3-20-1834/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

15.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1834

Haldusasi

Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

kaebus OÜ ATKO Liinid vastu halduslepinguga

tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Mittetulundusühing

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, esindaja vandeadvokaat Kristina

Laarmaa

Vastustaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja vandeadvokaat

Diana Minumets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

Mittetulundusühingu

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

määruskaebus

Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-de 2–3 ja 5–6 peale menetlusse.

2. Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 3 ja 4 ning tagastada määruskaebuse lisad 1, 2

ja 5.

3. Jätta

Mittetulundusühingu

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

määruskaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-d 2–3 ja 5–

6 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

4. Mõista Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus OÜ ATKO Liinid

kasuks välja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud 328 eurot ja 94 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124

lg 3, § 155 lg 5).

3-20-1834

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (ÜTK) viis 2012. aastal läbi avatud

hankemenetluse, mille eesmärk oli tellida sõitjate veo teenust avaliku teenindamise lepingu

alusel Harjumaa läänesuuna avalikel liinidel kaheksa aasta jooksul (riigihange viitenumbriga

135802; riigihange I). Riigihanke I tulemusel sõlmisid ÜTK ja OÜ ATKO Liinid (ATKO)

18.12.2012 hankelepingu (hankeleping I), mille lõpptähtaeg oli 13.04.2021. Hankelepingu I

kohaselt oli ATKO kohustatud teostama liinivedu 11 528 800–17 293 200 liinikilomeetrit.

Liinikilomeetri hind oli 0,747 eurot ning seda indekseeriti igal aastal.

2. ÜTK ütles hankelepingu I 14.10.2019 üles, kuna ATKO ei täitnud seda nõuetekohaselt ja

esitas ATKO-le leppetrahvinõude. Hankelepingu I rikkumisest tulenevaid nõudeid (sh

leppetrahvi- ja kahjunõuet) tagab garantiikiri nr 12-080748-GF. ÜTK esitas 28.07.2020

avalduse täitmistagatise väljamaksmiseks. ATKO vaidlustas 14.10.2019 ülesütlemisavalduse

ja leppetrahvinõude ning kohus peatas esialgse õiguskaitse korras leppetrahvinõude kehtivuse

ja keelas garantiikirja alusel väljamakse tegemise (haldusasi nr 3-19-2108).

3. ÜTK avaldas 09.03.2020 riigihangete registris hanketeate, et viib läbi avatud

hankemenetlust, mille eesmärk on sõitjate vedu Harju maakonna läänesuuna bussiliinidel

eeldataval ajavahemikul 01.02.2021–31.01.2029 (riigihange viitenumbriga 220835; riigihange

II). ÜTK ja AS HANSABUSS (AS Hansabuss) sõlmisid 17.09.2020 hankelepingu

(hankeleping II), mille järgi algab teenuse osutamine 01.02.2021 ja liinikilomeetri maksumus

on 1,05 eurot.

4. ÜTK esitas ATKO-le 21.09.2020 kahjunõude. ÜTK leidis, et ATKO oleks pidanud

teenindama Harju maakonna läänesuuna bussiliine kuni 13.04.2021 ning ajavahemikul

01.02.2021–13.04.2021 oleks tulnud teenindada liine kogumahus 39 676,04 liinikilomeetrit.

Seega nimetatud ajavahemikul kujuneb hankelepingu I ja hankelepingu II hinnavaheks 43

062,90 eurot, mis tuleb ATKO-l hüvitada. AKTO keeldus kahjunõude täitmisest ja

tasaarvestusest 25.09.2020.

5. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitas Tallinna Halduskohtule

29.09.2020 kaebuse, milles palus ATKO-lt välja mõista kahjuhüvitis 43 062,90 eurot ja viivis

kahjuhüvitiselt alates kaebuse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ühes kaebusega esitas ÜTK kaebuste liitmise taotluse

ning kaebetähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus leiab, et kaebus esitati kaebetähtaja

rikkumisega. Samuti palus ÜTK varjata ATKO eest AS-i Hansabuss ärisaladust.

HKMS § 262 lg 2 järgi võib kaebuse esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse

rikkumisest teadasaamisest, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse

rikkumisest. ÜTK sõlmis uue vedajaga hankelepingu II 17.09.2020, millega ÜTK-le sai

teatavaks kahju tekkimine (hankelepingute I ja II hinnavahe) ja ka kahjuhüvitise suurus. Seega

on kaebus tähtaegne. ÜTK-l ei olnud mõistlikul moel võimalik esitada kaebust kolme kuu

jooksul hankelepingu I ülesütlemisest, kuna talle ei olnud teada, millal ja kas üldse on enne

13.04.2021 võimalik uue hankelepingu sõlmimine. Kui kohus peaks leidma, et kaebus on

esitatud kaebetähtaega rikkudes, tuleb kaebetähtaeg HKMS § 38 lg 5, § 71 ja § 260 lg 3 alusel

eeltoodud põhjustel ennistada.

6. OÜ ATKO Liinid leidis 12.10.2020 vastuses, et kaebus ei ole tähtaegne ja palus jätta

kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Kahjunõude aluseks on hankelepingu I ülesütlemine 14.10.2019. Seega pidi ÜTK esitama

kaebuse hiljemalt 14.01.2020. HKMS § 262 lg 2 ei seo kaebetähtaja kulgemist kahjust

teadasaamise hetkega, vaid kahjunõude aluseks oleva kohustuse rikkumisest teadasaamisega.

3-20-1834

3(8)

Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna ÜTK viivitas kaebuse esitamisega

põhjendamatult kaua. Tähtaja ennistamine on erandlik meede ning kaebaja väide, et talle ei

saanud olla teada, millal ja kas üldse enne 13.04.2021 uus hankeleping sõlmitakse ja milline on

nende hinnavahe, on otsitud ega vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja hakkas pärast

hankelepingu I ülesütlemist valmistama ette uut riigihanget ja liiniveo algusaja määramine oli

hankija määrata. Hankija määras riigihankes II hankelepingu algusajaks 01.02.2021. Samuti oli

ÜTK vastavas valdkonnas tegutsedes teadlik kehtivatest turuhindadest, mistõttu oleks hankija

saanud arvestada välja eeldusliku kahjuhüvitise ning pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul

hankelepingu I ülesütlemisest. Isegi kui ÜTK ei saanud kaebetähtaja jooksul kahju suurust

täpselt kindlaks määrata, ei õigusta see kaebetähtaja ületamist. Kahjunõudega kohtusse

pöördumist ei välista ega takista asjaolu, et kohtusse pöördumisel pole kahju täpne suurus teada

(vt Riigikohtu 19.09.2012 otsus nr 3-2-1-89-12, p 19). Lõplik kahju suurus tuleb kindlaks teha

kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades, et saavutada võimalikult lähedane olukord sellele,

milles kaebaja oleks olnud, kui vastustaja ei oleks lepingut rikkunud (Riigikohtu 24.05.2010

otsus nr 3-3-1-23-10, p 16). ÜTK oleks saanud kahju suuruse täpsemaks määratlemiseks

taotleda kohtult HKMS § 94 alusel menetluse peatamist. ÜTK-le oli hankelepingu II eelduslik

algusaeg ja selle täitmisel rakendatav liinikilomeetri hind teada juba 27.04.2020, kui avati

riigihankes II esitatud pakkumused.

7. Tallinna Halduskohus piiras 26.10.2020 määrusega ATKO õigust tutvuda kaebuse lisaga

6 (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata ÜTK taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

(resolutsiooni p 2) ja lõpetas haldusasja nr 3-20-1834 menetluse (resolutsiooni p 3); jättis läbi

vaatamata ÜTK taotluse haldusasjade nr 3-19-2108 ja 3-20-1834 liitmiseks (resolutsiooni p 4);

tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot (resolutsiooni p 5) ning mõistis ÜTK-

lt välja ATKO menetluskulud 706,34 eurot (resolutsiooni p 6).

HKMS § 262 lg 2 ei sea kaebetähtaja kulgemist sõltuvusse kahjunõude suurusest, vaid

kohustuse rikkumisest teadasaamisest. Seejuures on määrav, et kannatanul oleksid teada

kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt nt

Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). ÜTK sai kahjunõude aluseks olevast

rikkumisest teada hiljemalt 14.10.2019, kui ta ütles üles hankelepingu I. Kuna ÜTK pöördus

kohtusse alles 29.09.2020, siis on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

Kaebus ei oleks tähtaegne ka siis, kui võtta kaebetähtaja kulgemisel aluseks ÜTK loogika, mille

kohaselt hakkaks kaebetähtaeg kulgema kahjunõude suurusest teadasaamisest. Riigihankes II

avas kaebaja pakkumised juba 27.04.2020. AS-i Hansabuss pakkumuses oli liinikilomeetri

maksumuseks 1,05 eurot. ÜTK esitatud tõendid kinnitavad, et kahjunõude suuruse

väljaselgitamine ei olnud enne hankelepingu II sõlmimist välistatud, kuna kaebuse lisast 7

nähtuvalt tehti kahjunõude suuruse arvutus juba 11.09.2020. Sellisel juhul möödus 14 päeva,

mille jooksul ÜTK oleks pidanud esitama kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse, 25.09.2020.

Praeguse vaidluse asjaoludel saab pidada kaebetähtaja möödalaskmist vabandatavaks

maksimaalselt riigihankes II pakkumuste avamiseni, sest selle ajani võis kaebajal olla teadmine,

et ehkki ATKO on kohustust rikkunud, ei pruugi hankelepingu I rikkumine ja selle ülesütlemine

tuua kaasa kahju. Pakkumuste avamisega langes ära ÜTK viidatud mõjuv põhjus, mis oleks

takistanud tal kohtusse pöördumist. Pärast pakkumuste esitamist on pakkumuste muutmine

keelatud, mistõttu oleks kaebaja saanud riigihankes II esitatud pakkumused kahjunõude suuruse

arvestamisel aluseks võtta ning kooskõlas HKMS § 71 lg-ga 2 esitada 14 päeva jooksul kohtule

kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja viivitas kohtusse pöördumisega kuni

29.09.2020. Arvestades haldusasjas nr 3-20-387 ÜTK suhtes tehtud kohtulahendeid, ei saanud

kaebetähtaja kulgemine olla ÜTK-le õiguslikult ebaselge.

3-20-1834

4(8)

Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamiseks

puudub alus. Haldusasja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 1 alusel lõpetada. Menetluskulud

kannab kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p

2). Piirata tuleb ATKO õigust tutvuda AS-i Hansabuss ärisaladusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Mittetulundusühing

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

palub

02.11.2020

määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.10.2020 määrus ning teha uus määrus, millega

lugeda kaebus tähtaegseks või rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja saata asi menetluse

jätkamiseks halduskohtule.

Kohtule kahjunõude esitamiseks pidi ÜTK-le olema teada vähemalt see, et kahju üldse tekib.

Rikkumisest teadasaamise (hankelepingu I ülesütlemise) ajal, s.o 14.10.2019 ei saanud kahju

tekkimine ÜTK-le teada olla, sest pärast hankelepingu I ülesütlemist pidi ATKO jätkama

liinivedu sama hinnaga ning seda ta ka tegi. Hankelepingu I ülesütlemise ajal ei olnud teada, et

uue vedajaga õnnestub leping sõlmida ja uus vedaja saab asuda teenust osutama enne

hankelepingu I kehtivuse lõpptähtaega, s.o enne 13.04.2021. Kolm kuud pärast rikkumisest

teadasaamist ei olnud uut riigihanget vedaja leidmiseks väljagi kuulutatud ning nii

hüpoteetilistel väidetel põhinevat kahjunõuet ei oleks kohus ilmselgelt menetlenud.

Tähtaja kulgemise algusajaks ei saa lugeda riigihankes II pakkumuste avamise aega, s.o

27.04.2020, sest riigihanke menetluse eripära arvestades ei saanud ka siis veel kindel olla, et

uus hankeleping sõlmitakse ja uus vedaja hakkab teenust osutama enne 13.04.2021.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et riigihankes II esitati hankija otsuste peale kolm vaidlustust:

22.06.2020 esitasid kaks eraldiseisvat vaidlustust SIA Sabiedriskais Autobuss ja AS GoBus

ning 03.08.2020 esitas kolmanda vaidlustuse AS GoBus. Seejuures esitas kõige madalama

maksumusega pakkumuse hoopis SIA Sabiedriskais Autobuss, mitte AS Hansabuss, kellega

lõpuks hankeleping II sõlmiti. AS GoBus 03.08.2020 vaidlustuse suhtes tegi riigihangete

vaidlustuskomisjon otsuse alles 28.08.2020, millele järgnes 14-päevane ooteaeg hankelepingu

sõlmimiseks. Kui AS GoBus oleks vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsuse vaidlustanud

halduskohtus, ei oleks olnud realistlik jõuda uue hankelepingu sõlmimiseni enne jaanuari-

veebruari 2021, isegi kui kohtud oleksid AS GoBus kaebuse rahuldamata jätnud. Kuna

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 ja riigihankes II kehtestatud hanketingimuse kohaselt

pidi hankelepingu sõlmimise ja teenuse osutamise alguse vahele jääma ettevalmistusperioodiks

vähemalt kolm kuud, siis oli veel 2020. a septembri alguses väga tõenäoline, et kui AS GoBus

vaidlustab hankija otsused kohtus, ei jõua uus vedaja teenuse osutamist alustada enne

13.04.2021. Seega sai hinnavahest tekkiva kahju võimalikkus ÜTK-le teatavaks 12.09.2020

ning HKMS § 262 lg-s 2 nimetatud kaebetähtaega saab hakata arvestama kõige varem

nimetatud kuupäevast. Kahju tekkimisest sai ÜTK teada alles 17.09.2020, kui sõlmis

hankelepingu II. Seejärel tegi ÜTK 21.09.2020 ATKO-le ettepaneku kahju vabatahtlikuks

hüvitamiseks ning 29.09.2020 esitas halduskohtule kaebuse.

Kui eeltoodud asjaolud ei anna alust lugeda kaebust tähtaegseks, tuleb kaebetähtaeg samadel

põhjustel ennistada. ÜTK-lt ei saa mõistlikult eeldada kohtu koormamist teoreetiliste

kahjunõuetega. Halduskohtu viidatud haldusasja nr 3-20-387 asjaolud olid praeguse vaidluse

asjaoludest erinevad ning pealegi leidis ringkonnakohus selles asjas, et HKMS § 262 lg-s 2

nimetatud tähtaja arvestamine algab kahju tekkimisest teadasaamisest, s.o praegusel juhul

alates 12.09.2020.

9. OÜ ATKO Liinid palus 18.10.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista

ÜTK-lt välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu 328,94 eurot.

3-20-1834

5(8)

ÜTK esitas kaebuse tähtaega rikkudes. Halduskohus tuvastas õigesti, et ÜTK sai rikkumisest

teada 14.10.2019, kui ütles üles hankelepingu I, kuid pöördus halduskohtusse alles 29.09.2020.

Kahjust teadasaamise hetk ei ole HKMS § 262 lg 2 kohaldamisel oluline ja vastupidist ei tulene

ka Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 3-20-387.

Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. ÜTK viivitas kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse

esitamisega põhjendamatult kaua. ÜTK-le oli teada hankelepingu II täitmise algusaeg ja

liinikilomeetri hind juba 27.04.2020, kui avati riigihankes II esitatud pakkumused. Edasine

menetlus, sh hankija otsuste üle toimunud õigusvaidlused võisid mõjutada kahju täpse suuruse

kindlakstegemist, kuid ei takistanud piisava edulootusega ning kõiki kahju hüvitamise nõude

elemente katva kaebuse koostamist ja kohtule edastamist (vrd Riigikohtu 15.06.2015 määrus

nr 3-3-1-20-15, p 11). AS GoBus kaebetähtaeg riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2020

otsuse kohtus vaidlustamiseks möödus 07.09.2020, mille järel pidi olema ÜTK-le selge, et

riigihankes II saab hankelepingu sõlmida vaid AS-ga Hansabuss vastavalt tema pakutud hinnale

ja lepingu täitmise algusajaga 01.02.2021. RHS § 201 lg-s 1 sätestatud 14-päevane lepingu

sõlmimise ooteaeg kestis küll kuni 11.09.2020, kuid see ei mõjutanud ÜTK teadmist, et ooteaja

järel saab ta sõlmida hankelepingu AS Hansabuss pakkumuses ja riigihanke alusdokumentides

toodud tingimustel. Isegi kui nõustuda, et kahju tekkimise võimalikkus ja selle suurus said

ÜTK-le teatavaks alles 12.09.2020, on kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamisega

viivitatud rohkem kui HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud 14 päeva. Kaebetähtaja ennistamine peaks

olema erandlik ja selliseid asjaolusid praegu ei esine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. ÜTK taotleb määruskaebuses halduskohtu 26.10.2020 määruse tühistamist täies ulatuses,

kuid ÜTK vastuväited puudutavad üksnes kaebuse tähtaegsust ja menetluse lõpetamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei soovi ÜTK vaidlustada halduskohtu 26.10.2020

määruse resolutsiooni p-i 1, millega piirati ATKO juurdepääsu ÜTK kaebuse lisale 6.

Kõnealune punkt ei saa ka ilmselgelt ÜTK õigusi riivata, sest juurdepääsupiirang seati

dokumendile, mille ÜTK ise kohtule esitas ning halduskohus rahuldas ÜTK taotluse täies

ulatuses. Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid halduskohtu 26.10.2020 määruse

resolutsiooni p-le 4, millega jäeti läbi vaatamata ÜTK taotlus kaebuste liitmiseks. Tegemist on

halduskohtu menetlusliku otsustusega, mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Praeguses

ja haldusasjas nr 3-19-2108 esitatud kaebuste liitmine poleks enam ka praktiliselt teostatav,

isegi kui ringkonnakohus saadaks haldusasja tagasi halduskohtule menetlemiseks, sest

haldusasjas nr 3-19-2108 on juba käimas apellatsioonimenetlus. Määruskaebus ei sisalda

põhjendusi selle kohta, et halduskohus on eksinud menetluskulude väljamõistmise ulatuse

määramisel vms. Samas on ÜTK eesmärk, et ringkonnakohus loeks tema kaebuse tähtaegseks

või ennistaks kaebetähtaja ning saadaks haldusasja tagasi halduskohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse rahuldamisel tuleks halduskohtu määrus tühistada ka riigilõivu tagastamise ja

menetluskulude väljamõistmise osas, sest riigilõiv tagastatakse ning menetluskulud

mõistetakse välja pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist. Eelneva põhjal ja kooskõlas

HKMS § 2 lg-ga 4 tõlgendab ringkonnakohus ÜTK tahet selliselt, et ta taotleb määruskaebuses

halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-de 2–3 ja 5–6 tühistamist.

11. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

II

3-20-1834

6(8)

12. ÜTK määruskaebusel on järgmised lisad: Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 otsus nr 3-19-

2108 (lisa 1), Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus nr 3-20-1834 (lisa 2), väljavõte

riigihangete registrist riigihankes II esitatud vaidlustuste kohta (lisa 3), riigihangete

vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsus riigihankes II (lisa 4) ja Tallinna Ringkonnakohtu

26.06.2020 määrus nr 3-20-387 (lisa 5). Ringkonnakohus järeldab, et ÜTK soovib nende lisade

asja juurde võtmist.

13. Ringkonnakohus võtab HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel asja juurde

määruskaebuse lisad 3 ja 4. Määruskaebuse menetluses on vaidluse all kaebuse esitamise

tähtaegsus ning ÜTK soovib lisadega 3 ja 4 tõendada oma väidet, et tal ei olnud mõistlikult

võimalik esitada kaebust enne, kui ta sõlmis hankelepingu II. Tõendite esitamine

määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist ning

ATKO on saanud nende kohta esitada oma seisukoha. Kohtutoimikut ei ole aga põhjendatud

koormata kohtulahenditega, mis on tehtud praeguses asjas (lisa 2) või muus kohtuasjas, kus on

menetlusosalisteks ÜTK ja ATKO (lisa 1). Need lahendid on menetlusosalistele kätte

toimetatud ja kohus saab nendega tutvuda kohtute infosüsteemis. Toimikusse ei ole põhjust

lisada ka jõustunud kohtulahendit, mis on avaldatud ja kättesaadav Riigi Teatajast (lisa 5). Lisad

1, 2 ja 5 tuleb seetõttu määruskaebuse esitajale tagastada.

III

14. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

15. ÜTK eesmärk on saada ATKO-lt hankelepingu I rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamiseks 43 062,90 eurot, millele lisandub kaebuse esitamisest kohustuse täitmiseni

arvestatav viivis. Kaebaja käsitab kahjuna rahasummat, mida tal tuleb ajavahemikul

01.02.2021–13.04.2021 maksta AS-ga Hansabuss sõlmitud hankelepingu II järgi rohkem, kui

ta oleks maksnud ATKO-ga sõlmitud hankelepingu I alusel.

16. HKMS § 262 lg-s 2 sätestatakse, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu

esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates,

kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.

17. HKMS § 262 lg 2 järgi sõltub kaebetähtaja kulgemise algus nõude aluseks oleva kohustuse

rikkumisest, mitte kahju tekkimisest või kahju tekitajast või selle suurusest teadasaamisest (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2020 määrus nr 3-20-387, p 18). ÜTK möönab

määruskaebuses, et sai kahjunõude aluseks olevast rikkumisest teada hiljemalt 14.10.2019, kui

esitas ATKO-le hankelepingu I ülesütlemise teate. Kuna ÜTK pöördus kahjunõudega kohtusse

alles 29.09.2020, on tema kaebus esitatud tähtaega rikkudes.

18. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel tähtaja, kui

menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja

ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast

kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

19. ÜTK peab temale tekkinud kahjuks hankelepingute I ja II hinnavahet ajavahemikul

01.02.2021–13.04.2021. Ringkonnakohus leiab, et ajaks, mil möödus HKMS § 262 lg-s 2

sätestatud kolmekuuline tähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks, ei saanud olla ÜTK-le teada, et

talle üldse tekib kahju – hankelepingu I p 9.7 alusel jätkas ATKO selle lepingu täitmist samadel

tingimustel ka pärast lepingu ülesütlemist ning ÜTK kuulutas välja riigihanke II uue vedaja

leidmiseks alles 09.03.2020. Seega ei olnud ÜTK-l objektiivselt võimalik esitada HKMS § 252

lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja jooksul kohtule piisava edulootusega kaebust (vt nt Riigikohtu

15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Järelikult oli ÜTK-l kaebetähtaja möödalaskmiseks

mõjuv põhjus.

3-20-1834

7(8)

20. Kaebetähtaja ennistamine sõltub aga hinnangust sellele, kui kaua võis ÜTK kaebuse

esitamisega oodata ning kas ta pöördus kohtusse 14 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist

takistanud asjaolude äralangemist.

21. Halduskohus pidas kaebetähtaja ületamist vabandatavaks kuni 27.04.2020, mil ÜTK avas

riigihankes II esitatud pakkumused. Ringkonnakohus leiab, et pakkumuste avamise järel sai

ÜTK mõistlikult eeldada, et uue hankelepingu sõlmimise korral kujuneb liinikilomeetri hind

kallimaks kui ATKO-ga sõlmitud hankelepingus I. ÜTK-l puudus aga kindlus, kas uue

vedajaga on võimalik sõlmida leping selliselt, et uus vedaja asub teenust osutama enne

hankelepingu I kehtivusaja lõppemist (s.o enne 13.04.2021), arvestades muu hulgas võimalikke

vaidlustusi ning uuele vedajale teenuse osutamise ettevalmistamiseks ettenähtud aega. Kui

teenuse osutamise algusaeg oleks olnud hilisem kui 13.04.2021, ei oleks ÜTK-le

hankelepingute I ja II hinnavahest tulenevat kahju tekkinud ning kohtusse pöördumine ei oleks

olnud vajalik. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3

võimaldab nõuda ka tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamist. See eeldab siiski kindlust, et

kahju üldse tekib. Ringkonnakohtu arvates ei peaks HKMS § 262 lg 2 ja § 71 lg-te 1 ja 2

koostoimes kohaldamine suunama ÜTK-d või mistahes teist menetlusosalist esitama

halduskohtule kaebust „igaks juhuks“ olukorras, kus kahju tekkimine on alles hüpoteetiline.

See koormaks asjatult nii menetlusosalisi kui ka kohut.

22. Ringkonnakohtu hinnangul saabus selgus selles, kellega ja millistel tingimustel (sh millise

kilomeetrihinnaga ja millise teenuse osutamise algusajaga) on ÜTK-l võimalik sõlmida uus

hankeleping, 08.09.2020. Selleks ajaks oli ÜTK-le teada, et riigihangete vaidlustuskomisjoni

28.08.2020 otsust ei ole kohtus vaidlustatud (10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus

07.09.2020, vt HKMS § 270 lg 1) ning pärast ooteaja möödumist, s.o alates 12.09.2020 (vt

riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 1) on võimalik sõlmida AS-ga Hansabuss uus hankeleping

tema pakkumuses ja riigihanke alusdokumentides märgitud tingimustel ning teenuse osutamist

on võimalik alustada enne 13.04.2021. Seda, et ÜTK-le olid kahjunõude aluseks olevad

asjaolud piisavalt teada juba enne hankelepingu II sõlmimist 17.09.2020, kinnitab mh kaebuse

lisa 7, milles on 11.09.2020 seisuga toodud ÜTK-le tekkiva kahju arvestus, mis põhineb ATKO

ja AS Hansabuss osutatava teenuse võrdlemisel.

23. Seega langes ÜTK-l kaebuse esitamist takistanud asjaolu ära hiljemalt 08.09.2020 ning

kooskõlas HKMS § 71 lg-ga 2 oleks ÜTK pidanud kaebuse ja tähtaja ennistamise taotlusega

kohtu poole pöörduma 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 22.09.2020. Nagu eespool öeldud,

pöördus ÜTK kohtusse alles 29.09.2020. Viivitust ei õigusta see, et ÜTK esitas 21.09.2020

kahju hüvitamise nõude esmalt ATKO-le ning pöördus kohtusse pärast seda, kui ATKO kahju

hüvitamisest keeldus. Seadus ei sätesta sellise kahjunõude esitamiseks kohustuslikku

kohtueelset menetlust.

24. Eelnevat arvestades on halduskohus jätnud kokkuvõttes õigesti kaebetähtaja ennistamata.

ÜTK määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse

resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse

põhjendusi.

IV

25. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse ÜTK kahjuks, tuleb temalt HKMS § 108

lg 1 ning § 109 lg-te 1 ja 6 alusel välja mõista ATKO poolt määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud 328,29 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa eest osutati ATKO-le õigusabi

2 tundi ja 9 minutit tunnihinnaga 127,50 eurot. Määruskaebuse menetluse käiku ja vaidlusaluste

küsimuste keerukust arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-20-1834

8(8)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.06.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2020. a määruse

resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a

määruse resolutsiooni punktid 2, 3, 5 ja 6.

3. Saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna

Halduskohtule.