3-20-2510/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2510

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Tatjana Indus ja Riho Liiving

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

XX

Asja läbivaatamine

15.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 16.02.2021 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.12.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse XX

kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna isiku

suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 7

sätestatud alused.

1) PPA Põhja prefektuuri Tammsaare teenindusse saabus 14.12.2020 kl 13.00 isik, kes

nimetas end Somaalia kodanik YY, sündinud XX XX XXXX. Isik avaldas suuliselt soovi

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Isikul puudus reisidokument ja seega tal puudus

välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis (EV) ja Schengeni

territooriumil viibimiseks. Sellest tulenevalt toimetasid PPA ametnikud isiku asjaolude

väljaselgitamiseks kinnipidamiskeskusesse ning 14.12.2020 kl 14.00 peeti isik VRKS § 361 lg

3-20-2510

2(5)

1 ja lg 2 p-de 1 ja 3-5 alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval võeti vastu isiku vormikohane

rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga 7002010146.

2) Küsitluse käigus selgitas isik, et saabus EV sadamasse 14.12.2020 laevaga, mis väljus

Kreekast 06.12.2020. Laevas oli 10 reisijat ning laevatöötajad. Laev pidi ta Eestisse tooma ning

kohe suunduma tagasi. Isik ei saanud vastata, mis laevaga tegu on ning mis sadamasse laev ta

toimetas. Isiku väitel ootas teda laeva ees takso, millega ta sai PPA Tammsaare teenindusse

Tallinnas. Isik seletas, et alustas reisi Magudisho linnast Somaalias 25.10.2020, seejärel saabus

Etioopiasse 30.10.2020 ning 03.11.2020 viibis Sudaani linnas Khartoumis. Pärast seda suundus

ta edasi Istanbuli (Türgi), kuhu jõudis 25.11.2020. Istanbuli läheduse olevast sadamast,

26.11.2020 öösel, suundus ta Kreeka väikesaarele, kus viibis umbes 10 päeva. EV suundus ta

06.12.2020 Kreekast laevaga.

3) Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel võetakse isikult sõrmejäljed ning neid

võrreldakse Euroopa sõrmejälgede registris teiste sõrmejälgedega. PPA võttis isikult

sõrmejäljed ning saatis andmebaasi sellekohase päringu. Andmebaasi tulemuse järgi kuuluvad

sõrmejäljed Somaalia kodanik XX, sündinud XX XX XXXX. Samuti tuli välja, et isik on

28.02.2015 taotlenud Saksamaal rahvusvahelist kaitset. Isikule keelduti 2016. a-l

rahvusvahelise kaitse andmisest, ent vaatamata sellele väljastati talle elamisluba, mis kaotas

kehtivuse 2018. a veebruaris. Seejärel viibis isik ilma seadusliku aluseta Schengenis

(Saksamaal). XX saabus koos teiste paadipõgenikega Kreekasse 2015. a-l ebaseaduslikult.

Seejärel suundus ta Saksamaale, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.

4) PPA ametniku küsimusele, kas isik on varasemalt külastanud Schengeni, vastas isik

eitavalt. PPA ametnikud seletasid isikule sõrmejälgede kokkulangevusest. Hiljem isik

tunnistas, et saabus EV-sse Saksamaalt bussiga ning tema pärisnimi on XX, sündinud XX XX

XXXX. Isik kahetses varasemalt valeütluse andmist. Isik selgitas, et kuna tal puudub isikut

tõendav dokument, siis ei saanud ta iseseisvalt osta endale pileteid Eestisse ning ta tuttav

Berliinist nimega M. S. (makedoonlane) ostis talle piletid Berliinist Riiga ning Riiast Tallinna.

Hiljem muutis isik vestluse käigus uuesti oma ütlusi ning väitis, et tema tuttav makedoonlane

(M. S.) toimetas ta sõidukiga Saksamaalt Eestisse. Saksamaalt alustasid M. S. ja XX sõitmist

Eesti suunas 11.12.2020. Tammsaare teeninduse hoonet näidati talle kaugelt ja anti juhis küsida

sealt rahvusvahelist kaitset. XX maksis Saksamaalt Eestisse toimetamise eest 500 eurot. Isiku

sõnade kohaselt soovib ta rahvusvahelist kaitset, kuna Somaalias on sõda 30 aastat ja ta soovib

elada rahus Euroopas. Saksamaa ei andnud isikule rahvusvahelist kaitset ja ta suundus Eestisse,

kuna siin on tema arvates parem.

5) PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21, väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2). Isik on varasemalt (14.12.2020 vestluse käigus)

esitanud valeandmeid, et saada seaduslik alus Eestisse sisenemiseks. Tulenevalt varasemast

käitumisest võib isik esitada ka Euroopasse jäämise eesmärgil alusetuid rahvusvahelise kaitse

taotlemise põhjuseid. Seega peab isiku paigutama kinnipidamiskeskusesse, et ta oleks

taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav (VRKS § 361 lg 2 p 4). Põgenemis-

ohtu suurendab ka asjaolu, et isik on Eestisse saabumiseks kasutanud kolmandate isikute abi

ning tasunud selle eest 500 eurot. Vabaduses viibides võib isik sama meetodit kasutada

liikumaks edasi järgmisesse Euroopa riiki ja varjamaks enda väljasaatmise eest.

6) Isik on pikalt ebaseaduslikult viibinud Saksamaal ning esitanud Eestis rahvusvahelise

kaitse taotlemisel valeandmeid. Isiku sõnade kohaselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse

selle tõttu, et ta ei soovi tagasi pöörduda enda riiki. Lisaks põhjendas ta rahvusvahelise kaitse

taotlemist tagakiusamiskartusega alles siis, kui Saksamaa politsei oli ta taotluse tagasi lükanud.

Selline käitumine annab alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud

väljasaatmise vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5 ja

Riigikohtu 29.01.2019 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Isiku selgituste kohaselt ei esinenud tal

3-20-2510

3(5)

Saksamaal viibimise ajal probleeme ka siis, kui ta viibis seal ilma seadusliku aluseta, kuna isik

töötas erinevates restoranides ja teenis raha. Eestisse saabumise ajal oli isikul kaasas 1200 eurot.

Asjaolu, et isik on varasemalt Saksamaal viibinud ilma probleemideta, annab alust arvata, et

rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud pigem väljasaatmise vältimiseks.

7) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate

järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes

mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Kuna isik on

PPA-ga vestluse käigus esitanud korduvalt valeandmeid EV-sse saabumise kohta ning

presenteeris ennast teise isikuna, siis ei ole ta tekitanud PPA-s sel määral usaldust, mis

võimaldaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Vabaduses viibides võib isik kõrvale

hoidude rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusest ning liikuda temale sobivasse Euroopa riiki.

Ka varasem käitumine on näidanud, et ebaseaduslik viibimine (sh varjanud end Saksamaa

politsei eest) ja reisidokumendi puudumine ei takista isikul liikumist ühest Euroopa

liikmesriigist teise. Tal puuduvad EV-s sugulased või muud kontaktid.

8) Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusse paigutamine on proportsionaalne ja äärmiselt

vajalik meede rahvusvahelise kaitse taotluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

kuivõrd isik on esitanud vastuolulisi ja ebausaldusväärseid väiteid rände ja kaitsetaotluse

esitamise põhjuste kohta. Isik on väitnud, et ta ei saanud Somaalias kolida teisse Aafrika riiki

selle tõttu, et tal puudub raha. PPA hinnangul ei saa neid põhjusi pidada tõeks, kuna Euroopas

elamiseks vajab isik samuti rahalisi vahendeid.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas täiendavalt, et tugineb ka VRKS

§ 361 lg 2 p-le 7, kuna tuleb välja selgitada, milline riik on vastutav isiku taotluse menetlemise

eest (sh kas Saksamaa võtab isiku tagasi või mitte).

3. XX selgitas kohtule, et ta saabus Eestisse 14.12.2020. Eestisse tuli ta Saksamaalt koos

autojuht M. S.. Isikul on vaja rahvusvahelist kaitset, kuna tema koduriigis Somaalias on

kodusõda ning seal ei ole turvaline. Viimati viibis ta Somaalias 2015. a-l. Saksamaale saabus

ta 2015. a-l ning ta viibis seal kuni Eestisse jõudmiseni. Isiku hinnangul tahab PPA teda

kinnipidamiskeskuses hoida liiga kaua. Isik on nõus kinnipidamiskeskuses viibima

maksimaalselt 5 päeva. Lisaks selgitas isik, et tal ei ole ühtegi tuttavat ega sugulast Eestis.

Ainsad sugulased on Somaalias. Saksamaal kohtus ta inimestega, kes andsid talle nõu tulla

Eestisse kui väiksesse rahumeelsesse riiki ning esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA

küsimuse peale, miks oli tema telefon tühi / kasutamata, selgitas isik, et sai vahetult enne

Saksamaalt lahkumist uue telefoni. Varasemalt oli tal teine telefon, ent see oli nii väike ja ta

kaotas selle ära. Saksamaal ei taotlenud isik elamisluba, kuna ta ei teadnud, mis siis saab. Isik

kartis, et ta saadetakse riigist välja.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohtu hinnangul on PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

3-20-2510

4(5)

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni

pidada muu hulgas järgmiste aluste esinemisel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht

(p 4); kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5); isiku üleandmiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku

põgenemise oht (p 7). Isiku kinnipidamiseks esineb alus, kui esineb kasvõi üks eelpool märgitud

alustest.

VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse lõike 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemise ohuna seda,

kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu

liikmesriigist. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid

või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (VSS 68 p 2).

6. Kohtu hinnangul esineb isiku põgenemise oht, kuna isik on PPA-le rahvusvahelise kaitse

taotlemisel esitanud vastuolulisi ja ebaõigeid andmeid (VSS § 68). Isik pöördus PPA-sse

rahvusvahelist kaitset taotlema, esitledes end Somaalia kodaniku YY ning selgitades, et ta

saabus Eestisse laevaga Kreekast. Isik väitis ühtlasi, et rahvusvahelist kaitset ei ole ta

varasemalt taotlenud. Isikut tõendavaid dokumente tal ei olnud. Kui PPA teavitas isikut sellest,

et Saksamaa ametivõimudelt saabus temalt võetud sõrmejälgede kohta vastus, mille kohaselt

kuuluvad need Somaalia kodanik XX, muutis isik ütlusi ning vabandas valetamise eest. Seejärel

väitis isik, et ta tuli Eestisse Saksamaalt bussiga ning piletid ostis talle M. S. Kui PPA palus

selgitada, kuidas ta jõudis bussijaamast PPA teenindusse, muutis isik uuesti oma ütlusi ja teatas,

et tegelikult ta ei sõitnud bussiga Saksamaalt Eestisse, vaid M. S. tõi ta 500 euro eest autoga

Eestisse. Saksamaa ametivõimudelt saadud 14.12.2020 vastusest ilmnes ühtlasi see, et isik on

varasemalt Saksamaal esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, milline lükati tagasi, kuid talle

anti tähtajaline elamisluba (kehtis kuni 22.02.2018). Seega on isik andnud PPA-le ebaõigeid

andmeid nii oma isiku kui ka riiki sisenemise asjaolude kohta. Isik on pärast Saksamaal antud

elamisloa kehtivuse lõppemist jäänud ebaseaduslikult Saksamaale elama ning ta ei astunud

mistahes samme, et seadustada enda viibimine Schengeni alal. Kohtuistungil väitis isik, et ta ei

pikendanud ja / või taotlenud uut elamisluba, sest ta kartis riigist väljasaatmist. Isiku eelnev

käitumine, sh liikumine reisidokumentideta ühest riigist teise, ja ka asjaolu, et isikul puuduvad

Eestiga majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, viitavad kohtu arvates reaalsele põgenemisohule.

7. Praegusel juhul on kohtu hinnangul ka põhjendatud teha järeldus, et rahvusvahelise kaitse

taotlemise asjaolud ei ole üheselt selged ning vajavad täpsemat uurimist. Isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamisest ja esmaste ütluste võtmisest on möödunud väga vähe aega. Isik

muutis korduvalt enda ütlusi ning seega on alust kahelda tema ütluste ja selgituste

usaldusväärsuses tervikuna (sh reaalses rahvusvahelise kaitse vajaduses). Kuna isiku suhtes

esineb põgenemisoht ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad

asjaolud on ebaselged ja vajavad täpsemat uurimist (sh rahvusvahelise kaitse taotlemise

põhjused ja isiku eelnev tegevus), siis on PPA kinnipidamise taotlemisel põhjendatult

tuginenud VRKS § 36¹ lg 2 p-le 4.

8. Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et praegusel juhul on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks (VRKS § 36¹ lg 2 p 5) – vähemalt EV-s läbiviidava menetluse kontekstis ei saa

3-20-2510

5(5)

sellist järeldust teha. Isik saabus ise PPA teenindusse taotlusega saada Eestis rahvusvahelist

kaitset. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine siiski tema tegelikule soovile / eesmärgile

saada Euroopa Liidu liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Isik selgitas PPA-le vestluse käigus,

et ta tuli Eestisse, kuna tahab saada kuskil residentsust. Kohtuistungil selgitas isik, et ta tuli

Saksamaalt just Eestisse, kuna teatud inimesed olid seda talle soovitanud. Ka see, et isik algselt

varjas PPA ametnike ees enda identiteeti ning tal oli tõenäoliselt veendumus, et talle ei anta

Saksamaal rahvusvahelist kaitset, ei anna automaatselt alust järelduseks, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks.

Lisaks, Tallinna Ringkonnakohus on oma 06.02.2020 lahendis nr 3-19-2377 märkinud, et

„Saksamaal võis rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeda küll taotluse tagasilükkamise otsusega

(Asylgesetz § 29), kuid see ei tähenda automaatselt, et isik oleks muutunud väljasaadetavaks

(vt VRKS § 18 lg 1). Kuna toimikust ei nähtu, et isik oleks olnud allutatud väljasaatmis-

menetlusele, ei saa öelda, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või nurjamiseks.“ Ka praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks

olnud allutatud väljasaatmismenetlusele.

9. Kohtu hinnangul esineb ühe kinnipidamise alusena ka VRKS § 361 lg 2 p 7. Saksamaa

ametivõimud on PPA-le 14.12.2020 teada andnud, et isik taotles 2015. a-l Saksamaal

rahvusvahelist kaitset, mis aga lükati tagasi. Seega ei ole välistatud, et vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korrale võib isiku rahvusvahelise

kaitse taotluse eest vastutavaks liikmesriigiks olla Saksamaa Liitvabariik. Ka selle asjaolu

väljaselgitamine võtab aega ning olukorras, kus isiku suhtes esineb põgenemise oht, ei pruugi

ta vabadusse pääsemisel enam vastutavale riigile väljaandmiseks kättesaadav olla.

10. Eeltoodud põhjustel ja asjaolusid kogumis arvestades ei ole isiku suhtes VRKS § 29 lõikes

1 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Puudub usaldus isiku

käitumise ja eesmärkide suhtes. Isikul ei ole Eestis ka perekonda, sugulasi või muid tuttavaid.

Samas on isikul rahalised vahendid reisimiseks. Kohtu hinnangul viitavad isikuga seotud

asjaolud ja tema eelnev käitumine sellele, et vabaduses olles ei pruugi ta enam ametivõimudele

kättesaadav olla. Eeltoodut arvestades on isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses vajalik ja

mõõdukas abinõu.

11. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskusesse

oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa XX kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 16.02.2021 (kaasa arvatud). VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste

äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest

vabastada (VRKS § 364 lg 1).

13. VRKS § 13 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole

avalikud. Sellest tulenevalt asendab kohus avaldatavas määruses puudutatud isiku nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik