3-20-1518/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1518

Haldusasi

X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X

kaebus

Saue

Vallavalitsuse

15.07.2020 korralduse nr 751

tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebajad – X, X, X, X,

X, X, X, X, X, X ja X

Kaebajate volitatud esindajad – Triin Jäädmaa ja Kaarel

Relve

Vastustaja – Saue vald, seaduslik esindaja Kirsti Saar

Kolmandad isikud – X ja X

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebajate 30.11.2020 menetlusdokument koos lisadega.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-20-1518 menetlus X kaebuse osas.

3. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus kolmandatele isikutele trahvi määramiseks.

4. Jätta X, X ja X kaebus rahuldamata.

5. Rahuldada X, X, X, X, X, X ja X kaebus ning tühistada Saue Vallavalitsuse 15.07.2020

korraldus nr 751.

6. Mõista Saue vallalt kaebajate X, X, X, X, X, X ja X kasuks solidaarselt välja

menetluskulu summas 2205 eurot.

7. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Asendada avaldatavas otsuses kaebajate ja kolmandate isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-1518

2(20)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.01.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saue vallas, Tuula külas, Moto kinnistul (katastritunnus 72704:001:0427) asub ajutise

ehitisena rajatud motokrossirada.

2. Saue Vallavalitsuse 19.09.2013 korraldusega nr 598 väljastati X taotlusel

projekteerimistingimused Tuula külla Moto kinnistule ajutise motokrossiraja projekti

koostamiseks. Saue Vallavalitsuse 28.04.2015 korralduse nr 370 alusel väljastati Moto

kinnistule ehitusluba nr 1512219/05429 kehtivusajaga 5 aastat ajutise motokrossiraja

ehitamiseks. Ehitusloa väljastamise eelselt teostati Moto kinnistul 2013. a müra

kontrollmõõtmine ja 2014. a müra modelleerimine. Saue Vallavalitsuse 16.07.2015 korralduse

nr 597 alusel väljastati Moto kinnistule kasutusluba nr 1512319/04111 kehtivusega 5 aastat.

3. Moto kinnistu kaasomanik X esitas 05.06.2020 Saue Vallavalitsusele taotluse Moto

kinnistul asuva motokrossiraja kasutamiseks tähtajatult.

4. Saue Vallavalitsus edastas 26.06.2020 Moto kinnistu kolmele piirinaabrile, sh X ja X,

Moto kinnistule väljastatava tähtajatu kasutusloa eelnõu. X esitas 07.07.2020 eelnõule vastuse,

milles mh juhtis tähelepanu, et raja kasutuskorrast pole siiani kinni peetud, keskkonnamõjusid

pole hinnatud ning leevendusmeetmete efektiivsust pole kontrollitud. X esitas 14.07.2020

eelnõule vastuse, milles märkis, et kasutusloa väljastamine oleks õigusvastane ning rikuks tema

ja teiste kohalike elanike õigusi. Ühtlasi esitas X Saue Vallavalitsusele taotluse ebaseadusliku

rajatise sundlammutamiseks.

5. Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldusega nr 751 väljastati Moto kinnistule

tähtajatu kasutusluba. Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Viie aasta jooksul ei ole laekunud külaelanikelt vallavalitsusele kaebusi/avaldusi raja

kasutamise kohta ja puuduvad andmed, et oleks pöördutud ka politsei poole. Ehitise kasutamisel

on kinni peetud kehtestatud leevendusmeetmetest. Pärast ajutisele ehitisele kehtestatud

viieaastase tähtaja möödumist saab kohalik omavalitsus otsustada, kas ehitis ajutise ehitisena

tuleb lammutada või seda on võimalik alaliselt edasi kasutada tingimusel, et see on

planeeringuliselt konkreetsesse asukohta sobiv ja vastab kõigile muudele õigusaktides

3-20-1518

3(20)

sätestatud nõuetele. Juhul, kui ehitis on planeeringuliselt asukohta sobiv ja vastab muudele

õigusaktides sätestatud nõuetele ning ehitisele on antud tähtajaline kasutusluba, saab anda uue

tähtajatu kasutusloa. Moto kinnistul asuv motokrossirada on valmis ehitatud ja ehitusteatise või

ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja täiendavalt teha. Seetõttu võib ehitisele anda kasutusloa.

Motokrossirajale ehitusloa väljastamine enne kasutusloa väljastamist oleks pelgalt formaalsus,

millel puuduks sisuline vajadus. Ehitise vastavust õigusaktides esitatud nõuetele, sh valminud

ehitise ohutust saab kontrollida ehitamise aluseks olnud dokumentide põhjal ja visuaalse

vaatluse käigus.

Ehitusloa väljastamisel on hinnatud keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust, mille

käigus leiti, et Saue vallas Tuula külas Moto katastriüksusele kavandatava motokrossiraja osas

keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik ei ole, kuna nimetatud tegevus ei oma olulist

keskkonnamõju ehitusprojektiga ette nähtud leevendavate meetmete kasutusele võtmisel. Ka

käesoleva kasutusloa väljastamisel nähakse ette, et ehitise kasutamisel tuleb kinni pidada „Saue

vallas Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja

müra modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetest ja Moto mü motokrossiraja

projektis (töö nr 1324) motokrossiraja kasutamiseks määratud ajalistest piirangutest.

Arvestades planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikeid 1 ja 2 ning motokrossiraja asukohta, ei

ole nimetatud ehitise ehitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav. Vaatlusalune

motokrossirada ei kuulu ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-s 1 nimetatud olulise avaliku huviga

rajatiste hulka. Kasutusluba taotletakse motokrossirajale, mitte motoringrajale (vt PlanS § 125

lg 1 p 3). Motokrossiraja ehitusprojekti koostamiseks ei ole vajalik väljastada

projekteerimistingimusi. Müra mõju vähendamiseks ümberkaudsete majapidamiste suhtes ja

normtaseme saavutamiseks on Moto kinnistule rajatud pinnasvall. Kasutusloa väljastamisel

nähakse ette täiendavad müra leevendamise meetmed. Arvestades Mäe kinnistu kaugust

motokrossirajast ja müra leevendamiseks ette nähtud meetmeid leiame, et Mäe kinnistu väärtust

motokrossiraja kasutusele võtmine oluliselt ei mõjuta.

Kasutusloa andmisel on kontrollitud ehitise vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele

nõuetele ja ehitise vastavust ehitusprojektile ning tehtud kindlaks, et puuduvad kasutusloaga

seonduvad kasutusloa andmisest keeldumise alused, ehitist on võimalik kasutada ohutult ja

ehitise kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste

ülemäärast riivet või rikkumist. Moto kinnistul olev motokrossirada on kooskõlas Saue valla

üldplaneeringuga ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetega, sobib asukohta, vastab ehitisele

ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ning arvestades motokrossiraja kasutamise reeglipärast

kasutamist saab selle kasutamist jätkata tähtajatult.

6. X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X esitasid 14.08.2020 Tallinna Halduskohtule ühise

kaebuse Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751 „Kasutusloa väljastamine Moto

kinnistule“ tühistamiseks.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

7. Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korraldus nr 751 on nii formaalselt kui ka sisuliselt

õigusvastane. Vaidlusalune kasutusluba on õigusvastane, kuivõrd oluliselt on rikutud ehitus- ja

planeerimismenetluse nõudeid, kaebajad on jäetud kasutusloa menetlusse kaasamata, rikutud

on vältimis- ja ettevaatuspõhimõtteid ning uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seadus (HMS)

§ 6), välja pole selgitatud keskkonnamõjusid ning rikutud on kaalutlusõiguse ja

proportsionaalsuse põhimõtteid.

3-20-1518

4(20)

8. Kaebajatel on kaebeõigus ning vastustaja oleks pidanud kaebajad kasutusloamenetlusse

kaasama.

9. X kuulub Mäe talu kinnistu (katastritunnus 72704:001:0401) ning Mäeveeru kinnistu

(katastritunnus 72704:001:0402), mis mõlemad külgnevad Moto kinnistuga. Mäe kinnistu asub

Moto kinnistust ca 200 m kaugusel ning Mäeveeru kinnistu ca 250 m kaugusel. Mäe kinnistul

asub X elamu ning tegemist on kaebaja alalise elukohaga. Kaebajale X kuulub Taari kinnistu

(katastritunnus 72704:001:0425), mis külgneb vahetult Moto kinnistuga. Tegemist on X alalise

elukohaga: elumaja asub ca 150 m kaugusel Moto kinnistust ning aiamaa külgneb krossirajaga

(10-15 m). Kaebajale X kuulub Kiviaia kinnistu (katastritunnus 72704:001:0404), mis asub ca

550 m kaugusel Moto kinnistust.

Kinnistul asub ehitusjärgus elamu, tegemist on X edaspidise elukohaga. Kaebajale X kuuluvad

kinnistud katastritunnusega 72704:001:0105, 72704:001:0111,

72704:001:0112, mis asuvad ca 600 m kaugusel Moto kinnistust. Ühel neist kinnistuist asub X

suvekodu. Kaebajale X kuuluvad kinnistud Kalda (katastritunnus 72704:001:0279), Raba

(katastritunnus 72601:001:0190) ning Veesilma (katastritunnus 72601:001:0164). Kalda

kinnistu asub ca 250 m kaugusel, Raba kinnistu ca 400 m kaugusel ning Veesilma kinnistu ca

600 m Moto kinnistu piirist. Elamuid kinnistutel ei asu, kuid kaebajal on plaan Kalda kinnistule

ehitada, kuna sellel on hea juurdepääs avalikult teelt. Kaebajale X kuulub Taluri kinnistu

(katastritunnus 72704:001:0403), mis asub ca 350 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistut hoiab

X oma lastele. Kaebajale X kuulub Jaani talu (katastritunnus 72704:001:0342), mis asub ca 480

m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistu on X isa pärandus talle. Kinnistul asub X suvekodu, aga

tulevikus on tal plaan sinna alaliselt elama asuda. Kaebajale X kuulub Jaaniussi kinnistu

(katastritunnus 72704:001:0338), mis asub ca 200 m kaugusel Moto kinnistust. Kinnistu on X

isa pärandus talle.X pojal on plaan Jaaniussi kinnistule maja ehitada. Kaebajatele X ja X kuulub

Vanakubja kinnistu (katastritunnus 72704:001:0468), mis asub ca 800 m kaugusel Moto

kinnistust. Kinnistul asub kaebajate suvekodu, mida nad vahel kasutavad ka talvel.

10. Õigusvastase kasutusloa alusel krossiraja kasutamine riivab kaebajate omandiõigust (PS

§ 32); õigust tervise kaitsele (PS § 28); õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26)

ning õigust tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa

seadus (KeÜS) § 23 lg 1).

11. 2014. aastal teostatud müra modelleerimise tulemused näitavad, et igapäevase müra

olukorra puhul, st olukorras, kui ei ole kasutusele võetud leevendusmeetmeid, jõuab lähimate

majapidamisteni müratase vahemikus 55-60 dB. Maksimaalse kasutuskoormusega olukorra

puhul jõuab lähimate majapidamisteni müratase vahemikus 60-65 dB, mis ületab lubatud

taotlustaset. Kuigi ajutine ehitus- ja kasutusluba nägid ette leevendavate meetmete kasutusele

võttu, ei ole tegelikult keegi nende nõuetele vastavust ja tõhustust kontrollinud. Seega on

tõenäoline, et müra ületab normtaset ning kahjustab kaebajate tervist ja heaolu. Seejuures ei ole

häiriv mitte üksnes piirnorme ületav müra, vaid ka piirnormide piiresse jääv müra. Moto

kinnistu piirinaabrid X ning X on krossiraja mürast tulenevaid terviseprobleeme nagu peavalud,

ärevushäired ja depressioon juba täheldanud (vt lisad 13 ja 14).

12. Asjakohased on keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 sätestatud töötusmüra

normid. Ajutise kasutusloa andmisel peeti kohaseks tugineda sotsiaalministri 04.03.2002

määruses nr 42 sätestatud tööstusmüra taotlustaseme normväärtustele II kategooria alal (p 3.3).

Eelhinnangu aluseks oleva müra modelleerimise aruandes märgitakse, et antud ministri määrus

ei reguleeri otseselt motospordi rajatistega kaasnevat müra, kuid asjakohane on juhinduda

vastavatest tööstusmüra normidest (OÜ Akranel 2014, lk 4). Sotsiaalministri määruse viidatud

normid ei kehti enam, kuid analoogsed tööstusmüra normid on sätestatud keskkonnaministri

3-20-1518

5(20)

16.12.2016 määruses nr 71. Ka kehtivas õiguses ei reguleerita otseselt motospordirajatistega

kaasneva müra kvaliteedipiirväärtusi. Kaebajad märgivad, et mootorrataste müra sarnaneb

rohkem tööstusmüraga kui nt restorani või vabaõhu teatrietenduse müraga, mida peetakse

silmas meelelahutusasutuste mürahäiringu all. Liiatigi ei ole mootorrataste näol tegemist

madalsagedusliku müraga vaid ebaühtlase kõrgsagedusliku müraga, mis on oluliselt häirivam.

13. Ebaseaduslikult rajatud krossiraja õigusvastase kasutamisega kaasneva häiriva, tervist

ohustava ja norme ületava müra tõttu on piiratud kaebajate võimalused oma kinnistut

häirimatult kasutada. Näiteks on kaebajad X ja X oma selgitustes välja toonud, et neil pole

võimalik päevasel ajal oma aias külalisi võõrustada, sest krossisõidu ajal on võimatu õues juttu

ajada ilma lauseid kordamata. Selleks, et rahulikult aias toimetada on krossiraja lähinaabrid

pidanud kasutama kõrvaklappe. Samuti pole vahel võimalik suvisel ajal õues pesu kuivatada,

sest tolm on liiga suur; ning kuuma ilmaga ei ole mõistlikult võimalik ka toas aknaid lahti hoida

ilma et peaks kõrget müra taluma. Kaebaja X on kirjeldanud, kuidas tema kinnistut kasutatakse

omavoliliselt motokrossiraja parkimisplatsina, millelt ta siis hiljem peab krossisõitjate prügi ära

korjama (vt lisa 15). Kaebaja X on kirjeldanud, kuidas krossisõitjate grupid sõidavad üle tema

heinamaa ning kahjustavad tema kinnistul asuvat teed (vt lisa 16). Vastavalt KeÜS § 23 lg 4

eeldatakse keskkonna mittevastavust tervise ja heaolu vajadustele, kui on ületatud keskkonna

kvaliteedi piirväärtus. Müra normtasemed on keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg

3 tähenduses, seega tuleb ka antud juhul eeldada õiguse riivet.

14. Nii müra kui ka muud krossiraja kasutamisega kaasnevad häiringud (suurenenud liiklus,

rahvahulgad jms) vähendavad oluliselt ja õigusvastaselt kaebajate kinnistute väärtust. 15. Müra

normtasemed on keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg 3 tähenduses, seega tuleb ka

antud juhul eeldada õiguse riivet. KeÜS § 23 lg 4 sätestab lisaks, et hinnates keskkonna

vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse piirkonna eripära. Arvestades

piirkonna omapära (hõredalt asustatud, looduslik ja tavapäraselt vaikne keskkond) riivaks

kaebajate õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale ka norme mitteületav, ent

looduslikust foonist oluliselt kõrgem müratase. Kohtupraktikas on kuni 2 km kaugusel asuvate

kaebajate puhul motokrossiraja ebasoodsat mõju kaebajate õigustele eeldatud (vt Tartu

Ringkonnakohtu lahend nr 3-15-2829, p 27). Samuti on KeÜS § 23 lõikest 1 tuleneva

kaebeõiguse puhul puutumust eeldatud, kui mõjutatud keskkonnaosa jääb isiku elukoha

vahetusse lähedusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-07-102, p 17 ja nr 3-06-188, p

16). Seejuures ei ole kaebeõiguse olemasoluks ilmtingimata oluline, et kaebaja näitaks ära

keskkonnakvaliteedi piirnormi ületamise. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on isikul allapoole

piirnorme jääva müra suhtes talumiskohustus vaid siis, kui müra põhjustav tegevus toimub

kooskõlas

kõigi

isiku

huve

kaitsvate

asjakohaste

õigusnormidega

(Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Järelikult ka piirnorme mitteületava müra puhul

tuleb hinnata isiku subjektiivsete õiguste, sh KeÜS § 23 lõikes 1 sätestatud õiguste riivet.

Samuti on Riigikohus KeÜS § 23 tuleneva õigusega seoses märkinud, et oluline puutumus

määrab õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse ning küsimus sellest,

kas keskkond vastab kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele, saab kontrollida alles asja sisulisel

lahendamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-8-15, p 20).

16. Ajutise ehitise (EhS § 3 lg 4) saab alalise ehitisena seadustada vaid erandlikult uue

ehitusloa alusel. Ehitusseadustiku (EhS) seletuskirja kohaselt on ehitusloaga määratud ajaline

piirang kohustuslik. Kui ehitist soovitakse kasutada kauem kui viis aastat, siis pole tegu ajutise

ehitisega ning taotleja peab järgima tavapärast loamenetlust, sealhulgas planeerimisseadusest

tulenevaid nõudeid. Seletuskirjas rõhutatakse, et ajalise piirangu lõppemisel tuleb taotleda uus

ehitusluba või ehitis lammutada (EhS eelnõu seletuskiri, lk 73). Eeltoodut on kinnitanud ka

ringkonnakohus haldusasjas nr 3-10-1125, kui märkis, et ajutise ehitise kasutusluba, mis on

3-20-1518

6(20)

antud seaduses ettenähtud maksimaalseks tähtajaks, so 5 aastaks, ei ole võimalik enam

pikendada. Kohus selgitas, et ajutise ehitise omanikul olnuks võimalik saavutada ehitise

kasutamise tähtaja pikendamist vaid läbi uue ehitusloa ja selle alusel uue kasutusloa

väljastamise; seejuures oleks kinnistuomanik pidanud taotlema vaidlusalusele kinnistule

detailplaneeringu kehtestamist (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-10-1125). Eeltoodust

nähtub, et ehitusseadustik ei luba mööda minna ehitusloa menetlusest, kui algselt ajutise

ehitisena rajatud ehitist soovitakse kasutada kauem kui viis aastat. Ökonoomsuse printsiip

(HMS § 5 lg 2), millele vastustaja korralduses tugineb, ei ole relevantne, sest uue kasutusloa

menetluseks puudub seaduslik alus. Krossiraja omanikul puudus usalduse kaitse krossiraja

jätkuva kasutamise osas, ei ole ka ühtegi alust, mis saanuks üles kaaluda avaliku või kolmandate

isikute huvi õiguspärase ehitus- ja planeerimismenetluse läbiviimisele (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-63-10).

17. Moto kinnistul asuv motokrossirada on olulise avaliku huviga rajatis (vrd Tartu

Ringkonnakohtu nr 3-15-2829, p 31), mistõttu pidanuks Moto kinnistul asuvale krossirajale

kasutusloa

väljastamisele

eelnema

lisaks

ehitusloamenetlusele

ka

vähemalt

projekteerimistingimuste väljastamine alalisele krossirajale kui mitte detailplaneeringu

algatamine (vt PlanS § 125 lg 3). Detailplaneeringumenetluse läbiviimise vajaduse tingib

eelkõige asjaolu, et krossiraja arvatavasse mõjupiirkonda jääb väga palju majapidamisi, mille

elanikud on juba kümmekond aastat seisnud Moto kinnistu krossiraja vastu, kuna see rikub

nende rahulikku elukeskkonda. Vastustaja on detailplaneeringu algatamise vajalikkuse osas

teinud diskretsioonivea, kuna on jätnud eeltoodu arvesse võtmata, kuigi kaebaja X oli oma

vastuses eelnõule detailplaneeringu vajadust põhjalikult käsitlenud.

18. Kasutusluba on formaalselt õigusvastane, sest selle menetluses pole hinnatud

keskkonnamõju, pole põhjendatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist ega küsitud

asjaomaste asutuste seisukohta, mh pole antud kohustuslikku olulise keskkonnamõju

eelhinnangut. Ükski vastustaja poolt viidatud norm ei vabasta sellest kohustusest, mh pole

asjakohane EhS § 54 lg 2, sest see puudutab keskkonnamõju hindamise algatamist (nö

täishindamist), mitte eelhinnangu andmist. Seega oleks olnud kohane küsida Terviseameti

seisukohta, mida ei tehtud. Mõju hindamist ei oleks saanud jätta algatamata keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 24 alusel, sest alalise

krossiraja toimimiseks pole taotletud ühtki muud tegevusluba

19. Kasutusluba on sisuliselt õigusvastane, sest tegevus põhjustab potentsiaalselt olulise

mürahäiringu, kuid pole kindel, et selle teke on välditud. Vaidlusaluse kasutusloa menetluses

pole kaalutud täiendavate mõistlike müra piiravate meetmete võtmist.

20. Kasutusluba on õigusvastane, sest selle andmisel on eeldatud olulise mürahäiringu

puudumist tuginedes 2014. a modelleerimisele. Ajutise ehitise ehitusloa eelhinnangust on

ilmne, et modelleerimine on puudulik, sest selles ei arvestata krossiraja külastatavusest ja

liiklusest tingitud müra suurenemist (p 3.3) ning sellest ei saa lähtuda alalise krossiraja tähtajatu

kasutuse lubamisel, sest olulise keskkonnamõju puudumist tõdeti mh põhjusel, et tegemist on

ajutise krossirajaga (p 5). Kasutusluba on õigusvastane, sest selle väljastamisel pole välja

selgitatud, kas leevendusmeetmed tegelikult võetakse ja kas need tagavad mürahäiringu piisava

vähendamise. Enne krossiraja ehitamist on paratamatu, et loa menetluses tuleb mürahäiringu

hindamisel tugineda modelleerimisele ja muudele hinnangutele. Olukorras, kus krossirada on

viis aastat kasutusel ei saa piirduda vaid hinnangutega, eriti olukorras, kus krossirajale on

kohalike elanike hulgas tugev vastuseis. Samuti on võimalik, et olud on võrreldes 5 aasta taguse

ajaga muutunud, nt pinnasvall on ilmastikust kahjustada saanud, ning need ei vasta enam

modelleerimise aruandes toodud nõuetele. X juhtis tähelepanu krossiraja kasutuskorra

3-20-1518

7(20)

korduvatele rikkumistele; oma õigustatud ootusele, et ajutine krossirada likvideeritakse tähtaja

möödumisel; leevendusmeetmete ebatõhususele ning keskkonnamõjude hindamata jätmisele.

21. Kasutusloas puuduvad igasugused kaalutlused seoses motokrossiraja kasutamise

ajaliste- ja kasutusintensiivsuse piirangute osas.

22. Vaidlusalune kasutusluba sisaldab olulist diskretsiooniviga. Vastustaja ei ole sisulisalt

kaalunud motokrossiraja sobivust antud asukohta, vaid paljasõnaliselt väitnud, et see sinna

sobib. Arvesse võtmata on jäetud asjaolu, et nii valla üldplaneering kui ka valla arengukava ei

näe ette antud piirkonda motokrossiraja rajamist. Üldplaneeringu järgi on Moto kinnistu

sihtotstarbeks maatulundusmaa mitte sotsiaalmaa, mis võimaldaks spordirajatise ehitamist.

Motokrossiraja järele puudub antud piirkonnas ka vajadus, kuna lähedal asub juba teisigi

motokrossiradu: nt Kernu vallas, mis asub ca 6 km kaugusel Moto kinnistust ning Vasalemmas,

mis asub ca 15 km Moto kinnistust.

23. Lisaks jääb Moto kinnistu motokrossiraja mõjupiirkonda palju majapidamisi ja sealseid

elanikke, kelle rahulikku elukeskkonda krossiraja müra oluliselt häirib. Tegemist on

hajaasustusega looduskauni piirkonnaga, kus looduslik mürafoon on väga madal. Piirkonna

elanikel on õigustatud ootus, et ajutine krossirada Moto kinnistul lammutatakse ning nad saavad

jätkata piirkonnale omases rahulikus keskkonnas. Eeltoodut aga vastustaja otsust tehes arvesse

ei võtnud. Oluliseks saab pidada ka asjaolu, et vastustaja on ise oma 2008. a ettekirjutuses (vt

lisa 1) sobimatust antud piirkonda rõhutanud ning leidnud, et „avalikes huvides on säilitada

olemasolev keskkond, seega ei saa seada kõrgemale õigusliku aluseta krossiraja rajanud isiku

üksikhuvi“. Olukord pole võrreldes tolle ajaga muutunud ning vastustaja ei ole kasutusloa otsust

tehes suutnud ära põhjendada, miks nüüd on erahuvi kaalukam kui avalik huvi ning eelkõige,

mis konkreetsel juhul õigustab riivet krossiraja mõjupiirkonda jäävate kinnistuomanike ja

elanike õigustele.

24. Alalise krossiraja rajamine ilma planeerimismenetlust läbiviimata on vastuolus Saue

valla üldplaneeringu ja arengukavaga.

25. Kasutusloa tühistamist ei välista HMS § 58. Kasutusluba tuleks tühistada juba ainuüksi

menetlusnõuete rikkumise tõttu. Nii ehitusloa puudumine, projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu väljastamata jätmine, keskkonnamõjude välja selgitamata jätmine ning

menetlusosaliste kaasamata jätmine, on kõik eraldi kui ka koostoimes sedavõrd tõsised

rikkumised, mis võisid mõjutada vaidlusaluse kasutusloa lõpptulemust.

26. Kaebajad paluvad tähelepanuta jätta kolmandate isikute väited seoses kaebajate

peresuhete, tegutsemismotiivide jms kohta. Samuti paluvad kaebajad sanktsioneerida

kolmandaid isikuid HKMS § 28 lg 2 alusel lugupidamatu käitumise eest kaebajate suhtes.

27. Kolmandad isikud tunnistavad, et nad tegelikult ei kavatsenud rajada ajutist krossirada,

vaid taotlesid ajutist luba selleks, et ei peaks täitma menetlusnõudeid, mis oleksid kaasnenud

tähtajatu loa taotlemisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

28. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja ei nõustu

kaebajatega, et ajutist ehitist saab alalise ehitisena seadustada vaid erandlikult uue ehitusloa

alusel. EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et ajutise ehitise ajaline lubatavus (kuni viis aastat)

3-20-1518

8(20)

ning uue kõikidele nõuetele vastava ehitusloa andmine on ehitusloa andja kaalutlusotsus. Sellist

kohustust ei saa tuletada ka EhS § 50 lõikest 1, mille kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud

ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe

kohaselt. EhSi seletuskirjas on märgitud, et nimetatud sätte eesmärk on kehtestada kasutusloa

andmise eesmärk st, et väljastatud kasutuluba tõendab ehitise nõuetele vastavust kasutusloa

andmise hetkel ning lubab seda kasutada kasutusloa taotluses näidatud eesmärgil. Nimetatud

säte ei kohusta vastustajat igal juhul nõudma taotlejalt, kes soovib ajutise ehitise alaliseks

muuta, eelnevat ehitusloa taotlemist.

29. Käesoleval juhul on vastustaja teinud kindlaks, et alaline ehitis vaatlusaluses kohas on

kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja muude õigusaktides sätestatud nõuetega, sobib

asukohta, vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ning kasutamise reeglipärast

kasutamist, saab selle kasutamist jätkata tähtajatult. Samuti leiti, et ehitise alaliselt kasutamine

kooskõlas sätestatud kõrvaltingimustega ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast

riivet. Moto kinnistul asuv rajatis on rajatud ehituloa alusel, mis on väljastatud 28.04.2015

korralduse nr 370 alusel. Vastustaja kontrollis ehitusloa alusel rajatud ajutise ehitise kasutamise

võimalikkust tähtajatult ja leidis, et ajutisena ehitatud ehitist saab kasutada tähtajatult ja

täiendavate ehituslike toimingute tegemiseks puudub vajadus. Kuna täiendavate ehitustööde

teostamiseks puudub vajadus, siis ei oleks ehitusloa väljastamine selle väljastamise pärast

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Uus ehitusluba tuleks väljastada üksnes

täiendavate ehitustegevuste tegemise vajadusel. 30. Käesoleval juhul puudus kohustus

väljastada projekteerimistingimused (EhS § 26 lg 1). EhS eelnõu seletuskirja kohaselt sisaldab

projekteerimistingimuste nõudmise alus kolme olulist tingimust, mis peavad esinema

samaaegselt: 1) ehitusloakohustuslik ehitis; 2) tegu on ehitise püstitamise, rajamise või

laiendamisega ning 3) detailplaneering ei ole nõutav. Juhul, kui ehitis on juba seaduslikult

valmis ehitatud ja täiendavaid ehitustööde tegemise vajadus puudub, siis puudub ka vajadus

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

31. Motokrossirada ei ole olulise avaliku huviga rajatis (PlanS § 125 lg 1 p 3). Seadus ei ole

motokrossirada otseselt avaliku huviga rajatiseks määratlenud. Kasutusloa väljastamisel

hindas vastustaja rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestvust, üldsuse

huvi rajatise ehitamise vastu, potentsiaalsete kasutajate arvu ja muid olulisi asjaolusid ning

leidis, et käesoleva motokrossiraja näol ei ole tegemist avaliku huviga rajatisega.

Selgitame, et lähtuvalt seatud kõrvaltingimustest tuleb arvestada, et maksimaalse

kasutuskoormuse (10 masinat rajal, igaüks 15 ringi tunnis) juures saab krossirada päevas

kasutada üksnes 4 h ja igapäevases olukorras (4 masinat rajal, igaühel 15 ringi tunnis) on

võimalik krossirada kasutada maksimaalselt 8 h päevas. Arvestades eeltoodut ei saa ka

potentsiaalsete kasutajate arv suur olla.

32. Motokrossiraja ehitamiseks ei olnud detailplaneeringu koostamine nõutav (PlanS § 126 lg

1). Vastustaja ei ole jätnud PlanS § 125 lg-st 3 tulenevat diskretsiooni kasutamata, kuivõrd

viidatud sättes on antud volitused otsuse tegemiseks volikogule, mitte vallavalitsusele.

Lisaks tuleb PlanS § 125 lg-s 3 nimetatud juhul põhjendada detailplaneeringu algatamise

vajadust, mitte ei põhjendata vajaduse puudumist.

33. Seadus ei kohusta igal juhul kaebajaid menetlusse kaasama, vaid esmalt tuleb hinnata, kas

kaasamine on vajalik (EhS § 54 lg 5 ja lg 6 punkt 2). Vaidlustatud korralduse eelnõu

edastati arvamuse avaldamiseks Taari ja Lapi ning Mäe kinnistu omanikele. Vastustaja ei

edastanud eelnõu teistele kinnistuomanikele arvamuse avaldamiseks, kuna vastavalt müra

modelleerimise aruandele polnud kaugematel asuvatel kinnistutel müranormide ületamise

ohtu (vt mürakaardi joonis). Müra modelleerimise aruanne kajastub kogu ümbruskonda,

3-20-1518

9(20)

müratasemeid ei ole analüüsitud üksnes Tupsi kinnistul ja seda analüüsis toodud

põhjendustel. Ka ei ole vastustaja tuvastanud seoses rajatise alalise kasutusele võtmisega

kaugemal asuvate kinnistute suhtes muude mõjutuste esinemise tõenäosust.

34. Vastustaja on 28.04.2015 korralduse nr 370 „Ehitusloa väljastamine ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ punktiga 2 otsustanud mitte algatada Saue vallas Tuula

külas Moto katastriüksusele kavandatava ajutise motokrossiraja osas keskkonnamõju

hindamist, sest nimetatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ehitusprojektiga ette

nähtud leevendavate meetmete kasutusele võtmisel. Arvestades eeltoodut ja et krossirajale

on väljastatud eelnevalt ajutine kasutusluba, samuti võttes aluseks KeHJS § 11 lõike 24 võis

vastustaja jätta vaidlustatud kasutusloa väljastamisel keskkonnamõju hindamise algatamata

KeHJS § 11 lõike 23 alusel. Lubade väljastamise aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt

muutunud. Uusi ehitusõigusi 5 aasta jooksul vaatlusalusesse piirkonda juurde antud ei ole.

Ajutise rajatise omanik soovis jätkata rajatise kasutamist alaliselt samadel tingimustel nagu

ta seni rajatist on kasutanud. See, kas rajatisele on väljastatud ajutine või tähtajatu

kasutusluba, ei muuda rajatisest tulenevat keskkonnamõju oluliselt.

35. Vastavalt Saue vallas Tuula külas asuvale Moto kinnistule (72704:001:0427) kavandatava

motokrossiraja müra modelleerimise aruandele on maksimaalse kasutuskoormusega

olukorras lähimate majapidamiste juures müra normatiivne tase tagatud järgmistel

tingimustel: a) krossirada on maksimaalse kasutuskoormuse korral kasutusel kuni 4 tundi

päevas enne õhtust perioodi (õhtune aeg alates 19:00), nt ajavahemikul 12:00 – 16:00;

15:00 - 19:00 vms; b) krossiraja kirde-, ida- ja lõunaserva tuleb rajada pinnasvall

(kõrgusega 2,5 – 4 m) vastavalt aruande dokumentidele joonisel 2.2. toodud parameetritele

ja asukohale. Müra modelleerimise aruande kohaselt müra mõju vähendamiseks

ümbruskaudsete majapidamiste suhtes ja normtaseme saavutamiseks tuleb arvestada

vähemalt järgmiste leevendusmeetmetega: a) rajada pinnasvall vastavalt „Saue vallas

Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra

modelleerimine“ aruandes leheküljel 9 esitatud joonisel 2.2 toodud asukohale ja

parameetritele; pinnasvalli kõrgus valdavas osas peab olema vähemalt 4 m, vaid valli

lõunapoolne ots võib olla ca 2,5m kõrgune; b) vastavalt „Saue vallas Tuula külas asuvale

Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra modelleerimine“

aruandes toodud leevendusmeetmetele tuleb piirata krossiraja kasutust vastavalt

igapäevases olukorras (4 masinat rajal, igaüks 15 ringi tunnis) 8 tundi päevas (nt 10:00 –

18:00); müra normtaseme ületamist ei esine igapäevases olukorras ka siis, kui rada

kasutatakse ajavahemikul 16:00 – 20:00 (ehk osaliselt õhtusel ajal; c) vastavalt „Saue vallas

Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra

modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetele tuleb piirata krossiraja kasutust

vastavalt maksimaalse kasutuskoormuse (10 masinat rajal, igaühel 15 ringi tunnis) korral 4

tunnini päevas (nt 12:00 –

16:00; 15:00 – 19:00), seejuures vältida maksimaalse kasutuskoormuse esinemist alates 19:00st.

d) arvestada, et riigipühade ja puhkepäevadega vastavalt pühade ja tähtpäevade seaduse § 2,

mitte korraldada motokrossirajal võistluste või treeninguid, vähendamaks mürast tingitud

häiringuid. Kuna müra modelleerimise aruandes on leitud, et müra normatiivne tase on tagatud

just nimetatud tingimuste täitmisel, siis ongi vaidlustatud haldusaktiga ette nähtud, et rajatise

kasutamine on lubatud üksnes nimetatud tingimuste täitmisel.

36. Paljasõnaline on kaebajate väide müra piirnormide ületamisest. Keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 ei ole kohaldatav, kuivõrd see ei reguleeri meelelahutusrajatise

piirnorme.

3-20-1518

10(20)

37. Kasutusloas on selgitatud, et kasutusloa taotlejal tuleb arvestada sellega, et

ettevõtlusvabadus kinnistul võib olla kitsendatud elamute läheduse tõttu ja lähtuvalt

eeltoodust nähakse kasutusloa väljastamisega ette täiendavad müra leevendamise

meetmed. Kasutusloa punkti 2 kohaselt tuleb ehitise kasutamisel kinni pidada „Saue vallas

Tuula külas asuvale Moto Kinnistule (72704:001:0427) kavandatava motokrossiraja müra

modelleerimine“ aruandes toodud leevendusmeetmetest ja Moto müra motokrossiraja

projektis (töö nr 1324) motokrossiraja kasutamiseks määratud ajalistest piirangutest.

38. Moto kinnistule motokrossiraja ehitamine on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga. Saue

valla üldplaneeringu kohaselt on tegu hajaasustuse alaga. Üldplaneeringu seletuskirja p 4.3

kohaselt on hajaasustuses lubatud üksikelamute ja nende juurde kuuluvate abihoonete,

samuti põllumajandusliku või teenuseid pakkuva väikeettevõtluse (nt turism, sport, vaba

aja veetmine jms) ning kogukondliku ühistegevusega (nt külaelu, kultuur jms) tegelemiseks

vajalike hoonete ja rajatiste ehitamine. Ekslik on kaebajate seisukoht, et maa sihtotstarve

peaks olema sotsiaalmaa. Vastustaja selgitab, et sotsiaalmaa on maa, millelt ei taotleta

kasumit.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

39. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. 40.

Kaebuses välja toodud vorminõuete rikkumised on otsitud ega vasta tõele. Vastustaja on

kasutusloa väljastamisel lähtunud HMS §-st 4, kaalunud optimaalselt kõikide osapoolte

huve ning menetlenud kasutusluba mõistlikult (HMS § 5 lg 2).

41. Uue ehitusloa menetlemine on pelk formaalsus, sest objekti ehituslikud ja kasutuslikud

asjaolud ei ole enne ajutise kasutusloa menetlust 2015 muutunud. Vastustaja lähtus

menetlusökonoomiast (HMS § 5 lg 2).

42. Asjakohane ei ole kaebaja viide haldusasjale nr 3-10-1125, kuivõrd olulise ruumilise

mõjuga objektide nimekirjas motokrossirada ei ole.

43. Kasutusloa väljastamisel on vastustaja arvestanud kaebajate välja toodud vastuseisuga,

rajahaldaja seotuse avaliku huviga, lähinaabritele pakutud leppega ning leevendusmeetmetega.

Ebaõige on kaebajate väide nende kaasamata jätmisest. Kaebajad on korduvalt esitanud

vastustajale omi seisukohti alates 2006.

44. Ajutise rajatise ehitusloa menetlemisele eelnes projekteerimistingimuste väljastamine.

Detailplaneeringu koostamise vajadus on põhjendatud juhtudel soovituslik. Vastustaja ei

pidanud detailplaneeringu koostamist põhjendatuks. Vastustaja väljastas ajutise kasutusloa,

kuivõrd 2015. a kehtinud seaduse alusel ei saanud tähtajatut kasutusluba väljastada ilma

detailplaneeringuta. Samas oleks detailplaneeringu menetlemine olnud antud olukorras

ebamõistlik (HMS § 5 lg 2), lisaks oli menetluses seaduse muudatus analoogiliste juhtumite

korral menetlusökonoomiast lähtuvalt detailplaneeringu menetlusest loobuda.

45. Ebaõige on kaebajate väide, et kõnealust krossirada ei ole vaja, kuivõrd läheduses on

analoogseid (endine Kernu vald, Vasalemma). Kernu valla krossirada ei eksisteeri enam

vähemalt 7 aastat ning Vasalemmas on autorada, mis erineb oluliselt motorajast. Samuti ei

eksisteeri Laitses motokrossirada.

3-20-1518

11(20)

46. Tähtajatu kasutusloa väljastamine on õiguspärane. Sisuliselt on tegemist ajutise

kasutusloa pikendamisega. Seejuures ei ole objektil selle aja jooksul midagi muudetud Samuti

on algne dokumentatsioon seaduse mõttes kehtiv ning muutunud on planeerimisseadus, mis ei

nõua sellelaadse objekti kasutusloa väljastamiseks detailplaneeringut. Kaebajad on väitnud, et

neid häirib suurenev liikluskoormus, kuid krossirajale viiva tee äärde ei jää ühtegi elamut ning

kasutatav tee lõpeb Moto kinnistuga.

47. Ebaõige on väide, et kõik lähinaabrid on üksmeelselt krossiraja vastu. Ussimäe kinnistu

(katastritunnus 72704:001:0199) asub krossirajast 250 m kaugusel ning seda väikelapsega

perekonda rada ei häiri ning nad ei ole ühinenud kaebusega aktiivsest mõjutusest hoolimata.

Samuti ei ole kaebusega ühinenud Lilleoru kinnistu (katastritunnus 72704:001:0337) omanik,

kes on X ja X vahetu naaber.

48. Kaebajate tegelik eesmärk on likvideerida Moto kinnistul mootorratastega sõitmine.

Kaebajate nõudmine vaiksele elukeskkonnale eeldab neile eristaatust seaduse mõistes.

Talutavale mürale ei saa esitada subjektiivseid nõudeid, selleks on seadus määranud piirnormid

(sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid). Vastustaja on kasutusloa

väljastamisel täitnud kõik objektiivsed nõuded sh välistanud krossiraja kasutamise väljaspool

päevast aega.

49. Kaebusele on lisatud käesolevasse menetlusse mitte puutuvad kaebajate isiklikud

arvamused kolmandate isikute kohta.

50. Õed X ja X ei oma kinnistutel elukohta ning see, mida nad plaanivad või millised on

eeldused, ei ole asjakohased.

51. X ja X ei ela krossiraja mõjupiirkonnas, millist võiks määratleda reaalse häiringuna.

Lisaks on nende elukohale lähemal piimalehma suurlaut oma keskkonnaalaste omadustega (300

m) ning Keila-Ääsmäe maantee (600 m). Samuti omab mõju ca 5 km kaugusel olev raudtee,

millel toimub öine kaubavedu.

52. X suvekodu asub krossirajast 650 m kaugusel, mis ei ole krossiraja mõjupiirkonnas,

millist võiks määratleda reaalse häiringuna. Lisaks on nende elukohale lähemal Keila-Ääsmäe

maantee 330 m. Sealt üle lageda edasi ca 500 m kaugusel ehitatakse küla keskusesse

hipodroomi.

53. X ja X kuuluv kinnistu on sedavõrd kaugel, et nende kaebust saab käsitleda

pahatahtlikuna.

KOHTU PÕHJENDUSED

54. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et X, X

ja X kaebus tuleb jätta rahuldamata ning X, X, X X, X, X ja X kaebus kuulub rahuldamisele.

Kohus lõpetab X kaebuse osas menetluse.

55. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib kaebeõigust ja

hindab vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

I

3-20-1518

12(20)

56. Kaebajate esindaja teatas 30.11.2020, et kaebaja X on ootamatult surnud ning palub

nimetatud kaebaja osas menetluse lõpetada.

57. HKMS § 152 lg 1 punkti 5 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse poole surma

korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust. Käesoleval juhul

nähtub rahvastikuregistri andmetest, et kaebaja X suri 26.10.2020. Eeltoodust lähtuvalt lõpetab

kohus haldusasja nr 3-20-1518 menetluse kaebaja X osas. Jätta kaebaja X menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

58. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtta asja materjalide juurde kaebajate 30.11.2020

menetlusdokument koos lisadega.

59. Kaebajad paluvad trahvida kolmandaid isikuid HKMS § 28 lg 2 alusel lugupidamatu

käitumise eest kaebajate suhtes. Kaebajate hinnangul koosnevad kolmandate isikute seisukohad

suures osas laimust ja spekulatsioonidest kaebajate peresuhete, tegutsemismotiivide jms kohta.

Nt väidetakse seisukohtades, et X on jahiseltsist välja heidetud ja et tema isa lasi purjus peaga

õues märki. Tegelikkuses pole X kunagi ühtegi jahiseltsi kuulunud ja tema isa oli karsklane.

Kaebajad peavad sellistele kolmandate isikute väidetele vastamist alandavaks. Vastamine pole

ka vajalik, sest see ei aitaks kaasa asja lahendamisele, vaid koormaks asjatult kohut.

60. HKMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või

kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat

või nõustajat trahvida.

61. Kohus selgitab, et ülalmärgitud normis on silmas peetud subjektiivseid, sündsusetuid ja

halvustavaid hinnanguid sisaldavaid menetlusosalisi avaldusi teise menetlusosalise aadressil.

Käesoleval juhul ei ole kolmandate isikute 18.09.2020 menetlusdokumendi lisades sisalduvate

avalduste puhul tegemist HKMS § 28 lg 2 normi kaitsealasse kuuluvate lugupidamatuid

hinnanguid sisaldavate avaldustega, vaid tegemist on faktiväidetega, mida kaebajad peavad

ebaõigeks. Küll aga selgitab kohus, et PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul on au ja head nime kahjustav mis tahes viisil ja vormis

levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.11.2010 otsus nr 3-2-1-83-10, p 12). Au ja hea nime kaitseks

on sätestatud õiguskaitsevahendid võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 1046-1047. Eraõigussuhtes

võrsunud vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

62. Eeltoodust lähtuvalt jääb rahuldamata kaebajate taotlus trahvida kolmandaid isikuid

HKMS § 28 lõike 2 alusel.

II

63. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

64. Käesoleval juhul on ühise kaebuse esitanud X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X. Kaebajad on

oma subjektiivsete rikutud õigustena märkinud omandiõiguse (PS § 32), õiguse tervise

kaitsele (PS § 28), õiguse perekonna ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õiguse tervise

ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Seejuures on kaebajate

põhiargument, et vaidlusalusele motokrossirajale kasutusloa andmisega kaasneb

ülenormatiivne müra.

3-20-1518

13(20)

65. KeÜS § 23 lg 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale,

millega tal on oluline puutumus; oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud

keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos

mõjutatud keskkonnaga; selle õiguse piiritlemisel on oluline arvestada, et hõlmatud on

üksnes subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale; muid

keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p 19).

66. Motokrossirajast lähtuvad mõjutused (nt müra) seonduvad eeskätt lähiümbruse elanike

õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (PS §-d 28, 32

ja 26). Ka kehtestatud müranormid sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse; seejuures allapoole

piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub

kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi lahend nr 33-1-15-16, p 15; haldusasi nr 3-3-1-88-15, p 28).

67. Käesoleval juhul on vaidlusaluse kasutusloa aluseks võetud müra modelleerimise aruanne

(vt vaidlusaluse kasutusloa lk 2), milles viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42.

Samas on sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 muudetud tervise- ja tööministri

01.02.2017 määrusega nr 6 „Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ muutmine“, mille eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist: „Määruse

muutmine on tingitud vajadusest käsitleda edaspidi sise- ja välisõhus leviva müra nõudeid

üksteisest eraldiseisvana, võttes arvesse 01.01.2017 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seadust

(edaspidi AÕKS). Praegu kehtestab määrus nr 42 nõuded nii sise- kui väliskeskkonnas levivale

mürale, aga kuna välisõhus leviva müra normtasemed reguleeritakse edaspidi AÕKS § 56 lõike

4 ja § 61 lõike 1 alusel kehtestatava keskkonnaministri määrusega „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, tühistatakse

asjakohased välismüra nõuded määruses.“ 1 Viidatud keskkonnaministri määruseks on

16.12.2016 vastu võetud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 71).

68. Vastustaja on märkinud, et keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ei kohaldu

põhjusel, et see ei reguleeri meelelahutuspaikade müra.

69. Vastavalt AÕKS § 55 lg 3 punktile 2 ei kuulu välisõhus leviva müra hulka

meelelahutusürituste müra. Samas järeldub AÕKS eelnõu seletuskirjast, et silmas on

peetud müra, mis kuulub mõne teise õigusakti reguleerimisalasse (nt rahvatervise seaduse,

elamuseaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse,

korrakaitseseaduse jt; eelnõu seletuskiri, lk 10) 2. Käesoleval juhul ei ole kehtestatud

välisõhus leviva müra normtasemeid mõne teise määrusega, kui keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71, mistõttu on see käesoleval juhul kohaldatav.

70. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele X, X ning X kuuluvatel kinnistutel puuduvad elamud.

Seejuures ei ole kaebajad X, X ja X väitnud, et nad viibivad tihti mõjutatud keskkonnas või

neil esineb muu eriline seos kõnesoleva keskkonnaga. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et

1 Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3874f77e-e296-

46efae38-af42b040ece4#mG8FViE3

2 Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/97e97edc-

3d7b48b5-b603-371c6cdc2435/Atmosf%C3%A4%C3%A4ri%C3%B5hu%20kaitse%20seadus

3-20-1518

14(20)

nimetatud kaebajatel on kõnesoleva keskkonnaga liiga kaudne puutumus. Nii on ka

Tallinna Ringkonnakohus oma 22.09.2020 määruse punktis 17 märkinud, et hoonestamata

kinnistute omanikud ei ole veenvalt näidanud, et motokrossirajalt kostuv müra neid

mõjutaks, nt pole nad väitnud, et külastavad enda kinnisasja motokrossi kasutamise ajal

vms. Seega puudub kaebajatel X, X ja X KeÜS § 23 lg-st 1 tulenev kaebeõigus.

71. Ühtlasi ei esine X, X ja X PS §-st 32 tulenevalt kaebeõigust. X väide tema kinnistu

kasutamisest parklana ning sellega kaasnevast negatiivsest mõjutusest (prügi maha panek

kaebaja kinnistul) ei ole tegemist sedavõrd intensiivse negatiivse mõjuga, mis viiks

omandiõiguse rikkumiseni. Seejuures tuleb märkida, et vaidlusalune kasutusluba ei anna

õigust X kinnistu kasutamiseks või selle prügistamiseks. Omandiõiguse kaitseks on

sätestatud asjaõigusseaduses vastavad õiguskaitsevahendid. Kinnistu väärtuse vähenemine

on seotud omandiõiguse riivega. Kuivõrd eelnevalt on kohus leidnud, et kaebajate X, X ja

X omandiõiguse riivet ei esine, siis on väheusutav ka kinnistu väärtuse vähenemine.

Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajatel X, X ja X kaebeõigus, mistõttu tuleb nende osas

kaebus rahuldamata jätta. 72. Asja materjalist nähtuvalt asuvad kaebajate X, X, X,

X, X, X ja X kinnistutel elamud või suvekodud, mis jäävad Moto kinnistu ümbrusesse (kõige

kaugem kinnistu kuni ca 800 m kaugusele).

Kahtlust ei ole selles, et Moto kinnistu piirnaabril X ning vahetus läheduses paikneva Mäe

kinnistu omanikul esineb kaebeõigus, kuivõrd nad asuvad piisavalt lähedal Moto kinnistule,

mistõttu kaasnevad motokrossiraja kasutamisest neile ebasoodsad mõjutused

(ülenormatiivne müra). Seda kinnitab ka müra modelleerimise aruanne, mille kohaselt näitasid

modelleerimise tulemused, et igapäevase müra olukorra puhul jõuab lähimate majapidamisteni

(Taari ja Mäe kinnistud) müratase vahemikus 55-60 dB, mis ületab lubatud taotlustaset (55 dB;

kaebuse lisa 5, müra modelleerimise aruanne, lk 14).

73. Ka ei saa kaebeõigust välistada X, X, X, X ja X osas, kuivõrd nende kinnistud ei asu

sedavõrd kaugel Moto kinnistust, et saaks tõsikindlalt välistada müra kostumist viidatud

kaebajate kinnistuteni. Nii nähtub müra modelleerimise aruandest, et maksimaalse

kasutuskoormusega olukorra ehk kõige halvima olukorra modelleerimisel (kujutatud müra

modelleerimise aruande joonisel 2.5 (lk 11)) jõuab lähimate majapidamisteni (Taari ja

Mäe) müratase vahemikus 60-65 dB ja Loo kinnistu majapidamiseni müratase vahemikus

55-60 dB; antud väärtused ületavad lubatud taotlustaset (55 dB) (müra modelleerimise

aruanne; kaebuse lisa 5, lk 10). Müra modelleerimise aruande joonise 2.5 kohaselt ei ulatu

ülenormatiivne müra edela suunal Ussimäe kinnistust kaugemale, kirde suunal Kivimäe

kinnistust kaugemale ning ida suunal Reveri kinnistust kaugemale. Seega järeldub müra

modelleerimise aruandest, et ülenormatiivne müra X, X, X ja X kinnistuteni ei kostu,

eeldusel, et rakendatakse leevendusmeetmeid. Samas puuduvad andmed, et müra üldse

kaebajate kinnistuni ei kostuks või kas ja kui tõhusad on leevendusmeetmed tegelikkuses.

Seejuures on kaebajad seadnud kahtluse alla leevendusmeetmete tõhususe ja rakendamise.

Lisaks on kaebajad vaidlustanud kasutusloa ka argumendil, et see ei ole kooskõlas kehtiva

õigusega. Kaebajatel on talumiskohustus üksnes juhul, kui tegevus toimub kooskõlas

kehtiva õigusega.

74. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad X, X, X, X ja

X viibivad mõjutatud piirkonnas tulenevalt asjaolust, et nende kinnistutel asuvad hooned. Kuigi

nimetatud kaebajad on eelduslikult vähem mõjutatud motokrossirajast lähtuvast mürast, ei

tähenda see, et mõju üldse puuduks. Nii näiteks on kohtupraktikas eeldatud motokrossirajast

lähtuvate mõjutuste (müra) kandumist kinnistutele, mis on kuni 2 km raadiuses sellest

motokrossirajast. „Kaebeõiguse kindlakstegemisel ei oma tähtsust kaebajate elukoha-aadressid,

vaid motokrossiraja kasutamisest tulenevad mõjud. Halduskohus leiab õigesti, et kaebajad

3-20-1518

15(20)

asuvad krossirajast kuni 2 km kaugusel, mis ei ole sedavõrd ulatuslik vahemaa, mille puhul

saaks õiguste rikkumist välistada. Ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et

motokrossiraja ebasoodsat mõju kaebajate õigustele tuleb eeldada.“ (Tartu Ringkonnakohtu

12.12.2017 otsus nr 3-15-2829, p 27). Kaebajad on õigesti märkinud, et müra normtasemed on

keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks KeÜS § 7 lg 3 tähenduses, mistõttu tuleb eeldada õiguse

riivet.

75. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusorgan ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses,

mida iseloomustab ulatuslik otsustusruum, lasub temal tõendamiskoormus, et ka

menetlusnormide

järgimisel

oleks

menetlustulem

olnud

samasugune

(Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-16, p 36). See tähendab, et vastustajal lasub

tõendamiskoormus, et kaebajate kinnistuteni ülenormatiivne müra ei kandu. Seega on vastustaja

kohustus tõendada, et kaebajate X, X, X, X ja X kinnistuteni motokrossirajalt lähtuv müra üldse

ei kostuks. Selliseid andmeid vastustaja kohtule esitanud ei ole, kuivõrd müra modelleerimise

aruandes nimetatud kaebajate kinnistute osas seisukohta võetud ei ole.

76. KeÜS § 23 lg-st 4 lähtuvalt hinnatakse keskkonna vastavust tervise- ja

heaoluvajadustele, mh arvestades piirkonna eripära. Vastustaja on märkinud oma vastuses

kaebusele, et kõnesolev piirkond on Saue valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustus.

Kolmandad isikud on selgitanud, et piirkonnas asub Keila-Ääsmäe maantee, raudtee ning

piimalehma suurlaut. Esmalt märgib kohus, et sellesisulisi kaalutlusi vastustaja vaidlusaluses

haldusaktis toonud ei ole. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel diskretsiooni teostama, vaid

vastustaja oleks pidanud analüüsima vaidlusaluses haldusaktis piirkonna eripära, sh piirkonnas

asuvaid keskkonnahäiringuid põhjustavaid ehitisi, nagu nt raudtee, Keila-Ääsmäe maantee või

piimalehma suurlaut. Siiski märgib kohus, et ka juhul, kui eeldada vastustaja ja kolmandate

isikute väidete õigsust, ei nähtu, et tegemist oleks selliste ehitistega, millest lähtuvad mõjutused

muudaksid motokrossirajast lähtuvad mõjutused kaebajate kinnistutele väheintensiivseks või

ebaoluliseks (vt kaebuse lisa 3, keskkonnamõju hindamise eelhinnang, punkt 2.3).

77. Lisaks eelnevale on kaebajad leidnud, et tegemist on kehtiva õigusega vastuolus oleva

kasutusloaga, mistõttu ei pea nad taluma ka alla piirnorme jäävat müra. Riigikohus on

selgitanud, et ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid juhul, kui seda põhjustav

tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (Riigikohtu

halduskolleegiumi lahendid nr 3-14-52416, p 20; nr 3-3-1-15-16, p 15). Seega ka juhul, kui

mõjutatud piirkonnas viibivate kaebajate X, X, X, X ja X kinnistuteni ülenormatiivne müra ei

kandu, on neil õigus vaidlustada tegevusluba, kui see ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.

78. Eeltoodust lähtuvalt on kaebajatel X, X, X, X, X, X ja X kaebeõigus.

II

79. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

80. Kaebajad heidavad vastustajale ette nende kaasamata jätmist haldusmenetlusse.

81. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel

võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (HMS § 11, § 35 lg 2, § 40, § 62;

vt nt haldusasja 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-55-13, p 14). HMS § 11 lg 1 p 3 järgi on

menetlusosaliseks kolmas isik, kelle õigusi haldusakt võib puudutada. Kolmanda isikuna

kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus,

3-20-1518

16(20)

et riive esineb. On selge, et motokrossiraja kasutamisega võib kaasneda mõjutusi (müra)

lähiümbruse elanikele.

82. Vaidlust ei ole selles, et X ning X olid kasutusloa menetlusse kaasatud. Seetõttu ei ole

vastustaja nimetatud kaebajate osas kaasamiskohustust rikkunud. Küll aga oleks vastustaja

pidanud kasutusloa menetlusse kaasama ka X, X, X, X ja X (HMS § 35 lg 2), kuivõrd

välistada ei saa, et motokrossirajast lähtuvad mõjutused võivad riivata ka nende avalikke

subjektiivseid õigusi (omandiõigust ja õigust tervise ja heaolule vastavale keskkonnale; vt

käesoleva otsuse põhjenduste punktid 7277). Nimetatud kaebajate kaasamata jätmine on

menetlusviga, mille mõju menetlustulemusele tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike

puudustega (HMS § 58).

83. Kohus nõustub kaebajatega, et käesoleval juhul puudus õiguslik alus ajutisele ehitisele

tähtajatu kasutusloa väljastamiseks.

84. Vaidlusaluse kasutusloa õiguslikeks alusteks on märgitud EhS § 50 lg-d 1 ja 3, § 51 lg 1, §

54 lg-d 1, 2, 3 ja 7, § 56 ning HMS § 53 lg 2 p 2. Viidatud EhS sätted reguleerivad

kasutusloa väljastamise aluseid ning kohaliku omavalitsuse pädevust. Küll aga ei sätesta

toodud normid õiguslikku alust väljastada ajutisele rajatisele peale ajutise kasutusloa

kehtivusaja möödumist tähtajatu kasutusluba. Kohtu hinnangul ei saa seda järeldada ka EhS

§ 50 lõikest 1, mille kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

85. Kohus on oma 19.08.2020 määruses märkinud mh järgmist: „Vaidlus puudub selles, et

Saue Vallavalitsuse 28.04.2015 korraldusega nr 370 otsustati anda ehitusluba ajutisele

motokrossirajale kehtivusajaga 5 aastat (kaebuse lisa 2; digitoimiku lehekülg (dtl) 23) ning

16.07.2015 korraldusega nr 587 kasutusluba kehtivusajaga 5 aastat (Saue Vallavalitsuse

15.07.2020 korraldus nr 751, lk 1; dtl 71). Käesolevaks ajaks on möödunud ajutise ehitise

kasutamiseks määratud tähtaeg. Ehitusseaduse (EhS v.r; kehtivusega kuni 30.06.2015) § 151

kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks

ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise

aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Nimetatud sättele on viidatud ka Saue

Vallavalitsuse 28.04.2015 korralduses nr 370, mille alusel väljastati ajutisele motokrossirajale

ehitusluba 5 aastaks.

86. Kehtivas EhS-s on ajutise ehitise definitsioon toodud § 3 lõikes 4, mille kohaselt on ajutine

ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle

ajavahemiku möödumisel. EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et nimetatud säte ei

sisalda sisulisi muudatusi ning selgitatud, et kui ehitusõiguslikult ei ole ajutise ehitise

mõiste märkimisväärse tähtsusega, siis planeerimisõigust arvestades on tegemist olulise

mõistega;

ajutisi

ehitisi

ei

pea

nende

ajutise

iseloomu

tõttu

planeerima

planeeringumenetlusega (EhS 555 SE eelnõu seletuskiri, lk 9). Kui ehitist soovitakse

ehitada kauemaks kui viieks aastaks, ei ole tegu ajutise ehitisega ning taotleja peab järgima

tavapärast loamenetlust, sealhulgas planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid; ajalise

piirangu lõppemisel tuleb taotleda uus ehitusluba või ehitis lammutada (EhS 555 SE eelnõu

seletuskiri, lk 76 viimane lõik). Vaidlust ei ole selles, et Moto kinnistu omanik on soovinud

kasutada Moto kinnistule rajatud motokrossirada kauem kui viis aastat. Samuti ei ole

vaidlust selles, et uut ehitusluba selleks esitatud ei ole. EhS § 50 lõike 1 kohaselt antakse

kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik

kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega on tähtajatu kasutusloa väljastamise

3-20-1518

17(20)

eelduseks, et eelnevalt on antud alalisele rajatisele EhS-s sätestatud nõuetele vastav

ehitusluba.“

87. Käesoleval juhul jääb kohus oma 19.08.2020 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et

vastustaja on andnud vaidlusaluse tähtajatu kasutusloa välja vastuolus kehtiva õigusega,

kuivõrd EhS ei anna õiguslikku alust ajutisele ehitisele selle kasutamistähtaja möödumisel

väljastada tähtajatut kasutusluba ilma eelnevalt planeerimis- ja ehitusloamenetlust

läbimata. 88. Ekslik on vastustaja seisukoht, et EhS § 50 lg 1 võimaldab haldusorganile

kaalutlusõigust otsustamaks, kas ajutisele ehitisele saab peale kasutustähtaja möödumist

väljastada tähtajatu kasutusloa. EhS § 50 lg 1 alusel tähtajatu kasutusloa väljastamise

eelduseks on reeglina, et eelnevalt oleks väljastatud kehtiv tähtajatu ehitusluba. Tähtajatut

ehitusluba ei saa oma mõjult ja toimelt võrdsustada ajutisele ehitisele väljastatud ajutise

(tähtajalise) ehitusloaga. Juba ainuüksi põhjusel, et ajutise ehitusloa kehtivus on ajaliselt

piiratud ning sätestatud haldusaktis endas. See tähendab, et käesoleval juhul oli tähtajatu

kasutusloa andmisel ajutine ehitusluba kaotanud oma regulatiivsuse, mistõttu oli täitmata

oluline kasutusloa väljastamise eeldus – kehtiv ehitusluba. Ajutise ehitusloa väljastamisel

hinnatavad huvid ja kaalutlused on erinevad võrreldes tähtajatu ehitusloa väljastamisega,

kuivõrd kolmandate isikute huvide ja subjektiivsete õiguste riive ulatus on oluliselt väiksem

ajutise ehitusloa puhul võrreldes tähtajatu ehitusloaga. Sellest lähtuvalt on asjatundmatu

võrrelda tähtajatu ehitusloamenetlust pelgalt formaalsusena olukorras, kus ajutise ehitise

omanik soovib peale kasutustähtaja möödumist asuda ehitist kasutama alalise rajatisena.

Nagu eelnevalt viidatud, siis EhS eelnõu seletuskirjas on selgelt rõhutatud ajutise ehitise

mõiste olulisust planeerimismenetluse kontekstis. Nimelt ei eelda ajutise ehitise rajamine

planeerimismenetluse läbimist, erinevalt alalise ehitise planeerimisest. Seda kinnitab PlanS

§ 125 lg 4, mille kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav EhS-s sätestatud

ajutise ehitise püstitamiseks. Samas just detailplaneeringu menetluses saavutatakse kõiki

osapooli hõlmavad kokkulepped ümbruskonna planeerimisel. Käesoleval juhul omab

olulist tähtsust ka asjaolu, millise rajatisega on tegemist. Olukord oleks erinev, kui nt ajutist

suvilat soovitakse asuda kasutama alalise elamuna.

Käesoleval juhul on aga tegemist avaliku juurdepääsuga motokrossirajaga, kus korraldatakse

ka üritusi (kolmandate isikute 18.09.2020 menetlusdokument, lk 2).

89. Kaebajate

hinnangul

oli

kohustuslik

väljastada

motokrossirajale

projekteerimistingimused või isegi koostada detailplaneering.

90. Kohus nõustub vastustajaga, et PlanS § 126 lg-st 1 tulenevalt puudus motokrossiraja

ehitamiseks detailplaneeringu koostamise kohustus. Küll aga ei nõustu kohus vastustajaga osas,

et projekteerimistingimused nõutavad ei olnud.

91. EhS § 26 lg 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku

hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis)

ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

92. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et Moto kinnistul oleva motokrossirajal näol ei ole

tegemist olulise avaliku huviga rajatisega EhS § 26 lg 1 ja PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses.

93. Vaidlusaluses kasutusloas on märgitud, et olulise avaliku huviga rajatise definitsioon on

antud PlanS § 125 lg 1 punktis 3, mille kohaselt on olulise avaliku huviga rajatised näiteks

staadion, golfiväljak, laululava, motoringrada või muu olulise avaliku huviga rajatis. Sellest on

vastustaja järeldanud, et kuivõrd kasutusluba taotletakse motokrossirajale, mitte motoringajale,

siis ei ole tegemist olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

3-20-1518

18(20)

Esmalt tuleb märkida, et PlanS § 125 lg 1 punktis 3 on toodud lahtine loetelu ning

näitlikustatuna märgitud ehitised, mis seadusandja hinnangul kindlasti on olulise avaliku huviga

rajatised. Loetelu on jäetud lahtiseks väljendusega „või muu olulise avaliku huviga rajatis“.

Kohus nõustub vastustajaga osas, et motokrossirada ei ole samatähenduslik PlanS § 125 lg 1

punktis 3 toodud motoringraja mõistega. Sellest aga ei saa järeldada, et vastustaja ei oleks

pidanud hindama, kas motokrossirada ei ole muu olulise avaliku huviga rajatis. Sellist

hindamist vastustaja läbi viinud ei ole ega vaidlusaluses otsuses kaalutlusi esitatud.

94. EhS eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et olulise rajatise definitsioon ei ole seaduses

sätestatud, vaid on jäetud lahtiseks, sest see võimaldab terminit iga kord tõlgendada ja vajaduse

korral uut tüüpi rajatistele sätestada kõrgendatud nõudeid; tegu on rajatisega, millel on

ruumiline mõju; ruumiline mõju võib esineda rajatise suuruse, kõrguse või muu füüsikalise

parameetri tõttu; oluline avalik huvi võib esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu;

näiteks on oluline mõju sisustatav ka müra, lõhna või rajatisest lähtuva konkreetse ohuga;

eeltoodud tingimustele vastavate rajatistena võib käsitleda raadio- või sidemasti, tuulikuid,

ladustusplatse, püsivas kasutuses olevaid motoradu, seiklusparke, isiklikus kasutuses olevaid

lennuvälju jne; säte ei kohaldu olukorras, kus ehitise ehitusprojekti koostamiseks on kohustuslik

mõni muu alus, näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering (555

SE seletuskiri, lk 47)3.

95. Ka käesoleval juhul on motokrossirada püsivas kasutuses, kus korraldatakse üritusi ning

millele on avalikkuse juurdepääs. Seejuures ei ole vaidlust osas, et motokrossirajast lähtub

müra, mis kostub ümbritsevate majapidamisteni. Kohtupraktikas on motokrossirada peetud

oluliseks avaliku huviga rajatiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 otsus nr 3-15-2829, p

31). Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune kasutusluba ka olulise kaalutlusveaga, kuivõrd

vastustaja on ebaõigesti sisustanud EhS § 26 lõiget 1 ja PlanS § 125 lg 1 punkti 3 ning jõudnud

ebaõigele järeldusele, et projekteerimistingimuste väljastamiseks vajadus puudub.

96. Seega on tegemist materiaalselt õigusvastase kasutusloaga, mistõttu kuulub see

tühistamisele. Arvestades asjaolu, et kohus tühistab vaidlusaluse kasutusloa eeltoodud

põhjustel, puudub vajadus asuda hindama ülejäänud kaebajate väiteid. Samas peab kohus

oluliseks selgitada järgmist.

97. Ehitus- ja kasutusluba on diskretsiooniotsus. Kohtupraktikas on rõhutatud, et mida

ulatuslikum diskretsioon on kohalikul omavalitsusele, seda põhjalikumalt tuleb haldusakti

põhjendada ja vastavad kaalutlused esitada. Käesoleval juhul on vaidlusalune kasutusluba

oluliste põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg-d 1-3). Nii ei selgu, miks vastustaja hinnangul

ei ole tegemist muu olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg 1 punkti 3 mõttes (vt

käesoleva otsuse põhjenduste punktid 91-94), kuidas on hinnatud asukoha valikut ja selle

sobivust, samuti kooskõla Saue valla kehtiva üldplaneeringuga.

98. Vaidlusaluses kasutusloas on märgitud, et kasutusloa andmisel on kontrollitud ehitise

vastavust ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele ja ehitise vastavust ehitusprojektile ning

tehtud kindlaks, et puuduvad kasutusloaga seonduvad kasutusloa andmisest keeldumise alused,

ehitist on võimalik kasutada ohutult ja ehitise kasutamise kasutusloaga määratud otstarbel ei

too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Samas ei ole esitatud

põhjendusi, kas aluseks võeti ehitusprojekt, millega kavandati ajutist ehitist; millistele

3 Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-

beb8476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik

3-20-1518

19(20)

konkreetsetele nõuetele vastavust hinnati ning kas hinnati ka leevendusmeetmete rakendamist

ja tõhusust.

99. On väheusutav, et 5 aastaga keskkonnas midagi ei muutu. Olukorras, kus naabrid on

seadnud kahtluse alla motokrossiraja kasutamisel leevendusmeetmete järgimise või väitnud

ülenormatiivse müra kandumist nende kinnistutele, oleks vastustaja pidanud läbi viima

kontrollmõõtmised.

Üldjuhul

on

soovitatav

kasutada

mürataseme

määramiseks

arvutusmudeleid, millega saab hinnata ka müra leevendavate meetmete rakendamise

efektiivsust. Alati aga ainult arvutusest ei piisa, vaid mõõtmisi on vaja, kui nt arvutustulemusi

soovitakse kontrollida (vt keskkonnaministri määruse nr 71 seletuskiri, lk-d 4-5). Käesoleval

juhul ei ole enne vaidlusaluse kasutusloa väljastamist sellekohaseid kontrollmõõtmisi teostatud,

mistõttu on paljasõnalised vastustaja väited, et motokrossiraja tähtajatu kasutusega ei kaasne

kolmandate isikute õiguste rikkumist.

III

100.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata X, X ja X kaebuse ning rahuldab X, X ,

X, X, X, X ja X kaebuse ja tühistab Saue Vallavalitsuse 15.07.2020 korralduse nr 751.

101.

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse

läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei

sätestata teisiti. Kuivõrd kohus lõpetas menetluse X kaebuse osas, siis jäävad X

menetluskulud tema enda kanda.

102.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on jäetud rahuldamata X, X ja X kaebus ning rahuldatud X, X, X, X, X, X ja

X kaebus. Seega on otsus tehtud kaebajate X, X ja X kahjuks ning muus osas vastustaja kahjuks.

103.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude

kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse

tekkimist tõendab vastav arve.

104.

Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulu summas 3522 eurot (koos

käibemaksuga), millest 330 eurot on riigilõiv ning 3192 eurot on õigusabikulud (koos

käibemaksuga).

105.

Kohtu hinnangul ei ole väljamõistetav kulu 03.08.2020 vastustajale tehtud teabenõue

(ajakulu 0,5 h summas 47,50 eurot (ilma käibemaksuta)), kuivõrd tegemist ei ole

kohtumenetluse kestel kantud kuluga. Seetõttu peab kohus mõistlikeks ja põhjendatud

kuludeks 330 eurot riigilõiv ja 3135 eurot õigusabikulu, seega kokku 3435 eurot.

Kuivõrd käesoleval juhul on menetlus lõpetatud ühe kaebaja X osas ning kolme kaebaja

(X, X ja X) kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad nende kaebajate menetluskulud nende

enda kanda (s.o kokku summas 1260 eurot (120 eurot riigilõiv ja 1140 eurot (koos km-

ga) õigusabikulu). Kohus mõistab vastustajalt kaebajate X, X, X, X, X, X ja X kasuks

solidaarselt välja menetluskulu summas 2205 eurot (210 eurot riigilõiv ja 1995 eurot

(koos km-ga) õigusabikulu).

106.

Kolmandate isikute võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

3-20-1518

20(20)

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner