2-19-20818/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20818

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6180,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: C K (e-post xxx)

Kostja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Indrek Kukk (e-post

indrek@heringson.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

16. novembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M L vastu põhinõude summas 932,85 eurot

ja viivise nõude summas 227,36 eurot osas läbi vaatamata.

2. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta M L menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

2. Rahuldada M L avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3. Määrata kindlaks M L menetluskulude rahaline suurus summas 1083,60 eurot (sh

käibemaks).

4. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital M L kasuks menetluskulud 1083,60 eurot

(sh käibemaks).

5. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital M L kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 07.09.2016 kostja vastu nõude kompromissileping /

võlatunnistus / vahekohtu kokkulepe nr xxx, mille alusel võlgnes kostja hagejale 3532,12

eurot ja viivised 908,88 eurot. Kuna kostja nimetatud summat kogu ulatuses tasuda ei

suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistus / vahekohtu kokkulepe, millega

hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 548,12 ning võimaldas kostjal tasuda

kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 3892,88 eurot (3532,12 + 360,76). Lepingule

alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid

lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning lepingu

sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud

kompromissisumma. Lepingu p. 6.1 kohaselt oli lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja kostja

tasus hagejale 80 eurot, millest 20 eurot on arvestatud lepingu tasu katteks ja 60 eurot põhiosa

katteks. Seega võlgneb kostja haegejale põhiosa summas 3472,12 eurot (3532,12 - 60).

Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid

tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui ta hilineb vähemalt

kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi

tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks

muutunuks 15.12.2017 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja palub kostjalt välja

mõista kompromissisumma põhivõlgnevuse 3472,12 eurot, kompromissisumma viivised

360,76 eurot, perioodil 16.12.2017-30.12.2019 arvestatud viivised summas 1552,04 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise

alates 31.12.2019.

Kostja seisukoht

Kostja esitas 27.02.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei tunnista hagis

esitatud nõuet, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja toob

esile, et sõlmis xxx-iga laenulepingu 28.08.2015. Hageja esitas hagi, mis tugineb 17.08.2017

sõlmitud kompromisslepingul/võlatunnistusel. Kostja hinnangul on tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega, mis põhineb varasemal kohustusel. Kostja sai 30.08.2016 e-kirjaga hagejalt

teate, et hageja on nõude omandanud, kuid nõudega ja selle loovutamisega seonduvalt

kostjale ühtegi dokumendi ei edastatud. 08.09.2016 allkirjastas kostja maksegraafiku

väidetava võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjale jäi täielikult mõistetamatuks nõude

kujunemine, kuivõrd 30.08.2016 seisuga oli võlgnetav summa 2734,42 eurot, aga 08.09.2016

seisuga juba 4440,73 eurot. Kostja toob esile, et kostja on tasunud kokku 855 eurot, mida

hagiavalduses ei nähtu ning kostjale jääb hagiavalduses toodud nõude kujunemine täielikult

mõistetamatuks.

Kostja toob esile, et deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku

loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist.

Kostja ei ole loobunud õigusest vastuväiteid esitada. Kostja selgitab, et esmases deklaratiivses

võlatunnistuses märgitud summa on ilmselgelt väär, mistõttu ei ole hageja ilmselgelt järginud

võlatunnistust võttes hea usu põhimõtet. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi tõendit, et ta

oleks nõude omandanud. xxx ei ole kostjat teavitanud, et nõue kostja vastu oleks loovutatud.

Seega saab asuda ühesele seisukohale, et hageja ei ole kunagi algset nõuet omandanud.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja ei ole algse nõude omanik, ning kostjal puudub

nimetatud negatiivse asjaolu, võla puudumise, tõendamise võimalus, peaks käesoleval juhul

hageja asuma tõendama, et ta on algse nõude omanik, samuti nõude kujunemist. Seega on

kostjalt deklaratiivsete võlatunnistuse nõudmine hageja poolt olnud hea usu põhimõttega

vastuolus ning sõlmitud võlatunnistused on tühised TsÜS § 86 lg 1 mõttes. Kostja esitas

tehingu tühistamise avalduse TsÜS § 90 lg 1 mõttes, kuna kostja allkirjastas võlatunnistuse

pettuse tõttu.

Täiendavalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole kostjale meeldetuletuskirju saatnud, mistõttu

puudub tal õigus ka vastavale hüvitisele. Samuti ei ole arusaadav hageja nõude ja

viivisesumma kujunemine.

Kostja on seisukohal, et juhul kui hageja on omandanud mõne 28.08.2015 kostja ja xxx-i

vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude, oleks vastav nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1

alusel. Kostja palub kohaldada nõude aegumist.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja leiab, et kuna xxx on hagejale väljastanud tõendi nõude loovutamise kohta ning see on

käesolevaga avaldatud ka kostjale, siis on loovutus toimunud. VÕS §168 ja §170 nõuded on

võlausaldaja poolt täidetud ning kostja sai igal juhul teada nõude loovutamisest tema enda

poolt esitatud tõendiga ning lisaks on kostja teostanud hagejale tasumisi. Seega sai kostja

nõude loovutamisest teada hiljemalt 31.08.2016, kui vastas hageja poolt esitatud nõude

loovutamise teatisele ning lisaks eeltoodule hagimenetluse alustamisel ja hagiavalduse

kohtusse esitamisest.

Hageja märgib, et kui kostja soovib esitada hageja vastu nõudeid, tuleb kostjal esitada

vastuhagi. Kostjal tuleb ka sisuliselt põhjendada ja tõendada, et esineb alus pettuse mõjul

tehtud tehingu tühistamiseks vastavalt TsÜS §-s 94 sätestatule. Kostja väited selle kohta, et

kostja allkirjastas võlatunnistuse pettuse tõttu ning on hageja poolt olnud hea usu põhimõttega

vastuolus, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on väitnud tehingu äärmist ebasoodsust

kostja jaoks, kuna nõude kujunemine on täiesti mõistetamatu. Hageja seevastu väidab ning

viitab sellele, et 17.08.2017 on poolte vahel sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud. TsÜS 158 lg 1 kohaselt aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on oma vastuses

selgitanud tasumisi hagejale ajavahemikus 08.09.2016 - 29.08.2017, seega ei saa olla hageja

nõue aegunud TsÜS § 147 lg 1 mõistes. Samuti ei ole kostja välja toonud kuupäevasid, millal

nimetatud aegumise kulgemine algas ning millal lõppes. Seega tuleb jätta kostja vastuväide

aegumise osas tähelepanuta.

16.09.2020 täpsustas hageja oma nõuet vastavalt 02.09.2020 toimunud kohtuistungil kohtu

poolt tehtud ettepanekule. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude võla tasumise

kokkuleppest lähtuvalt põhisumma 3472,12 euro, viiviste 1912,80 euro ja sissenõudmiskulude

35 euro nõudes. Hageja toob esile, et väikelaenulepingust xxx tuleneva nõude põhisumma

moodustab 2482,67 eurot ja intress 192,39 eurot ning väikelaenulepingust nr. xxx tuleneva

nõue põhisumma moodustab 56,60 eurot ja intress 2,76 eurot. Eelnevast tulenevalt

korrigeerib hageja võla tasumise kokkuleppest tulenevat nõuet, loobudes osaliselt

hagiavalduses esitatud nõuetest. Seega moodustab hageja nõude põhisumma kokku 2539,27

eurot (2482,67 + 56,60) € ja intress kokku 195,15 eurot (192,39 + 2,76). Hageja viivisenõue

moodustab 1490,29 eurot. Seega on hagejal kostja suhtes võla tasumise kokkuleppest tuleneva

võlgnevuse nõue summas 1684,27 eurot, intressi nõue summas 195,15 eurot ning võla

tasumise kokkuleppest tulenevalt viiviste nõue summas 1490,29 eurot, mida on arvestatud

alates 26.08.2016 esialgsete laenulepingute põhisummadelt, kuni seisukoha esitamiseni

16.09.2020.

14.10.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et poolte vahel sõlmitud võla tasumise

kokkuleppest tulenevalt võtab tagasi osaliselt põhiosa nõude summas 932,85 eurot (3472,12 -

2539,27) ja võtab tagasi osaliselt kõrvalnõuded summas 227,36 eurot (1912,80 - 1490,29 -

195,15) (TsMS § 424 lg 1). Seega on hageja ja kostja vahel 17.08.2017 sõlmitud võla

tasumise kokkuleppest nr xxx tuleneva võlgnevuse nõue summas 1684,27 eurot, intressi nõue

summas 195,15 eurot ja viivise nõue summas 1490,29 eurot, mida on arvestatud alates

26.08.2016

esialgsete

laenulepingute

põhisummadelt,

kuni

16.09.2020

k.a.

menetlusdokumendi esitamiseni ning sissenõudmiskulude nõue 35 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis xxx-ga laenulepingu nr 28.08.2015.

Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 07.09.2016 kostja vastu nõude kompromissilepingust /

võlatunnistusest / vahekohtu kokkulepppest nr xxx tulenevad nõuded, mille alusel võlgnes

kostja hagejale 3532,12 eurot ja viivised 908,88 eurot. Pooled sõlmisid 17.08.2017

kompromissilepingu / võlatunnistuse / vahekohtu kokkuleppe xxx, millega tekkis kostjal

kohustus tasuda osamaksetega kompromisssumma 3892,88 eurot. Hageja esitas hagi,

tuginedes hageja ja kostja vahel 17.08.2017 sõlmitud kompromissilepingule/võlatunnistusele.

Menetluse käigus võttis hageja tagasi osaliselt põhinõude summas 932,85 eurot ja viivise

nõude summas 227,36 eurot. Hageja tõi esile, et väikelaenulepingust xxx tuleneva nõude

põhisumma moodustab 2482,67 eurot ja intress 192,39 eurot ning väikelaenulepingust nr. xxx

tuleneva nõue põhisumma moodustab 56,60 eurot ja intress 2,76 eurot. Hageja jäi ülejäänud

nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1684,27 eurot, intressi summas 195,15

eurot ja viivise summas 1490,29 eurot ning võla sissenõudmskulu 35 eurot.

TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

Eelneva alusel tuleb hagi jätta põhinõude summas 932,85 eurot ja viivise nõude summas

227,36 eurot ulatuses läbi vaatamata.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on täitmata kohustus hageja ees, kas vaidlusalune nõue

kuulub hagejale ja kas viidatud 17.08.2017 lepingu näol on tegemist deklaratiivse või

konstitutiivse võlatunnistusega.

TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1

järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

VÕS § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et

leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse

täitmist vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Riigikohus on 17.03.2009 lahendi nr 3-2-1-15-09 punktis 12 esile toonud, et võlatunnistusele

hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu

ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega.

Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ja eesmärki, samuti lepingueelsete

läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine

eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua

iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tuleb kontrollida

vastutuse aluste olemasolu.

Kohtu hinnangul on viidatud lepingu nr 24215871 p 2.2 alusel ja kogu lepingu sisust

tulenevalt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega on võlgnik tunnistanud

olemasolevat võlga. Seega ei nõustu kohus hageja väitega, nagu oleks tegemist konstitutiivse

võlatunnistusega.

Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p-s 23 on Riigikohus

selgitanud,

et

deklaratiivse

võlatunnistuse

menetlusõiguslikuks

tagajärjeks

on

tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla

sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest

vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga.

Kui võlgnik on tõendanud nõude puudumisele viitavad asjaolud, on tõendamiskoormise

ümberpööramise eelduseks, et tõendamist vajav asjaolu on hageja kontrolli all, kostjal ei ole

objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub tõendamisele kaasa aitamast

(Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13; 10. detsembri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 26).

Kohus leiab, et käesoleva juhul peab nõude olemasolu tõendama hageja. Kostja tõi esile, et

hageja ei ole tõendanud nõude kuulumist hagejale. Kostja sõlmis väikelaenulepingud xxx-ga.

Lisaks märkis kostja, et võlgnetavad summad ei saa olla õiged, kuna 30.08.2016 seisuga oli

võlgnetav summa 2734,42 eurot, aga 08.09.2016 seisuga juba 4440,73 eurot. Kostja on

tasunud kokku 855 eurot, mida hagiavaldusest ei nähtu ning kostjale jääb hagiavalduses

toodud nõude kujunemine täielikult mõistetamatuks. Lisaks märgib kohus, et kostja tõi esile,

et esialgne võlausaldaja xxx ei ole kostjaga sõlmitud laenulepinguid üles öelnud, millest

tulenevalt ei saa maksegraafiku järgi mitte sissnõutavaks muutunud nõuet loovutada. Hageja

arvas kohtuistungil, et xxx on kostjaga sõlmitud laenulepingud üles öelnud. Hageja ei ole

esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et xxx oleks kostjaga sõlmitud

väikelaenulepingud VÕS § 399 lg 1 alusel ennetähtaegselt üles öeldud, millest tulenevalt

oleks laenuandjal õigus nõuda kogu laenu kohest tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega ei ole

hageja tõendanud, millises summas nõue on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et ka hagejal endal oli ebaselgus selles, millises osas kohustus kostjal

täitmata on.

Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ja millises summas

vaidlusalune nõue xxxi poolt hagejale oleks loovutatud. Hageja esitas küll teatise ja kinnituse

nõude loovutamise kohta, kuid nõude loovutamise lepingut, millest nähtuks üheselt kõik

nõude lahendamiseks vajalikud andmed nõude loovutamise kohta, hageja kohtule esitanud ei

ole. Kostja nõudis nõude loovutamise lepingu esitamist. Kohus rahuldas kostja taotluse.

Hageja põhjenduste kohaselt ei saanud ta antud lepingut esitada, kuna sealt oleksid nähtunud

ka teiste võlgnike andmed. Kohus leiab, et hageja põhjendus ei ole asjakohane. Hagejal oleks

olnud võimalik esitada ka väljavõte lepingust, millest oleks nähtunud üksnes andmed kostja

võlgnevuse loovutamise kohta hagejale. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus on

tõendada kostja vastu esitatud nõude olemasolu. Hageja seda teinud ei ole.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule nõude

loovutamise lepingut ega tõendanud sellest tulenevalt nõude olemasolu, tuleb hagi jätta

rahuldamata.

Eelneva alusel ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut poolte teistele väidetele ja

vastuväidetele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud

vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja

mahule (kokku 6 tund). Vastavalt 16.11.2020 toimunud kohtuistungi protokollile lisandub

eeltoodule 16.11.2020 toimunud istungil osalemise aeg 27 minutit. Kohtu hinnangul ei sisalda

menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Kostja esindamiseks

tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr (168

eurot tunnis, käibemaksuga) ei ületa kohtupraktika kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatud ja vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suurus 1083,60 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 1083,60 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 177 lg 4 ning kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik