2-20-17401/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista T. I. PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 3796,07 eurot, Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista T. I. A.
Legislator headnote
AI generated2-20-17401/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Välja mõista T. I. PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 3796,07 eurot, Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista T. I. A.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Lahendi tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
14 detsember 2020
Tsiviilasi
(number ja menetluse ese)
nr 2-20-17401
PlusPlus Capital AS hagi T. I. vastu PlusPlus Capital AS-
ga
05.11.2019
sõlmitud
kompromisslepingust/
võlatunnistusest nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 3796,07
eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 4 933,08 euro,
lepingutasu 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot
väljamõistmiseks
kirjalik hagimenetlus
Hagihind
8794,15 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt
83-601, Tallinn, 10115)
Hageja lepinguline esindaja
C. K. (XXX, e-post: XXX)
Kostja
T. I. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista T. I. PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 3796,07 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivised 4 933,08 euro, lepingutasu 30 eurot ja võla
sissenõudmiskulu 35 eurot.
3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
4. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista T. I. A.
P. C. A. kasuks hageja kantud menetluskulud summas 660 eurot ning viivis tasumata
menetluskuludelt
alates
käesoleva
kohtuotsuse
jõustumisest
kuni
täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale.
Selgitused
- TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
- Hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte
toimetatud 27.11.2020 kell 21:38 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja pole hagile tähtaegselt
vastanud, mistõttu võib lugeda hageja väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
- Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid
hageja menetluskulud riigilõiv (500 eurot) ja kulutused õigusabile (420 eurot, tunnihind 120
eurot, sh km). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses
vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist
tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid.
Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis (km-ga), põhjendatud
advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et
ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele
järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu
27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu
hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Arvestades, et
tegemist oli vähemkeeruka tsiviilasjaga ja nõue lahendati tagaseljaotsusega, on põhjendatud
lepingulise esindaja kulutused 2 h ulatuses, summas 160 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab
menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
arvestada. Kohtu päringust Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrisse nähtub, et
nii hageja PlusPlus Capital AS kui hageja esindaja PlusPlus Legal OÜ on äriühingutena
käibemaksukohustuslased, mistõttu pole õige küsida menetluskuludelt käibemaksu. Ka ei ole
kohtule hageja poolt esitatud muud põhjendust, millest lähtuvalt peaks õigusabikuludelt talle
hüvitama ka käibemaksu.
- TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib
esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva
jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse teatavakstegemisest.
- TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,
mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või
tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
- TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
- TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina
summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 350 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole
nr
EE571010220229377229
SEB
Pank;
nr
EE062200221059223099
Swedbank;
EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-17401“.
- TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral
kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse.
- TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele
olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja
on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas
tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest
teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse
taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
- TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
/allkirjastatud digitaalselt/