2-20-16584/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-16584

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi M. A. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8229 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: A. V., e-post XXX

Kostja: M. A., isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OK Incure OÜ hagi M. A. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista M. A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja 8166 eurot 87 senti (sealhulgas lepingu nr

XXX alusel põhivõlg 6747 eurot 81 senti, intress 367 eurot 83 senti ja viivis 592 eurot 37

senti ning lepingu nr XXX alusel põhivõlg 394 eurot 18 senti, intress 21 eurot 79 senti ja

viivis 42 eurot 89 senti).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi M. A. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

M. A. OK Incure OÜ kasuks lepingu nr XXX alusel välja viivise suuremas summas kui

592 eurot 37 senti ning lepingu nr XXX alusel välja viivise suuremas summas kui 42 eurot

89 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud M. A. kanda.

7. Mõista M. A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 500 eurot.

8. Mõista M. A. (A.) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-posti teel kätte toimetatud 21. novembril

2020. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei esitanud tähtaegselt

kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 3. jaanuaril 2019

laenulepingu nr XXX olemasolevate laenude (I. D. E. O., P. G. O., I. ja C. E. A.S)

refinantseerimiseks. Laenujäägiks moodustus 7350 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu

igakuiste maksetena vastavalt poolte vahel kokkulepitule 84 kuu jooksul. Kostja kohustus

tasuma intressi määras 18,90 % aastas. Kostja jättis 10. veebruari 2020 seisuga maksegraafiku

järgsed osamaksed tasumata. TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil oli vastavalt üldtingimuste p-

le 5.5.2 õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist, kui klient on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja

krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa

tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 25. mail

2020. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal teatas 25. mail 2020 kostjale, et loovutab laenulepingust

tekkinud nõude hagejale. Hageja võib laenulepingu nr XXX ning võlaõigusseaduse (VÕS) §

401 lg 1 ja 2, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3, § 195 lg 2, 5 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt krediidi

6747 euro 81 sendi tagastamist ja intressi 367 euro 83 sendi tasumist. Need nõuded tuleb seega

rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ja kostja 8. detsembril 2017

laenulepingu nr XXX. Kostja sai laenu laenujäägiga 1061 eurot 27 senti. Kostja kohustus

tagastama krediidi igakuiste maksetena vastavalt poolte vahel kokkulepitule 36 kuu jooksul.

Kostja kohustus tasuma intressi määras 0,064 % päevas. Kostja jättis 10. jaanuari 2020 seisuga

maksegraafiku järgsed osamaksed tasumata. TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil oli vastavalt

üldtingimuste p-le 5.5.2 õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist,

kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega

ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa

tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles

25. mail 2020. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal teatas 25. mail 2020 kostjale, et loovutab

laenulepingust tekkinud nõude hagejale. Hageja võib laenulepingu nr XXX ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3, § 195 lg 2 ja 5 ja

§ 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenu 394 euro 18 sendi tagastamist ja intressi 21 euro 79 sendi

tasumist. Need nõuded tuleb seega rahuldada.

Hageja palub mõista laenulepingu nr XXX alusel kostjalt krediidi 6747 euro 81 sendi

tagastamisega viivitamise eest välja viivise alates 26. maist 2020 kuni 11. novembrini 2020

määras 0,053% päevas, kokku summas 604 eurot 40 senti. Hageja palub mõista laenulepingu

nr XXX alusel kostjalt laenu 394 euro 18 sendi tagastamisega viivitamise eest välja viivise

alates 26. maist 2020 kuni 11. novembrini 2020 määras 0,066% päevas, kokku summas 43

eurot 97 senti.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagiavalduse kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu nr 704076669 alusel intressi 18,90%

aastas ja laenulepingu nr XXX intressi 0,064 % päevas. Hageja võib laenulepingute ning VÕS

§ 415 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenulepingu nr XXX järgse krediidi 6747 euro

81 sendi tagastamisega viivitamise eest viivist alates 26. maist 2020 kuni 11. novembrini 2020

määras 18,90% aastas, so summas 592 eurot 37 senti, ning laenulepingu nr XXX järgse laenu

394 euro 18 sendi tagastamisega viivitamise eest viivist alates 26. maist 2020 kuni 11.

novembrini 2020 määras 0,064% päevas, kokku summas 42 eurot 89 senti. Hageja viivise

nõuded jäävad nimetatud summasid ületavas osas rahuldamata.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja

sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks VÕS § 1132 lg 2.

Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib VÕS § 1132 lg 2 järgi pärast lepingu

lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:

1. sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;

2. sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;

3. sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist

nõuda juhul, kui hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla

sissenõudmisega seotud kulutusi. Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks

tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja on

saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või kandnud võla sissenõudmise tõttu muid

kulusid. Hageja nõue laenulepingu nr XXX alusel sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks

tuleb jätta VÕS § 115 lg 1 ja 1132 lg 2 alusel seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi enam kui 99% ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks

üksnes riigilõiv 500 eurot. Kostja ei ole menetluses toiminguid teinud. Kostjal ei ole seega

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt

TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi

tasuma riigilõivu samuti 500 eurot. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et menetluskulud, sh

hageja poolt tasutud riigilõiv 500 eurot, on põhjendatud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik