2-20-12892/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-12892

Tsiviilasi

Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa Mandi ja

Marge Sophie Vinkelbergi kandeavaldus registriasjas

nr X

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa Mandi ja

Marge Sophie Vinkelbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Anette Gloria Heinsar (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Maria Heinsar (isikukood XXXXXXXXXXX)

3. Elisa Mand (isikukood XXXXXXXXXXX)

4. Marge

Sophie

Vinkelberg

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Timo

Kullerkupp

Vastustaja: M&M Vara OÜ (registrikood 11223950),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja

Liisi Kents

RESOLUTSIOON

1. Jätta Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa

Mandi ja Marge Sophie Vinkelbergi määruskaebus

Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a

määruse peale läbivaatamata.

2. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud solidaarselt Anette Gloria Heinsare,

Maria Heinsare, Elisa Mandi ja Marge Sophie

Vinkelbergi kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand (ühisosanikud) ja Marge Sophie

Vinkelberg (valitud juhatuse liige ja ühisosaniku Anette Gloria Heinsare seaduslik esindaja)

esitasid 11. augustil 2020 kandeavalduse M&M Vara OÜ (osaühing) juhatuse liikme

äriregistrisse kandmiseks. Avalduse kohaselt pandi osaühingu 15. juuli 2020. a koosolekul

hääletamisele eelnõu osaühingu täiendava juhatuse liikme valimiseks. Täiendava juhatuse

liikmena osutus valituks Marge Sophie Vinkelberg.

2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 26. augusti 2020. a kandemäärusega nr X avalduse

rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine osanike

pädevuses (äriseadustiku (ÄS)§ 168 lg 1 p 4). Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse

liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse

kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel

osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Isiku juhatuse liikmeks

valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 184 lg 1).

Osanike otsust täiendava juhatuse liikme valimise kohta esitatud ei ole. ÄS § 33 lg 5 kohaselt

ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand ja Marge Sophie Vinkelberg

(määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse,

milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a määruse nr X,

teha asjas uus määrus, millega rahuldada M&M Vara OÜ ühisosanike Anette Gloria Heinsare,

Maria Heinsare, Elisa Mandi ja juhatuse liikme Marge Sophie Vinkelbergi avaldus kanda

äriregistrisse M&M Vara OÜ juhatuse liikmena Marge Sophie Vinkelberg.

Määruskaebuse kohaselt osutus M. S. Vinkelberg 15. juuli 2020. a koosolekul juhatuse liikmena

valituks, kuivõrd juhatuse liikme kohale kandideeris vaid üks kandidaat, kes sai seetõttu kõige

rohkem hääli (ÄS § 174 lg 3; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p

14; 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p 12). Eeltoodust tulenevalt on juhatuse

liikme valimise otsus 15. juulil 2020 osaühingu osanike koosolekul vastu võetud.

15. juuli 2020. a otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et koosoleku protokollija on andnud

hääletustulemustele ebaõige hinnangu. Vajadus vaidlustada osanike koosoleku otsust isiku

juhatuse liikmeks mittevalituks lugemise kohta puudub, kuna 15. juuli 2020. a osanike

koosoleku protokollis kajastuv lause ei oma õiguslikku tähendust ning lähtuda tuleb tegelikest

hääletustulemustest.

Registriosakonnal puudus alus keelduda kande tegemisest ÄS § 33 lg 5 alusel. Osanike

koosoleku protokolli eesmärk on dokumenteerida koosoleku käik ja osanike antud hääled ning

hääletamise tulemusel vastu võetud otsused (ÄS § 171 lg 3 ja § 304 lg 1 p 5).

4. Osaühing (juhatuse liikme A.A. kaudu) vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

Vastuse kohaselt on 1. septembri 2020. a määruskaebus esitatud isikute poolt ja nimel, kes ei

ole asjas menetlusosalisteks ning kellel puudub määruskaebuse esitamiseks vajalik kaebeõigus.

Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 ja § 664 lg 1 alusel

läbi vaatamata. Registriasjas ei ole isik, kelle kandmist juhatuse liikmena registrisse taotletakse,

või osaühingu osanikud, puudutatud isikuteks ega määruskaebuse esitamiseks õigustatud

isikuteks. Registriasjas saab olla menetlusosaliseks eelkõige M&M Vara OÜ, kuivõrd

äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi ettevõtja avalduse alusel. TsMS § 599

sätestab, et kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt,

samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui

kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Harju Maakohus on 16. septembri 2020. a

määruses ebaõigesti määranud menetlusosalised. Kuivõrd äriregistri kanne tehakse ÄS § 33

lg 1 esimese lause järgi ettevõtja avalduse alusel, siis tuleb käesolevas asjas lugeda avaldajaks

M&M Vara OÜ-d, kes saaks TsMS § 599 järgi ainukesena esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a kandemäärusele.

Kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on formaalne, st selles kontrollitakse kande

aluseks olevaid dokumente. Registripidaja ei tee ÄS § 33 lg 5 järgi kannet registrisse, kui

avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud

või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks

kandemenetluses on piiratud ning kandemenetluses ei saa lahendada võimalikku õigusvaidlust

isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses.

15. juuli 2020. a osaühingu osanike koosolekul ei olnud võimalik valida osaühingu täiendavaks

juhatuse liikmeks M. S. Vinkelbergi, kuivõrd sellel hetkel puudus tema kirjalik nõusolek

(ÄS § 184 lg 1). Kandeavaldusele lisatud M. S. Vinkelbergi kirjalik nõusolek on allkirjastatud

7. augustil 2020.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et A. G. Heinsare, M. Heinsare, E. Mandi ja M. S. Vinkelbergi

määruskaebus tuleb jätta TsMS § 599 koostoimes § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata ning

menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

5. Asja materjalidest ning avalikest registritest saadud andmetest nähtuvalt on osaühingu

osanikeks Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand (ühisosanikud) ja A.A.. A.A.le

kuulub osa väärtusega 1278 eurot ning ühisosanikele kuulub ühiselt osa väärtusega 1278 eurot.

Juhatuse liikmena on äriregistrisse kantud vaid A.A..

Määruskaebuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt paluvad määruskaebuse esitajad rahuldada

ühisosanike A. G. Heinsare, M. Heinsare, E. Mandi ja juhatuse liikme M. S. Vinkelbergi

kandeavaldus. Seega on kandeavalduse esitanud määruskaebuse esitajad just ühisosanikena ja

juhatuse liikmena, mitte osaühingu esindajatena.

Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi esmajoones ettevõtja avaldusel. Uue

juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab ÄS § 144 lg 3 teise lause järgi alla

see juhatuse liige. Seega oleks M. S. Vinkelberg iseenesest saanud allkirjastada kandeavalduse

osaühingu juhatuse liikmena, kelle kandmist juhatuse liikmena äriregistrisse taotleti.

Samas on kandeavaldus jäetud rahuldamata põhjendusega, et osanike otsust täiendava juhatuse

liikme valimise kohta ei ole esitatud. Kohtule esitatud 15. juuli 2020. a osaühingu koosoleku

protokolli p 4 kohaselt on juhatuse liikme valimisel poolt ja vastuhääled jagunenud võrdselt,

maakohtu registriosakond on põhjendatult leidnud, et otsust ei ole seega vastu võetud.

Asja materjalidest tulenevalt on osaühingu osanike vahel vaidlus selle üle, kas M. S. Vinkelberg

on kehtivalt juhatuse liikmeks valitud. Sellest järeldub, et M. S. Vinkelbergil ei pruugi olla

osaühingu esindamise õigust, ta ei ole osaühingu juhatuse liikmeks saanud, kellel on ÄS § 181

lg 1 esimese lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi osaühingu

seadusliku esindajana esindamise õigus ja kes oleks saanud ÄS § 144 lg 1 teises lauses

nimetatud avaldusele alla kirjutada.

Osaühingul on olemas teine esindusõiguslik isik, juhatuse liige A.A., kes oleks saanud esitada

osaühingu nimel kandeavalduse. Asja materjalidest tulenevalt ei ole aga A.A. teise juhatuse

liikme valimisest ja registrisse kandmisest huvitatud.

6. Ringkonnakohus nõustub osaühingu seisukohaga, et määruskaebuse esitajad ei ole

õigustatud isikuteks kaebuse esitamisel.

Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 660 lg 1

järgi määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse

järgi lubatud. Seega peab seaduses olema määruskaebuse esitamise õigust ettenägev säte.

Määruse kandeavalduse lahendamise kohta saab teha üksnes kandeavalduse alusel. ÄS § 33

lg 1 esimese lause järgi tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või

muul seaduses sätestatud alusel. Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata,

võib TsMS § 599 esimese lause järgi esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Sellest tulenevalt

saab ka määrust kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta TsMS § 660 lg-le 4 tuginedes

vaidlustada ringkonnakohtus üksnes avaldaja.

Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajate määruskaebus Tartu Maakohtu

registriosakonna määruse peale jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

7. Ringkonnakohus

nõustub

osaühingu

väitega,

et

kandeavalduse

lahendamine

registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid

dokumente. Registripidaja ei tee ÄS § 33 lg 5 järgi kannet registrisse, kui avaldus või sellele

lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses

ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole ÄS § 33 lg 6 järgi õigust keelduda kande tegemisest,

kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.

Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei

saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada

üksnes hagimenetluses.

Äriühingu organi koosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi

enda olemasolu mh ka koosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra

järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses,

lisaks on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui dokument on selgelt heade

kommete vastane või vastuolus avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga või kui

dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (Riigikohtu 4. veebruari

2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8).

Asja materjalidest nähtub, et osaühingu osanikud on juhatuse liikmete valituks lugemise osas

eri meelt ja seda küsimust ei pruugi olla võimalik lahendada registrimenetluses.

8. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg-st

4 ja §-st 659 tulenevalt saavad määruskaebuse esitajad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

9. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

määruskaebuse esitajate kanda (Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-

8339, p 15; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 13).

TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale,

millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja

menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke