2-20-510/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-510

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2020, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

D Si hagi J Sa vastu elatise väljamõistmiseks

asenduskohustusena

Tsiviilasja hind

1371,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D S (isikukood xxx), lepinguline esindaja A J

Kostja: J Sa (isikukood xxx), lepingulised esindajad A D ja J

D

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista J Salt D Si kasuks igakuise elatisena välja 93,44 eurot kuus alates

10. jaanuarist 2020 kuni D Si täisealiseks saamiseni, s.o xxx, kuid mitte vähem kui

32% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. D Sile

maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on J Sal õigus eelnevalt maha arvata 25%

perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (hagejale

maksti alates 01.01.2020 73,33 eurot, alates 01.07.2020 makstakse 60 eurot).

3. Määrata, et J Sal on õigus otsuse täitmiseks küsida J Cilt ja Sotsiaalkindlustusametilt

andmeid D Sile makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta.

4. Punktis 2 märgitud elatis tuleb maksta iga kuu 5. kuupäevaks J Ci arvelduskontole nr

XXX selgitusega „elatis“.

5. Jätta D Si maakohtu menetluses kantud kulud 50% ulatuses J Sa kanda ja J Sa kulud

tema enda kanda.

6. Rahuldada D Si menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise taotlus

osaliselt.

7. Määrata D Si hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 205,67 eurot (s.o

50% 411,33 eurost) ja mõista see J Salt D Si kasuks välja. Menetluskulude tasumata

osalt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Punktis 7 nimetatud menetluskulude hüvitis ja viivis tuleb kanda J Ci arvelduskontole

nr XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D S esitas 10.01.2020 Harju Maakohtule hagi J Sa vastu, milles palub mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatise 186,88 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni, s.o xxx, kuid mitte vähem kui 64% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Hageja palub määrata, et hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on

kostjal õigus maha arvata 50% perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 alusel hagejale makstud

igakuisest lapsetoetusest. Samuti palub hageja määrata, et kostjal on õigus otsuse täitmiseks

küsida hageja seaduslikult esindajalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejale

makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta. Elatise maksed tuleb teha hageja

seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu 5. kuupäevaks. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poja A Si laps. Hageja elab koos ema, J Ciga, kes

peab hagejat valdavalt üksi üleval. Kostja poeg osaleb hageja kasvatamises suhtluskorra alusel.

25.06.2018 kohtuotsuse kohaselt (tsiviilasi nr 2-17-5261) peab kostja poeg maksma hagejale

elatisena 64% miinimummäärast, millest on eelnevalt maha arvestatud pool hagejale makstud

lapsetoetusest.

3. Kostja poeg kohtuotsust ei täida ja elatist ei tasu. Kostja pojalt ei ole õnnestunud ka

täitemenetluse abil lapsele vajalikus ulatuses ülalpidamist saada, kuna tal ei ole vara ega

sissetulekuid. Täitemenetluses on laekunud 1238 eurot. Kuna kostja poja suhtes on

ülalpidamise saamine osutunud ülemäära raskeks, tuleb elatis perekonnaseaduse (PKS) § 106

lg 2 alusel välja mõista hageja isa emalt, s.o kostjalt. Kostjal on hageja ülalpidamiseks piisavalt

hea varaline seisund. Ta töötab, elab oma korteris ja omab ¾ kinkena saadud kinnisasjast.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja ema ei pea last üksi üleval. Kostja poeg täidab enda ülalpidamiskohustust, samuti

teeb kostja kõike oma poja lapse jaoks. Hageja on suhtlemiskorra määruse alusel isa juures ja

seega isa kasvatab hagejat ja peab teda üleval. Ka kostja ostab hagejale asju ja suhtleb temaga

ajal, kui laps on isa juures. Kostja reisib hagejaga. Hageja ema keeldub kostjaga suhtlemast ja

ei ole kostjat teavitanud sellest, et isa elatist ei maksa ja et tal on vaja abi.

6. Õige ei ole väide, nagu ei oleks täitemenetluse kaudu õnnestunud kostja pojalt hagejale

ülalpidamist saada. Kostja poeg peab 2020.a andma hagejale ülalpidamist 167,68 eurot kuus.

Kohtutäitur peab raha arestimisakti alusel iga kuu kinni.

7. Kostja hooldusel on tema peaaegu 90.a isa. Kostja on töötuna arvel ja on osaliselt xxx.

Ülalpidamisnõude maksmapanek kostja vastu on vastuolus üldise õiglustundega.

8. Hagejal on lisaks kostjale ka teine vanavanem. Hageja oleks saanud taotleda ka ka elatisabi

maksmist. Kuna ta ei ole seda teinud, siis järelikult aitab isa hagejat piisavalt.

9. Kuna PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

ei saa vanavanematel PKS § 106 lg 1 alusel tekkida kohustust pidada vanema asemel last ise

ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas,

sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel

tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

12. Hageja esitas kostja kui oma vanavanema vastu elatise asenduskohustusena tasumise nõude

tuginedes sellele, et hageja isalt, kes on kostja poeg, ei ole õnnestunud hagejale ülalpidamist

saada, kuigi temalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud. Hageja nõue võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1 ja lg 4 ning § 106 lg 2 alusel.

Viidatud sätete kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada oma täisealiselt teise astme ülenejalt

sugulaselt ülalpidamist, kui esimese astme ülenejalt sugulaselt ei ole võimalik ülalpidamist

saada või seda on ülemäära raske saavutada. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

13. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on hageja

vanavanem, s.o tema isapoolne vanaema ja hageja on alla 18 aasta vana, s.t alaealine, kes ei

suuda ennast ise üleval pidada. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja isalt mõisteti 25.06.2018

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-5261 hageja kasuks välja elatis järgmiselt: perioodi eest

01.01.2017–01.04.2017 summas 209,15 eurot ja alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks

saamiseni summas 160,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 64% poolest Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest on isal

õigus eelnevalt maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest

lapsetoetusest (tl 5–9). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja isa on ülalpidamiskohustust

rikkunud, kas esineb alus nõudeõiguse kostjale üleminekuks ja kui jah, siis millises ulatuses.

14. Ekslik on kostja seisukoht, et tal ei ole PKS § 106 lg 1 tulenevalt asenduskohustust tekkinud,

kuna vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja nõue tugineb PKS

§ 106 lg-le 2, mille kohaselt tekib vanavanema asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist

andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS

§ 102 lg 1 järgi vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui

ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (vt ka Riigikohtu 19.10.2011

otsus nr 3-2-1-75-11 p 17). Hageja isalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud, kuid hageja

väitel on ülalpidamise maksmist ülemäära raske saavutada.

15. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks A. S ülalpidamiskohustust täitnud määral, mis välistab

kostjal asenduskohustuse tekkimise. Asjaolu, et kohtutäitur debiteerib A. Si pangakontolt osa

sinna laekuvatest summadest, ei võimalda teha järeldust, et täitemenetlus on olnud tulemuslik.

A. Sil tuli kohtuotsuse nr 2-17-5261 alusel tasuda hagejale igakuist elatist järgmiselt:

16. Arvestus tasumisele kuuluva elatise summa osas on muutunud vastavalt PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määra, perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud määra ja lapsetoetust saama

õigustatud laste arvu muutumisega (tl 79). Kostja ei ole hageja esitatud arvutustele vastuväiteid

esitanud. Lisaks eeltoodule tuli otsuse nr 2-17-5261 kohaselt A. Sil tasuda perioodi eest

01.01.2017–01.04.2017 ühekordse summana 209,15 eurot.

17. Tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et A. S oleks 2017 ja 2018 aastal üldse elatist tasunud.

A. Si arveldusarve väljavõtte, kohtutäituri toimiku väljavõtte ja hageja ema arveldusarve

väljavõtte kohaselt (tl 24-25 ja 65; 71; 10 ja 72) on kohtutäitur debiteerinud täiteasjas nr

031/2018/1777 A. Si kontolt kohtuotsuse nr 2-17-5261 täitmiseks alates 2019 märtsist raha ja

hageja ema arveldusarvele on sellest kantud järgmiselt:

Kohtutäituri

debiteeritud

summa

Hageja emale laekunud

summa

märts 2019

aprill 2019

128,34

mai 2019

28,34+13,21=49,34

25+10=35

juuni 2019

13,40+73,44=86,84

juuli 2019

august 2019

september 2019

oktoober 2019

november 2019

detsember 2019

100,97+224,43=325,40

jaanuar 2020

45,53+260,43+68,43=374,39

veebruar 2020

106,34

märts 2020

90+20=110

aprill 2020

mai 2020

105,06+41,3=146,36

95+36=131

juuni 2020

juuli 2020

43,19

august 2020

september 2020

116,43

oktoober 2020

116,84+399,62+275,45=791,91 100+100+620=820

kokku 2947,54

2389

Arvestades p 15 märgitut, tuli A. Sil tasuda 2019.a eest kokku 1633,56 eurot (12×136,13) ja

jaanuar kuni oktoober 2020 (901,26+627,52) 1528,78 eurot. A. S tasus 2019.a 968 eurot ja

2020.a 1421 eurot, millest 820 eurot laekus kohtumenetluse ajal. Seega on A. Sil elatise võlg

perioodi

eest

jaanuar

2017

kuni

oktoober

2020

kokku

3632,93

eurot

(209,15+9×127,16+12×125,50+665,56+107,78).

18. A. S on tasunud kohtuotsuse alusel elatist 2389 eurot, st perioodil 01.01.2017 kuni

31.10.2020 keskmiselt 51,93 eurot kuus (2389÷46). Seega ei ole õige kostja väide, nagu täidaks

A. S ülalpidamiskohustust. Kostja väitis küll, et A. S tasus kohtutäiturile terve elatise võla

seoses millega on tema kontodelt nüüdseks arest maha võetud ja isa tasub igakuiselt lapsele

elatist, kuid ühtegi tõendit ei ole selle kohta hoolimata kohtu ettepanekust esitatud. Kohtutäituri

toimiku 13.10.2020 väljatrüki kohaselt ei ole võlga kustutatud ega täitemenetlust lõpetatud (tl

71).

19. A. S ei ole andnud hagejale ülalpidamist regulaarselt ega nõutud ulatuses. Aastatel 2017 ja

2018 ei tasunud ta elatist üldse. Aastatel 2019 ja 2020, sh käesoleva kohtumenetluse ajal, ei ole

ka kohtutäituril õnnestunud elatist kohtuotsusega määratud ulatuses regulaarselt sisse nõuda.

Seejuures on esinenud kuni 4 kuu pikkuseid perioode, kus hageja emale ei ole toimunud ühtegi

laekumist (vt punkt 17). VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Hageja isa ei ole oma kohustust kohaselt täitnud, s.o ei ole ülalpidamist andnud, ei ole seda

andnud piisavalt ja ei ole seda andnud regulaarselt. Ta annab hagejale ülalpidamist sedavõrd

ebaregulaarselt ja ebaühtlastes summades, et hagejaga koos elaval vanemal on hageja

ülalpidamiseks olemasolevate vahenditega arvestamine raskendatud. See ei ole aga kooskõlas

elatise maksmise eesmärgiga, mis on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine.

20. Hageja väitel kuulub A. Sile ettevõte ja ta otsustab ise, kas maksta endale töötasu ja teha

ülekandeid oma isiklikule pangakontole. Ettevõtte 2020.a III kvartali käive oli 11 290 eurot (tl

69 pöördel ja tl 70). Sellest võib järeldada, et A. S varjab oma tegelikku majanduslikku

olukorda. Seisukohta, et A. Sil võib tegelikult olla võimalik ülalpidamist anda, kuid ta hoidub

sellest kõrvale, kinnitab ka asjaolu, et hagi esitamisel kostja vastu on xxx teinud A. Sile töötasu

makseid, mille arvelt on osaliselt osutunud elatise võla katmine võimalikuks. x tegi A. Sile

ainuüksi oktoobris 2020 kaks töötasu makset kokku 800 eurot (tl 65). Kohus ei nõustu aga

kostjaga, nagu järelduks oktoobris 2020 hagejale võla katteks laekunud summast, et vanem

täidab oma perioodilist ülalpidamiskohustust regulaarselt ja kohaselt.

21. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hagejal on olnud pikaajaliselt ülemäära raske

saavutada A. Silt kohase ülalpidamise saamine, kuna ta ei maksa elatist regulaarselt ega

piisavalt ja ilmselt varjab oma sissetulekuid ka kohtutäituri eest. Hagejal on seetõttu PKS § 106

lg 2 alusel õigus nõuda elatise tasumist asenduskohustusena A. Si ülenejalt sugulaselt, s.o

kostjalt.

Kostja kohustuse ulatus

22. Kostja vaidles vastu sellele, et hageja nõuab asenduskohustuse tasumist üksnes kostjalt ja

mitte hageja teiselt vanavanemalt, s.o A. Si isalt. Hageja leidis, et kuna vanavanemad on

solidaarvõlgnikud, on tal õigus esitada nõue ükskõik kumma vanavanema vastu. Hiljem

täpsustas hageja, et teise vanavanema vastu ei saa asenduskohustuse nõuet siiski esitada, sest ta

on surnud.

23. Kohus selgitas hagejale, et kooskõlas PKS § 105 lg-ga 3 peavad ka vanavanemad pidama

lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ja nad vabanevad

ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS

§ 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 18.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11

p 20). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks

jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette

näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrsetes osades. PKS § 105 lg 3 tulenevalt peavad

kohustatud isikud seega eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise

seisundi korral võib ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Ülalpidamiskohustus ei ole seega

solidaarkohustus, mille täitmist võib nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt

neist (VÕS § 65), nagu leiab hageja. Vanavanemad on ülalpidamiskohustuse täitmisel

osavõlgnikud ja kummagi vanavanema vastutuse ulatust mõjutavad temast endast tulenevad

asjaolud. Osavõlgniku vastutust ei mõjuta see, kas ja kuivõrd saab kohustuse täitmist nõuda

teiselt osavõlgnikult.

24. Kostjalt on võimalik seega elatis välja mõista üksnes temale langevas osas (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 22.06.2017 otsus nr 2-16-8690). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamise

andmist ulatuses, mis vastab ½-le sellest, mida A. S on kohtuotsusest nr 2-17-5261 tulenevalt

kohustatud maksma, s.o käesoleval aastal 78,44 eurot (156,88×½).

25. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja vajaduste ulatus on määratud

25.06.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-5261. Hageja nõuab kostjalt ülalpidamise

andmist juba kindlaks määratud ulatuses. Seega ei ole kohtul käesolevas asjas vaja hageja

vajadusi eraldi tuvastada. Kohus hindab, kas kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist

summas 78,44 eurot kuus.

26. Kostja leidis, et tema majanduslik seis ei võimalda anda hagejale ülalpidamist enese tavalist

ülalpidamist kahjustamata. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus ei lähe tingimata

vanavanemale üle täies ulatuses ja kohustatud isik saab ülalpidamiskohustuse ulatuse

vähendamiseks tugineda PKS § 102 tulenevatele asjaoludele. Osas, milles ülalpidamiskohustus

üle ei lähe, jääb kohustuse täitmise eest vastutama lapse vanem üksi.

27. Kooskõlas PKS § 105 lg 3 sätestatuga vabaneb vanavanem oma kohustusest üksnes niivõrd,

kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda lapsele ülalpidamist anda. Kostja ei ole aga

hoolimata kohtu selgitustest esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et

esineb alus elatise vähendamiseks.

28. Eesti Töötukassa 07.05.2019 otsusega on kostjale määratud osaline töövõime ja talle

makstakse igakuist töövõimetoetust (tl 86). Töövõimetoetuse seaduse § 1 kohaselt on

töövõimetoetuse eesmärk sissetuleku tagamine. Tegemist on seega asendussissetulekuga, mis

tuleb kostja majandusliku olukorra hindamisel arvesse võtta.

29. Kostja sissetulek koosnes perioodil jaanuarist septembrini 2020 töövõimetoetusest ja

töötutoetusest kokku keskmiselt 524,91 eurot kuus (243,64 + 243,67 + 227,95 + 243,67 +

254,62 + 263,11 + 254,62 + 263,11 ja 313,25 + 388,43 + 375,90 + 345,76 + 300,6 + 480,96

jagatuna kaheksale kuule). Lisaks maksis Töötukassa kostjale maikuus kahe osamaksena

2584,90 eurot ning Maksu- ja Tolliamet tulumaksutagastuse 181,74 eurot. Kostja kaheksa kuu

keskmine sissetulek oli seega 870,74 eurot kuus. Alates septembris ja oktoobris 2020 on kostja

töötanud xxx ja saanud töötasu 498,70 eurot ja 793,12 eurot, millele lisandub töötutoetus 263,11

eurot ja 254,62 eurot. Kostja kahe kuu keskmine sissetulek on olnud seega 904,78 eurot. Kostja

arvelduskonto jääk väljavõtte esitamise seisuga 21.10.2020 oli 7653,62 eurot (tl 99–102

pöördel).

30. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja xxx alates septembrikuust 2020. Enne seda,

17.06.2019–28.01.2020 oli kostja tööandja xxx, mis on tänaseks pankrotis.

31. Kostja esitatud andmetel kuuluvad talle Tallinnas korteriomandid xxx, xxx ja ¾

kaasomandist korteriomandile xxx (tl 81-83). Kostja on märkinud oma menetlusdokumentides

oma elukoha aadressiks xxx. Seega kuulub kostjale lisaks elukohale veel kaks korteriomandit

või selle osa, mille arvelt, näiteks välja üürimise teel, hagejale ülalpidamist anda.

32. Eeltoodud andmetest tulenevalt on kostja keskmine sissetulek (10 kuu andmete põhjal)

877,55 eurot kuus, talle kuulub lisaks elukohale kaks korteriomandit ja tema vabade vahendite

jääk arvelduskontol on 7653,62 eurot.

33. Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest kohtu ette oma igakuiseid püsikulusid ega

muid vältimatuid kohustusi. Kostja selgitas vaid üldsõnaliselt, et tema hooldusel on ka tema

peaaegu 90 aastane isa (tl 31), kelle eest ta hoolitseb, kuid ei toonud esile, millised kulud tal isa

eest hoolitsemisega kaasnevad ega seda, et tal ei jätku pärast enda ja isa kulude kandmist

piisavalt vahendeid hageja ülalpidamiseks.

34. Kostja arvelduskonto väljavõttest saab järeldada, et kostja igakuised kulud seisnevad kolme

korteriühistu arvete tasumises keskmiselt 278,68 eurot kuus (245,15 + 241,25 + 318,85 +

389,57 + 334,19 + 299,61 + 243,16 + 234,05 + 229,88 + 251,05), elektri arvetes keskmiselt

20,93 eurot kuus (23,43 + 24,72 + 21,54 + 27,10 + 22,69 + 18,22 + 18,16 + 17,84 + 17,62 +

17,97), kuludes toidule ja ravimitele 10 kuu jooksul keskmiselt 120 eurot kuus. Lisaks tasub

kostja spordiklubile xxx 36 eurot kuus. Kostja keskmine igakuine kulu on seega kokku 455,61

eurot kuus. Sellele lisandub ilmselt ka kulu riietele, mis ei ole aga kostja arvelduskonto

väljavõttest tuvastav ja selle suurust ei ole esile toonud ka kostja ise. Kohus leiab, et mõistlik

igakuine kulu riietele, mis tuleb kostja kuluna arvesse võtta, on 30 eurot kuus. Seega arvestab

kohus kostja igakuiste vajaduste suuruseks 485,61 eurot. Kohustusi või püsikulusid, mis

arvelduskontolt ei nähtuks, ei ole kostja esile toonud.

35. Eeltoodust tulenevalt, arvestades kostja igakuist keskmist tulu 877,55 eurot ja kulu

485,61 eurot, on kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist summas, mis käesoleval ajal

vastab 78,44 eurole kuus, kahjustamata seejuures enese tavapärast ülalpidamist. Ilmselt

lisandub kostja sissetulekule veel üüritulu kahelt tema eluasemeks mitte olevalt

korteriomandilt, mis aga arvelduskonto väljavõttest ei nähtu. Kostja hea majanduslik seis

nähtub ka tema küllaltki suures arvelduskonto jäägis, arvestades ka seda, et tema igakuised

kohustused on esitatud tõendite kohaselt küllalt väikesed. Kostjal on võimalik hagejale

ülalpidamist anda ka kontol oleva raha arvelt.

36. Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustest esile toonud, et ta annaks lapsele ülalpidamist

vahetult, s.o et ta kannaks hageja igakuiseid kulusid otse või soetaks talle vajalikke asju. Seda

ei ole kinnitanud ka hageja. Kostja üldiste ja paljasõnaliste väidete alusel ei saa kohus kostja

soovitud asjaolu tuvastada.

37. Õige ei ole kostja väide, nagu välistaks hageja nõudeõiguse kostja vastu see, et A. S

kasvatab ja peab hagejat üleval ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel A. Si juures. Asjaolu, et

hageja viibib suhtluskorra alusel isa juures umbes 28,57% ajast on kohus oma 25.06.2018

otsuses väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvesse võtnud (tl 6 pöördel). Samuti

arvestatakse A. Si kohustusest maha pool riiklikult makstavast peretoetusest. Hageja ei nõua

kostjalt elatist suuremas ulatuses või teistsugustel alustel, kui on välja mõistetud tema isalt.

38. Kostja viide sellele, et hageja seaduslik esindaja saab elatisabi 100 eurot kuus, ei anna alust

jätta hagi rahuldamata. PHS § 47 kohaselt on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine,

kui kohustatud isik ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal ei täida.

Tegemist on riigi toetusega lapsele, kes on jäänud ilma vanema toetuseta, mitte kohustuse

täitmisega kohustatud isiku eest. Osas, milles ülalpidamiskohustuse on täitnud elatisabi

maksmise teel riik, ei vabane vanem seega oma ülalpidamiskohustusest. PHS § 57 kohaselt

läheb elatisnõue riigi poolt välja makstud summa ulatuses riigile üle. Seega ei muuda elatisabi

saamine hageja nõuet ega A. Si või kostja kohustuse ulatust. Kohus pöörab tähelepanu ka

sellele, et kui vanema asemel täidab ülalpidamiskohustust PKS § 106 alusel teine isik, ei ole

laps õigustatud elatisabi saama (PHS § 48 lg 2).

39. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis, mis vastab poolele sellest, milleks on kohustatud hageja isa. Hageja isal on olnud

kohustus maksta alates 01.01.2020 hagejale elatisena 186,88 eurot, kuid mitte vähem kui 64%

poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest tal on õigus maha arvata

50% peretoetusest (vaata käesoleva otsuse p 15). Kostja vastutab sellest pooles ulatuses, s.o

83,44 eurot, kuid mitte vähem kui 32% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, millest tal on õigus maha arvata 25% peretoetusest.

40. Ulatuses, milles kostja vastutab asenduskohustusena hageja ülalpidamiskohustuse täitmise

eest, läheb kostjale üle hageja nõue A. Si vastu. See tähendab, et kostjal on õigus hagejale

elatisena makstud summa A. Silt tagasi nõuda. Kostja makstud elatise ulatuses tuleb lugeda A.

Si ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks (vt ka Riigikohtu 19.10.2011 otsus nr 3-2-1-75-11,

p 19).

41. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel, et kostjal on õigus otsuse täitmiseks

küsida hageja seaduslikult esindajalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejale

makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruse kohta. Samuti määrab kohus kindlaks, et

elatis tuleb maksta iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole

selgitusega „elatis“. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

42. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

43. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt põhjusel, et kostja vastutab hageja ülalpidamise

eest üksnes 50% ulatuses, kuid selles osas on nõue iseenesest põhjendatud, jäävad hageja

menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

44. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

45. Hageja

menetluskulude

nimekirjade

kohaselt

seisnevad

hageja

menetluskulud

õigusabikuludes 12 tunni ja 30 minuti töö eest kokku 224+100+40+40+40=444 eurot

(12.10.2020, 19.10.2020, 30.10.2020, 27.11.2020 ja 04.12.2020 kulunimekirjad). Hagejale

osutati õigusabi tunnihinnata 20-40 eurot (käibemaksuta) ja esindaja on teinud järgmisi

toiminguid: menetlusse võtmise määruse vastuvõtmine, tutvumine, nõusoleku edastamine

kirjalikuks menetluseks; hageja vanaema ja hageja isa kõnedele vastamine ja hagi esitamise

põhjuste selgitamine; kostja vastuse ja lisadega tutvumine, hageja emale info ja kohtule

kinnituse saatmine; kostja vastusele vastuse koostamine; konsultatsioon vastuse koostamiseks;

kohtu nõudega tutvumine; vastuse koostamine ja edastamine; kostja vastusega tutvumine ja

hagejalt sisendi küsimine; kostja vastusele seisukoha koostamine ja edastamine; kohtunõudega

tutvumine, sisendi küsimine hagejalt ja vastuse koostamine; 27.11.2020 menetlusdokumendi

koostamine ja 04.12.2020 menetlusdokumendi koostamine.

46. Hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel arvestab kohus ka sellega, milliseid kulutusi sai isik mõistlikult ette näha. Isik

saab mõistlikult ette näha selliseid menetluskulusid, mis seonduvad otseselt tsiviilasja

menetlusega ja mille tekkimine on ka asja materjali alusel kontrollitav. Seetõttu ei ole

põhjendatud hageja esindaja ajakulu hageja vanaema ja hageja isaga telefoni teel vestlemisele

(20 minutit, 6 eurot). Samuti ei ole tervikuna põhjendatud ajakulu 1 tund (40 eurot) hageja

04.12.2020 menetlusdokumendi koostamisele. Dokument puudutab kostja menetluskuludele

vastuväite esitamist ja kordab osaliselt lühidalt vaidluse all olevaid asjaolusid. Käesoleva asja

asjaoludega kursis oleval esindajal ei saanud kuluda dokumendi koostamisele enam kui

20 minutit (13,33 eurot).

47. Muus osas on esindajal kulunud aeg (kokku 11 tundi ja 30 minutit) põhjendatud ja tehtud

toimingud hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud. Kohus võtab seejuures arvesse ka

menetluse ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu, samuti kostja dokumentide, millele hagejal

tuli vastata, sisu ja mahtu.

48. Kostja väide, et hageja sai käesolevas menetluses riigi toetusel 2 tundi tasuta õigusabi, ei

anna alust välja mõistetavate menetluskulude vähendamiseks. Hageja selgituste kohaselt

kasutas hageja tasuta õigusabiaega hagiavalduse koostamiseks ja selle kohta ei ole hagejale

arvet esitatud. Nimetatu on kooskõlas ka hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga. Seega ei

taotlegi hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist osas, mis on talle juba riigi poolt hüvitatud.

49. Hageja esindaja tunnitasu hind vastavalt menetlustoimingule 20 või 40 eurot, on arvestades

esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud.

50. Eeltoodust tulenevalt oli hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu menetluses

411,33 eurot (224-6+100+40+40+13,33), millest kostjal tuleb vastavalt menetluskulude

jaotusele hüvitada 50%, s.o 205,67 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik