2-20-5019/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-5019

Tsiviilasi

Jaak Kallavuse hagi Aiki Zilinski vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. juuli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Kallavuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Jaak

Kallavus

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Marit

Seesmaa

Vastustaja

(kostja):

Aiki

Zilinski

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaak Kallavuse apellatsioonkaebus

osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 24. juuli 2020. a otsus

Jaak Kallavuselt vähemtasutud riigilõivu summas 225

eurot väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagiavalduselt vähemtasutud

riigilõiv 225 eurot riigi kanda.

3. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Jätta hagi rahuldamata.

3.2. Jätta menetluskulud Jaak Kallavuse kanda.

3.3. Jätta hagi esitamisel vähemtasutud riigilõiv 225

eurot riigi kanda.

3.4. Välja mõista Jaak Kallavuselt Aiki Zilinski kasuks

menetluskulud 420 eurot, s.o õigusabikulud.

3.5. Välja mõista Jaak Kallavuselt Aiki Zilinski kasuks

viivis

väljamõistetud

menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri

2020. a määrusega antud menetlusabi 50 eurot

ületavas osas.

5. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel kulunud

riigilõiv 50 eurot riigi kanda.

6. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jaak Kallavuse esindaja tasu taotlused lahendab

ringkonnakohus eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaak Kallavus (hageja) esitas 1. aprillil 2020 hagi Aiki Zilinski (kosta) vastu täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Tartu Maakohus 25. novembri 2019. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-18-6855 hagejalt riigi tuludesse välja menetluskulud summas 1255 eurot ja menetluskulud

kostja kasuks summas 576 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude tasumine toimub ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt kuu lõpuks

vähemalt 152 eurot 58 senti kuni kogu summa tasumiseni. Hageja pidi iga kuu riigi tuludesse

kandma vähemalt 104 eurot 58 senti (kuni 1255 euro tasumiseni) ning kostjale vähemalt 48

eurot (kuni 576 euro tasumiseni). Kohus väljastas hagejale koos otsusega makseinfo koondfaili,

kuid ekslikult kogu menetluskulude summale. Hageja on tasunud igakuiselt makseid vastavalt

koondfailile, mistõttu kostjale ettenähtud 48 eurot kuus on samuti laekunud riigi tuludesse.

Kostja pöördus kohtutäituri poole, sest talle raha ei laekunud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

alustas 11. veebruaril 2020 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.

Kohus määras 18. märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-6855, et ekslikult riigi

tuludesse tasutud kostjale mõeldud kolm osamakset summas 144 eurot tuleb välja maksta

kostjat esindanud advokaadibüroo arveldusarvele ning ülejäänud osamaksed peab hageja

edaspidi maksma samuti advokaadibüroo arveldusarvele.

Õiguslik alus täitemenetluse läbiviimiseks puudub, sest hageja on oma kohustused õigeaegselt

täitnud. Kostja ei ole küll raha saanud, kuid hageja täitis kohustuse vastavalt kohtulahendile.

Hagejal on jätkuvalt kostja ees edasiulatuv kohustus, kuid see ei ole veel sissenõutav ehk

kohustuse täitmise tähtpäevad ei ole veel saabunud. Etteulatuvalt täitemenetluse läbiviimine ei

ole võimalik ega seaduspärane. Täitemenetluse saab läbi viia olukorras, kus hageja on oma

kohustuse täitmise tähtpäeva minetanud ja kohustuse osamakse on sissenõutavaks muutunud.

Hageja ei ole jätnud enda kohustusi täitmata pahas usus. Hageja ei saanud aru, et kohtulahendis

oli eksitus. Kohtulahendist tulenevalt ei ole kostja sissenõudja ning sissenõudjaks on kostja

esindaja büroo, sest hageja peab kohustust täitma büroole. Büroo aga pole kohtutäiturile

avaldust esitanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja poolt valele kontole raha maksmine ei ole kostja mõjualas

ning see ei muuda kostja pöördumist täituri poole õigusvastaseks ega lubamatuks. Kostja

nõustus hagejaga, et antud vaidluse on põhjustanud maakohtu eksimus, kuid hagejal on

jätkuvalt täitmata kohtulahendist tulenev sissenõutavaks muutunud kohustus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 24. juuli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja 225 eurot, s.o hagi esitamisel

vähemtasutud riigilõiv ning kostja kasuks menetluskulud, s.o õigusabikulud, 420 eurot,

määrates, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kohtutäitur on menetluse formaalses mõttes õigesti algatanud. Maakohtu hinnangul ei täitnud

hageja kohtuotsust nõuetekohaselt, sest täitis kohustuse valele isikule. Kohtuotsuses oli selgelt

väljendatud, et kannatanu, s.o praeguses menetluses kostja, menetluskulud on välja mõistetud

tema kasuks. Otsuses olid ära näidatud nii kogusumma (576 eurot) kui igakuine makse (48

eurot). Samuti olid näidatud riigile tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma ja igakuine

makse (104 eurot 58 senti). Seega oleks hagejal pidanud kohtust makseinfoteatise saamisel

tekkima kahtlus, miks on riigile tasutav igakuine makse suurem, kui oli määratud kohtuotsuses.

