3-20-2417/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2417

Haldusasi

XXi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – XX

Menetlustoiming

Menetlusabi

ja

esialgse

õiguskaitse

taotluste

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde XXi vanglasisese isikukonto väljavõte perioodil

01.08.2020-30.11.2020.

2. Rahuldada XXi menetlusabi taotlus ning vabastada ta esialgselt õiguskaitse

taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Ülejäänud

osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alates 06.11.2020 rakendati Tallinna Vanglas vangistusseaduse (VangS) § 41 alusel seoses kinni

peetava

isiku

positiivse

COVID-19

nakkuse

testitulemuse

saamisega

täiendavaid

julgeolekuabinõusid, lukustati avatud osakonnad ning peatati päevakava järgsed tegevused. Seejuures

lõpetati kõik saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu

tervishoiuteenuse osutamiseks. Lisaks nähti ette ka leevendusmeetmena elektri kasutamise

ööpäevaringne võimalus teleri vaatamiseks. 06.11.2020 informeeris vangla haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 55 lg-st 2 tulenevalt kinni peetavaid isikud nendest meetmetest.

2. Alates 07.11.2020 peatati jalutuskäigud muu hulgas vangidele, kes olid tuvastatud kui COVID-19

positiivse testitulemuse lähikontaktsed.

2(5)

3. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 alusel piirati seoses COVID-19

haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise

nakatumise ohuga Eestis kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust. Käskkirja alusel on:

lukustatud kinnise vangla eluosakonnad; peatatud saatmised, mis pole hädavajalikud; peatatud

kinnipeetavate eneseisolatsiooni ajaks jalutuskäigud; peatatud päevakavajärgsed tegevused; jäetud

ära kehakultuuriga tegelemine; helistamine korraldatud vastavalt üksuse töökorraldusele;

võimaldatud kauplusest osta kaupu arvestusega, et need tuleb ära tarvitada ilma külmkapis

hoiustamise võimaluseta; kohaldatud isikutele vanglas viibimise keeldu (pikaajaliste kokkusaamiste

mittetoimumine). Leevendusmeetmena on jäetud ööpäevaringselt sisselülitatuks kambrite raadio,

elekter ja kaabeltelevisioon. Kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust hindab vangla

vähemalt 1 kord kuus.

4. Tallinna Vanglas registreeriti 17.11.2020 XXi vaie nr 5-15/20/374-1 Tallinna Vangla direktori

10.11.2020 käskkirjale nr 1-1/20/52. Vaide esitaja taotles uuesti otsustamist ja rohkemate soodustuste

lisamist: 1) juuksuri teenust; 2) arvuti kasutamist; 3) sööki (lisatoitu); 4) raamatute roteerimist,

rohkem ajalehti ja ajakirju; 5) postmarke; 6) kõneaja laadimist vangla kulul neile, kellel ei ole raha;

7) ärkamisaega kell 7.00 või 8.00; 8) hommikusöögi aeg ei ole sobiv; 9) loenduse ajal valvurite

kambrisse sisenemine ei ole vastuvõetav nakatamise ohu pärast, samuti läbiotsimine käega ega

mitteelektrooniliselt; 10) koridore peaks pesema üks kord päevas; 11) kehakultuuri seadmeid; 12)

vaimulike, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide külastamist ja vestlemist; 13) šokolaadi, tugevdatud

sööki, maiustusi, vitamiine, küüslauku jne.

5. Tallinna Vangla tagastas 03.12.2020 otsusega nr 5-15/20/374-4 vaide XXile HMS § 79 lg 1 p 2

alusel, sest XX ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi.

6. XX esitas 20.11.2020 Tallinna Vanglale kaks Justiitsministeeriumile adresseeritud vaiet (nr 5-

15/20/407-1 ja 5-15/20/408-1) Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjale nr 11/20/52, milles

leidis, et piirang on liiga range, sest Eestis ei ole epideemiat, vaid pandeemia ja väljaspool vanglat

kehtib 2+2 reegel. Vaide esitaja teeb ettepaneku, et mõningate kambrite kaupa võiksid kinnipeetavad

osakonnas üks tund päevas avatud olla, kandes kaitsemaski. Tallinna Vangla leidis, et vaietes esineb

puuduseid, mis ei võimalda neid sisuliselt menetleda ning 27.11.2020 kirjaga anti XXile tähtaeg

vaietes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. XX vastas 30.11.2020 (registreeritud 03.12.2020).

Vaided on hetkel Tallinna Vanglas eelmenetlemisel.

7. XX esitas 01.12.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles, et kohus

kohustaks Tallinna Vanglat lubama taotluses nimetatud tegevusi/asju (sport, raamatukogu, kambri

vaateaknad avatud, kontakt-isikuga tihti kohtumine, keev vesi, sotsiaaltöötaja, psühholoog,

kirikuõpetaja) kuni käskkirja nr 1-2/20/52 osas vaideotsuse tegemiseni. Taotleja märgib, et tal on

vaimsete häirete oht ning ta on vaimse puudega isik. Ka esitas taotleja menetlusabi taotluse.

8. Tallinna Vangla esitas 09.12.2020 vastuse kohtunõudele, milles palus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätta. Tallinna Vangla seisukohad olid järgnevad.

1) Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206, 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214

ja 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 on taotleja suhtes kohaldatud täiendavaid

julgeolekuabinõusid, sh on piiratud tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga

tegelemist, isiklike esemete keeldu ja ohjeldusmeetmete- käeraudade kasutamist. Asjaolud

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei ole ära langenud ning Tallinna Vangla 30.09.2020

käskkiri nr 1-20/1-2/231 on kehtiv. Seega ei avalda käskkiri nr 1-1/20/52 osakondade lukustamist ja

kehakultuuriga tegelemist piiravas osas taotlejale iseseisvat mõju. Ka ei reguleeri käskkiri nr

1-1/20/52 tegevusi, mida taotleja esialgse õiguskaitse taotluses loetleb ning tal puudub subjektiivne

õigus ka nõuda, et Tallinna Vangla direktor sellise haldusakti välja annaks. Taotleja eesmärk on saada

omale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaks soodsamaid vangistustingimusi.

3(5)

2) Taotleja on varasemalt Tallinna Halduskohtult esialgse õiguskaitse korras taotlenud, et: tal

lubataks kasutada spordiväljakut koos spordiseadetega; Tallinna Vangla ei piiraks arvuti kasutamise

korda, korraldaks raamatukoguteenust, teleri vaatamist ja kaks korda päevas keeva vee väljastamist;

Tallinna Vangla osutaks taotlejale raamatukogu teenust ühe korra kuus; Tallinna Vangla väljastaks

taotlejale soovitud kirjandust.

3) Isiku vaimse seisundiga seonduvat on kohtud arutanud seoses tema eraldatud lukustatud kambris

viibimisega erinevates haldusasjades ega ole leidnud, et tema vaimsest seisundist tuleks takistused

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele või vajadus tema erikohtlemiseks.

4) Vastavalt VangS § 55 lõikele 2 on taotlejale tagatud igapäevane jalutuskäik värskes õhus. Ta saab

soovi korral kehakultuuriga tegeleda jalutuskäigu ajal jalutusboksis ja igal ajal oma kambris.

5) Kinnipeetaval ei ole õigust valida, kas hoida kambri toiduluuki ja vaateava avatuna või mitte.

Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg-st 2 saab selgelt

järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Nimetatu on vajalik nii

järelevalvet teostavate ametnike, aga ka vangla julgeoleku kaalutlustel.

6) Vanglal ei ole ka kohustust väljastada kambrisse keevat vett või vahendeid vee keetmiseks.

Vastavalt VangS § 47 lõikele 1 tagab vangla kinnipeetavate toitlustamise, sh on menüüs ka kohv, tee

ja kakao. Soovi korral saab kinnipeetav soetada veekeedukannu isiklikest vahenditest, kuid

konkreetsel juhul ei pruugitaks isiklikku veekeedukannu kambrisse lubada, sest XXil on isiklike

asjade keeld. Kambris on tagatud ligipääs voolavale veele, sh soojale veele.

7) Raamatukogu tööd korraldatakse Tallinna Vangla direktori 13.10.2019 käskkirja nr 1-1/19/68

alusel. Raamatuid on võimalik laenutada ja vahetada ning kõikide laenutatavate raamatute

vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Raamatukogu täiendamise küsimuses vestles

03.11.2020 taotlejaga sotsiaalteenuste korraldaja. 19.11.2020 kohtus taotleja kaplaniga, kes väljastas

kinnipeetavale lugemiseks usulist kirjandust.

8) VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele

lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Sama

kehtib ka raamatute kohta. Taotleja ei ole isiklikke ajalehti ja ajakirju tellinud. Tallinna Vangla on

kinnipeetavatele lugemiseks tellinud eestikeelse ajalehe „Postimees“ ja venekeelse ajalehe „Novaja

Gazeta“. Lugemiseks on ka tasuta ajaleht „Kesknädal“. Ajakirjadest on tellitud ajakiri „Digi“,

„Imeline Ajalugu“, „Imeline Teadus“, „National Geographic“, „Eesti Kirik“, „Pluss“,

„Psychologies“, „Discovery“, „Foma“ ja „Vinograd“.

9) Tööpäevadel on kinnipeetaval võimalik pöörduda suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud

ametniku poole, kes vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või

laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on

vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel, saab kinnipeetav

vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Kui sageli inspektor-

kontaktisik või teised vanglateenistujad kinnipeetava kambri juures käima peavad, õigusaktid ei

reguleeri. Arvestades kinnipeetavate arvu Tallinna Vanglas, ei ole vanglateenistujatel ametnikel

võimalik suulisi vestlusi kinnipeetavatega pidada igapäevaselt, kui selleks tungivat vajadust ei ole.

XX ei viibi täielikus isolatsioonis, ta näeb vanglateenistujaid regulaarselt ja saab probleemide korral

nende poole pöörduda. Vangiregistri päevikust nähtuvalt on XXil toimunud vestlused

inspektorkontaktisikutega,

meditsiiniosakonna

teenistujatega,

psühholoogiga,

metoodikuga,

sotsiaaltöötajaga, kaplaniga ja asedirektoriga. Kaks korda päevas toimuvad loendused, mil

vanglaametnikud käivad kinnipeetava juures kambris. Kolm korda päevas toimub toitlustamine, mil

samuti vanglaametnik kambri juures käib. XXil on võimalik vanglateenistujatele ka helistada.

Kambriterminali kaudu on võimalik ööpäevaringselt helistada valveruumi ja suhelda vajadusel

teenistuses olevate vanglaametnikega.

4(5)

10) Kokkuvõtvalt on Tallinna Vangla seisukohal, et XXil puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

vajadus ning XXil ei esine tervisest tulenevaid asjaolusid, mis tingiksid tema erikohtlemist taotluses

loetletud tegevuste osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Esmalt lahendab kohus taotleja menetlusabi taotluse. Kohus peab selleks vajalikuks võtta asja

materjalide juurde taotleja vanglasisese isikukonto väljavõte perioodil 01.18.2020-30.11.2020.

10. Halduskohutumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 järgi tasutakse esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6

tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu 15 eurot.

11. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või muude kohtukulude või

menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas.

12. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 lähtudes

leiab kohus, et taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest perioodil 01.18.2020-30.11.2020 nähtub,

et taotlejale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul ei esine ka

muid asjaolusid, mis välistaksid taotlejale menetlusabi andmise. Seega rahuldab kohus taotleja

menetlusabi taotluse ning vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 15 eurot

tasumise kohustusest. Tulenevalt HKMS § 116 lg-st 1 ei põhjenda kohus menetlusabi taotluse

rahuldamist pikemalt.

13. Teiseks lahendab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib

kohus taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui see vastab

HKMS § 250 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kooskõlas

HKMS § 249 lg-ga 3 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi.

14. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses ebamääraselt väljendanud, mida ta täpselt esialgse

õiguskaitse korras soovib. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus nõustub siinkohal Tallinna Vangla

09.12.2020 vastuses toodud tõlgendusega, et taotleja soovib, et halduskohus kohustaks esialgse

õiguskaitse korras vanglat kuni vaidemenetluse lõpuni taotlejale tagama sportimisvõimalust,

raamatukoguteenust, keevat vett, kambriukse toiduluugi avatuna hoidmist ning inspektor-

kontaktisiku, sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja kirikuõpetaja külastusi. Need taotlused on kooskõlas

taotleja poolt 03.12.2020 Tallinna Vanglale vaidemenetluses esitatud taotlustega.

15. XX taotleb esialgset õiguskaitset, sest tal on vaimsete häirete oht. Kuigi ei saa välistada, et

taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest täiendavad piirangud kinnipidamisasutuses ilma

piisavate leevendusmeetmeteta võivad negatiivselt mõjuda isiku vaimsele tervisele, ei anna see alust

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

16. Taotleja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega on piiratud taotleja

liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist, rakendatud isiklike esemete keeldu ja

ohjeldusmeetmeid. Seega ei avalda Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52

osakondade lukustamist ja kehakultuuriga tegelemist piiravas osas XXile iseseisvat mõju ning tal ei

5(5)

oleks võimalik kehakultuuriga tegeleda ka siis, kui koroonaviiruse leviku piiramiseks ei oleks

käskkirja nr 1-1/20/52 antud. Niisiis ei ole taotlejal esialgse õiguskaitse taotlusega sportimisvõimalusi

puututavas osas võimalik esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki saavutada. Ka ei ole taotlejal just

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu võimalik isikliku veekeetjat kasutada. Täiendavate

julgeoleku abinõude osas on kohtud leidnud, et vaatamata taotleja vaimsele seisundile, on nende

kohaldamine taotlejale lubatav (haldusasjad nr 3-20-1734, 3-20-2130, 3-20-2230).

17. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52

õigusvastaseks. Taotleja on ka juba enne 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 andmist esitanud Tallinna

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluseid seoses sportimisvõimaluse ning toiduluugi avatuna

hoidmise, raamatukoguteenuse osutamise ja keeva vee võimaldamisega (haldusasjad nr 3-20-1960,

3-20-2230). Halduskohus ei ole nendes asjades pidanud vajalikuks esialgseõiguskaitse abinõusid

kohaldada. Kuigi nüüdseks on olukord käskkirja nr 1-1/20/52 kehtestamisest tingitult teataval määral

muutunud, siis on nimetatud käskkirja mõju taotlejale talle kohaldatud täiendavate julgeoleku

abinõude tõttu siiski vähene ega anna alust käesolevalt esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotlejal

on vaatamata käskkirjaga nr 1-1/20/52 kehtestatud piirangutele Tallinna Vangla selgitustest nähtuvalt

võimalik jalutuskäigul või kambris iseseisvalt kehakultuuriga tegeleda ning kohtule ei nähtu, et see,

et taotlejale ei väljastata tema soovil keevat vett, rikuks mingil viisil taotleja õiguseid. Ka toiduluugi

avatuna hoidmise osas taotlejale erisuste tegemine ei ole kohtu hinnangul taotleja õiguste kaitseks

vajalik. Lisaks on taotlejale tagatud võimalus vajadusel suhelda nii inspektor-kontaktisiku,

sotsiaaltöötaja, psühholoogi kui ka kaplaniga, samuti kasutada piisavalt raamatukogu teenust.

18. Kohus võtab arvesse ka seda, et piirangud on kehtestatud koroonaviiruse COVID-19 leviku

piiramiseks ning Tallinna Vangla ametnike ja kinnipeetavate tervise kaitseks. See eesmärk on kantud

olulisest avalikust huvist ning kaalub üles taotlejale piirangutest tulenevad ebameeldivused. Kohtu

hinnangul on käskkirjaga rakendatud piirangud ning kohaldatud leevendusmeetmed nende eesmärki

arvestades proportsionaalsed. Viru Vangla juhtumi põhjal oli näha, et piiranguteta levib

koroonaviirus kinnipidamisasutuses väga kiiresti ja ulatuslikult. Kuivõrd Tallinna Vangla hindab

käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt kord kuus, ei ole põhjust

arvata, et meetmeid kohaldataks kauem, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotlejal on võimalik

vajaduse korral vaimse tervise tagamiseks saada tervishoiuteenust, mille raames võib arst teha ka

ettekirjutuse taotleja suhtes kohaldatavate piirangute leevendamiseks. Seetõttu ei ole esialgse

õiguskaitse korras põhjendatud taotleja suhtes vaidemenetluse ajaks täiendavate leevendusmeetmete

kohaldamine.

19. Eelnevast tulenevalt jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

20. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui

määruse teinud kohus ei määra teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)