1-20-5395/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedelab kohtu määratud alalises elukohas –xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx - xxxxxxx xxxxxxxxxxx ; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
Legislator headnote
AI generated1-20-5395/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt -le 2. Kohus tuvastas, et KrMS § 248 lg 1 p kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5395 (20284000217) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi
N.N süüdistuses KarS § 424 järgi
lg 1
kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav N.N (isikukood: XXX; elukoht: - xxxx
xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; töökoht: karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;
tõkend: ei ole kohaldatud)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1. Tunnistada
(KarS) lg 1
N.N süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse
4 (neli) vangistust. ks kuud
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M katseaeg aasta 6 (kuus) kuud ning äärata N.N-ile
1 (üks)
mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.N
4 (neli)
kuud ei pane
katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §
1 sätestatud käitumis
75 lg-s kontrolli nõudei
d:
1) elab kohtu määratud alalises elukohas –xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx - xxxxxxx xxxxxxxxxxx ;
2) ilmub
kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-
, töö või õppimiskoha - vahetamiseks;
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Menetluskulud
e hüvitamine:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.N-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot, riigi õigusabi tasu
(üheksakümmend seitse) eurot 20 senti ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteist)
eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud viissada nelikümmend
549 (
üheksa) eurot 20 senti 21.a. tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20 jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 45 ( ) eurot 77 senti nelikümmend viis tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25.
tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355
(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri , otsus nr 1-20-5395, 99920700056364 ning selgituse “N.N menetluskulu“.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus N.N-i sundraha summas 438 eurot ja kaitsja
summas 81,00 eurot riigi kanda. sõidukulu (sh sõidu ajakulu)
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna-
kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.
ASJAOLU
DE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on N.N mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 mis seisnes selles, et tema juhtis 05.06.2020.a kella 22.29 KarS § 424 järgi, paiku Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx tee 1,6 kilomeetril registreerimata mootorsõidukit ATV olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,59 +/- mg/g, k=2 kohta. Nimetatud tahtliku tegevusega rikkus N.N kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. § järgi
LS lg
tohi ei mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja
maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 1 lg 2¹ sätestab, et LS §
-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,
424 lg 1
3 alusel jätta mõistetud ka vangistust tingimisi täielikult täitmisele pöö ristus 4 kuud ramata, kui
süüdlane ei pane 1 katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle aasta ja 6 kuu pikkuse
pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)
elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa e - lu , töö või õppimiskoha vahetamiseks; -
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet misel on järgitud le kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §
-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt -le 2. Kohus tuvastas, et KrMS § 248 lg 1 p kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §
179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava N.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 178,20 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal luse kulude hüvitamine otsus menet -
tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 -
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha poole võrra ja mõista süüdistatavalt välja 438 eurot, põhjusel et tegemist on invaliidsuspensionäriga, kelle sissetulek ei võimalda menetluskulude tasumist täies mahus. Kaitsja sõidukulu jätta riigi kanda.
summas 81 eurot
Kriminaalmenetluses on s 549,20 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku :
sundraha 438 97,20 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot. eurot, riigi õigusabi tasu
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik