2-19-916/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. detsembril 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-916

Kohtuasi

M N hagi EuroHotel OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tuvastamiseks,

töötasu,

puhkusehüvitise,

lepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

ning EuroHotel OÜ vastuhagi M N vastu 209,79 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 2663,51 eurot, vastuhagi hind 209,79 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M N (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Aleksandr Nauts

Kostja: EuroHotel OÜ (registrikood 10184643, asukoht

Kroodi tn 6, 74114 Maardu,) lepinguline esindaja Juri

Kononov

Kohtuistungi toimumise aeg

02. november 2020

Resolutsioon

1. M N hagi EuroHotel OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötasu,

puhkusehüvitise, lepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada

osaliselt.

2. Tuvastada, et 01.02.2018 poolte vahel sõlmitud tööleping nr XXX lõppes M N 19.12.2018

avaldusega töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks alates 20.12.2018 TLS § 91 lg 1, lg 2 p 2

alusel tööandja poolse rikkumise tõttu.

3. Välja mõista EuroHotel OÜ-lt M N kasuks hüvitis 750 eurot (netosumma) ja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 20.12.2018 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata M N hagi EuroHotel OÜ vastu septembrikuu 2018.a töötasu 139,38 eurot

(netosumma), puhkusetasu ajavahemiku 19.11.2018 kuni 03.12.2018 eest 13,18 eurot

(netosumma), lõpparve (töötasu detsembris ja puhkusehüvitis) 47,90 eurot (netosumma) ja

viivise väljamõistmiseks.

5. EuroHotel OÜ vastuhagi M N vastu 209,79 euro väljamõistmiseks rahuldada ja välja mõista

M Nlt EuroHotel OÜ kasuks 209,79 eurot (netosumma).

6. Tasaarvestada vastastikused nõuded ja tasaarvestuse tulemusena välja mõista EuroHotel OÜ-

lt M N kasuks hüvitis 540,21 eurot (viissada nelikümmend eurot ja 21 senti) (netosumma) ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 20.12.2018 kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Põhihagi menetluskulud jätta poolte endi kanda ja vastuhagi menetluskulud jätta M N kanda.

Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. M N (edaspidi ka hageja või töötaja) palus kohtule esitatud hagis EuroHotel OÜ (edaspidi ka

kostja või tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel 01.02.2018 sõlmitud

töölepingu nr XXX ülesütlemine töötaja poolt erakorraliselt alates 20.12.2018 TLS § 91 lg 1,

lg 2 p 2 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu, välja mõista EuroHotel OÜ-lt M N kasuks

hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2250 eurot (netos), septembri 2018.a töötasu

139,38 eurot (netos), puhkusetasu ajavahemiku 19.11.2018 kuni 03.12.2018 eest 13,18 eurot

(netos), lõpparve (töötasu detsembris ja puhkusehüvitis) 47,90 eurot (netos), viivis seisuga

18.01.2019 17,01 eurot ning viivis 8% aastas tasumisele kuuluvast summast kuni kohase

täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Poolte vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX (edaspidi tööleping) kohaselt

makstakse töötajale töötasu üks kord kuus hiljemalt 15.-ndaks kuupäevaks või seaduse

kohaselt sellele eelneval tööpäeval, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale.

Tööandja maksis hagejale 11 kuu jooksul töötasu õigeaegselt vaid viiel korral, kusjuures

veebruari tasu maksti osaliselt hilinemisega ja septembri tasu on osaliselt välja maksmata,

mis viitab süstemaatilisele rikkumisele. Samuti hilines tööandja töötajale kütusekulude - 5

eurot töövahetuse eest, ja puhkusetasu väljamaksete tegemisega.

3. Arvestades tööandja poolset töölepingu tingimuste süstemaatilist rikkumist esitas hageja

kostjale 19.12.2018 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1, lg 2 p 2

alusel alates 20.12.2018 ning palus õigeaegselt tasuda lõpparve (töötasu, puhkuse

kompensatsiooni, kütusekompensatsiooni) ning hüvitise kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses vastavalt TLS § 100 lg-le 4. 20.12.2018 sai hageja teate, et kostja kustutas tema

õigused siseneda tööandja tööprogrammidesse ning samal päeval edastas kostja esindaja e-

maili teel hageja avalduse raamatupidajale. Lisaks kinnitas kostja 21.12.2018 kell 17:04

kirjalikult ülesütlemisavalduse kättesaamist. 22.12.2018 laekus hageja pangaarvele kütuse

hüvitus novembri kuu eest, samuti töötasu 2018.a, lõpparve ja hüvitis detsembri kuu eest

889,60 eurot. Tööandja viivitas ka lõpparve tasumisega.

4. Hageja töötas tööandja juures 10 kuud ja 19 päeva olles puhkusel 14 päeva, seega on tal

väljateenitud puhkusest (24,7 päeva) jäänud saamata puhkuse hüvitis 10,7 päeva, kokku 250

eurot (päevatasu on 25,00 eurot). Kuna hageja sai puhkuse raha 336,82 eurot, kuid tegelikult

pidi saama 350 eurot (neto), siis on saamata jäänud 13,18 eurot (19.11.2018 - 03.12.2018).

5. 05.12.2018 pöördus töötaja tööandja esindaja poole septembri kuu palgaarvestuse ja

töötundide mittearvestamise kohta, kuna tal oli septembris töötatud 192 tundi, kuid

raamatupidaja arvestas palka 184 tunni eest. 2018. aasta kalendaarse tööajafondi järgi oli

septembris 2018.a 160 töötundi, mistõttu oli hageja tehtud 32 tundi ületunnid, mille peab

tööandja hüvitama rahas 1,5-kordse töötasuna (TLS § 44 lg 7) järgmiselt: 750 eurot: 160

tunniga kuus = 4.6875 eurot/tunnis; 4.6875 eurot/tunnis x 1,5-kordne töötasu = 7.03 eurot

ületunnitasu, 7.03 EUR ületunnitasu x 32 ületundi = 224.96 eurot lisatasu. Kokku 750 eurot

+ 224.96 eurot = 974.96 eurot. Kuna septembrikuu eest tasuti 835,58 eurot, siis jäi saamata

139.38 eurot.

6. 2018. aasta kalendaarne tööajafond fikseerib, et detsembris 2018.a oli 141 töötundi ja

erandjuhtudel 144 töötundi. Hageja töötas 132 töötundi, seega tuli detsembris välja maksta

töötasu järgmise arvestuse alusel: 750 eurot : 144 töötundi (tööajafond) x 132 töötundi =

687,5 eurot. Puhkusehüvitis oli 10,7 päeva, mille tööandja pidi hüvitama summas 250 eurot.

Lähtudes eeltoodud arvestusest pidi lõpparve (töötasu detsembris ja puhkusetasu) peaks

olema 937,5 eurot, mitte 889,60 eurot – seega jäi hagejal saamata 47,90 eurot (937,5 – 889,6

= 47,90). Kostja ei registreerinud Eesti Töötukassas töölepingu lõpetamist, mistõttu tekkisid

hagejal raskused tööbörsil registreerimisega ja hagejal jäid saamata töötukassast seadusega

ettenähtud tasud. Hageja teada ei ole tööandja vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust,

mis viidab sellele, et puudub vaidlus ülesütlemise aluse üle ning tuvastamine toimub

lihtsustatud korras. Kuna kostja on viivitanud tasumistega, siis nõuab hageja VÕS § 113 lg 1

alusel viivist (8% aastas), mis 18.01.2019 seisuga on 17.01 eurot ning edasiulatuvalt kuni

kohustuse täitmiseni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue ja asjaolud

7. Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Vastuväidete kohaselt sai kostja 20.12.2018 hageja

avalduse töölepingu erakorraliselt ülesütlemise kohta ning vastas hagejale 31.12.2018, et

tegemist on korralise mitte erakorralise töölepingu ülesütlemisega, mistõttu kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõue on alusetu. Kostja palus hagejal hiljemalt 07.01.2019

tasuda kostja kontole hüvitis 750 eurot töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja

järgimata jätmise eest. Hageja sellele ei reageerinud.

8. Kostja ei rikkunud süstemaatiliselt töötasu maksmise tähtaega, kostja maksis hagejale 2018.

aasta märtsikuu töötasu 16.aprillil ehk 1 päev tähtajast hiljem, aprillikuu töötasu 13.mail ehk

2 päeva varem, juuli töötasu maksti 16.augustil, augustikuu töötasu 16.septembril. Veebruari,

aprilli, mai, juuni, septembri, oktoobri, novembri töötasu maksti hagejale õigel ajal. Enne

töölepingu ülesütlemist ja hagi esitamist hageja pretensiooni töötasu väljamaksmise tähtaja

kohta esitanud. Kuna viimane töötasu väljamaksmisega viivitus leidis aset 16.09.2018,

hageja aga ütles töölepingu üles 19.12.2018, siis ei ole tööleping üles öeldud mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui hageja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai.

9. Töölepingu punkti 4.8. kohaselt pidi tööandja kompenseerima töötajale kütuse kulud, kuid

puudus kohustus see välja maksta järgmise kuu 15.-ndaks kuupäevaks ja poolte vahel sellist

kokkulepet polnud. Tavaliselt kompenseeriti kulutused peale nende tekkimist täies ulatuses,

seega rikkumine puudub. Hageja kostjale töötamise vältel pretensioone ei esitanud.

10. Hageja 05.12.2018 järelepärimisele septembri palga ja töötundide arvestamise kohta, selgitas

hotelli juhataja K R suuliselt, et palga arvestus 184 tunni eest on õige, kuna 194 tundi

sisaldasid lõuna aegu, vastavalt töölepingu p.-le 3.3. ei arvestata lõuna aega tööaja hulka.

Kostja võtab õigeks, et hageja aitas vahel oma kolleege restorani laudlinade kokku

korjamisel, triikimisel või koristamisel ja paar korda palus seda hotelli juhataja. Pärast tegi

hageja seda tööd vabatahtlikult ega nõudnud lisatasu. Nende tööde tegemisest oli hagejal

võimalus keelduda, järelikult ei vasta tõele, et kostja kohustas teda täiendavaid töid tegema.

Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tõendatud ja töölepingu ülesütlemine on

korraline, siis on hüvitise nõue alusetu.

11. 2018.a. septembrikuu tasu 835,58 eurot 184 töötunni eest arvestati ja maksti hagejale välja

õigesti. Samuti maksti välja õigesti puhkusetasu perioodi 19.11.2018 - 02.12.2018 (14 päeva)

eest 336,82 eurot ja lõpparve koos puhkuse hüvitisega 889,60 eurot. Kuna põhinõuded ei ole

põhjendatud, siis pole hagejal alust nõuda ka viiviseid.

12. Hagejaga sõlmitud töölepingu p 3.3. kohaselt oli töötajale ette nähtud lõunavaheaeg 30

minutit hiljemalt pärast kuut tundi kestnud töötamist ning lõunavaheaega ei arvestata tööaja

hulka. Veebruaris 2019 selgus dokumentide kontrollimise käigus, et kostjale oli ekslikult

välja makstud palka 40,5 tunni eest rohkem, keskmine tunnipalk oli 5,18 eurot, kokku 209,79

eurot, kuna lõunaaeg arvestati tööaja hulka. 21.02.2019 saatis kostja hagejale kirja nõudega

tagastada enamtasutud palk 209,79 eurot. 22.02.2019 vastuses nõudekirjale keeldus töötaja

rohkem tasutud töötasu tagastamisest. Seega tekitas töötaja oma tahtliku teoga tööandjale

kahju 209,79 eurot, mille palub kostja hagejalt välja mõista.

Hageja vastuväited vastuhagile

13. Hageja vastuhagi ei tunnista, leiab, et nõue on esitatud alusetult ja palus selle jätta

rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 01.02.2018 tähtajatu töölepingu nr XXX,

mille kohaselt töötas hageja hotelli administraatori ametikohal netopalgaga 750 eurot ning et

kostja sai hagejalt teate erakorraliselt töölepingu ülesütlemisest alates 20.12.2018 kätte

hiljemalt 20.12.2018.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on töölepingu erakorralise lõpetamise hüvitise,

osaliselt saamata palga, lõpparve ja viivise nõue kostja vastu ning kas kostjal on nõue hageja

vastu enammakstud palga osas.

16. TLS § 5 lg 1 p 5, 6 ja 9 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma

vähemalt järgmised andmed töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),

sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis,

maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad

ja kinnipeetavad maksud ja maksed, muud hüved, kui nendes on kokku lepitud ja puhkuse

kestus. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 2 sätestab, et kui palgapäev satub riigipühale või

puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval

tööpäeval. TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt

viivitanud töötasu maksmisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et töötaja võib töölepingu üles

öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama.

17. Asjas esitatud poolte vahel 01.02.2018 sõlmitud tähtajatu kirjaliku töölepinguga on

tõendatud, et hageja asus kostja juures tööle täistööajaga 01.02.2018 hotelli administraatori

ametikohale, et hageja netopalk oli 750 eurot, et tööajarežiim määrati kindlaks vahetustega,

et summeeritud tööaja arvestuseks oli üks kuu, et lõuna vaheaeg oli 30 minutit, see anti

hiljemalt pärast kuut tundi kestnud töötamist ega arvestatud tööaja hulka. Töötasu tuli välja

maksta üks kord kuus järgneva kuu 15.-ndal kuupäeval töötaja pangaarvele. Pooled leppisid

töölepingus kokku veel selles, et tööandja kompenseerib töötajale kütusekulu 5 eurot

töövahetuse kohta, mille väljamaksmise aega kindlaks ei määratud.

18. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja maksis hagejale töötasu välja

korduvalt hiljem kui töölepingus oli sätestatud – veebruarikuu töötasu 22.03.2018, märtsikuu

töötasu 16.04.2018, juunikuu töötasu 15.07.2018 (pühapäeval), juulikuu töötasu 16.08.2018,

augustikuu töötasu 16.09.2018 ja 01.10.2018, puhkusetasu ajavahemikul 19.11.2018-

03.12.2018 viibitud puhkuse eest maksti välja 03.12.2018. Seega rikkus ta korduvalt poolte

vahel sõlmitud töölepingut töötasu väljamaksmise tähtpäeva osas. Kuna kütusekulu

väljamaksmise aega töölepingus kindlaks ei määratud ning hageja ei ole tõendanud vastava

kokkuleppe olemasolu, siis ei saa pidada kütusekulu väljamaksmist muul ajal kui järgneva

kuu 15.-ndal kuupäeval, tööandja poolt rikkumiseks.

19. Hageja 19.12.2018 tööandjale esitatud avaldusega on tõendatud, et hageja ütles töölepingu

üles erakorraliselt alates 20.12.2018 TLS § 91 lg 1, lg 2 p 2 alusel ja põhjendas erakorralist

ülesütlemist palga, puhkusetasu ja kütusekulu hüvitise väljamaksmise regulaarse hilinemise

ja täiendavate tööülesannete lisatasuga tasustamata jätmise tõttu.

20. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sai erakorralise ülesütlemise avalduse

kätte 20.12.2018, siis pidi kostja TLS § 105 lg 1 järgi esitama kohtule hagi või

töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, seega hiljemalt 21.01.2019 (esmaspäev).

Kuna kostja esitas hageja avalduse vaidlustamise tähtaja ennistamise taotluse koos hagiga

kohtule alles 15.04.2019 ja kohus ei pidanud esile toodud põhjuseid tähtaja ennistamiseks

mõjuvateks, siis keeldus kohus 12.06.2019 kohtumäärusega TLS § 105 lg 1 sätestatud tähtaja

ennistamisest. Kohtumäärus jõustus edasikaebe tähtaja möödumisel, mistõttu jäi töölepingu

vaidlustamise tähtaeg ennistamata ja kostja ei saanud vastuhagis enam töölepingu

erakorralist ülesütlemist vaidlustada. Järelikult tuleb lugeda tööleping lõppenuks hageja

erakorralise ülesütlemise avalduse alusel alates 20.12.2018 ning hagi poolte vahel

01.02.2018 sõlmitud töölepingu nr XXX ülesütlemises töötaja poolt erakorraliselt alates

20.12.2018 TLS § 91 lg 1, lg 2 p 2 alusel tööandja poolse rikkumise tõttu tuvastamiseks,

rahuldada.

21. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja

on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. VÕS § 108 lg 1 kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

22. Hageja taotles välja mõista kostjalt tema kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

2250 eurot (netosumma). Kohus võttes arvesse, et kostja rikkus korduvalt kokkulepitud

töötasu väljamaksmise aega ja seadusega kehtestatud puhkusetasu väljamaksmise aega, et

töötasu maksmisega hilinemised olid enamasti lühiajalised, et hageja töötas kostja juures alla

ühe aasta, et hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni töötasu väljamakse hilinemise

tõttu ega esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks pärast mõistliku aja möödumist

rikkumiste toimepanemisest, et hagejat ei võetud arvele Eesti Töötukassas ja tal ei olnud

seetõttu õigust töötuskindlustushüvitisele, on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista ühe kuu netopalk 750 eurot.

23. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kuna kohus tuvastas, et hagejale on jäetud välja maksmata hüvitis töölepingu lõpetamise

eest, siis vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 750 eurot alates 20.12.2018 kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

24. Poolte vahel 01.02.2018 sõlmitud töölepingu p 3.3 kohaselt oli lõuna vaheaeg 30 minutit, see

anti hiljemalt pärast kuut tundi kestnud töötamist ega arvestatud tööaja hulka.

25. Tunnistaja J R ütlustega on tõendatud, et hotell „X“, milles hageja töötas avati

detsembrikuus 2017 ja selles oli 20 tuba, et esialgu oli hotelli täituvus väike, et oli ka päevi,

kus sissekolimisi ei olnudki, et tunnistaja korraldas hageja tööd, et hageja lõunavaheaega

kellaajaliselt kindlaks määratud ei olnud ja hageja sai lõunavaheaja aja ise valida ning, et

hageja töö iseloom võimaldas tal igal tööpäeval einetada kas hotelli restoranis või soojendada

kaasavõetud toitu. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt nägi ta, et hageja kasutas lõunapause, sõi

kaasavõetud toitu ja einestas ka hotelli restoranis pärast selle avamist maikuus.

26. Kohtule esitatud tööajaarvestuse tabelitega ja tõenditega hageja palgaarvestuse ja palgast

kinnipidamiste kohta, on tõendatud vastuhagi asjaolud ja nõue selles, et kostja jättis

töötundide arvestusest maha arvestamata hageja lõunapausi 30 minutit veebruarikuus,

märtsikuus, aprillikuus, oktoobrikuus, novembrikuus ja detsembrikuus ning maksis seega

hagejale palka ka lõunavaheaja eest kokku 40,5 tunni ulatuses summas 209,79 eurot, mis aga

töölepingu järgi ei kuulunud tasustamisele. Tähtsust ei oma seejuures hageja vastuväited, et

puudus tööandja käskkiri, mis oleks reguleerinud ja kindlaksmääranud lõuna vaheaja kindla

aja ja tema asendamise vaheajal, sest piisas poolte vahel sõlmitud töölepingus sätestatust, mis

andis hagejale võimaluse pärast kuuetunnist töötamist vabalt valida lõunavaheaja aega.

Hageja vastuväiteid, et tal ei olnud suure töökoormuse tõttu võimalik lõunavaheaega

kasutada, ei saa lugeda tõendatuks tema poolt tõenditena esitatud tööajagraafikutega, millest

küll nähtub, et ta oli sageli üksinda tööl, kuna eluliselt ei ole usutav, et 20-toalises väikeses

hotellis ei tekkinud võimalust 30-minutiliseks lõunapausiks ning hageja väited on ümber

lükatud ka tunnistaja ütlustega. Asjaolu, et hagejal oli võimalus ja piisavalt aega

lõunavaheaega kasutada tõendavad ka kostja esitatud tabelid hotelli külaliste registreerimise

kohta, millest nähtub, et 10.-ne tunnise töövahetuse ajal registreeris hageja keskmiselt sisse

külalisi 2-3 tuppa. Kostja nõudekirjaga on tõendatud, et ta esitas hagejale nõude liigselt

makstud töötasu tagastamiseks, mida hageja vabatahtlikult ei täitnud.

27. Kuna TLS § 28 lg 2 p-st 2 tulenevalt pidi kostja maksma hagejale töötasu töö eest

kokkulepitud suuruses ja töölepingus välistati töötasu maksmine 30 minutilise lõunapausi

eest, siis tuleb hagejalt kostja kasuks liigselt makstud töötasu VÕS § 108 lg 1 alusel välja

mõista kokku summas 209,79 eurot (netosumma).

28. Kohtule esitatud tööajaarvestuse tabelitega, tõenditega hageja palgaarvestuse ja palgast

kinnipidamiste kohta ning TSD deklaratsioonidega, on tõendatud, et kostja on hageja tööaja

ja töötasu (brutopalk 870 eurot) arvestamisel võtnud arvesse ületunde, s.h septembrikuus 24

ületundi ja detsembrikuus 28 ületundi. Samuti on hagejale lõpparve koosseisus arvestatud

hüvitis kasutamata puhkuse eest kooskõlas töölepinguseaduse ja Vabariigi Valitsuse

11.06.2009 vastu võetud määruses nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“

sätestatuga. Hageja vastuväited kohtule esitatud tööaja tabelite koostamise kohta tagantjärele

ja nendel allkirjade puudumine, ei oma seejuures tähtsust, kuivõrd tööaja arvestust peab

tööandja, kuid tööaja tabelite koostamise kohustust, neile vorminõudeid ega koostamise aega

seadus ega tööleping ei reguleeri. Hageja ei ole teiste 2018.a kuude v.a septembrikuu tööaja

arvestust ka vaidlustanud. Septembrikuu 2018.a kohta on kostja andnud oma selgitused ja

selle kuu osas on tehtud ümberarvestus selliselt, et 30-ne minutilist lõunavaheaega ei ole

tasustamisel arvesse võetud.

29. Hageja palga ja puhkusetasu arvestus, mis on tehtud üksnes hageja netopalga ja tema

arvestatud töötundide alusel ning millest ei nähtu, kas ja milliseid brutopalgalt arvestatavaid

kohustuslikke makseid on seejuures arvesse võetud, ei ole vastavuses seaduses ja Vabariigi

Valitsuse määruses sätestatud korras sätestatuga, mistõttu annab see ebaõige tulemuse. Kuna

kostja palga, puhkuse ja lõpparve arvestused vastavad seaduses ettenähtud arvestustele ja

põhinevad hageja tööajal ja kokkulepitud töötasul, siis tuleb töötaja hagi septembrikuu

töötasu, puhkusetasu ja lõpparve väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab

rahuldamata põhinõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue.

30. TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

31. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue 750 eurot ja kostja töötasu nõue 209,79 eurot tulevad

tasaarvestada, mille tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 540,21 eurot

(netosumma) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

32. Kuna kohus rahuldas põhihagi osaliselt, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb vastuhagiga seotud

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda täies ulatuses.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

osaliselt tühistatud 22.03.2023 TRK määrusega