3-20-742/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-20-742

Määruse kuupäev

14.12.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sergei Pragi kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Pragi

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Pragi kaebus.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla

direktori 19.03.2020. a käskkiri nr 1-1/46 ja 13.04.2020. a

käskkiri nr 1-1/52.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga

ning riigis välja kuulutatud eriolukorraga 17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45 „Viru Vangla

osakondade lukustamine ning päevakava järgsete tegevuste peatamine“, millega käskis alates

16.03.2020 muu hulgas lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh osakonna sisesed saatmised,

mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse

osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule (käskkirja p 2). Viru Vangla direktori

19.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/46 (p 1.2), 30.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/49 (p 1) ja

13.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/52 (p 1) pikendati korraldust saatmiste mittetoimumise kohta.

2. Sergei Pragi esitas 19.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et on

seoses vanglas eriolukorra kehtestamisega viibinud lukustatud kambris juba kuu aega ning ta

ei mõista, miks ta ei saa värskes õhus jalutada kas või 30 minutit päevas. Kaebaja leiab, et tema

õigusi on rikutud, ning ta palub mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise ja lubada

tal jalutada värskes õhus vähemalt 30 minutit.

Kaebusele on lisatud õiguskantsleri 06.04.2020. a seisukoht nr 7-7/200489/2001899 (soovitus

justiitsministrile ja vanglate direktoritele seoses vanglates COVID-19 haigust põhjustava

SARS-CoV-2 viiruse leviku takistamiseks võetud meetmetega) ning Õiguskantsleri Kantselei

13.04.2020. a vastus nr 7-7/200489/2002032 kaebaja 02.04.2020. a pöördumisele.

3. Tallinna Halduskohus andis 24.04.2020. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele

üle Tartu Halduskohtule.

3-20-742

4. Viru Vangla direktor lõpetas 27.04.2020. a käskkirja nr 1-1/55 punktiga 2 saatmise

piirangud jalutuskäikudele alates 29.04.2020.

5. Haldusasi saabus Tartu Halduskohtule 20.05.2020. Samal päeval saabus Tartu

Halduskohtule S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märkis järgmist.

Kaebajal on krooniline haigus ning ta kuulub riskirühma, kuid sellele vaatamata paigutati ta

ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellel on koroonaviiruse kahtlus. Samuti on kaebajal konflikt

valvuriga Andrei Luberg (kaebuses märgitud „Lumberg“), kes provotseerib ja alandab teda.

Näiteks ei toonud valvur talle advokaadile helistamiseks telefoni ning on teda sõimanud.

Kaebaja palub kohtult seoses sellega abi, mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis

1500 eurot ja „teha selle valvuriga midagi“.

6. Kohus palus 20.05.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud

vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses värskes õhus jalutamise

mittevõimaldamisega ja valvuri tegevusega. Samuti palus kohus teatada, kas kaebaja on

esitanud vanglale taotluse lubada jalutada värskes õhus.

7. Viru Vangla teatas 27.05.2020. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud

vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses värskes õhus jalutamisega ega taotlust lubada värskes

õhus jalutada. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust

seoses kambrisse paigutamisega või helistamise mittevõimaldamisega. Kaebaja on 13.04.2020

esitanud üksnes märgukirja, milles viitab sellele, et talle ei ole võimaldatud juuksuriteenust, ja

sellele, et ta ei sobi oma kambrikaaslasega kokku, kuna viimane norskab.

8. Tartu Halduskohtule saabus 25.08.2020 S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märgib, et tal

läks meelest kirjutada, et korrapidaja ei andnud neile võimalust helistada telefoniga kohtusse ja

advokaadile. Samuti selgitab ta, et valvurid püüdsid teda laimata ja ta oleks sellepärast saanud

peaaegu trahvi 100 eurot. Lisaks laimab ja alandab teda juba ammu valvur Aleksei Kudrjavtsev

(kaebuses märgitud „Kudrjutsev“). Kaebaja palub lisada see taotlus ja need asjad haldusasja

nr 3-20-742 juurde.

9. Tartu Halduskohtule saabus 05.11.2020 S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märgib

järgmist. Kaebaja ei saanud 28.10 helistada, kuna valvur ei saanud oma tööülesannetega

hakkama ja valetas, et kõned keelati ära. Siis palus kaebaja, et ta saaks välja minna, kuid teda

ei lastud. Kaebaja palus käskkirja, mille alusel teda jalutuskäigule ei lasta, kuid valvur ütles, et

ta tutvustab seda suuliselt. Seoses sellega, et kaebaja ei helistanud 28.10 koju, oli tal kodus

probleem ja pere oli haige. See oleks peaaegu toonud kaasa lahutuse ja kaebaja oleks oma pere

kaotanud. Vanglas ei korjatud isegi kirju kaks päeva. Seoses sellega, et vangla valvurid on

sellised, kaebaja oleks peaaegu kaotanud oma pere, kaks päeva ei võetud vastu kirju ning

kaebaja ei saanud jalutada, palub kaebaja mõista Viru Vanglalt välja moraalse kahju hüvitise

800 eurot.

10. Kohus palus 02.12.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud

vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses sellega, et teda on valvur

A. Kudrjavtsevi poolt alandatud, talle ei võimaldatud 28.10.2020 perele helistamist ega

jalutuskäiku ning kahe päeva jooksul ei võetud temalt vastu kirju. Samuti palus kohus vanglal

teatada, kas kaebaja on esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla

direktori 17.03.2020. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 2, 19.03.2020. a käskkirja nr 1-1/46

punkti 1.2, 30.03.2020. a käskkirja nr 1-1/49 punkti 1 või 13.04.2020. a käskkirja nr 1-1/52

punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Kohus palus vanglal kohut teavitada ka sellest, kui pärast

27.05.2020 Viru Vangla poolt kohtunõudele vastamist on kaebaja esitanud vanglale

mittevaralise kahju hüvitamise taotluseid seonduvalt jalutuskäikude võimaldamata jätmisega

või valvur A. Lubergi tegevusega.

11. Viru Vangla teavitas 09.12.2020 vastuses kohtunõudele kohut, et kaebaja ei ole kuni

vastuse koostamiseni esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seonduvalt

3-20-742

jalutuskäikude võimaldamata jätmisega, valvur A. Lubergi tegevusega, kambrisse

paigutamisega või helistamise mittevõimaldamisega. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale

mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses sellega, et teda on valvur A. Kudrjavtsevi poolt

alandatud, talle ei võimaldatud 28.10.2020 jalutuskäiku ning kahe päeva jooksul ei võetud

temalt vastu kirju. Kaebaja ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru

Vangla direktori 17.03.2020. a käskkirja nr 1 1/45 punkti 2, 19.03.2020. a käskkirja nr 1 1/46

punkti 1.2, 30.03.2020. a käskkirja nr 1 1/49 punkti 1 või 13.04.2020. a käskkirja nr 1 1/52

punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Vangla selgitas, et kaebaja esitas 29.10.2020 Viru Vanglale

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seonduvalt sellega, et talle ei võimaldatud telefonikõne

teostamist 28.10.2020. Taotlus registreeriti 29.10.2020 nr-ga 6-16/169-1. 20.11.2020 on

kaebaja omakäeliselt pöördumisele kirjutanud, et ei soovi sellele kirjalikku vastust, mida

kinnitas oma allkirjaga.

KOHTU SEISUKOHT

12. HKMS § 120 lg 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus

asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja

lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

13. Kohus selgitab, et mõistab 25.08.2020 kohtule saabunud kaebuse täiendust selliselt, et

kaebaja on soovinud lisada selles pöördumises toodud asjaolud eelnevalt kohtule esitatud kahju

hüvitamise nõude esemesse. Kaebaja mõnda muud tahet ei ole kohtu arvates võimalik sellest

täiendusest järeldada. Eeltoodut arvestades tuleb kaebust ja selle täiendusi tõlgendada selliselt,

et kaebaja on nendes soovinud järgmist:

1) kaebajale

kuni

kaebuse

esitamiseni,

s.o

kuni

19.04.2020

jalutuskäikude

mittevõimaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist;

2) kaebajale jalutuskäikude võimaldamist vähemalt 30 minutit päevas ehk jalutuskäikudele

saamise piirangute lõpetamist;

3) kaebaja paigutamisega koroonaviiruse kahtlusega kinnipeetavaga ühte kambrisse ning

valvur A. Lubergi poolt tema provotseerimise ja alandamisega põhjustatud mittevaralise kahju

hüvitamist 1500 euro ulatuses;

4) vangla kohustamist valvur A. Lubergi suhtes selliste meetmete võtmist, et ta ei alandaks

enam kaebajat;

5) kaebajale helistamise mittevõimaldamisega ja valvur A. Kudrjavtsevi poolt kaebaja

alandamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist; ning

6) kaebajale 28.10.2020 perele helistamise ja jalutuskäikude võimaldamata jätmisega ning

kahe päeva jooksul kirjade vastu võtmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist

800 euro ulatuses.

14. Kohus hindab järgnevalt kaebuse lubatavust jalutuskäikudele lubamiseks kohustamise

nõudes (I), kahju hüvitamise nõuetes (II) ning viimasena kohustamisnõudes seoses valvur

A. Lubergi tegevusega (III).

I

15. Kaebaja on soovinud jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamist. Kaebuse esitamise

ajal, s.o 19.04.2020, kehtis Viru Vangla direktori 13.04.2020. a käskkiri nr 1-1/52, mille

punktiga 2 otsustas vangla direktor jätkata 19.03.2020. a käskkirja nr 1-1/46 punktides 1–3

kehtestatud

julgeolekuabinõude

täitmist

ja

meetmete

rakendamist

kuni

vajaduse

äralangemiseni, sh kõigi kinnipeetavate saatmiste lõpetamine, sh saatmine jalutuskäigule.

Kohus võtab nimetatud käskkirjad käesoleva haldusasja materjalide juurde. Piirangute

lõpetamise eesmärgi saavutamiseks tulnuks kaebajal vaidlustada piiranguid kehtestavat

3-20-742

käskkirja, mistõttu tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on muu hulgas kohtult

taotlenud Viru Vangla direktori 13.04.2020. a käskkirja nr 1-1/52 punkti 2 tühistamist

jalutuskäikudele tehtud piirangute osas.

16. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 võib kinnipeetav esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb

nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse

menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

17. Praegusel juhul nähtub kaebusele lisatud Õiguskantsleri Kantselei 13.04.2020. a vastusest,

et kaebajale on tema õiguste rikkumise kaitseks vaidemenetluse ja halduskohtumenetluse

kasutamist ka soovitatud. Viru Vangla on vastustes kohtunõuetele aga kinnitanud, et kaebaja ei

ole pöördunud vangla poole jalutuskäikude saamiseks kohustamise taotlustega või esitanud

piiranguid kohaldavate käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks vaideid. Seetõttu ei olnud kaebaja

enne kohtule kaebuse esitamist läbinud VangS § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslikku

kohtueelset menetlust ning kaebus jalutuskäikude piirangute lõpetamiseks ei olnud lubatav.

Seega tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel selle esitajale tagastada.

18. Kohtu hinnangul ei ole võimalik suunata kaebajat selles osas mõne muu tema õiguste

kaitseks kohase nõude esitamisele. Kaebuse esitamise ajal kehtinud Viru Vangla direktori

käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks praegusel juhul asjakohane ega lubatav

tulenevalt HKMS § 45 lõikes 2 sisalduvast kaebeõiguse piirangust. Kaebajal on sarnaste

piirangute uuesti rakendamisel võimalik esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaie

piiranguid kohaldava käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 72 lg 1 p 1 ja § 73 lg 1, VangS § 11 lg 41) ning vaidemenetluse läbimise järel kaebus

käskkirja tühistamiseks halduskohtule (VangS § 11 lg 5). Vaidemenetluse ajal on kaebajal

vajadusel võimalik taotleda tema suhtes piiranguid kehtestava käskkirja täitmise peatamist kas

haldusorganilt (HMS § 81) või esialgse õiguskaitse korras halduskohtult (HKMS § 249 lg 2).

II

19. VangS § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus

pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

20. Viru Vangla on kohtule teatanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise

taotlusi seoses järgmiste asjaoludega: kuni kaebuse esitamiseni jalutuskäikude võimaldamata

jätmine, valvur A. Lubergi tegevus, koroonaviiruse kahtlusega kinnipeetavaga ühte kambrisse

paigutamine, helistamise mittevõimaldamine, alandamine valvur A. Kudrjavtsevi poolt ja

kirjade vastu võtmata jätmine. Ka kaebaja ise ei ole viidanud sellele, et ta oleks neil asjaoludel

esmalt kahjunõudega vangla poole pöördunud.

21. Vangla on kohtule edastanud kaebaja 29.10.2020. a pöördumise Viru Vangla direktorile,

milles ta palus hüvitada talle põhjustatud mittevaraline kahju seoses sellega, et talle ei

võimaldatud 28.10.2020 telefonikõne teostamist ja ta ei saanud minna jalutama. Taotlus

registreeriti 29.10.2020 nr-ga 6-16/169-1. Samalt taotluselt nähtub, et 20.11.2020 on kaebaja

sellele omakäeliselt kirjutanud, et ei soovi sellele kirjalikku vastust, ning kinnitanud seda oma

allkirjaga (digitoimiku leht 45). Vangla on sellest märkest lähtunud ega ole taotlusele vastanud.

Kohus leiab, et kaebaja on selle märkega loobunud tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise

soovist. Vastavalt VangS § 11 lõikele 8 peab kohtueelse menetluse läbituks lugemiseks olema

3-20-742

olemas vangla otsus taotluse tagastamise või rahuldamata jätmise kohta. Olukorras, kus kaebaja

on loobunud taotlusele kirjaliku vastuse saamise soovist, ei saa vanglale ette heita taotluse

tähtaegselt läbi vaatamata jätmist (VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kolmas alternatiiv). Seega ei

ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ka 28.10.2020 helistamise ja

jalutuskäigu võimaldamisega seotud kahju hüvitamise nõuetes.

22. Eeltoodust

tulenevalt

tagastab

kohus

kaebuse

kahju

hüvitamise

nõuetes

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lg 8).

23. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus

vanglale ning kui vangla tema taotluse õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse.

III

24. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse

kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi

ehk isikule seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest

tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2012. a määrus nr 3-3-1-53-12, p 13;

erikogu 20.12.2001. a määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

25. Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset avalikku õigust nõuda vangla valvuri välja

vahetamist või tema suhtes näiteks mõne distsiplinaarmeetme kohaldamist. Vanglaametniku

suhtes

distsiplinaarvõimu

kasutamise

õigus,

sh

õigus

määrata

vanglaametnikule

distsiplinaarkaristusi, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse

nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse

§ 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu

ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja

(märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

§ 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Tal puudub aga subjektiivne õigus nõuda valvurite suhtes distsiplinaar- või

muude meetmete tarvitusele võtmist.

26. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ka osas, milles

kaebaja palub kohtul sekkuda ja sisuliselt kohustada vanglat võtma meetmeid valvuri

A. Lubergi suhtes, et ta kaebajat enam ei alandaks.

(allkirjastatud digitaalselt)