2-17-5291/124 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Kairi Piirisild

Otsuse kuupäev

11. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5291

Tsiviilasi

Jägala Hüdro OÜ hagi OÜ MK Holding vastu osaniku

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ MK Holding apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

138 022,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Jägala Hüdro OÜ (registrikood

12554063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja (apellant): OÜ MK Holding (registrikood 11198353),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarvo Lindma ja

Kristjan Mägi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 23. novembril 2020,

millel osalesid poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (15)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Jägala Hüdro OÜ (hageja) esitas 3. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ MK Holding

(kostja) vastu osaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja viivise väljamõistmise nõudes.

Hageja palus hagiavalduses ja selle 14. juuni 2018 täienduses mõista kostjalt välja:

(1) kahjuhüvitise 127 789,34 eurot;

(2) viivise kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras:

- osasummalt 81 307,60 eurot alates 3. aprillist 2017 (hagi esitamine);

- osasummalt 46 481,74 eurot alates 14. juunist 2018 (täiendava nõude esitamine).

1.1. Hageja esitas kostja kui kaasosaniku vastu kahju hüvitamise nõude äriseadustiku (ÄS)

§ 188 lg 1 (ja VÕS § 1045 lg 1 p 7) alusel, väites, et kostja rikkus ÄS § 180¹ lg-s 2 sätestatud

kohustust määrata juhatuse liikmele mõistlik tasu. Hageja lähtus sellest, et mõistlik tasu oleks

2500 eurot kuus, mis hagiavalduse p 45 järgi sisaldab sotsiaalmaksu (vt täpsustus järgnevalt

p-s 5 ja ka nõudesumma arvutamisel lisas hageja 33% sotsiaalmaksu).

1.2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

Jägala Energy osaühing (edaspidi: ühing) käitab Jägala-Joa hüdroelektrijaama

(edaspidi: jaam);

-

ühingu osanikud on hageja ja kostja, kusjuures hageja on vähemusosanik (40%) ja

kostja enamusosanik (60%);

-

ühingu ainus juhatuse liige oli 2011. aastast 20. aprillini 2018 M.K, kes oli nii sel ajal

kui ka veel hagi esitamise ajal kostja ainuosanik ja prokurist, kostja ainus juhatuse liige

oli samal ajal M.K toonane abikaasa – seega oli nii kostja kui ka ühingu juhtimine M. K

kontrolli all;

-

kuni 4. aprillini 2014 täitis M.K juhatuse liikme ametikohustusi tasuta, kuigi ta oli

2011. aastal teinud ettepaneku leppida juhatuse liikme tasuks 2700 eurot kuus;

-

4. aprilli 2014 osanike koosolekul otsustati kostja poolthäältega sõlmida M.Kga

juhatuse liikme leping ja vastavalt sellele maksta talle tasu 5832,91 eurot kuus, millele

lisandub teatavatel tingimustel preemia; lepingu järgi pidi M.K juhtima ühingut ja

täitma jaama operaatori ülesandeid;

-

20. aprilli 2018 osanike koosolekul otsustati konsensuslikult kutsuda M.K juhatuse

liikme kohalt tagasi ja kostja poolthäältega valiti uus juhatuse liige A.M.

1.3. Hageja leidis, et M.Kle makstud tasu ei ole mõistlik ega kooskõlas tema ülesannete ja

ühingu majandusliku olukorraga, sest

-

teistele sama valdkonna juhtidele makstakse väiksemat tasu;

-

alles oluliselt suurema ettevõtte nagu nt Eesti Energia Aktsiaseltsi (edaspidi: EE)

tippjuhtidele makstakse tasu sellises suurusjärgus nagu M.Kle;

-

ühingu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks vajalik tööaeg ei saa ületada 32 t kuus,

seda mh põhjustel, et jaama tootmissüsteemid on moodsad ja nende juhtimine suures

ulatuses automatiseeritud ning igapäevane sekkumine selle toimimisse pole vajalik;

-

tehniliste ülesannete täitmiseks on ühingul kaks töötajat;

-

kui M.Kle hakati maksma tasu, siis suurenesid oluliselt ja ebaproportsionaalselt ühingu

tööjõukulud, milleks puudub objektiivne põhjendus ja vajadus.

1.4. Kahju summa arvutas hageja järgmiselt:

3 (15)

-

ajavahemikul aprill 2014 – detsember 2016 maksti M.Kle tasu ja aastapreemiaid

312 994,06 eurot (vt täpsustuse kohta järgnevas p 5). Lähtudes põhjendatud kuutasust

2500 eurot, on põhjendatud kulu 109 725 eurot (= (2500 + 33%) × 33 kuud). Hagejale

põhjustati kahju, st tema osa väärtus vähenes või ühingust juhiti kasumi arvel hagejale

dividendi maksmise asemel välja 81 307,60 eurot (≈ 40% × (312 994,06 – 109 725));

-

ajavahemikul jaanuar 2017 – 20. aprill 2018 maksti tasu ja preemiat 168 454,34 eurot,

mis ületab põhjendatud kulu (52 249,99 eurot) ja hagejale põhjustati täiendav kahju

46 481,74 eurot (≈ 40% × (168 454,34 – 52 249,99)).

2. Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt:

-

hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. M.K valiti ühingu juhatajaks

konsensuslikult. Hageja pole teinud etteheiteid M.K tööle ega vaidlustanud osanike

otsuseid sõlmida temaga leping ja maksta preemiat;

-

M.K saavutas häid tulemusi ning hagejal ja kostjal ei olnud tema töö kohta etteheiteid,

mistõttu puudus kostjal põhjus hääletada M.Kga lepingu sõlmimise või talle preemia

maksmise vastu. Hageja ei esitanud 2014. aastal kandidaati, kes oleks valmis tegema

sama tööd väiksema tasu eest ja majanduslikult sama efektiivselt;

-

kostja ei rikkunud ÄS § 180¹ lg 2 ega tekitanud hagejale kahju. M.Kga sõlmitud

lepingu järgi täidab ta ülesandeid, mis on vajalikud ühingu juhtimiseks ja jaama

toimimiseks. Ta tagab, korraldab ja vajadusel teostab jaama remonttööd (mh

veetõrjetööd) võimalusel jaama tööd seiskamata, saavutades seeläbi osanikele

maksimaalse rahavoo. Jaam on 100 aastat vana hüdrotehniline ehitis, mille korrasolek

ja millest optimaalse tulu saamine nõuab pidevat tööd. Ülesannete täitmisele kulub

täistööaeg (160 t kuus);

-

asjakohatu on ühingu majandusolukorra võrdlemine teiste elektritootjate olukorraga,

kelle omakapital ei suurene saama kiiresti ega ületa miljonit eurot, samuti on neis

ühingust erinev juhtimis- ja tasustamisstruktuur;

-

kohus määras teatavaks ajaks ühingu juhatusse täiendava liikme ja talle tasuks 90 eurot

tunnis. Kui lähtuda sellest tasumäärast ja M.K täistööajast, siis oli talle makstud tasu

igati mõistlik;

-

jaama seadmete tootja hinnapakkumise (edaspidi: tootja hinnapakkumine), järgi

tähendaks jaama hooldusega seotud kõigi teenuste ostmine kulu vahemikus 9666–

12 666 eurot kuus. Kui ühing peaks M.Kle tasu maksmise asemel kandma selle kulu,

siis oleks kogukulud suuremad ja ühingut majandataks vähem efektiivselt.

-

hageja kahju ei saa arvutada hageja nõutud viisil, sest ühingu kulu ei võrdu hageja kui

vähemusosaniku osa väärtuse vähenemisega;

-

hageja ei vaidlustanud 4. aprilli 2014, 3. juuli 2015 ega 27. juuni 2016 otsuseid. See

tingiks VÕS § 139 järgi hageja võimaliku kahju hüvitise vähendamise nullini.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 13. jaanuari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja

otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

ühing asutati 31. augustil 1998 ja toodab hüdroenergiast elektrit Jägala-Joal paiknevas

hüdroelektrijaamas;

-

hageja on ühingu osanik 40% suuruse osaga (nimiväärtus 22 752 eurot) ja kostja 60%

suuruse osaga (nimiväärtus 34 128 eurot);

-

ühingu ainus juhatuse liige oli alates 2011. aastast kuni 20. aprillini 2018 M.K;

4 (15)

-

kuni 4. aprillini 2014 täitis M.K ühingu juhatuse liikme ametikohustusi tasuta;

-

4. aprillil 2014 otsustati M.Kga sõlmida juhatuse liikme leping, mille järgi oli tasu

5832,91 eurot kuus ja sellele lisandus preemia, kui toodetud elektrienergia maht ületab

teatava piirmäära;

-

M.K oli hagi esitamise ajal kostja ainuosanik ja prokurist;

-

kostja ainus juhatuse liige oli samal ajal M.K toonane abikaasa.

3.2. Maakohus kohaldas ÄS § 188 lg 1 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 127 lg 4, § 115 lg 1 ja

§ 108 lg 1. Tuvastatud asjaolude ja nende sätete põhjal tuleb kostjalt välja mõista hagejale

ajavahemikul 4. aprill 2014 – 20. aprill 2018 tekkinud kahju 127 789,34 eurot.

3.3. Kostja häältega vastuvõetud 4. aprilli 2014 otsusega M.Kle määratud juhatuse liikme tasu

ei vasta teiste hüdroenergiatootjate juhatuse liikmetele makstavatele tasudele, ületades neid

väga suures ulatuses. See nähtub Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ arvamusest (edaspidi:

Fontese arvamus), Eestis tegutsevate teiste hüdroenergiatootjate (AS Kamari Hüdro,

OÜ Räpina Vesiveski, OÜ Koprapere, OÜ Sangaste Veed, Hüdroelektrijaam Tamme OÜ;

edaspidi koos: võrdlusühingud) ja ühingu majandusaastate aruannete võrdlusest, aga ka M.K

septembri 2011 e-kirja, M.Kle 17.veebruaril 2014 saadetud e-kirjast ja hageja vastuväidetest

osanike koosolekutel. Samuti tõendab ülemäärase tasu maksmist võrdlus EE tippjuhtide

tasudega. Järelikult on M.Kle makstud tasu ülemäärane ja ebamõistlik ega vasta

turutingimustele. Sellise tasu maksmine on väikeosaniku suhtes kahjustav ja vastuolus hea usu

põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).

3.4. Tunnistajate M.K ja I.K ütlused on juhatuse liikme ja operaatori ülesannete töömahu osas

vastupidised. M.K kui vaidlusaluse tasu saaja ei ole objektiivne. Tunnistaja A.M juhatuse

liikme ülesanded on minimaalsed ja nende hulka ei kuulu jaama opereerimisega seotud

tööülesanded. Neil kaalutlustel pole tõendatud kostja vastuväide, et M.K juhatuse liikme

ametikoht oli väga laia spektriga ning aja- ja töömahukas. Füüsiline sekkumine seadmete

hooldusesse ja remonti ei ole juhatuse liikme ülesanne. Kohapealset füüsilist tööd tegema võeti

kaks töötajat.

3.5. Eelnevast tulenevalt ei vastanud M.K tasu ÄS § 180¹ lg 2 tingimustele. Arvestades ühingu

tegelikke vajadusi juhtimisülesannete osas ning lähtudes sarnase mahu ja ettevõtlustuluga

ettevõtetes makstavast juhatuse liikme brutokuutasust, on M.Kle määratud igakuine juhatuse

liikme brutotasu lubatav maksimaalselt 2500 euro ulatuses.

3.6. M.Kle tasu määramise otsused võeti vastu kostja poolthäältega. Seega rikkus kostja ÄS

§ 180¹ lg-st 2 tulenevat kohustust tagada, et juhatuse liikmele ühingu poolt tehtavate maksete

kogusumma oleks mõislikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku

olukorraga. Võttes arvesse M.K osalust kostjas ja prokuristina tegutsemist, määras ta juhatuse

liikme tasu sisuliselt iseendale.

3.7. Juhatuse liikmele makstud tasu suurust ei õigusta see, et ühingu majanduslik olukord

võimaldas vaidlusalust tasu maksta, sest nii on võimalik kasumi tervikuna ärajuhtimine ja

dividendide maksmisest kõrvalehoidumine. Samuti ei õigusta seda tootja hinnapakkumise

põhjal tehtud arvutus, et operaatori teenuse ostmisel oleks igakuine opereerimiskulu 9666–

12 666 eurot. Käivitamise sertifikaadiga on tõendatud, et jaama seadmete vastuvõtmiseks ja

käivitamiseks läbiviidud instrueerimine toimus ühel päeval ja koos M.Kga instrueeriti veel

kahte operaatorit, seega võis leida Eestist ka teise operaatori.

3.8. Hageja kahju seisneb tema osa väärtuse vähenemises. Eksperdi U.V arvamuse järgi oli

hagejale kuuluva osa väärtus 20. aprilli 2018 seisuga vähemalt 826 405 eurot. Kui M.Kle ei

oleks alates aprillist 2014 makstud juhatuse liikme tasu (sh preemiaid) rohkem kui 2500 eurot

kuus, oleks ühingu 100% osade väärtus 2 423 194 eurot, millest hagejale kuuluva 40% osaluse

väärtus 20. aprilli 2018 seisuga oleks 969 277,60 eurot. Nende väärtuste vahe 142 872,60 eurot

5 (15)

on hagejale tekitatud varaline kahju. Seda kinnitab P.S arvamus. Seevastu M.N arvamusega ei

saa arvestada tema seotuse tõttu kostjaga. A.V arvamuse metoodika erineb U.V omast, mistõttu

tuleb see jätta samuti kõrvale.

3.9. Kokkuvõttes põhjustas kostja osaniku kohustuse rikkumisega hagejale ajavahemikul

4. aprill 2014–20. aprill 2018 kahju 127 789,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

3.10. Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus ka viivise nõue.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks ei ole kostja ühingu juhatuse liikme tasu määramisel oma kohustusi rikkunud ja

juhatuse liikmele määratud tasu suurus oli kooskõlas ÄS § 180¹ lg 2 põhimõttega. Tasu järgis

nii juhatuse liikme ülesandeid kui ka ühingu majanduslikku olukorda.

4.1.1. Maakohus järeldas ebaõigesti M.K 2011. aasta e-kirjast I.K, et M.K põhjendatud tasu

juhatuse liikmena on 2700 eurot. See summa nimetati võimaliku netotasuna 2011. aastal. Isegi

kui M.K oli aastaid varem nõus täitma juhatuse liikme kohustusi väiksema tasu eest, kui talle

määrati 2014. aastal, ei tähenda see, et määratud tasu on ebamõistlik ja hälbiks ÄS § 180¹

lg-st 2.

4.1.2. Osanike 4. aprilli 2014 koosoleku protokollist ei tulene, et oli konkreetne isik, kes oli

valmis tegema sama tööd ja samas mahus 1000 euro eest kuus. Protokollist nähtub, et hageja

möönis võimalust, et kostja pakutud variant on parim mudel, kuid hagejal olid usaldus-

probleemid. Need ei ole põhjuslikult seostatavad juhatuse liikme tasu suuruse mõistlikkuse ja

seeläbi tekkiva väidetava kahjuga.

4.1.3. Maakohus jättis alusetult kõrvale M.K tunnistajana antud ütlused. M.K saab ainsana

anda ütlusi selle kohta, millega ta tegeles igapäevaselt juhatuse liikmena ja mida teeb praegu

töölepingu alusel.

M.K selgitas, et lisaks füüsilist laadi ülesannetele, eeldasid tema kohustused tehnilisi teadmisi

ja oskusi. Tal pidi töötama arvutiga, andma programmeerijatele õige sisendi, suhtlema

seadmete tootjatehasega inglise või saksa keeles. Kohustuste täitmine eeldas pidevat füüsilist

panustamist, ehitamist, kiiret sekkumist ja selleks valmisolekut, kohati ka eluga riskimist. Need

ülesanded kogumis ei ole taandatavad vähe tasustatavale lihtsale füüsilise tööle, vaid ühingu

opereerimine nõuab komplekssete erinevatest valdkondadest pärinevate ülesannete pidevat

lahendamist ja selle eeldusena vastavaid spetsiifilisi teadmisi ja oskusi.

Ühingu palgatud töötajad ei ole alternatiivid M.Kle, sest nad tegid lihtsamaid füüsilisi töid

(muru niitmine, prahi koristamine ja talvel lumekoristus). Nad kõnelevad vene keeles, neil pole

piisavat haridust, kogemust ega oskusi jaama käitamiseks.

M.K selgitas, et ta oli ainus, keda instrueeriti jaama käivitamiseks. Instruktaaž tuli teha kolmele

isikule, aga peale M.K polnud kedagi võtta. Seetõttu märgiti sertifikaadile kaks suvalist nime,

et töövõtja kohustused saaks lugeda täidetuks. Sellise olukorra tingis hageja esindaja, kes ise ei

ilmunud koolitusele ega saatnud sinna ka teisi isikuid.

4.1.4. I.K ütlused ei ole asjakohased, sest ta ei tea midagi jaamast ega selle igapäevasest

opereerimisest. Ta oli üksnes investori esindaja.

4.1.5. Fontese arvamusest ei nähtu, et uuringus aluseks võetud juriidiliste isikute puhul oleks

juhatuse liikme ülesanded samad nagu M.Kl. Uuringus ei hinnatud konkreetselt ühingu juhatuse

liikme ülesandeid ja selle tasu. See on statistiline kokkuvõte avalikest andmetest, mille alusel

6 (15)

ei saa teha järeldusi ühingu juhatuse liikme ülesannete, sellele vastava tasu ega ka ühingu

majandusliku suutlikkuse kohta. Arvamusest ei tulene, et ühingu juhatuse liikme tasu võiks olla

maksimaalselt 2500 eurot, arvamuse kohaselt võiks see olla ka 3530 eurot. Seega ei võimalda

arvamus teha järeldust, et ühingu juhatuse liikmele makstud tasu oli põhjendamatult kõrge.

4.1.6. Asjakohatu ja alusetu on ühingu ja võrdlusühingute andmete kõrvutamine. Ühegi

võrdlusühingu osas pole tõendatud, et juhatuse liikmed täidaksid M.Kga täpselt samu

ülesandeid.

Maakohus leidis vastuoluliselt, et AS-i Generaator majandusaasta aruandega on tõendatud, et

tema tööjõukulud moodustasid 2016. aastal müügitulust suurema protsendi kui ühingu

tööjõukulud samal aastal, kuid ühingu juhatuse liikme tasu on makstud oluliselt suuremas

ulatuses kui teistele turuosaliste juhatuse liikmetele.

Asjakohatu on maakohtu viide EE tippjuhtide tasule. EE juhid ei täida samu ülesandeid nagu

ühingu juhatuse liige, sh ei osale vahetult elektrijaamade igapäevases käitamises ja

opereerimises. Ühtlasi ei viita palkade võrdlus sellele, et ühingu juhatuse liikme tasu oleks

ebamõistlikult kõrge. Samuti ei tõenda ajalehe väljavõte töötasude suurust, vaid üksnes seda, et

ajalehes on avaldatud teatavad andmed.

4.1.7. Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale ühingule määratud ajutise juhatuse liikme tasu

suuruse. Ajutise juhatuse liikme tasu määramisel peab kohus lähtuma sellest, milline on

juriidilise isiku majanduslik võimekus ning kuidas on juriidilises isikus seni makstud tasusid.

Maakohus pidas M.K tasu põhjendamatult kõrgeks, kuid määras ajutisele juhatuse liikmele

kordades kõrgema tasu kui oli M.Kl. Maakohus pidas tsiviilasjas nr 2-18-2243 ühingu

majanduslikule olukorrale vastavaks ja mõistlikuks maksta juhatuse liikmele tasu 90 eurot

tunnis, mis M.K tasuks ühes kuus teeks täistööaja korral 14 400 eurot.

4.2. Teiseks on maakohtu seisukohad hagejale kuuluva ühingu osa väärtuse, väidetava kahju

tekkimise ning suuruse kohta ebaõiged, ei põhine asjas esitatud tõendite objektiivsel, igakülgsel

ja sisulisel hindamisel ning on olulises ulatuses põhjendamata.

4.2.1. Maakohus ei põhjendanud, miks ta lähtus hagejale kuuluva ühingu osa väärtuse

väljaselgitamisel U.V arvamusest ja tema ütlustest ning P.S arvamusest, aga jättis kõrvale

riiklikult tunnustatud finantsekspertide M. N ja A.V arvamused ning selgitused.

4.2.2. Kui maakohus leidis, et U.V valitud metoodika on õige, pidanuks kohus põhjendama,

miks tegutseva regulaarselt dividende mittejagava börsil noteerimata suletud kapitaliühingu

vähemusosaluse hindamisel kohaldamisele kuuluvad üldtunnustatud põhimõtted ja valitsev

kohtupraktika ei ole antud juhul asjakohane ning kasutada tuleb senisest kardinaalselt erinevat

metoodikat. Kostja selgitas, kuidas U.V metoodikaga on kunstlikult suurendatud hagejale

kuuluva osa väärtust, ja esitas selle kohta riiklikult tunnustatud ekspertide seisukohad. Sellest

hoolimata ei põhjendanud maakohus, miks kostja vastuväited on valed. Ka P.S arvamus ei vasta

elementraasetele põhimõtetele, millest lähtutakse tegutseva suletud kapitaliühingu, kus

regulaarselt dividende ei maksta, vähemusosaluse väärtuse hindamisel.

4.2.3. Maakohus jättis ekslikult arvestamata ning sisuliselt hindamata ja analüüsimata A.V

arvamuse ja tema põhjalikud selgitused. Käesoleval juhul on just diskonteeritud rahavoogude

meetod ainuõige meetod tegutseva ettevõtja vähemusosaluse turuväärtuse hindamiseks. A.V

tõdes kohtuistungil, et hagejale kuuluva ühingu vähemusosalus on tegelikult väärtusetu,

mistõttu hinnangud näitavad vaid „paberil eksisteerivat väärtust“, kuid praktikas ei ostaks keegi

hagejale kuuluvat vähemusosalust.

4.2.4. Samuti jättis maakohus ebaõigesti arvestamata ning sisuliselt hindamata ja

analüüsimata M. N arvamuse põhjendatud meetodi kohta. Maakohus ei hinnanud arvamust

sisuliselt ega sedastanud, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga.

7 (15)

4.2.5. Maakohus leidis alusetult, et väidetava rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Kostja ei ole ühtegi kohustust rikkunud, mistõttu ei saa tekkida küsimust põhjuslikust seoses.

Samuti ei ole hagejale tekkinud kahju, kuna tema osa oli ja on väärtusetu. Kostja hääletamine

juhatuse liikme tasude määramise poolt ei ole põhjuslikus seoses hagejale kuuluva osa väärtuse

väidetava languse ega kahjuga.

4.3. Kolmandaks ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest.

4.3.1. Maakohus leidis ekslikult, et M.K on kostja osanik. M.K ei ole kostja osanik alates

9. juunist 2017. Samas ei muuda M.K roll kostja ainuosanikuna 4. aprilli 2014 otsust tahtlikuks

kahju põhjustamiseks hagejake kui teisele osanikule.

4.3.2. Enamusosanikul on õigus otsustada juhatuse liikme tasu määramine, selles ei ole midagi

etteheidetavat. Maakohus ei tuvastanud, et kostja on aru saanud nagu oleks 2500 eurot ületav

kuutasu kahjustav ja seega soovinud vähemusosanikku kahjustada. Kostja tegi tasu määramise

otsuse teadmises, et Austriast teenuste ostmine oleks kulukam ja puudusid muud alternatiivid.

4.3.3. Maakohus märkis ekslikult, et kostja ei tõendanud süü puudumist. M.K selgitas

kohtuistungil, et puuduvad odavamad alternatiivid ja teised pädevad isikud, kes oleks koolituse

tegelikult läbinud. Maakohus tuvastas, et tootjatehasest teenuse ostmine oleks oluliselt kallim

ning et hageja ei esitanud konkreetseid kandidaate ühingu juhatuse liikme kohale.

4.4. Neljandaks ei vaidlustanud hageja 4. aprilli 2014 osanike otsust ega teisi otsuseid, millega

määrati M.Kle tasu. Kui osanik on ühingu sisesuhtes jätnud tasu määramise otsuseid kehtima,

puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist teiselt osanikult. Kui see ei välista täielikult kahju

hüvitamist, tuleks kahju vähendada VÕS § 139 või § 140 alusel.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et aastate 2014–

2016 eest arvutatud kogutasu summa (koos sotsiaalmaksuga) on 301 445 eurot ja hageja poolt

põhjendatuks peetud tasule 2500 eurot lisandub käibemaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Maakohtu otsus tühistatakse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata, rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab kõik menetluskulud

hageja kanda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest ühingu tegevuse ja osanike struktuuri, aga ka juhtimise

korraldamise, sh M.Kga lepingu sõlmimise, talle makstava tasu otsustamise ja tema juhatuse

liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Nende asjaolude tuvastamisel ei rikkunud maakohus

menetlusõiguse norme. Pooled ei ole nimetatud tuvastusi apellatsioonimenetluses ka kahtluse

alla seadnud.

8. Hageja nõuab kostjalt kui kaasosanikult kahju hüvitamist. Kostja rikkumine seisneb hageja

väitel selles, et ta otsustas M.Kle kui juhatuse liikmele ebamõistlikult suure tasu maksmise.

Kahju sisustab hageja eelkõige tema osa väärtuse vähenemisega, aga ta tõi ka esile jaotatava

kasumi ehk dividendide võimaliku vähenemise. Eelmise p 7 põhjal saab ringkonnakohus

lähtuda sellest, et pooled on ühingu osanikud ja M.Kle tasu maksmine otsustati kostja

poolthäältega.

8.1. Osaühingu kasumi pahatahtliku ärajuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist saab üks

osanik teiselt nõuda VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja

VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Nimelt näeb ÄS § 188 lg 1 ette, et osanik võib vastutada

osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes

8 (15)

kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt

Riigikohtu 16. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10 neljas lõik).

8.2. Osaühingu puhul kohalduvad samad põhimõtted, mida Riigikohus on varem käsitlenud

seoses aktsiaseltsiga. Vähemusaktsionäril ja -osanikul on õigus kasumiosale (ÄS § 276 lg 2 ja

§ 157 lg 2) ning kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms)

võib ta nõuda suuraktsionärilt või -osanikult kahju hüvitamist (ÄS § 289 lg 1 ja § 188 lg 1).

Lisaks on võimalik esitada nõue ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või

tahtliku heade kommete vastase käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on

VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada koos VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 289 lg-st 1 või § 188

lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Niisuguse vastutuse kohaldamiseks tuleb tuvastada

kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja kasumi muul viisil otse enamusaktsionäri

käsutusse suunamise eesmärk (Riigikohtu 16. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531,

p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

8.3. Kostjalt kahjuhüvitise nõudmise eelduseks oleva rikkumise sisu saab hageja esile toodud

asjaoludel avalduda mõlemal juhul (st nii VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 kui ka VÕS § 1043

alusel lahendatava nõude korral) selles, et M.Kle kui juhatuse liikmele makstud tasu

kogusumma ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete (ehk panuse) ja ühingu

majandusliku olukorraga (ÄS § 180¹ lg 2). Kõnealune mittevastavus peab olema piisavalt selge

(vrd aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 3. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18186, p 22).

8.4. Makstud tasu suuruse üle pooled sisuliselt ei vaidle. Ühtlasi nõustusid pooled, et tasu

mõistlikkuse hindamisel võib lähtuda summadest täisarvudes. Ringkonnakohtu istungil

täpsustatud andmetel on M.Kle makstud juhatuse liikme kogutasu aastate kaupa:

Aasta

Tasu (koos

preemiaga)

Sotsiaal-

maksuga

2014

51 663

68 712

2015

87 494

116 367

2016

87 494

116 367

2017

104 992

139 640

2018 4 kuud

21 665

28 815

KOKKU

353 308

469 900

8.5. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus sellise tasu vastavust juhatuse liikme ülesannetele

(p 9) ja ühingu majanduslikule olukorrale (p 10).

9. Juhatuse liikme tasu vastavus tema ülesannetele (panusele) tähendab, et tasu on mõistlikus

seoses nende konkreetsete kohustustega, mida tal tuleb täita seaduse, põhikirja, üldkoosoleku

otsuste, temaga sõlmitud (juhtimis)lepingu ja muude kokkulepete alusel (vt kohustuste allikate

kohta nt Riigikohtu 15. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 14 esimene lõik).

9.1. ÄS-st tuleneb juhatuse liikmele mitmeid erinevaid kohustusi, sh kas üksinda või koos

teiste juhatuse liikmetega ta

-

esindab ja juhib osaühingut (§ 180 lg 1);

-

peab osanike nimekirja ja teavitab osanikke selles toimunud muutustest (§ 182 lg 1,

§ 149 lg 2, § 150 lg 3, § 151 lg 4);

-

kutsub kokku osanike koosoleku (§ 171 lg 1, § 172 lg 1), määrab koosoleku päevakorra

(§ 171¹ lg 1) ning üldjuhul koostab ja saadab otsuste eelnõud (§ 171² lg-d 1 ja 4, § 173

lg 2);

9 (15)

-

korraldab raamatupidamist (§ 183), jälgib pidevalt osaühingu majanduslikku olukorda

(§ 180 lg-d 5 ja 5¹) ning koostab ja esitab esmalt osanikele, pärast kinnitamist aga

äriregistrile majandusaasta aruande (§ 179 lg-d 1, 2 ja 4);

-

esitab ka muud seaduses ette nähtud avaldused ja dokumendid äriregistrile (nt § 33 lg 7,

§ 144 lg 3, § 150 lg 5, § 196 lg 1, § 200 lg 1) ja vastab osanike teabenõuetele (§ 166

lg 1, § 182 lg 2);

-

hoiab osaühingu ärisaladust (§ 186 lg 1) ja järgib konkurentsikeeldu (§ 185 lg 1).

9.2. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 27 õigesti, et ühingu ja M.K vahelise

4. aprillil 2014 lepingu p 1.2 (dtl 510–515) järgi olid M.K kohustused järgmised:

-

juhtida ühingut ja teha selleks vajalikke toiminguid, võtta vastu juhtimisotsuseid ja

korraldada ühingu igapäevast majandustegevust;

-

korraldada juhatuse tööd ning tagada ühingu nõuetekohaseks ja efektiivseks

juhtimiseks vajalik töökorraldus;

-

esindada ühingut kõigis tehingutes ja toimingutes suhetes teiste isikutega, mh

valitsusasutustes ja riigiorganites ning kohaliku omavalitsuse organites;

-

jaama operaatori ülesanded.

9.3. Seadusest ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka

töösuhetes. Eelmise p 9.2 loetelust kajastavad kolm esimest taanet samu kohustusi, mis juhatuse

liikmel on tulenevalt seadusest ja mis nähtuvad p-st 9.1. Juhatuse liikme kohustused on

sätestatud suhteliselt laialt ja vastavaid sätteid sisustatakse igas kaasuses individuaalselt. Seega

tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas ja kuivõrd langevad kokku juhatuse liikme kohustused ja

töö, mida ta teeb töölepingu alusel (varasema tööõiguse aspektist Riigikohtu 24. novembri 2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05, p-d 25–26 ja seal viidatud praktika).

9.4. Neil kaalutlustel tuleb ÄS § 180¹ lg 2 tõlgendamise teel selgitada välja, kas selle sätte

alusel saab kontrollida juhatuse liikmele makstavat kogutasu või ainult seda, millele tal on õigus

juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Kõnealune säte lisati ÄS-i selle muutmise seadusega,

mida Riigikogu X koosseis menetles eelnõuna 552 SE. Seaduse seletuskirjas märgiti § 180¹

kohta üldiselt, et eesmärk on täpsustada osaühingu juhatuse liikme tasu kindlaksmääramise ja

hilisema muutmise aluseid ning sisustada selgemalt varem ÄS § 180 lg-s 7 sisaldunud põhi-

mõte. Ühtlasi soovis seadusandja kaitsta osaühingu, võlausaldajate, osanike ja töötajate huve

juhatuse liikmetele makstavate ebaproportsionaalselt suurte tasude eest osaühingu

majandusliku seisundi olulise halvenemise korral (lk 31). Ringkonnakohus leiab, et nende

eesmärkide ja sätte sõnastuses kasutatud väljendiga „tehtavate maksete kogusumma“ on

paremini kooskõlas tõlgendus, et kontrollida tuleb juhatuse liikmetele tehtavate kõigi maksete

summat. Seda kinnitab ka juhatuse liikme mõneti erinev roll teistest töötajatest. Samas tuleb

kohustusi võtta arvesse tervikuna, st tasu peab vastama nii juhtimis- kui ka tööülesannetele.

Sama õiguskäsitlust toetasid ringkonnakohtu istungil mõlemad pooled.

9.5. Ringkonnakohus põhjendab esmalt, miks ta ei nõustu hageja ja maakohtuga, et M.K tasu

saab hinnata võrdlusühingute andmete (dtl 221–388), Fontese arvamuse (dtl 206–220), EE

tippjuhtide tasude (dtl 1293–1294) või M.K 22. septembri 2011 e-kirja (dtl 389) põhjal.

9.5.1. Eespool p-des 9.3 ja 9.4 tehtud järelduste kohaselt tuleb juhatuse liikmele tehtavate

maksete kogusummat kõrvutada kõigi tema kohustustega ja selle põhjal hinnata, kas need on

omavahel mõistlikus vastavuses. Seega saab võrdlust teiste ühingutega rakendada ainult juhul,

kui ka nende puhul on teada mõlemad komponendid – maksete kogusumma ja kohustused.

9.5.2. Käesolevas asjas pole esile toodud, millised on võrdlusühingute juhatuste liikmete

kohustused. Samuti pole selge, milliseid muid hüvesid nad võisid saada juhitavatelt ühingutelt

või nendega seotud isikutelt. Nii Fontese arvamusest kui võrdlusühingute majandusaasta

aruannetest nähtub, et mitmel juhul juhatuse liikme tasu üldse ei maksta. Sellest ei saa järeldada,

10 (15)

et ka teiste sama valdkonna äriühingute juhid peaksid täitma oma kohustusi tasuta. Järelikult

pole võimalik võrdlusühingute kohta esitatud andmete põhjal hinnata, kas M.Kle makstud tasu

vastas teistes samalaadsetes ühingutes samade kohustuste täitmise eest makstavale tasule.

9.5.3. Fontese arvamusel on sisuliselt sama puudus, sest selles ei kirjeldata, milliste ülesannete

täitmise eest makstakse tasu juhatuse liikmetele valimisse kuuluvates ühingutes. Haldusinseneri

ülesandeid on kirjeldatud ülevaatlikult, aga need ei ole piisavalt sarnased M.Kle seadusest ja

4. aprilli 2014 lepingust tulenenud kohustustega.

Fontese arvamus osutab vähemalt kaudselt M.Kle makstud tasu kohasusele. Õige on kostja

väide, et tervikuna täitis M.K nii juhatuse liikme kui operaatori ülesandeid (vt pikemalt

järgnevas p-d 9.8.4 ja 9.8.5). Kui lugeda viimased piisavalt sarnaseks haldusinseneri omadega,

siis peaks M.K tasu võrdlema Fontese aruande järgi vastavate keskmiste põhipalkade summaga

4897 eurot (= 3107 + 1790) või mediaanide summaga 4880 eurot (= 3180 + 1700) kuus.

Kummalgi juhul ei erine tegelik igakuine tasu (5832,91 eurot) summast niivõrd oluliselt, et

sellest saaks järeldada ülesannetele mittevastavust.

9.5.4. Samadel kaalutlustel ei ole kohane võrdlus EE tippjuhtide tasuga. Kuigi on usutav

hageja väide, et EE on ühingust oluliselt suurem ja keerukam ettevõte, siis samavõrra selge on

kostja vastuväide, et EE tippjuhid ei pea tegelema energiatootmise seadmete opereerimisega.

9.5.5. M.K 22. septembri 2011 e-kirjas nimetatud tasusumma 2700 eurot ei paku samuti

kohast võrdlusalust, sest viidatud kirjast ega teistest tõenditest ei nähtu, milliseid ülesandeid ta

nõustus selle tasu eest täitma. Lisaks on ajavahemik 2011. aasta septembrist kuni 2014. aasta

aprillini piisavalt pikk, et juhatuse liikme tasustamise tingimused võinuks muutuda.

9.6. Nõustuda ei saa aga ka kostjaga, et kohane võrdlusalus on kohtu määratud juhatuse liikme

tasumäära ja täistööajale vastavate tundide arvu korrutis. Maakohus märkis asjakohaselt, et

kohus määras tunnitasu lähtudes pankrotihalduri tasumäärast. Seega toimub kohtu määratud

juhatuse liikme tasustamine oluliselt erinevatel alustel võrreldes M.Kga, kes ei saanud tasu

tunni- vaid kuupõhiselt. Pooled ei väida, et kohtu määratud juhatuse liige oleks pidanud täitma

muid kui eespool p-s 9.1 kirjeldatud seadusest tulenevaid ülesandeid.

9.7. Ringkonnakohus nõustub kostja ja maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa

hinnata erikontrolli aruandes (dtl 564–609) kajastatud võimalikke rikkumisi. Maakohus

põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 40 asjakohaselt, et haginõude alus on 4. aprillist 2014 –

20. aprillini 2018 makstud tasu, aga erikontroll käsitles aastaid 2010–2013. Maakohus jättis

õigesti arvestamata otsuse samas punktis loetletud tõendid. Sarnaselt ei saa hinnata hageja

juhatuse liikme H.T 17. veebruari 2014 e-kirjas (dtl 610) sisalduvaid võimalikke etteheiteid,

sest ka need eelnevad ajaliselt praeguse vaidluse põhjustanud tasu otsustamisele.

9.8. Käesolevas asjas esile toodud asjaoludel on põhjendatud kontrollida M.Kle makstud tasu

vastavust ülesannetele lähtudes sellest, millised kulud oleks kaasnenud, kui talle pandud

kohustuste täitmine oleks korraldatud muul viisil.

9.8.1. Kokkuvõtvalt nähtub poolte esiletoodust, et ühingu juhtimist ja jaama opereerimist saab

korraldada vähemalt neljal erineval viisil:

(1) juhtimis- ja opereerimisteenus ostetakse sisse, aga juhatuse liikme tasu ei maksta

(pooled möönsid, et ühing vähemalt võis nii toimida enne 4. aprilli 2014);

(2) mõlemat ülesannet täidab juhatuse liige (4. aprill 2014 – 20. aprill 2018);

(3) juhtimisülesandeid täidab ja selle eest saab tasu juhatuse liige ning operaatoriga

sõlmitakse tööleping (pärast 20. aprilli 2018);

(4) juhtimisülesandeid täidab ja selle eest saab tasu juhatuse liige, aga opereerimisteenus

ostetakse sisse (kirjeldatud nt kostja 23. juuli 2018 küsimuses b eksperdile).

11 (15)

9.8.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hinnata juhatuse liikmele makstavat tasu tema

ülesannetele mittevastavaks ÄS § 180¹ lg 2 tähenduses pelgalt põhjusel, et ühing (ja kostja

enamusosanikuna) otsustab variandi (2) kasuks. Seda hinnangut ei mõjuta hageja väidetav

olukord, kus ta oli asunud 2014. aasta algul nõudma selgitusi ühingu tegevuse kohta. Ühingut

tuleb juhtida ja jaama opereerida sõltumata sellest, kas osanike vahel on erimeelsusi.

Põhimõtteliselt on õige hageja väide, et M.Kle tasu maksmine tingis ühingu tööjõukulude

olulise tõusu (vt järgmine p 9.8.3). See eraldi ei tähenda tasu mittevastavust juhatuse liikme

ülesannetele. Pigem võib tasu olla viidatud tähenduses ebamõistlik juhul, kui vastavat kulu ei

peaks ühing üldse kandma või see oleks variantide (1), (3) või (4) korral oluliselt väiksem.

9.8.3. Ühingu tööjõukulud aastatel 2011–2018 olid vaidlustamata andmetel järgmised

(kokkuvõtvalt nt A.V arvamuses, dtl 1254, ja arvestades eespool p-s 8.4 esitatud tabeliga):

Aasta

Kokku

sealhulgas

M.K tasu

muu kulu

2011

11 184

11 184

2012

18 246

18 246

2013

27 576

27 576

2014

99 939

68 712

31 227

2015

158 288

116 367

41 921

2016

153 407

116 367

37 040

2017

184 439

139 640

44 799

2018 4 kuud

37 626

28 815

8 811

9.8.4. Hageja leiab, et M.Kle tasu maksmiseks, st vastava kulu lisandumiseks ei olnud

objektiivset õigustust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Õige on kostja väide, et enam kui 100. aasta vanuse jaama töö sõltub lisaks vooluhulkadele ka

opereerimise kiirusest, tootmisseisakute minimeerimisest ja efektiivsest lahendamisest,

automatiseerimise

parendustest

ja

varuosade

piisavusest.

Jaama

vanust

tõendab

WK Engineering HPP Experts’i nimel koostatud tehniline ekspertiis (dtl 517–530, tõlge 754–

761). Samas dokumendis soovitati jaama pikaaegse ja kasumliku töötamise saavutamiseks viia

ohutus kooskõlla seadusega, milleks tuli korraldada töid nii ehitiste, teede, siltide, kaablite kui

ka paisu, veevarustuskanali, äravoolu ja surverajatiste osas. Ühtlasi viitab ekspertiisi koostaja

varuosade ladustamise vajadusele. Neil kaalutlustel ei saa jaama tehnoloogia kaasaegsusest teha

hageja soovitud järeldust, et igapäevase opereerimise ülesandeid praktiliselt üldse pole.

Jaama igapäevase opereerimise vajadus nähtub lisaks tootja hinnapakkumisest (dtl 648,

tõlge 762), mille järgi tuleb töid teha kohapeal ja jaama jälgida. Sama kinnitab jaama

käivitamise sertifikaat (dtl 516, tõlge 752), sest instrueerimise vajadusest järeldub omakorda

vähemalt teataval määral spetsiifiliste ülesannete täitmine. Hageja küll väidab, et neid

ülesandeid oleks võinud täita sertifikaadil märgitud teised kaks isikut, aga puuduvad tõendid,

kes need isikud olid ning kas ja millistel tingimustel nad oleks valmis M.K asemel ühingut

juhtima ja jaama opereerima.

Eelmises kahes lõigus märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga M.K

tunnistajaütlustele (dtl 1389–1392). Need ütlused on piisavas ulatuses kooskõlas teiste

tõenditega ega ole ebausaldusväärsed pelgalt põhjusel, et M.K oli vaidlusaluse tasu saaja.

Pooled ei vaidle, et M.K on juba vähemalt alates 2011. aastast korraldanud jaama tööd ja ühingu

juhtimist. Seetõttu pole alust kahelda tema seletuses, et jaama opereerimisel tuleb igapäevaselt

hooldada ja häälestada nii elektriseadmed kui ka hüdroenergia süsteeme. Ainult automaatikat

ei pidanud ta piisavaks, lisaks tuleb sedagi hooldada (nt vahetada andureid), aga samuti

korraldada ehitus- ja parandustöid. Viidatud ütlusi ei lükka ümber ja teiste tõenditega pole

kooskõlas I.K üldsõnalised ütlused jaama lihtsuse ja ainult automaatikaga juhitavuse kohta

(dtl 1386–1389). Õige on kostja vastuväide, et juhatuse liikme tasu otsustamisel 4. aprilli 2014

12 (15)

koosolekul ei väitnud hageja esindajad, et jaama opereerimise ülesandeid pole üldse vaja täita

või nende eest tasu maksta (dtl 402–408).

Puuduvad tõendid selle kohta, et ühingu kaks töötajat oleks pidanud täitma või suutnud täita

ühingu juhtimise ja jaama opereerimise ülesandeid. Lisaks ei saa eeldada, et juhatuse liige peab

täitma oma kohustusi ilma selle eest tasu saamata – nagu see toimus enne 4. aprilli 2014

(juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete täimise eest makstava tasu suuruse kohta vt

järgmine p 9.8.5). Neil kaalutlustel ei saa pidada jätkusuutlikuks ega optimaalseks varianti (1),

mille puhul, kas pole selge ja arusaadav, milliste teenuste eest M.Kle tasuti või pidanuks ta

täitma samu ülesandeid ilma selle eest tasu saamata.

9.8.5. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pärast M.K vabastamist juhatuse liikme kohalt ei

ole tuvastatav ühingu kulude oluline kokkuhoid, st variant (3) ei ole ilmselt soodsam kui

variant (2).

M.K asemele määrati kaks juhatuse liiget, kelle ülesanded ei hõlma jaama opereerimisega

seonduvat (dtl 1272). Nüüd maksab ühing juhatuse liikmetele tasu 1000 eurot (dtl 786, 1393)

ja M.Kle jaama opereerimise eest netotöötasu 3600 eurot (dtl 1390). Hageja nõustus

18. novembri 2019 istungil maakohtus, et 1000 eurot on mõistlik brutotasu juhatuse liikmele,

aga pole toonud esile ega tõendanud, et jaama opereerimise töö või teenuse saaks hankida

odavamalt.

Kaudselt kinnitab sama arutluskäiku ka võrdlus kohtu määratud juhatuse liikme tasuga. Harju

Maakohtu 10. aprilli ja 3. oktoobri 2018 määrustega (dtl 748–750, 1274–1275) on tõendatud,

et määratud juhatuse liikme tasumäär oli 90 eurot tunnis, talle maksti tasu umbes 3,5 kuu eest

4000 eurot. Ta täitis vaid üksikuid neist ülesannetest, mis tulenevad juhatuse liikmele seadusest

(vt eespool p 9.1). Seega on usutav ja loogiline, et ainult osaliselt juhatuse liikme seadusest

tulenevate ülesannete täitmise eest tuleb ühingu puhul pidada mõistlikuks ja vajalikuks tasu

1000 eurot kuus.

Nagu juba märgitud eespool p 9.5.3 teises lõigus, saab väga üldise turuanalüüsi põhjal pidada

ühingu juhtimise mõistlikuks tasuks umbes 3000 eurot kuus ja seadmete tehnilise haldamise

tasuks vähemalt 1700 eurot kuus. Ka see võrdus kinnitab kahest eelmisest lõigust tuleneva

järeldust, et variandi (3) rakendamisel ei ole ühingu kulud oluliselt väiksemad kui M.Kle

4. aprilli 2014 lepingu alusel tasu maksmise korral.

9.8.6. Varianti (4) ei saa poolte väidete ja esitatud tõendite põhjal samuti hinnata soodsamaks.

Hageja ei seadnud kahtluse alla kostja arvutusi osas, et tootja hinnapakkumise järgi kaasneks

jaama hooldusega seotud kõigi teenuste ostmine kulu vahemikus 9666–12 666 eurot kuus.

Hageja leidis, et niisuguste teenuste ostmine pole vajalik, aga ringkonnakohus põhjendas

eespool p-s 9.8.4, et vastavaid ülesandeid ja seega ka kulu pole võimalik lihtsalt eirata.

Vaidlusalune ajavahemik (4. aprill 2014 – 20. aprill 2018) on pikem kui neli aastat. Tootja

hinnapakkumise järgi arvutatud ja variandi (4) valimisega seega eeldatavasti kaasnev kulu nelja

aasta kohta oleks eespool märgitud vahemiku 48-kordne ja jääks niisiis vahemikku 463 968–

607 968 eurot. Selle hinnangulise kulu alumine piir on samas suurusjärgus nagu eespool p-s 8.4

esitatud tabelis leitud M.Kle vaidlusaluse tasuga maksmisega kaasnenud kogukulu

469 900 eurot. Lisaks tuleb võtta arvesse, et sel viisil oleks ühingul ikkagi tulnud kanda

juhatuse liikme ülesannete täitmisega seonduv kulu.

9.8.7. Variantide (1)–(4) võrdlusest järeldub, et 4. aprilli 2014 otsusega sisuliselt valitud

variant (2) ei ole ühingule ilmselgelt ebasoodsam kui muud võimalused M.K täidetud

ülesannetele vastava tulemuse saavutamiseks. Selleks ei ole vaja hinnata, millise aja M.K

kulutas oma ülesannete täitmisele igas kuus. Samuti pole vaja eraldi analüüsida lepingujärgse

kuutasu ja aastapreemia osakaalu.

13 (15)

9.9. Vahekokkuvõttena saab märkida, et aastatel 2014–2018 M.Kle makstud tasu vastas

juhatuse liikme seadusest ja lepingust tulenevatele ülesannetele.

10. Juhatuse liikme tasu vastavus osaühingu majanduslikule olukorrale tähendab, et osaühingu

majandusnäitajad ja varaline seis on sellised, mida juhatuse liikmele määratud tasu maksmine

oluliselt ei kahjusta ja on mõistlikus vastavuses majandustulemustega. Niisuguse järelduse saab

teha esiteks eespool p-s 9.4 viidatud seletuskirjas nimetatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning

teiseks ka ÄS § 180¹ lg 3 sõnastusest. Viimati viidatud lõige sätestab, et kui osaühingu

majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud

tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes

äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

10.1. Juhatuse liikme tasu vastavust ühingu majanduslikule olukorrale tuleb hinnata ajalisest

aspektist laiemalt kui ainult tasu otsustamisele (vahetult) eelneva ajavahemiku põhjal (nagu

väitis hageja menetluse algul) või ainult tasu maksmise ajal (nagu leiavad mõlemad pooled

praegu). Kumbki kitsas käsitlus ei ole loogiline ega kooskõlas seaduse mõttega. Esimesena

viidatud hageja algse arusaama järgi ei oleks üldse võimalik põhjendada tasu maksmist alustava

või majandusraskustes oleva ettevõtte juhatuse liikmetele. Samas ei saa juhatuse liikmele tasu

maksmise otsustamisel osanikele teada olevat aktuaalset olukorda täielikult eirata.

ÄS § 180¹ lg-s 2 sätestatud tingimused eeldavad, et osanikud jälgivad osaühingu majanduslikku

olukorda ja kui see ei vasta (enam) neile ootustele või prognoosidele, mis tehti juhatuse liikmele

tasu määramisel, siis muudavad (eelkõige vähendavad) varem määratud tasu. Sellist arusaama

kinnitab ÄS § 180¹ lg 3. Neil kaalutlustel on asjakohane kostja kasutatud võrdlus, mis hõlmab

ajavahemikku nii enne tasu maksmist kui ka selle maksmise ajal, st kokku aastatel 2011–2018.

10.2. Ühingu igapäevast tegevust kajastavad peamised majandusnäitajad on kokkuvõtvalt

järgmised (dtl 67–171, 489–509, 866–877, 882, esitatud A.V arvamuses, dtl 1254–1255;

2018. aasta osas neli esimest kuud):

Aasta

Käive

Tegevuskulu (peale tööjõukulu)

Kasum

Omakapital

Kokku

sealhulgas

Kokku

sealhulgas

müügi-

tulu

muu

tulu

kaup

mitme-

sugune

kulu

muu

kulu

2011

922 040

477 777 444 263 258 007

54 236

203 690

316 408

940 956

2012

1 085 951

532 355 553 596 316 380 133 661

181 726

455 331

1 396 287

2013

566 733

233 897 332 836 252 081

79 870

171 228

6 648

1 402 935

2014

687 327

270 907 416 420 254 691

73 221

173 272

8 198

34 079

1 437 014

2015

659 754

302 232 357 522 163 934

40 608

117 997

5 329

49 537

1 486 551

2016

953 808

939 271

14 537 145 001

27 686

111 708

5 607

367 370

1 853 921

2017

864 191

854 139

10 052 221 949 100 825

112 745

8 379

180 782

2 024 704

2018

197 709

197 708

46 542

15 396

28 590

2 556

41 308

2 066 011

10.3. Tabelis kajastatud kolme esimese aasta (2011–2013) andmete põhjal ei saa pidada

juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamist mittevastavaks ühingu majanduslikule olukorrale.

Siinjuures on kohane meenutada eespool p-s 8.3 märgitud kriteeriumit, et asjaomane

mittevastavus peab olema piisavalt selge. Kui ühing lõpetas eelmise aasta kasumiga, tal oli

1,4 mln euro suurune omakapital, aastakäive jäi vahemikku umbes 600 000–1 000 000 eurot ja

tegevuskulu peale tööjõukulu moodustas jätkuvalt vähem kui poole käibest, siis ei ole senisele

juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamine ilmses vastuolus majandusliku olukorraga.

10.4. Järgmise viie aasta (2014–2018, viimasest neli kuud) majandustegevuse tulemust

kajastavate andmete (eelkõige käive, kasum ja omakapital) põhjal saab üldistavalt märkida, et

14 (15)

M.Kle tasu maksmine ei muutnud ühingu majanduslikku olukorda halvaks. Kui võtta

2014. aastat arvesse ¾ ulatuses (alates aprillist), siis oli käive 3 190 957 eurot. Kõnealusel

ajavahemikul teenis ühing kasumina kokku 664 556 eurot ja omakapital suurenes 2018. aasta

aprilli lõpuks võrreldes 2013. aasta lõpuga praktiliselt sama summa ehk 663 076 euro võrra.

Nende näitajate põhjal ei saa hinnata 469 900 euro suurust kulu juhatuse liikme tasustamiseks

ilmselt mittevastavaks ühingu majanduslikule olukorrale.

10.5. Siiski on asjakohane hageja ja vaidlustatud otsuse p-s 45 väljendatud maakohtu arusaam,

et ainult ühingu käibest, kasumist ja sellest tingitud suutlikkusest kulutada teatav hulk raha, ei

saa veel järeldada juhatuse liikmele makstava tasu vastavust ühingu majanduslikule olukorrale.

Seega tuleb täpsemalt uurida ja hinnata ka tasust tingitud kulu osakaalu käibes ja ühingu kulude

struktuuris.

Vaidlusaluse tasu (vt eespool p 8.4), ühingu tööjõukulude (p 9.8.3) ja eespool p-s 10.2 esitatud

peamiste majandusnäitajate kõrvutamise tulemus aastatel 2014–2018 (viimasest aastast neli

kuud) on kokkuvõtvalt järgmine:

Aasta

Käive

Tööjõu-

kulu

(TjK)

Tegevus-

kulu

(TgK)

TjK +

TgK

(kulu)

M.Kiiseli

tasu kulu

M.K tasu kulu osakaal

võrreldes näitajaga:

käive

TjK

TgK

kulu

2014

687 327

99 939

254 691 354 630

68 712 10%

69%

27%

19%

2015

659 754 158 288

163 934 322 222

116 367 18%

74%

71%

36%

2016

953 808 153 407

145 001 298 408

116 367 12%

76%

80%

39%

2017

864 191 184 439

221 949 406 388

139 640 16%

76%

63%

34%

2018

197 709

37 626

46 542

84 168

28 815 15%

77%

62%

34%

Neist andmetest nähtub, et vaidlusaluse tasu maksmise kulu ei ületanud ühelgi aastal 40%

kogukuludest ning moodustas kõige enam 80% ühingu tegevuskulude ja tööjõukulude

summast. Viidatud summa vastab kõige enam ühingu käitatava jaama opereerimise ja ühingu

juhtimisega seotud kuludele. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 9.8.4, et M.K täitis valdava

osa neist ülesannetest, mis olid vajalikud jaama käitamiseks. Samuti oli ta vaidlusalusel ajal

ainus juhatuse liige. Neil tingimustel ei saa talle makstavast tasust tingitud kuni 80% suurust

osakaalu kõigis opereerimiskuludes pidada ebamõistlikuks ega ilmselt mittevastavaks ühingu

majanduslikule olukorrale. Samuti on piisavas ulatuses mõistlik ja kohane vaidlusaluse tasuga

seotud kogukulu 10–18%-line osakaal ühingu käibest.

10.6. Kuigi õiged on hageja väited, et tööjõu- ja juhtimiskulud kokku moodustasid nt aastatel

2014–2015 vastavalt üle ⅓ ja ½ käibest, siis ei saa sellest järeldada tasu mittevastavust ühingu

majanduslikule olukorrale. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et ühingu tegevuse ja

struktuuriga oleks võimalik oluliselt parema majandustulemuse saavutamine mingi muu

juhtimismudeli korral (vt selle kohta ka variantide (1)–(4) analüüs eespool p 9.8 alapunktides).

Seega oli tasu mõistlikus vastavuses majandustulemustega. Tõendamata on hageja väide ühingu

majandusliku olukorra halvenemise kohta.

10.7. Käesoleva punkti alapunktide põhjal teeb ringkonnakohus vahekokkuvõtte, et aastatel

2014–2018 M.Kle makstud tasu vastas ühingu majanduslikule olukorrale.

11. Lõpuks kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusaluse tasu maksmine võiks vaatamata

eeltoodule tähendada ühingust kasumi varjatud väljaviimist.

11.1. Nimelt on kõigi analüüsitud variantide (1)–(4) ja ka ühingu jätkuva majandusliku

suutlikkuse puhul siiski võimalik, et enamusosanik kasutab oma hääleõigust eesmärgiga saada

eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks, st sisuliselt viia ilma vastusooritust saamata ühingust

välja raha, mida ühing võiks maksta dividendina. Mõneti sarnane on olukord kasumi kas

tervikuna või suuremas osas jaotamata jätmisel (vrd Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 30). Sellest aspektist tuleb kontrollida, kas hageja tõi esile ja

15 (15)

tõendas, et kostja on oma hääleõigust kuritarvitades otsustanud ühingu nimel mittevajaliku

kohustuse võtmise, mis ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu

majandusliku olukorraga.

11.2. Raha väljaviimine ilma vastusooritust saamata tähendab eelkõige seda, et ühingu nimel

on 4. aprilli 2014 lepinguga võetud M.Kle tasu maksmise kohustus, aga M.K ei pea tegema

sellele tasule vastavat sooritust. Käesoleval juhul see nii ei ole. Nimelt järeldub eespool p 9

alapunktides esitatud põhjendustest, et 4. aprilli 2014 lepinguga võttis M.K endale ka

kohustusi, mille ulatus ja sisu on piisavas vastavuses talle makstud tasuga.

11.3. Lisaks ei ole M.Kle tasu maksmine otseselt takistanud kasumi arvel dividendi maksmist.

Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et M.K tasuga kaasnenud kulu

puudumise korral oleks osanikud otsustanud dividendi maksmise.

11.4. Eelneva põhjal ei tuvasta ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud ÄS § 180¹ lg-s 2

sätestatud kohustust tagada, et M.Kle kui juhatuse liikmele ühingu tehtavate maksete

kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku

olukorraga. Samuti ei tuvasta ringkonnakohus hageja esile toodud asjaoludel mingit muud

seadusest tuleneva kostja kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Makstud tasu

oli mõistlik, mistõttu ei saa kostjale ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist VÕS

§ 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Esile toodud ja tuvastatud asjaoludel ei tähendada M.Kle kui

juhatuse liikmele tasu maksmine ühingust kasumi varjatud väljaviimist kostja kuritarvituse

tulemusel.

12. Kostja rikkumise puudumise tõttu jääb hagi rahuldamata ja kahju hüvitamise muid eeldusi,

sh väidetava kahju suurust pole vaja käsitleda.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab need rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)