Täita tuleb kohtuotsust, mitte kohtu edastatud makseteatist. Seega ei täitnud hageja Tartu

Maakohtu 25. novembri 2019. a otsust kostja menetluskulude hüvitamise nõudes

nõuetekohaselt. Kostja menetluskulude katteks ei laekunud otsuses ette nähtud makseid 3 kuud,

mistõttu oli kostja poolt sundtäitmise algatamine põhjendatud. Täitemenetluse algatamine ei

ole vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude täitmiseks on esitanud õige isik.

Tartu Maakohus ei ole 18. märtsi 2020. a määrusega tuvastanud, et hageja oleks täitnud

25. novembri 2019. a otsusest tuleneva kohustuse kostja ees nõuetekohaselt. Nimetatud

määrusega andis kohus riigile korralduse ebaõigesti laekunud summade õigele isikule

väljamaksmiseks ja määras kindlaks kohtuotsuse edasise täitmise korra hageja jaoks, s.o kuhu

täpselt oma kohustuse täitma peab (õigusbüroo arveldusarve andmed).

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ei saa

täita. Nimetatud nõudeid võimaldab täitmisele anda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23

lg 45, mis sätestab, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks

tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Täitur

saab sellisel juhul osamakseid sundtäita üksnes siis, kui vastav osamakse muutub

sissenõutavaks.

Hagi

rahuldamata

jätmise

tõttu

jättis

maakohus

menetluskulud

hageja

kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 1, sama

seaduse lisa 1 ning TsMS § 132 lg-te 1 ja 5 kohaselt pidi hageja hagi esitamisel maksma

riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud 225

eurot ettenähtust vähem. Puuduoleva riigilõivu 225 eurot mõistis maakohus hagejalt TsMS §

179 lg 1 alusel riigituludesse välja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

menetluskuludeks õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks). Maakohus pidas kostja menetluskulu

põhjendatud ja vajalikuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 22. augustil 2020 Tartu Ringkonnakohtule taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi

saamiseks.

Hageja esitas 25. augustil 2020 apellatsioonkaebuse ja täiendatud menetlusabi ja riigi õigusabi

taotluse. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib hageja esitada apellatsioonkaebuse, sest ei nõustu

kohtu

poolt

temalt

menetluskulude

väljamõistmisega.

Hageja

palub

korrektse

apellatsioonkaebuse esitamiseks määrata talle riigi õigusabi.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. septembri 2020. a määrusega hageja taotluse menetlusabi

saamiseks ja vabastas hagejat riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu

Maakohtu 24. juuli 2020. a otsuse peale täies ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Sama määrusega

rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks, andis hagejale isiku

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigipoolset menetlusabi ilma

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohustas riigi õigusabi

osutavat advokaati esitama seaduse nõuetele vastava apellatsioonkaebuse hiljemalt 14 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest.

5. Hageja palub 6. oktoobri 2020. a apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas,

millega maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse vähemtasutud riigilõivu 225 eurot ja

kostja kasuks kostja menetluskulud 420 eurot. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega jätta

kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud riigi kanda. Hageja palub

jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a hageja

menetluskulud, mis jätta riigi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud praeguses menetluse selgitama

hagejale, et hageja on tasunud riigilõivu vähem ja määrama tähtaja vähemtasutud riigilõivu

maksmiseks. Maakohus oleks pidanud jätma hagiavalduse vähemtasutud riigilõivu tõttu läbi

vaatamata. Kui kohus oleks hagejale selgitanud, et ta peab tasuma täiendavalt riigilõivu 225

eurot, oleks hageja hagi tagasi võtnud, kuna tal puuduvad rahalised vahendid sellises summas

riigilõivu tasumiseks. Arvestades täitemenetluse aluseks olevat nõuet, ei oleks hagejal olnud

mõistlik esitada hagi, millelt tuleb tasuda niivõrd kõrge riigilõiv.

Antud asjas esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks ning

hageja menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Arvestades asjaolu, et menetlus sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks on tekkinud kohtuvea tulemusena, on kostja menetluskulude

hagejalt välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane. Makseinfo kohaselt pidi hageja tasuma 12 kuud

152 eurot 58 senti, ehk kõik menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Hageja ei

teadnud, et ta peab kostjale eraldi kandma menetluskulud tema kontole ja ülejäänud

menetluskulud riigi tuludesse. Tartu Maakohus on 18. märtsi 2020. a määrusega kriminaalasjas

nr 1-18-6855 oma viga ka tunnistanud. Hageja ei teadnud mitte ühtegi kostja konto numbrit.

Lisaks oli hagejal lähenemiskeeld kostja suhtes, s.t ta ei tohtinud kostjaga ühendust võtta. Asjas

tulnuks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning selle rakendamisel lähtuda VÕS § 140 lg 1 suhtes

kujunenud kohtupraktikast, s.o et kantavate kulude vähendamise aluseks olevate asjaolude

korral võib kohus vähendada kulusid ilma kulude kandmiseks kohustatud isiku taotluseta.

Hageja 1. novembri 2020. a menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskulud tekkinud

kostja tegevuse tulemusel. 30. aprilli 2020. a istungiprotokollist tsiviilasjas nr 2-19-13959

nähtub, et kostja ja tema esindaja olid hageja ning kohtu veast teadlikud ja lugesid tekkinud

probleemi lahendatuks. Kostjal oli võimalik täitemenetlus lõpetada, kuid ta seda ei teinud ja

soovis pahatahtlikult täitemenetluse jätkamist.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle ei ole enam poolte vahel vaidlust ning riigilõivu

tasumata jätmine puudutab üksnes riigi ja hageja vahelist suhet, mitte kostjat.

Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel eksinud. Erandi kohaldamine TsMS § 162 lg 4

mõistes on kohtu õigus, mitte kohustus. Tartu Maakohtu 25. novembri 2019. a otsuse

resolutsioonist kriminaalasjas nr 1-18-6855 nähtub selgelt, kellele ja mis ulatuses tuleb hagejal

kulusid tasuda. Seega ei too hageja eksimus kriminaalasja menetluskulude tasumisel antud

vaidluses kaasa teistsugust menetluskulude jaotust. Väide, et hageja ei teadnud kostja konto

numbrit ega saanud seda ka välja selgitada lähenemiskeelu tõttu, on väär.

Hageja esitas esmakordselt 1. novembri 2020. a seisukohas väite, nagu oleksid menetluskulud

käesolevas tsiviilasjas tekkinud kostja pahatahtliku käitumise tulemusel. Hageja ei ole seda

väitnud ei maakohtus ega isegi mitte apellatsioonkaebuses. Hageja ei ole kohtule esitanud Tartu

Maakohtu 30. aprilli 2020. a istungiprotokolli tsiviilasjas nr 2-19-13959. Kostja ei käitunud

hageja suhtes täitemenetlust algatades pahatahtlikult. Maakohus on nimetatud väidet asja

sisulisel lahendamisel hinnanud ning hageja ei ole maakohtu otsust vastavas osas vaidlustanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse hagejalt hagiavalduselt vähemtasutud riigilõivu väljamõistmise osas

ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab vähemtasutud riigilõivu riigi kanda

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu

otsust hagi rahuldamata jätmise osas, on maakohtu otsus selles osas jõustunud.

9. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks, s.t maakohus

jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotust hagi rahuldamata jätmisel

reguleerib TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et antud juhul tulnuks kohaldada

TsMS § 162 lg-t 4.

Vaidlust ei ole selles, et täitemenetluse algatamise aluseks oli hageja poolt kostjale maksmata

jäänud kriminaalasjas nr 1-18-6855 otsusega väljamõistetud menetluskulude mitu osamakset.

Hageja on maksed teostanud ekslikult mitte kostja, vaid riigi kontole. Hageja ei vaidlustanud

antud asjas maakohtu otsust osas, millega kohus tuvastas, et kostjal oli õigus täitemenetluse

algatamise avalduse esitamiseks. Kostjale ei saa heita ette täitemenetluse algatamiseks avalduse

esitamist olukorras, kus hagejal oli täitmata kohustused kostja ees.

Ringkonnakohus jätab hageja 1. novembri 2020. a menetlusdokumendis esitatud väite, nagu

oleks kostja ja tema esindaja teadlikud hageja ja kohtu veast, arvesse võtmata (TsMS § 652

lg 4). Hageja ei põhjendanud, miks ta pole saanud nimetatud väidet varem esitada, sh

apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus märgib, et hageja ise kinnitas 1. novembri 2020. a

menetlusdokumendi p-s 2.2., et kostja sai hageja eksimusest ning valele kontole raha

kandmisest teada alles pärast täitemenetluse algatamist. Seega ei ole kostja käitunud hageja

suhtes pahatahtlikult.

10. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta vähemtasutud riigilõiv summas

225 eurot riigi kanda ning vabastada hageja selle riigi tuludesse tasumisest.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagiavalduse esitamisel tulnuks

hagejal maksta riigilõiv 300 eurot (TsMS § 147 lg 1 esimene lause, § 132 lg-d 1 ja 5).

Hagiavaldus, millelt on tasutud riigilõivu ettenähtust vähem, tulnuks jätta käiguta ja määrata

hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks (TsMS § 147 lg 1 kolmas lause). Maakohus ei ole seda

teinud, vaid võttis hagiavalduse menetlusse. Kuigi TsMS § 179 lg 1 võimaldab mõista

vähemtasutud riigilõiv välja kohtulahendiga, mida maakohus on antud asjas ka teinud, ei ole

antud juhul vähemtasutud riigilõivu hagejalt riigi kasuks välja mõistmine õiglane.

Vaidlust ei ole, et kriminaalasjas nr 1-18-6855 väljamõistetud summasid on hageja täitnud

vastavalt temale kohtu poolt väljastatud makseteatisele, mistõttu on ka kostja kasuks

väljamõistetud summad laekunud riigi tuludesse. Seega alustas kostja hageja suhtes

täitemenetluse olukorras, kus hageja oli enda teadmiste järgi kohustust nõuetekohaselt täitnud.

Täitemenetluse alustamise tõttu oli hageja esitanud hagiavalduse praeguses tsiviilasjas, leides,

et ta oli kohustust täitnud. Ringkonnakohus leiab, et hagejale ei saa ette heita tasumist maakohtu

poolt makseteatises märgitud andmete alusel. Hageja ei ole tahtlikult hoidunud kõrvale kostja

ees olevast kohustuse täitmisest.

Eluliselt on usutav hageja väide, et tal puuduvad sellised rahalised vahendid, et täiendavat

riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus vabastas hageja 23. septembri 2020. a määrusega riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks

ning andis hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 112–

113). Ringkonnakohus leidis, et on täidetud TsMS §-s 181 sätestatud menetlusabi tingimused,

s.o hageja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline menetluskulusid kandma.

Olukorras, kus antud menetlus on põhjustatud vähemalt osaliselt kohtu tegevuse tõttu nii

kriminaalasjas nr 1-18-6855, kui ka antud asjas (s.o maakohus võttis antud asjas hagi

menetlusse, kuigi sellelt ei olnud tasutud riigilõiv täies ulatuses), on põhjendatud ning õiglane

hageja suhtes jätta vähemtasutud riigilõiv summas 225 eurot riigi kanda ning vabastada hageja

vähemtasutud riigilõivu tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).

11. Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2020. a määruses on hageja apellatsioonkaebuse

hinnaks märgitud 3500 eurot. Apellatsioonkaebuse hinna määramisel lähtus kohus hageja poolt

esitatud apellatsioonkaebusest, menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusest. Hagejale määratud

esindaja 6. oktoobril 2020 esitatud apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu

otsust menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas. TsMS § 136 lg 4 esimese

lause kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni

selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega on

apellatsioonkaebuse hinnaks 0 eurot.

Ringkonnakohus

lähtus

hagejale

menetlusabi

andmisel

esitatud

taotlusest

ning

apellatsioonkaebuse hinnast 3500 eurot ning on vabastanud sellest tulenevlt hageja

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Kuivõrd hageja

6. oktoobri 2020. a täpsustatud apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu otsust

üksnes menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas, tuleb sellise kaebuse

esitamsel tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 16 järgi 50 eurot.

TsMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2020. a määrusega

antud menetlusabi 50 eurot ületavas osas tühistada menetlusabi saamise tingimuste puudumise

tõttu.

12. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse ka

menetluskulude jaotust. Hageja sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude rahalisele suurusele

esitanud ei ole. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse

vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jätab

ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot

riigi kanda (TsMS § 190 lg 7).

13. Hageja esindaja tasu taotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Resolutsioon Riigikohtu 16.06.2021 lahendist:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-5019

osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta apellatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse

kanda.

3. Jätta kassatsioonimenetluse kulud Jaak Kallavuse kanda.

4. Saata asi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

5. Rahuldada kassatsioonkaebus.

6. Määrata OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude

suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi