2-20-9941/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9941

Tsiviilasi

OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo hagi

ISOEST OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1450,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo

(registrikood 10916958), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Kostja

ISOEST

OÜ

(registrikood

11339500),

lepinguline esindaja Erika Scholler

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista ISOEST OÜ-lt OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo kasuks

põhivõlgnevus 1317,10 eurot ja seisuga 10.12.2020 sissenõutavaks muutunud

viivis 72,28 eurot, kokku 1389,38 eurot.

3. Välja mõista ISOEST OÜ-lt OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo kasuks

viivis põhivõlgnevuselt 1317,10 eurot alates 11.12.2020 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid mitte rohkem kui 1317,10 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud ISOEST OÜ kanda.

5. Välja mõista ISOEST OÜ-lt OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo kasuks

menetluskulud 920 eurot.

6. Välja mõista ISOEST OÜ-lt OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo kasuks

viivis välja mõistetud menetluskuludelt (920 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo (hageja) ja ISOEST OÜ (kostja) sõlmisid

01.01.2014 lepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks. Pooled leppisid 21.09.2018 kokku

kostjale lisateenuste osutamises. Pooltevaheline leping lõppes vastavalt poolte soovile

01.04.2020. Kostja jättis 2020. aasta veebruarikuus osutatud teenuste eest arve nr xxxx

summas 928,80 eurot tasumata. Samuti on kostjal tasumata märtsikuu teenuste eest arve nr

xxxx alusel 388,30 eurot. Hageja nõuab kostjalt teenuste eest 1317,10 euro tasumist ja viivist

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ning edasi iga viivitatud päeva eest

kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista

menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2. Käsundisaajal ei ole selgitamiskohustust vaid teatamiskohustus. Kostja väited korduvalt

selgituste nõudmise kohta ei vasta tõele. Hageja pole kunagi keeldunud arvete sisu

selgitamast. Kostja pole vaielnud vastu teenuse saamisele.

3. Vastuseks kohtule leiab hageja, et kostja ei või keelduda arvete tasumisest. Enne lepingu

lõppemise kuupäeva (01.04.2020) ei ole kostja esitanud hagejale mingeid pretensioone

teenuste kvaliteedi osas, päringuid või teabenõuded, vaid vastupidi palunud viia tööd lõpuni.

3.1 Arve nr xxxx alusel on kostjale osutatud järgmised teenused. Raamatupidamisteenus

02/2020

(329

pc).

Nimetatud

teenus

koosneb

lausendist,

mis

sisaldavad

raamatupidamisarvestust ostude, müügi, palgaarvestuse, päevaraha, puhkusetasu, maksude

amortisatsiooni ja laenuintresside arvestusprogrammis, pangakonto väljavõtte postitamist,

deklaratsioonide koostamist, kuu viimase päeva põhinäitajate esitamist. Lisatöö 03-2020

kujutab endast maksekorralduste esitamist perioodil 01.03-31.03.2020 ning käsundiandja

käest kinnituse saamist milliseid arveid millises järjekorras tasuda. Märtsis 2020 oli makseid

kokku ca 100. Lisatöö Google book 22.02-17.03 on kõigi ostuarvete, alamkonto arvelduste,

sõiduraportite tabelisse sisestamine, kokku 48 arve kohta (sh käsundiandja selgitused).

Lisatööle palgakulu arvestus, töötajate lõpparvete ettevalmistamine ja vahebilansi tõlkimine

inglise keelde kulus 3 tundi.

3.2 Arve nr xxxx alusel on kostjale osutatud raamatupidamisteenust 03-2020 (250 pc).

Nimetatu töö koosneb 266 lausendist ostude, müügi, palgaarvestuse, päevaraha,

puhkusetasude, maksude, amortisatsiooni ja laenuintresside kohta, pangakonto väljavõtte

postitamist, deklaratsioonide koostamist ja kuu viimase päeva põhinäitajate esitamist.

Lisatöö Google book 18.03-31.03 palgakulu arvestust ning töötajate lõpparve

ettevalmistamine 2,5t on kokku lepitud tunnitasuga 26 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja võtab hagi õigeks osaliselt 400 euro osas.

Kostja nõustus, et poolte vahel sõlmiti käsundusleping ja hageja osutas kostjale

raamatupidamisteenust. Kostja väitel rikkus hageja käsundiandja kohustusi, kui jättis

selgitamata arve suuruse kujunemise, kuigi kostja korduvalt palus selgitada. Kostja väitel on

hagi tõendamata ja arvetest ei piisa võlgnevuse tõendamiseks. Hageja peab välja tooma arvete

õigusliku aluse koos majandusliku kinnitusega.

5. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi.

7. Hageja esitas nõude kostja vastu poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel osutatud

teenuste eest 1317,10 euro ja viiviste saamiseks. Kostja väitel rikkus hageja käsundiandja

kohustusi, kui jättis selgitamata arve suuruse kujunemise, kuigi kostja korduvalt palus

selgitada.

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 01.01.2014 käsunduslepingu

raamatupidamisteenuste osutamiseks. Pooled leppisid 21.09.2018 kokku kostjale lisateenuste

osutamises. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus raamatupidamisteenuse eest tasuda

vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale veebruarikuus osutatud teenuste eest arve nr

xxxx summas 928,80 eurot (tl 18) ning märtsikuu teenuste eest arve nr xxxx summas 388,30

eurot (tl 21). Arve nr xxxx tuli tasuda hiljemalt 31.03.2020 ning arve nr xxxx maksetähtpäev

oli 10.04.2020. Kostja ei vaidlustanud, et ta arveid tasunud ei ole.

9. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS §

108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks

tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja

rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

10. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping käsunduslepingu

tunnustele. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale

kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada

käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi

täitmise kohta (VÕS § 624 lg 1). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale

ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate

tõenditega (VÕS § 624 lg 2). Käsundisaaja peab omal algatusel teavitama käsundiandjat

eelkõige nendest asjaoludest, mille puhul võib eeldada, et käsundiandja võiks tahta oma

juhiseid muuta. Muud teavet peab käsundisaaja andma käsundiandja nõudmisel.

Teavitamiskohustus ja tasu maksmise kohustus ei ole vastastikuses seoses ja tasu maksmise

kohustuse rikkumine ei anna õigust teisel poolel keelduda teabe andmisest.

11. Hageja selgitas vastavalt kohtu poolt antud selgitustele tasunõuete kujunemist arvetel.

Hageja esitas 10.11.2020 vastavad selgitused arvete nr xxxx ja xxxx kohta (tl 74-76). Kostja

vastuväiteid hageja selgitustele ei esitanud.

12. Kostja vaidleb kohustuste täitmisele vastu tulenevalt asjaolust, et hageja pole täitnud

käsundisaaja selgitamiskohustust ja selgitanud, kuidas arved kujunesid. Tegemist võib olla

VÕS § 111 alusel esitatava vastuväitega.

13. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune

leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on

oma kohustuse täitnud (VÕS § 111 lg 1). VÕS § 111 hõlmab reeglina üksnes lepingute

põhikohustusi. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades

mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse

suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (VÕS § 111 lg 3). Menetlusosalistel tuli

vastavalt kohtu nõudele esitada oma seisukoht VÕS § 111 kohaldamise osas. Hageja leiab, et

kostja ei või keelduda arvete tasumisest. Kostja ei tõendanud vaatamata kohtu selgitustele

oma vastuväiteid, et ta on kas selgesõnaliselt teatanud või oma käitumisega andnud hagejale

mõista, et ta nõuab teabe esitamist ja keeldub teabe esitamiseni tasu maksmise kohustuse

täitmises. Seega on kostja kohustusi rikkunud. Vastutust välistavaid asjaolusid kostja esile ei

toonud.

14. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli leping, kostja on oma

lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei

ole alust arvete tasumisest keelduda.

15. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1). Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma

kohustuse täitmisest (VÕS § 113 lg 4).

16. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

17. Kohus rahuldas hageja põhinõude 1317,10 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele

arve nr xxxx alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 01.04.2020 kuni

10.12.2020 viivituses oldud 254 päeva eest summas 51,57 eurot. Arve nr xxxx alusel tuleb

välja mõista viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 11.04.2020 kuni

10.12.2020 viivituses oldud 244 päeva eest summas 20,71 eurot.

18. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1317,10 eurot alates

11.12.2012 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui põhinõue 1317,10 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1317,10 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 72,28 eurot ja viivisenõude osas põhinõudelt 1317,10 eurot alates

11.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

20. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

21. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200 eurot ja

õigusabikuludest 832,50 eurot.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

24. Hageja esindajal on kulunud vaidluse analüüsiks ja konsultatsiooniks 1,5 tundi; hagi

koostamiseks 2 tundi; tutvumiseks kostja 31.08.2020 vastusega, analüüsiks, hagejale vastuse

tutvustamiseks, konsultatsiooniks 1,5 tundi; seisukoha koostamisele kostja 31.08.2020

vastusele, tõendite kogumisele ja kohtule esitamisele 2,5 tundi; kohtu 26.10.2020 määrusega

tutvumiseks ja konsultatsiooniks 0,75 tundi; seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele

vastavalt kohtu 26.10.2020 määrusele 0,75 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele

0,25 tundi. Kokku on esindaja osutanud õigusabi 9 tunni 15 minuti eest tunnihinnaga 90

eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

25. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

26. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 200 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200

eurot.

27. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik konsultatsiooni,

vaidluse analüüsi ja hagi koostamise osas kokku 3 tundi. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega.

Kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks ja hagejale vastuse tutvustamiseks peab kohus

põhjendatuks ajakuluks 0,75 tundi. Kostja vastus ei olnud mahukas ega pikk ning tegemist

on lihtsate vastuväidetega. Ülejäänud ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

Seega on põhjendatud ja vajalikud toimingud kokku 8 tunni ulatuses. Seetõttu loeb kohus

hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 920 eurot (200 eurot riigilõivu ja 720 eurot

õigusabikulude katteks ilma käibemaksuta). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

õigusabikulud 920 eurot.

28. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

30. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik