3-20-2084/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2084 Määruse kuupäev 15.detsember 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. K kaebus Menetlusosalised Kaebaja –A.K, esindaja Dmitri Koroljov Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

Kaebus tagastada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla menetluses on kriminaalasi nr. 20922700049, milles kinnipeetav A. K`at (i.k. XXXXXXXXXXX) kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. 5. augustil 2020. a esitas kaebaja kaitsja AdvS § 42 lg 2 teise lause, § 42 lg 1 ja § 41 lg 1 p 2 ning KrMS § 47 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel vastustajale taotluse kriminaalasjas nr. 20922700049 (sisuliselt teabenõue). Taotluses palus kaebaja kaitsja väljastada talle järgmised vastustaja valduses olevad andmed: kes oli kannatanu endine kambrikaaslane (kinnipeetava nimi ja perekonnanimi) enne kui kannatanu kambrikaaslaseks sai kaebaja.

2. 6. augusti 2020. a kirjaga nr. 6-21/69-3 keeldus vastustaja andmete väljastamast, põhjendades keeldumist sellega, et taotletud andmed ei ole avalikud, taotlusest ei ole järeldav, et küsitavad andmed käsitlevad tõendamiseseme asjaolusid, vastustaja on kohustatud tunnistama need andmed asutusesiseseks kasutamiseks.

3. 18. augustil 2020. a esitas kaebaja kaitsja vastustajale korduva taotluse andmete väljastamiseks. 21. augusti 2020. a kirjaga nr. 6-21/69-5 keeldus vastustaja andmete väljastamast, põhjendades keeldumist järgmiselt): tõendite kogumise taotlused ja kaitseõiguse teostamine on tagatud läbi taotluste esitamise KrMS § 225 alusel; taotlusega küsitud andmed ei käsitle tõendamiseseme asjaolusid, Vastustaja 6. Augusti 2020. a kirjas sedastatakse, et „andmed on seotud kinnipeetava“ küsitud andmete näol on tegemist teabega, mis on konkreetse isikuga seostatav ning mille avaldamine AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kaebaja

3-20-2084

vastustaja seisukohtadega ei nõustunud, mistõttu esitas ta 25. augustil 2020. a VangS §

11 lg 41 teise lause, lg 5, § 2, § 1051 lg 2 p 1 ja lg 3 ning HMS § 72 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel vanglateenistusele vaide, milles palus tunnistada 6. augusti 2020. a kirja nr. 6- 21/69-3 ja 21. augusti 2020. a kirja nr. 6-21/69-5 kehtetuks (n-ö tühistamisvaie) ja kohustada vastustajat väljastama taotlustes küsitud andmed (n-ö kohustamisvaie). Vaie oli algselt ekslikult esitatud Justiitsministeeriumi, 1. septembril 2020. a adresseeris kaebaja vaide vastustajale. Vanglateenistus ei ole vaiet (vähemalt käesoleva kaebuse esitamise aja seisuga, s.o 25.oktoober 2020) lahendanud.

4. Kaebaja esitas halduskohtule tühistamisja kohustamiskaebused, milles palub Tartu Halduskohtul: Tunnistada vastustaja 6. augusti 2020. a kirja nr. 6-21/69-3 ja 21. augusti 2020. a kirja nr. 6-21/69-5 ex tunc kehtetuks; Kohustada vastustajat väljastama kaebaja kaitsja 5. augustil 2020. a ja 18.augustil 2020. a taotlustes küsitud andmed.

5. Viru Vangla vastas kohtunõudele 26.11.2020. Vangla leidis, et kaebaja eesmärk on mitte haldusmenetluslik, vaid tema eesmärk on kriminaalmenetluslik. Ehk siis kaebaja pole rahul, et läbi viidavas kriminaalmenetluses 20922700049ei ole tal väidetavalt võimalik teostada kaitseõigust. Kriminaalasi on vangla teadmisel hetkel prokuratuuri menetluses.Vangla on seisukohal, et haldus(kohtu)menetluses ei ole võimalik võtta seisukohta, kas kriminaalmenetluse poole taotlus on käimasolevas menetluses õiguspärane või mitte. Selle jaoks on KrMS-s ette nähtud kriminaalmenetluses taotluste esitamise ning kaebemenetluse kord. Kriminaalmenetlus allub tervikuna üldkohtu, mitte halduskohtu kontrollile ning vangla on seetõttu seisukohal, et kriminaalmenetluse küsimuste lahendamiseks halduskohtul puudub pädevus. Antud juhul ei ole iseenesest vaidlust, et vangla valdab kaebaja küsitud teavet, vangla on teabenõude täitmisest keeldunud kolmandate isikute isikuandmete kaitseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. AvTS§ 3’ lg 5 järgi ei ole juurdepääsupiiranguga teave üldiseks kasutamiseks. Vanglas viibimise fakt ei ole teave, mis kuuluks seaduse kohaselt üldjuhul avaldamisele (va kannatanule). Igal isikul on õigus enda isikuandmete kaitsele, sh vangidel ning endistel vangidel, mh kehtib neilegi isikuandmete kaitse üks põhimõtetest –„õigus olla unustatud“. Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebajal ilmselgelt sellist huvi (kriminaalmenetluse huvi me siinkohal arvestada ja hinnata ei saa), mis õigustaks talle kolmandate isikute isikuandmete avaldamise. Seega oleks tema kaebus vangla hinnangul sedavõrd väikese perspektiiviga, et halduskohtul on õigus jätta kaebus menetlusse võtmata HKMS § 121 lg 2 p 2’alusel.

KOHTU SEISUKOHT

6. Käesolevas haldusasjas on kaebaja palunud Viru Vangla vastuste, millega keelduti kaebaja kaitsjale andmete väljastamisest, kehtetuks tunnistamist ning kohustada vastustajat väljastama kaebaja kaitsja 5. augustil 2020. a ja 18.augustil 2020. a taotlustes küsitud andmed.

7. Halduskohus kontrollib HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

9. Puudub vaidlus, et Viru Vangla menetluses on kriminaalasi nr. 20922700049, milles kinnipeetav A.K (i.k. XXXXXXXXXX) kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

3-20-2084

10. Sisuliselt on kaebuses esitatud taotlused suunatud tõendite kogumisele ning andmed on seotud KrMS § 62 p-des 1 ja 2 sätestatud tõendamiseseme asjaoludega.

11. Vastustaja on leidnud, et tõhus õiguskaitse on kaebajale tagatud läbi taotluste esitamise KrMS § 225 alusel ning küsitud andmete näol on tegemist teabega, mis on konkreetse isikuga seostatav ning mille avaldamine AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Vastustaja ei ole põhjendanud ega isegi põhistanud, millisel viisil võib andmete väljastamine kannatanu endise kambrikaaslase eraelu puutumatust oluliselt kahjustada. Pelgalt asjaolu, et isik kannab vanglas karistust, ei riku kinnipeetava eraelu puutumatust, kuna see teave peab nagunii olema avalikult kättesaadav, vt. nt. KrMS § 408(1) lg 2 esimeses lauses sätestatut. Samas ei ole kinnipeetaval õigust valida meelepärane kambrikaaslane, kuna kinnipeetavate vanglasisene paigutamine peab toimuma kooskõlas VangS §-s 11 sätestatud reeglitega. Teisisõnu, karistuse kandmine vanglas ja kambrikaaslase isik ei ole kaitstud eraelu puutumatusega ning Vastustaja sellekohased väited ja põhjendused on Kaebaja arusaamist mööda paljasõnalised ja selgelt otsitud.

12. Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalasjas nr. 20922700049, milles kinnipeetav A. K`at (i.k. XXXXXXXXXX) kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tehtud otsustuse põhjendatust (vastustaja põhjendas keeldumist sellega, et taotletud andmed ei ole avalikud, taotlusest ei ole järeldav, et küsitavad andmed käsitlevad tõendamiseseme asjaolusid, vastustaja on kohustatud tunnistama need andmed asutusesiseseks kasutamiseks; tõendite kogumise taotlused ja kaitseõiguse teostamine on tagatud läbi taotluste esitamise KrMS § 225 alusel; taotlusega küsitud andmed ei käsitle tõendamiseseme asjaolusid).

13. Puudub vaidlus selles, et õiguslik raamistik ütleb üheselt, et isikuandmete kaitse küsimuses seonduvalt kriminaalmenetlusega ei ole halduskohtul võimalik teostada kohtulikku kontrolli kaalutlusõiguse rakendamise kohta kaebajale vastuste andmisel.

14. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

15. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel on kohtul õigus kaebus tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on palunud halduskohtul tunnistada kehtetuks Viru Vangla 6. augusti 2020. a kirja nr. 6- 21/69-3 ja 21. augusti 2020. a kirja nr. 6-21/69-5, millega vastustaja keeldus andmete väljastamisest. Eeltoodud asjaoludele tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus nõude osas tunnistada vastustaja vastused kehtetuks ja kohustada Viru Vanglat väljastama kaebaja kaitsja 5. augustil 2020. a ja 18.augustil 2020. a taotlustes küsitud andmed kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

16. Halduskohus selgitab, et kui kaebaja jätkuvalt leiab, et soovitud andmed on vajalikud esitada tõendina tema õiguste kaitseks mõnes teises kohtuasjas, on tal võimalik pöörduda kohtuasja menetleva kohtu poole ja taotleda kohtult vastavate andmete vanglalt väljanõudmist.

17. Vaidlust ei ole selles, et kui teabevaldaja teabe väljastamisest keeldub, on vastav otsustus esmalt vaidlustatav kohtueelse menetluse korras vaide esitamise kaudu. Teabevaldajate üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet AvTS § 44 ja 45 alusel Andmekaitse Inspektsioon, algatades järelevalvemenetluse vaide alusel või omal algatusel. VangS § 11 lg 5 alusel on kinni peetaval isikul õigus vaidlustada vangla haldusakti või toimingut

3-20-2084

esmalt vanglale vaide esitamisega. Antud juhul küsiti teavet Viru Vanglalt ning vangla keeldus kahel korral teabe väljastamisest.

18. Halduskohtu hinnangul vajab edasistes kohtuvaidlustes analüüsimist küsimus, kas VangS § 11 lg 5 võib olla AvTS § 46 lg 1 suhtes erinorm ning kinni peetava isiku poolt teabenõudele keelduva otsuse vaidlustamisel esitada vaie lähtudes VangS § 11 lg-st 5.

19. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HMKS § 104 lg

5 p 2 alusel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. Kuna kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja kohus kaebuse tagastab, siis jätab kohus taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)