapi väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. septembri 2020

otsus

Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik Sulev Õunap

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalve ameti Lõuna prefektuur, esindaja

K.K.

Menetlusalune isik

Sulev Õunap (isikukood 36903122779)

Eesti Vabariigi kodanik

elukoht: XXX

ei tööta

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 30. septembri 2020 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid teha

maakohtu otsuse resolutsioonis täpsustus aresti ärakandmise aja osas ja määrata

arest ärakandmisele Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris kohtuotsuse

jõustumisel. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab Sulev Õunapile

määruse, mis ajaks ta peab karistuse kandmiseks kohale ilmuma.

2. VTMS § 2 ja KrMS § 4081 lg 3 alusel jätta avaldamata käesoleva otsuse punkt 23.

3. Tagastada Sulev Õunapile koos apellatsiooniga esitatud lisad (M.H. i ja L.S. i

seletused, 20.02.2019 SA TÜK epikriisi väljavõte, väljavõte S. Õunapi kuulmisega

seonduvalt, mälupulga ostutšekk ja mälupulk).

4. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. 02.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,009462 kohaselt tekitas Sulev Õunap

XXX asuvas korteris 01.09.2020 ajavahemikul kell 22.30–00.00 korduvalt müra (karjus toas,

ropendas, lasi arvutist valju müra), millega häiris oluliselt naabrite (M.S. ) rahu.

1.1. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,19,013807 kohaselt tekitas S. Õunap XXX

asuvas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega ja ka

trampimisega oluliselt majanaabrite rahu ning und häirivat lärmi (täpsemad kuupäevad ja

kellaajad väärteoprotokollis).

1.2. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,005019 kohaselt tekitas S. Õunap XXX

asuvas korteris korduvalt, järjepidevalt ning kestvalt oma valju intensiivse röökimisega ja ka

trampimisega oluliselt majanaabrite rahu ning und häirivat lärmi (täpsemad kuupäevad ja

kellaajad väärteoprotokollis).

1.3. 22.09.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 2780,20,010251 kohaselt tekitas S. Õunap XXX

asuvas korteris 22.09.2020 ajavahemikul kell 03.05–03.25 oma valju intensiivse röökimisega

oluliselt majanaabri J.K. rahu ja und häirivat lärmi.

1.4. Kõigi eelnevate tegevustega rikkus S. Õunap KorS § 56 lg 2 sätestatut ning pani toime

KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2.

22.09.2020

esitas

Politsei-

ja

Piirivalveamet

Tartu

Maakohtule

arutamiseks

väärteoprotokollid nr 2780,20,009462; 2780,19,013807; 2780,20,005019 ja 2780,20,010251

ning Tartu Maakohtu 22.09.2020 määrusega ühendati väärteoprotokollide arutamine ühiseks

menetluseks.

3. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsusega karistati S. Õunapit KarS § 262 lg 1 järgi 20 päeva

arestiga, mille hulka arvati S. Õunapi kinnipidamine 22.09.2020 kell 03.50 - 23.09.2020 kell

14.25, s.o üks päev, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 19 päeva aresti.

S. Õunapile määratud arest kuulub ärakandmisele Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambris

kohtuotsuse jõustumisel alates 10.10.2020.

4. Maakohus leidis, et S. Õunapi süü on tõendamist leidnud.

4.1. S. Õunapile heidetakse ette korduvat KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude rikkumist ehk

majanaabreid oluliselt häiriva korduva ja kestva müra tekitamist XXX asuvas korteris

ajavahemikul 09.08.2019 kuni 21.01.2020 erinevatel kellaaegadel ning ajavahemikul

27.01.2020 kuni 04.06.2020 erinevatel kellaaegadel, samuti 22.09.2020 ajavahemikul kell

03.05–03.25 ja 01.09.2020 ajavahemikul kell 22.30–00.00.

Tunnistajate A.B. i, M.S. a ja J.K. ütlustest nähtub, et nemad elavad S. Õunapiga samas majas

XXX . J.K. elab neljanda korruse korteris, A.B. ja M.S. kolmanda korruse korteris ning S.

Õunap elab nende all teise korruse korteris. Tunnistajate kinnitusel on S. Õunap oma korteris

korduvalt röökinud, kisanud, karjunud, trampinud, ropendanud ja valjul häälel sõimanud,

samuti on kuulda olnud arvuti tulistamismängu hääli. Ta on teinud seda erinevatel kellaaegadel,

väikeste ajavahedega ja mõnikord tunde. See kõik on tunnistajaid oluliselt häirinud ja rikkunud

nende rahu ka päevasel ajal, kuid eriti öösel. Temaga on üritatud rääkida, kuid ta eitab oma

tegevust või ignoreerib juttu. Korduvalt on tema häiriva käitumise pärast välja kutsutud ka

politseid, kui politsei kohale tuleb, on S. Õunap toas vaikselt, kuid koheselt peale politsei

lahkumist on lärm jätkunud.

4.2. Tunnistaja J.K. sõnul on ta häirivad sündmused ka kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles

kirjutanud ning edastanud need märkmed väärteoasjas politseile. Väärteoasja materjalide

juurde lisatud märkmetest nähtub, et J.K. on teinud hulgaliselt üleskirjutusi ajavahemikust

2019 august kuni 2020 juuni erinevatest kuupäevadest ja kellaaegadest, mil S. Õunap on oma

korteris röökinud, trampinud, ropendanud või kosta on olnud arvutimängu müra. Need

kuupäevad ja kellaajad ühtivad väärteoprotokollides nr 2780,19,013807 ning 2780,20,005019

toodud kuupäevade ja kellaaegadega ning ka kohtuistungil kinnitas J.K. , et

väärteoprotokollides toodud ajavahemikel on olnud hulgaliselt episoode. Lisaks kinnitas ta, et

on S. Õunapi röökimise peale üles ärganud 22.09.2020 öösel kella 03.05 ajal, mil 7–10 minuti

jooksul asi kordus, ta pidas vastu 20 minutit ja kutsus seejärel politsei. Tema ütlusi kinnitab

politsei sündmuse protokoll-arvestuskaart, millest nähtub politsei väljakutse 22.09.2020 öösel

kella 03.27 ajal XXX , kus korteris nr x elav meesterahvas väidetavalt iga natukese aja tagant

karjub ja rikub öörahu.

4.3. Rohkeid episoode kinnitavad ka tunnistajate A.B. i ja M.S. a ütlused. Tunnistaja A.B.

kinnitas, et hulgaliselt episoode on olnud ajavahemikel 09.08.2019 kuni 2020 aasta jaanuarini

ja 27.01.2020 kuni 04.06.2020. Tunnistaja M.S. kinnitas, et on teinud mitmeid väljakutseid,

ühe episoodina nimetas 01.09 ööd kella 23–00 ajal, mil S. Õunap taaskord röökis, tunnistaja

tegi kõne häirekeskusesse ning välja saadeti patrull. Eelnimetatud tunnistaja ütlusi selle

väljakutse osas kinnitavad ka tunnistaja M.P. i ütlused ning isikusamasuse tuvastamise

protokoll. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub S. Õunapi isiku tuvastamine

02.09.2020 öösel kella 00.40 ajal XXX seoses öörahu rikkumisega. Tunnistaja M.P. i ütlustest

nähtub, kuidas tema olles patrullpolitseinikuna väljakutsel ja seistes Sõpruse puiesteel ühe maja

trepikoja ees, kuulis majast kostuvat karjumist ning hiljem töökaaslastega vesteldes selgus, et

karjumine tuli S. Õunapi korterist, kus tunnistaja oli seoses öörahu rikkumise väljakutsetega

korduvalt ka varem käinud. Tunnistaja hinnangul võis karjumine olla teisi isikuid häiriv.

Kõik eelnimetatud majaelanikest tunnistajad on kirjeldanud, kuidas S. Õunapi selline järjepidev

(tegelikult aastaid kestnud) väga häiriv tegevus on rikkunud nende öörahu, seganud neil end

välja puhkamast ja seepärast päeval tööl keskendumast.

4.4. Maakohus leiab, et eeltoodud tõendid kinnitavad S. Õunapi poolt väärteoprotokollides

toodud aegadel XXX asuvas korteris müra ja lärmi tekitamist. Küll võib ebatäpne olla

väärteoprotokollis nr 2780,20,005019 märgitud aeg 01.06.2020 kell 01.50–01.10. Maakohus

leiab, et ilmselt on tunnistaja J.K. märkmetes selles osas kirjaviga, kuna müra tekitamise

algusaeg on hilisem kui lõpuaeg. Tegemist ei ole aga olulise ebatäpsusega ning tõendatuks võib

lugeda müra tekitamise ligikaudu kella 1 ajal öösel.

Arvestades tunnistajate ütlustest ja tunnistaja J.K. märkmetest nähtuvat asjaolu, et müra ja

lärmi on S. Õunap tekitanud KorS § 56 lg 2 toodud ajavahemike sisse jäävatel kellaaegadel

korduvalt, kohati on see olnud pikaaegne ning tekitatud müra ja lärm on tunnistajaid ka oluliselt

häirinud, leiab kohus, et ilmselgelt kujutas sellise müra tekitamine endast KorS § 56 lg 2

sätestatud nõude rikkumist. Maakohtul puudus igasugune alus uskuda justkui naabrid on

esitanud S. Õunapi osas valekaebusi või on tajunud tekitatud müra põhjendamatult häirivana.

Märkimist väärib ka, et häiriva lärmi kostumist S. Õunapi korterist on kinnitanud ka

tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik, kellel puudub igasugune huvi menetlusaluse isiku

osas valeütluste andmiseks. Seega ei pidanud maakohus S. Õunapi enda ütlusi

usaldusväärseteks ning luges tõendatuks tema poolt korduvalt KorS § 56 lg 2 sätestatud nõude

rikkumise ja sellega KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmise.

4.5. S. Õunap on KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu toime pannud

kavatsetult. Arvestades tema tegevuse sisu ja järjepidevust on ilmne, et ta oli täielikult teadlik,

et tekitab oluliselt naabrite rahu häirivat lärmi ja müra. Tunnistajate ütlustest nähtub, et selline

temapoolne tegevus on olnud pikaajaline, nad on üritanud S. Õunapiga sellest ka rääkida ning

on korduvalt välja kutsunud politseid. Siiski on müra ja lärmi tekitamine jätkunud, sealhulgas

peale seda, kui politsei on teda külastanud. Tunnistajad märkisid, et peale viimase

väärteoprotokolli koostamist S. Õunapile, jätkas ta ka kuni kohtuistungini aegajalt samasugust

häirivat käitumist. Ei ole usutav, et peale korduvaid naabrite pöördumisi ja politseiväljakutseid

ei saanud S. Õunap aru, et ta tekitab oma karjumise, asjade loopimise ja arvuti heliga sellist

müra, mis oluliselt häirib naabreid. Kuna naabrite pöördumistest ja politsei sekkumisest

hoolimata jätkas ta erineval viisil müra tekitamist ning tema tegevus on olnud märkimisväärselt

pikaaegne ja järjepidev, on ainuvõimalik järeldada, et tema tegevuse eesmärgiks on olnudki

müra tekitamisega naabrite häirimine. Menetlusaluse isiku enda selgitused, et kehva kuulmise

tõttu ei suuda ta oma häält kontrollida ning ei tea, kas hääled võivad kostuda naabriteni, ei ole

tõsiseltvõetavad, kuna korduvate pöördumiste tõttu pidi ta igal juhul aru saama, et häirib oma

tegevuse valjususega naabreid ning oleks saanud edaspidi hilisõhtusel ja öisel ajal võimalikust

müra ja lärmi tekitamisest hoiduma. Kuigi maakohus möönis, et S. Õunapil võib olla ka

mõningane kuulmislangus, ei saa kohtuistungil tajutu põhjal siiski järeldada, et võimalik

kuulmisprobleem oleks sedavõrd märkimisväärne, et tal ei oleks võimalik valju hääletugevust

tajuda ega vastavalt sellele ülemäärase müra tekitamisest hoiduda. Eeltoodu alusel on ilmne, et

tema enda selgitused on ennastõigustavad ega sea kahtluse alla väärteo toimepanemist

kavatsetult.

4.6. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb

S. Õunap KarS § 262 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

5. Karistuse osas leidis maakohus, et S. Õunapi süü on suur. Süü suurust iseloomustab tema

õigusvastase tegevuse intensiivsus. Kaaselanike häirivat müra on ta tekitanud 12 kuu jooksul

erinevatel kellaaegadel korduvalt ja kestvalt, häirides sellega oluliselt ja pikaajaliselt naabrite

normaalset elukorraldust ning riivates nende õigust öörahule. Tema tegevus on olnud

kavatsetud ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt on ta müra tekitamist jätkanud isegi peale

politseiväljakutseid, mis näitab tema eriti küünilist suhtumist.

Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist.

Varasemast on S. Õunapil kehtiv väärteokaristus samasuguse tegevuse eest. Teda on karistatud

Tartu Maakohtu 17.10.2019 otsusega KarS § 262 lg 1 järgi 30-päevase arestiga, mis asendati

30 tunni üldkasuliku tööga. Kuna peale nimetatud karistuse kandmist on ta sarnast õigusvastast

tegevust jätkanud, on ilmne, et see ei ole talle mingit positiivset ega õiguskuulekusele suunavat

mõju avaldanud.

Eeltoodud asjaolusid koosmõjus arvestades leidis maakohus, et on põhjendatud karistada

S. Õunapit arestiga üle sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud

süü suurust ega S. Õunapi majanduslikku olukorda arvestades. Tegemist on töötu isiku ja

töövõimetuspensionäriga, mistõttu on kaheldav, kas ta suudaks rahatrahvi tasuda. Samuti on

ilmne, et karistuse eesmärgid rahatrahvi, kui kergemaliigilise karistuse, määramisega jääksid

tõenäoliselt saavutamata kuna seda ei ole teinud ka juba üldkasuliku töö määramine isikule.

Eeltoodust tulenevalt, samuti isiku süü suurust ja preventiivseid eesmärke arvestades, on

põhjendatud karistada S. Õunapit seekord raskemaliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna

maakohus pidas põhjendatuks määrata isikule arest reaalselt ärakandmisele ja see oleks tema

puhul esmakordne karistuse kandmise viis, siis on põhjendatud määrata karistus mitte

maksimaalses võimalikus määras, kuid arvestades rikkumise korduvust ja intensiivsust siiski

üle sanktsiooni keskmise määra.

APELLATSIOON,

EELMENETLUS

RINGKONNAKOHTUS

JA

VASTUS

APELLATSIOONILE

6. Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik S. Õunap,

kes taotleb väärteoprotokollide 2780,19,013807 ja 2780,20,005019 osas sõltumatu juristi

hinnangut väärteoprotokollide seadusele vastavuse osas. Tühistada maakohtu otsus ühekülgse

käsitlemise ja politsei ebaseaduslike protokollide tõttu. Kehtestada lähenemiskeeld, mis keelaks

kodanikel E.U. il, A.B. il, M.S. il ja J.K. il muuhulgas politsei kutsumise S. Õunapile. Kui

jätkuvalt leitakse, et S. Õunap on süüdi, siis kergendada karistust. Tagastada mälupulk või

kompenseerida selle maksumus.

S. Õunap soovib osaleda asja arutamisel ringkonnakohtus. Apellatsioonis leitakse

kokkuvõtlikult järgmist.

S. Õunap leiab, et politsei terroriseerib teda süstemaatiliselt ning häirib tema elu. Seega politsei

ei saa selles asjas olla objektiivne asjaosaline. Politsei on oma tegevuse jaoks värvanud korterid

x, x, x – neil korteril on vaen S. Õunapi vastu. Politseipoolne vaen tuleneb politseitöötajatest

K.K. est ja A.V. ist. Menetlusalune isik annab omapoolse ülevaate, millest on alguse saanud

vihavaen eelnimetatud korteritega seotud isikutega. Korterid x ja x on samuti lähinaabrid, aga

nad ei kaeba. S. Õunap seab kahtluse alla A.B. i ütlused. Politseiametniku, asja menetleja,

kasutamine tunnistajana on keelatud.

Väärteoprotokollides nr 2780,19,013807 ja 2790,20,005019 toodud episoodid on

väljamõeldised ning protokollide koostamine ei vasta VTMS sätestatud nõuetele. Ühegi

episoodi puhul ei ole kohal käinud politseid, kes oleks tuvastanud rikkumise, pole tuvastatud

rikkujat, pole tutvustatud isikut, kes teatas politseile, ei ole võimaldatud S. Õunapile

vastulauset. Sama kehtib ka väärteoprotokollides nr 2780,19,009462 ja 2780,20,010251.

S. Õunap annab ülevaate tema arvates toimunust.

S. Õunap toob välja, et K.K. organiseeris temalt arvutivarguse, kuid VTMS § 36 järgi on

keelatud vara arestimine. S. Õunap annab ülevaate toimunust. Ka on politsei organiseerinud

kaebaja osas jälitustegevust – teda kuulati pealt ja salvestati. S. Õunap leiab, et politseinikud,

kes teda piinasid, tuleks vastutusele võtta. Ka on kiusatud S. Õunapi liikumisvaegusega isa.

Kohtunik Anneli Tanumi osas tegi S. Õunap istungi alguses taandamisnõude. Kohtunik ei

rahuldanud mitte ühtegi S. Õunapi seaduslikku nõuet. Samuti kubiseb kohtuotsus vigadest.

S. Õunap esitab tõendi selle kohta, et ta on ühest kõrvast kurt. Samuti ei arvestanud maakohus

kirjalikku tunnistust M.H. ilt, kes ei saanud tervislikel põhjustel kohtusse tulla. Kirjalik selgitus

on esitatud koos apellatsiooniga ja ka L.S. i oma.

S. Õunap on lisanud apellatsioonile kolm videot mälupulgal, mis fikseerib korter x elaniku

kolkimised.

7. Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2020 määrusega tehti S. Õunapile ettepanek asja arutamiseks

kirjalikus menetluses arvestades ühiskonnas koroonaviirusest tekkinud olukorda. S. Õunapi

11.11.2020 vastuse kohaselt on S. Õunap nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

8. Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega

kuni 23.11.2020 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.

9. Nimetatud ajaks oma seisukohad PPA esindaja K.K. , kes ei nõustu apellatsioonis toodud

põhistusega ja leiab, et Tartu Maakohtu otsus on tehtud õigetel alustel ning on väga selgelt

põhistatud, mistõttu tuleb see jätta muutmata. S. Õunapile määratud karistus on täises ulatuses

proportsionaalne tema poolt väga pika aja kestel tahtlikult ning erakordselt intensiivselt ja

järjekindlalt toime pandud, väga arvukatesse episoodidesse ulatuvate rahurikkumistega

asjaolude ning iseloomuga.

Kohtuväline menetleja rõhutab, et ka käesoleva väärteomenetlusega hõlmatud S. Õunapi

tegevuse puhul on karistusõiguslik sekkumine leidnud kohaldamist absoluutselt viimase

abinõuna.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

10. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja vastust

apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsusega on sisukohaselt tuvastatud S. Õunapi süüline

tegevus KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemises.

11. Uurides asja materjale, tuvastas ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud argumendid ei

sea kahtluse alla maakohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid. Alusetu on apellatsiooni

seisukoht, et maakohtu menetlus on olnud ühekülgne või puudulik. Asjas kogutud tõendusteave

on mahukas ja lugejale jälgitav. Ringkonnakohtul pole mingit mõistlikku põhjust korrata

maakohtu otsuses esitatud motiveeritud põhjendusi. VTMS § 153 lg 4 p 1 sätestab, et kui

ringkonnakohus jätab VTMS § 147 lg 1 p 1 kohaselt maakohtu otsuse muutmata, ei pea kohus

kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajadusel võib lisada oma

põhistusi.

12. Mõneti laialivalguva apellatsiooni põhitaotlusena saab välja lugeda S. Õunapi soovi, et

kõrgema astme kohus tunnistaks ta väärtegudes süüdi mitteolevaks. Kui kohus seda ei leia, siis

soovib S. Õunap, et kohus kergendaks talle mõistetud karistust.

13. S. Õunapi apellatsioon on koormatud paljude mitteoluliste argumentidega. Nii on ta

taotlenud muuhulgas ekspertiisi majale, tuvastamaks kui kaugele tema hääl majas kostab jne.

Maakohus on nimetatud taotluse osas juba seisukoha võtnud, leides, et ekspertiisi määramiseks

pole põhjust, kuna sellel pole seost käesoleva asjaga, mis käsitleb teiste isikute rahu rikkumist.

14. S. Õunap leiab apellatsioonis, et politsei tegeleb tema süstemaatilise terroriseerimisega ja

organiseeritud tagakiusamisega. Veel kirjeldab ta 20.02.2019 tema vastu asetleidnud rünnet

depressiivse jalgratturi poolt. Samuti nõuab kahe patrullpolitseiniku vastutusele võtmist, kes on

teda piinanud, kui tema korterisse tungisid. Apellatsiooni lõpposas märgib, et politsei kiusas

taga juba tema liikumisvaegusega isa. Apellant peab vajalikuks kehtestada asjas tema vastu

tunnistusi andnud isikute (E.U. , A.B. , M.S. ja J.K. ) osas lähenemiskeelu kohaldamist, mis

keeleks neil inimestel temale politsei kutsumise.

Ringkonnakohus leiab, et eelpool apellatsioonis nimetatud asjaolud on asjakohatud ja ei oma

nimetatud väärteoasja õigeks sisuliseks lahendamiseks tähtsust ning tuleb jätta tähelepanuta.

15. Maakohtu istungil S. Õunap temale etteheidetavate väärtegude toimepanemist ei

tunnistanud. Apellatsioonis väidab S. Õunap, et väärtoeprotokollides nr 2780,19,013807 ja nr

2790,20,005019 toodud episoodid on väljamõeldised ja nende protokollide koostamine ei vasta

VTMS sätestatud nõuetele. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule ei näe ringkonnakohus nagu

maakohuski siin midagi ebaseaduslikku. Väärteoprotokollides toodud aegadel XXX korteris

müra ja lärmi tekitamist ja vastavat tõendusteavet on maakohus juba analüüsinud ning

ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega.

16. Kohtunik A. Tanumi vastu esitatud taanduse lahendas kohtunik 30.09.2020 määrusega,

leides motiveeritud põhjendustes, et puudub põhjus tema taandamiseks ja jättis sellega

taandamistaotluse rahuldamata. Seega polnud kohtunik A. Tanumil mingit põhjust ennast

taandada. (Ko To tl 69-70)

17. Maakohus on uurinud ja kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Muuhulgas on

kohus möönnud, et S. Õunapil võib olla mõningane kuulmislangus, kuid sellest ei saa järeldada,

et kuulmisprobleem oleks sedavõrd äärmuslik, et isik ei taju valju hääle,- muusika,-

müratugevust jms., ega suudaks ise seetõttu müra tekitamisest hoiduda.

18. S. Õunapi esitatud apellatsioonis joonistub kujukalt välja kaitseversioonina üldpilt, mille

kohaselt isik pole oma elukohas XXX korteris mingit müra tekitanud ega kellegi rahu või und

häirinud. Juba maakohtus on ta seda kõike avaldanud ning kohus on sellekohase S. Õunapi

versiooni veenvalt ümber lükanud.

19. Menetlusaluse isiku versioonil, et majanaabrid teda sihilikult kiusavad ja korterites x, x ja

x elavad naabrid on politseitöötajate poolt värvatud, pole mingit tõsiseltvõetavat alust. Samuti

tuleb ringkonnakohtul soostuda maakohtu järeldusega, et majanaabrid pole S. Õunapi peale

süstemaatiliselt valetanud. Miks peaks arvukad majaelanikud S. Õunapit pahatahtlikult kiusama

või tema osas valekaebusi esitama, polegi võimalik asja materjalide põhjal mõista. Põhjendatult

tekib ka küsimus, kes peaks kortermajas müra, karjete ja lärmi osas toimunut alusetult

fabritseerima või välja mõtlema ja selles kõiges S. Õunapit valelikult süüdistama.

20. S. Õunapi poolt KorS § 56 lg 2 nõude korduvat rikkumist ehk majanaabreid oluliselt häiriva

korduva ja kestva müra tekitamist korteris XXX, on oma ütlustes kinnitanud majanaabrid A.B.

, M.S. ja J.K. . Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust nimetatud tunnistajate ütluste

usaldusväärsuses kahelda. Siinjuures omavad tõenduslikku tähtsust ka tunnistaja J.K. poolt

pikemal ajaperioodil üles tähendatud ja tõendina esitatud märkmed erinevatest kellaaegadest ja

kuupäevadest, mil S. Õunap on oma korteris röökinud, ropendanud või trampinud. Häiriva

lärmi olemasolu on kinnitanud lisaks majanaabritele patrullpolitseinik ja tunnistaja M.P. , kellel

pole mingit huvi S. Õunapi tegevuse osas valeütluste andmiseks.

21. Tõendusteabest joonistub reljeefselt välja S. Õunapi mõneti pretensioonikas

käitumismuster, kes süstemaatilise tegevusega on osutunud oma elukohas XXX majaelanike

rahu rikkujaks ja seda just öisel ajal. Vastupidiselt isikutele, kes soovivad öisel ajal rahu ja

korda kortermajas, on S. Õunap pikemal ajaperioodil järjekindlat karjunud, loopinud asju,

trampinud ja tekitanud arvutiga võimast müra, häirides sellega kortermaja naabreid. S. Õunapit

on inimlike meetmetega (vestlused, millega kaasati korterühistu liikmeid, sotsiaaltöötajaid,

politsei poolsed selgitused jne.) püütud korrale kutsuda, et ta oma rahuhäiriva tegevuse

lõpetaks. Paraku on need jäänud tagajärjetuks.

22. Asjakohane on viidata kohtuvälise menetleja maakohtus antud ütlustele. Nimelt on tal

sisukohane ülevaade Lõuna Politseiprefektuuri töö üle ja olles käesoleval ajal vastutav

prefektuuri väärteomenetluse asjade eest, on ta seisukohal, et S. Õunapi juhtumi puhul on

tegemist kõige intensiivsema ja järjekindlama avaliku rahu rikkumisega Lõuna regioonis. (Ko

To tl 67 pöördel)

23. XXX

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et S. Õunapi süü on suur. Taolist

seisukohta toetab asjaolu, et isiku õigusvastane tegevus on olnud pikema ajaperioodi jooksul

intensiivne. Kaaselanike öörahu on olnud tõsiselt häiritud ja nende rahulik elukorraldus

traumeeritud. S. Õunapi tegevus on olnud kavatsetud.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Varasemalt on S. Õunapit juba karistatud Tartu Maakohtu 17.10.2019 otsusega KarS § 262 lg

1 järgi 30-päevase arestiga, mis asendati 30 tunni üldkasuliku tööga. Kuna peale nimetatud

karistuse kandmist on ta sarnast õigusvastast tegevust jätkanud, on ilmne, et see ei ole talle

mingit positiivset ega õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

Mõistes S. Õunapile karistuseks aresti üle sanktsiooni keskmise määra, arvestas kohus isiku

majanduslikku olukorda, samuti, et tegemist on töötu isiku ja töövõimetuspensionäriga,

mistõttu on kaheldav, kas ta suudaks rahatrahvi tasuda.

Ringkonnakohus märgib, et varasem karistus ei ole seega ära hoidnud järgmisi rikkumisi. See

tähendab, et eelmisel korral süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastav sanktsioon ei ole

mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Seekord tuleb rakendada süüle ja

ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse liiki aresti näol. Ringkonnakohus leiab

seega, et S. Õunapile maakohtu otsusega mõistetud karistust pole mingit põhjust kergendada.

25. Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et S. Õunapile määratud arest kuulub

ärakandmisele Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel alates 10. oktoobrist 2020.

Ilmselgelt konkreetse kuupäevaga seonduvalt ei ole S. Õunapil võimalik aresti kandma asuda.

Seega tuleb maakohtu 30. septembri 2020 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid teha maakohtu

otsuse resolutsioonis täpsustus aresti ärakandmise aja osas ja määrata arest ärakandmisele

Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris kohtuotsuse jõustumisel. Kohtulahendit täitmisele

pöörav maakohus saadab VTMS § 205 lg 2 alusel Sulev Õunapile määruse, mis ajaks ta peab

karistuse kandmiseks kohale ilmuma.

26. Apellatsiooniga koos esitas S. Õunap mitmeid lisasid (M.H. i ja L.S. i seletused, 20.02.2019

SA TÜK epikriisi väljavõte, väljavõte S. Õunapi kuulmisega seonduvalt, mälupulga ostutšekk

ja mälupulk). Nimetatud lisad kohus tagastab S. Õunapile, kuna kohus neid tõendina vastu ei

võta, sest tõendite esitamine pidi toimuma maakohtus. Kuna mingeid kaalukaid põhjuseid

tõendite varasema mitteesitamise osas pole esitatud, siis loeb kohus need asjasse

mittepuutuvateks ja tagastab S. Õunapile.

27. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1,

ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid

täpsustada aresti kandmise aja alguse osas. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtunik

Tiit Lõhmus

(allkirjastatud digitaalselt)