2-19-103623/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-103623

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Tamme Inkasso OÜ hagi XX vastu võlgnevuse,

intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tamme Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1 745,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Tamme Inkasso OÜ (registrikood

12623462), lepinguline esindaja Kaili Siilak

Kostja

(vastustaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

kohtuistungil Arnold Gutman

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 13.11.2020 taotlus 06.11.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2019 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata põhivõlg 560 eurot ja viivis seadusjärgses määras ning jäeti

kostja menetluskulud hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt

kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Jätta rahuldamata kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

4.2. Rahuldada hagi osaliselt.

2-19-103623

4.3. Mõista XX-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlg 560 eurot ja sellelt

seisuga 10.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 248,99 eurot ning

viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud määras alates 11.04.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4.4. Jätta hagi rahuldamata intressi tasumiseks summas 274,44 eurot ja viivise

tasumiseks summas 523,31 eurot.

4.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tamme Inkasso OÜ esitas 11.04.2019 hagi XX vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevuse 560 eurot, intressi 274,44 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 772,30 eurot ja edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.

2. 27.11.2017 sõlmisid Berger Financial Group OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja laenulepingu

nr 201711270001 (edaspidi Leping). Lepingu punktide 2.2, 2.4 ja 2.5 kohaselt andis laenuandja

kostjale laenu summas 3 360 eurot Tuuliku Autoaed OÜ-lt sõiduki Chevrolet Epica,

registreerimismärgiga XXXXX, ostmiseks. Laenu intressimääraks lepiti Lepingu punktis 2.9

kokku 25% aastas ning kostja kohustus tagastada laenu ja intressi vastavalt Lepingu lisaks

olevale maksegraafikule.

3. Kostja jättis tasumata 4 järjestikust osamakset kogusummas 498,44 eurot, mistõttu esitas

laenuandja kostjale 03.04.2018 Lepingu ülesütlemisavalduse, millega ühtlasi andis kostjale ka

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul ning laenuandja luges Lepingu lõppenuks 20.04.2018.

4. Vastavalt Lepingu punktile 3.2 leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks olev sõiduk jääb

laenuandja omandisse kuni kõigi lepingujärgsete maksete täieliku tasumiseni. Lepingu punktist

3.8 tulenes laenuandjale õigus laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel sõiduk

realiseerida. Laenuandja võõrandas 2019. a märtsis laenusaaja lepinguliste kohustuste katteks

sõiduki Chevrolet Epica ning müügist saadud summa arvelt vähenes laenusaaja põhikohustus

laenuandja ees 2 800 euro võrra. Lepingu p 3.8 sätestab, et juhul, kui sõiduki realiseerimise

tagajärjel ei õnnestu laenuandjal täita kõiki laenusaaja rahalisi kohustusi laenuandja ees, lasub

laenusaajal kohustus kõik võlgnevusse jäänud summad laenuandjale hüvitada. Kostjal on

2-19-103623

tasumata veel laenu põhiosa 560 eurot. Samuti oli kostjal Lepingu ülesütlemise seisuga

tasumata 4 kuu intress, summas 274,44 eurot. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 25%

aastas, mistõttu on laenuandjal õigus nõuda viivist 0,068% tasumata summalt päevas. Alates

Lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni moodustab sissenõutavaks muutunud

viivis 772,30 eurot.

5. Laenuandja loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu 23.04.2018 sõlmitud nõude

loovutamise lepinguga hagejale, millest teavitati ka kostjat.

6. Kostja vastuväited on asjakohatud ja kostja ei ole tõendanud, et Lepingu ese oli puudustega.

Samuti ei ole toimunud Lepingu eseme asendamist 07.12.2017 sõlmitud lepingu esemega.

Kostja vastuväited

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Tegelikult anti laen summas 3 360 eurot mitte kostjale, vaid sõiduki müüjale, s.o Tuuliku

Autoaed OÜ-le. Sõiduk Chervolet Epica oli puudustega ning see tagastati müüjale mootoririkke

tõttu, mistõttu sõlmiti 07.12.2017 uus järelmaksuleping nr 201712070001 sõiduki Suzuki

Grand Vitara, registreerimismärgiga UUUUUU, ostmiseks. Seda sõidukit aga ei ole kostja

käesoleva ajani enda kasutusse ega valdusesse saanud, kuna mootor jooksis kokku. Antud

olukorrast oli teadlik ka hageja, kuid vaatamata sellele nõudis jätkuvalt laenumaksete tasumist.

Hageja selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja ei saanud sõidukit,

puudub kostjal ka kohustus laenu tagastada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. 27.11.2017 sõlmitud leping ei ole laenuleping, vaid see sisaldab ostu-müügilepingu

elemente ning oli suunatud vara omandamisele, seega vastab leping VÕS § 414 lg 1 sätestatud

lepingu tunnustele. Lepingu ülesütlemine 20.04.2018 laenuandja poolt ei oma õiguslikku

tähendust, kuna kostja oli Lepingust selleks ajaks juba kehtivalt taganenud (VÕS § 194 lg 2

teise lause kohaselt taganemiseks loetakse muu hulgas asja tagastamist tarbija poolt

taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul). Lepingust taganemist kostja poolt kinnitab ka asjaolu,

et 07.12.2017 sõlmiti kostjaga juba uus leping.

11. Sõiduki tagastamisega on kostja Lepingust tulenevad kohustused laenuandja ees täitnud.

Kostja tasus Lepingu sõlmimisel 840 eurot. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel kohustus

kostja teostama järgmise makse 25.12.2017, kuid selleks ajaks oli kostja juba Lepingust

taganenud ja sõiduki tagastanud, seega ei saanud kostjal olla ka graafikujärgse makse

teostamise kohustust. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks

laenumakseid kostjalt nõudnud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et ka laenuandja pidas

Lepingut lõppenuks.

12. Käesoleval juhul ületab nõutud viivisemäär (25% aastas, 0,069% päevas) seadusjärgset

viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on viivise kokkulepe heade kommetega vastuolu tõttu

tühine.

2-19-103623

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Maakohus on oluliselt eksinud nii materiaalõiguse kohaldamisel kui ka rikkunud

menetlusnorme ning teinud otsuse, mis on vastuolus olemasolevate tõenditega.

14. Kuigi kohus lahendas vaidluse lihtmenetluses, ei ole kohus selgitanud, milliseid erisusi ta

kavatseb kohaldada. Kohus ei saanud tugineda menetlusosalise seletusele kui tõendile, kuna

hagejale ei antud võimalust esitada seisukohta kostja 06.12.2019 esitatud seisukohale ning

kohus ei ole teavitanud ega selgitanud pooltele selgelt ja arusaadavalt lihtmenetlusest

tulenevaid erisusi, sh seda, et kostja 22.11.2019 ärakuulamise istungil antud paljasõnalisi ütlusi

võib kohus kasutada tõendina.

15. Maakohus tuvastas põhjendamatult, et kostja taganes Lepingust. Kohus on tuginenud

kehtetule sättele (VÕS § 194 lg 2). Lisaks sellele ei ole kostja kunagi avaldanud, et ta tagastas

sõiduki Lepingust taganemise eesmärgil. Kostja väitis hoopis, et ta tagastas sõiduki seoses

mootoririkkega. Sõidukil Chevrolet Epica ilmnes pärast kostja valdusesse üleandmist vajadus

vahetada generaatoririhm, mis on tavapärasest kulumisest tulenev viga ja see likvideeriti auto

eelmise kasutaja korraldamisel ühe tööpäeva jooksul.

16. Juhul, kui kostja soovis Lepingust taganeda väidetava mootoririkke tõttu, pidanuks kostja

tõendama puuduse olemasolu. Kostja ei ole seda tõendanud. Esitatud fotodelt ei ole võimalik

tuvastada kuupäeva, millal need tehtud on ega siduda fotolt nähtuv vaidlusaluste asjaoludega.

Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et vaidlusalune sõiduk Chevrolet Epica oleks seisnud

autoremonditöökoja ees lahti võetud mootoriga.

17. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et täiendavalt kinnitab Lepingust taganemist ka asjaolu,

et 07.12.2017 sõlmiti kostjaga ka teine leping. Tegemist ei olnud omavahel seotud lepingutega.

18. Viivisemäär ei ole heade kommetega vastuolus. Antud juhul kohaldub VÕS § 113 lg 1

kolmas lause. Lepinguga kokkulepitud intressimäär oli 25% aastas, seega on laenuandjal õigus

nõuda viivist 0,068% (25%/365) tasumata summalt päevas.

19. Isegi juhul, kui poolte vaidluse tulemusel peaks hageja nõue kasvõi osaliselt jääma

rahuldamata, on kostja esitatud menetluskulude suurus ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Hageja esitas 13.11.2020 taotluse 06.11.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on taotluses viidanud

kahele lausele kohtuistungi protokollis ning ühe lause osas on märkinud, et see on ebatäpne,

kuid ei ole märkinud, kuidas tuleks viidatud laused parandada ehk millist muudatust soovib

hageja saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 5 kohaselt

menetlusdokumendis sisalduv taotlus peab olema ühemõtteliselt arusaadav. Antud juhul hageja

poolt kohtuistungi protokolli parandamise taotlusena pealkirjastatud menetlusdokument

nimetatud nõudele ei vasta.

2-19-103623

22. Kuna TsMS § 53 lg 2 näeb ette õiguse taotleda üksnes protokolli parandamist, siis tuleb

tähelepanuta jätta hageja poolt 13.11.2020 menetlusdokumendis esitatud selgitused maakohtus

lihtmenetluse reeglite rikkumise kohta. Ringkonnakohus ei ole määranud pooltele täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaega. Hageja sai võimaluse esitada oma seisukohad ja selgitused

apellatsioonkaebuses ja 06.11.2020 kohtuistungil.

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 560 eurot ja viivis seadusjärgses

määras ning jäeti kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 560 eurot ja

seadusjärgse viivise ning jaotab teisti ka menetluskulud. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta

muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

24. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui võttis

tõendina arvesse kostja ärakuulamisel antud seletusi. Maakohus määras 17.10.2019 menetleda

antud asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina muuhulgas ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus viitas

antud määruses, et pooled võivad taotleda enda ärakuulamist. Maakohus määras kostja taotluse

alusel kostja ärakuulamise, mis toimus 22.11.2019. Sellega on kohus kolleegiumi hinnangul

andnud üheselt pooltele teada, et kavatseb kostja ärakuulamisel antud seletust kasutada

tõendina. Muud eesmärki poleks antud juhul kostja ärakuulamine endas kandnud.

25. Hageja leiab, et talle ei antud võimalust esitada seisukohta kostja 06.12.2019 esitatud

menetlusdokumendile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on hagejale kostja

06.12.2019 esitatud tõenditele seisukoha esitamise võimaluse andmata jätmisega rikkunud

menetlusnormi, kuid see ei ole kolleegiumi hinnangul kaasa toonud maakohtu otsuse

lõppjärelduse ebaõigsust. Ebaõige lahendi tegemise põhjustas hoopis väär materiaalõiguse

normide kohaldamine. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ekslikult

kehtetut sätet. Nimelt on VÕS § 194 lg 2 alates 13.06.2014 kehtetu. Seega ei saanud kostja

Lepingust taganeda üksnes selliselt, et tagastab sõiduki müüjale. Käesolevas asjas ei ole

vaidlust selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga ja Leping on käsitletav

tarbijakrediidilepinguna. Maakohus on õigesti leidnud, et Leping vastab VÕS § 414 lg-s 1

sätestatud lepingu tunnustele. VÕS § 414 lg 3 kohaselt võib tarbija müügilepingu alusel

krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kui müüja ei täida

tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi

ei

vasta

lepingutingimustele

ning

müüja

on

õigustamatult

keeldunud

tarbija

õiguskaitsevahendite rahuldamisest. VÕS § 414 lg 3 teine lause sätestab, et kui tarbija on

taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust. Seega

võib kostja VÕS § 414 lg 3 alusel krediidilepinguga seotud müügilepingust taganeda

muuhulgas põhjusel, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Maakohus jättis ebaõigesti

eeltoodud sätte kohaldamata. Kostja on tuginenud sellele, et sõidukil Chervolet Epica esines

mootoririke, mille tõttu tagastati sõiduk müüjale. Hageja leiab, et sõiduk viidi müüjale lihtsalt

remonti, mitte selle tagastamiseks. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kolleegiumi

hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostjale üleandmise ajal oleks sõidukil esinenud

lepingutingimustele mittevastavusena käsitletav puudus. Kostja poolt antud asjaolu

tõendamiseks kohtule esitatud fotodelt nähtub, et sõiduk seisab autoremonditöökoja ukse

kõrval, kuid nendelt fotodelt pole võimalik järeldada, mis puudus sõidukil esines ja millal on

2-19-103623

nimetatud fotod tehtud (tl 113-119). Foto, mis on tehtud eraldiseisvast mootorist, ei tõenda, et

see mootor kuulub sõidukile Chervolet Epica. See asetseb hoopis 07.12.2017 sõlmitud lepingu

esemeks olnud sõiduki Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga UUUUUU, juures (tl 116).

Kostja ärakuulamisel antud seletuse kohaselt sõitis kostja isa sõidukiga Chevrolet Epica vähem

kui nädala ja siis läks auto katki ning kostja andis selle müüjale tagasi (tl 108-110). Kolleegiumi

hinnangul ei saa ka kostja seletusest teha järeldust, et sõiduk ei vastanud kostjale üleandmise

ajal lepingutingimustele. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest

tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel

uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb

lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga

võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (vt Riigikohtu 07.04.2010 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-23-10, p 12). Seega ei esine eeldust, et alati peaks sõiduki mootoririkke puhul

järeldama sõiduki mittevastavust müügilepingule, kuna mootoririkke võib põhjustada ka

sõiduki ebaõige kasutamine. Kolleegium leiab, et isegi olukorras, kus sõiduk tagastatakse

müüjale lühikese kasutamise aja järgselt, tuleb vaidluse korral tõendada, et sõiduk ei vastanud

lepingutingimustele.

26. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja taganeda sõiduki Chervolet Epica müügilepingust

põhjusel, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, mistõttu ei saanud ta taganeda ka sellega

seotud krediidilepingust. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega, et

Lepingust taganemist kostja poolt kinnitab lepingu II sõlmimine. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib

ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt eelkõige asja parandamist või

asendamist. Seega saab ostja õiguskaitsevahendeid, sealhulgas asja asendamist, kasutada alles

siis, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud sõiduki

mittevastavus lepingutingimustele, ei olnud kostjal võimalik nõuda asja parandamist või

asendamist. Asjaolu, et müüja võttis Lepingu esemeks olnud sõiduki kostjalt vastu, ei tõenda

kolleegiumi hinnangul seda, et tegemist oleks olnud lepingutingimustele mittevastavusega. Nii

nagu hageja väitis, võis olla tegemist ka sõiduki remonti võtmisega. Samuti ei saa kolleegiumi

hinnangul 07.12.2017 lepingu sõlmimist seostada 27.11.2017 lepinguga. Kostja poolt esile

toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et tegemist oleks Lepingu eseme asendamisega ja

seetõttu uue lepingu sõlmimisega. Kostja väidete kohaselt ei arvestatud uue lepingu sõlmimisel

varasema lepingu raames tasutud või tasumisele kuuluvaid summasid. Samuti ei nähtu

07.12.2017 sõlmitud lepingust, et see oleks kuidagi seotud 27.11.2017 sõlmitud lepinguga (tl

77-86).

27. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks müügilepinguga seotud krediidilepingust taganenud

või selle üles öelnud. Seega ei saanud Leping lõppeda kostja poolse taganemise või

ülesütlemisega, mistõttu tuleb hinnata, kas Leping on lõppenud krediidiandja poolse

ülesütlemisega. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et

formaalsed ja materiaalsed eeldused krediidiandja poolt Lepingu ülesütlemiseks on täidetud, on

Leping 20.04.2018 kuupäeval lõppenud. Vaidlust ei ole selles, et kostja koguvõlgnevus

hagejale moodustas lepingu ülesütlemise hetkel 3 360 eurot, laenuandja võõrandas sõiduki

Chevrolet Epica ning müügist saadud summa arvelt vähenes kostja põhivõlgnevus 2 800 euro

võrra, mille tõttu on kostjal krediidiandjale tasumata laenu põhiosa 560 euro ulatuses.

2-19-103623

28. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on vastuolus hea usu

põhimõttega, põhjusel, et hageja teadis lepingute esemeks olevate sõidukite seisukorrast, kuid

endiselt nõudis laenu tasumist. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest

tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 07.11.2007 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma

õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju

(vt Riigikohtu 06.12.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, p 16; 07.11.2007 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 09.03.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 17). Hea usu

põhimõttega ei ole seega vastuolus lepinguliste kohustuste täitmise nõue, olukorras, kus

laenuandja ega hageja ei ole oma käitumisega andnud kostjale mõista, et nad laenu tagastamist

ei soovi.

29. Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga,

et

Lepingus

sisalduvad

intressi-

ja

viivisekokkulepped on tüüptingimustena tühised. Käesoleval juhul ületab nõutud intressi- ja

viivisemäär (Lepingu p 2.9 ja p 2.13 kohaselt 25% aastas, 0,069% päevas) seadusjärgset

viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on nimetatud kokkulepped VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS

§ 42 lg 1 alusel tühised (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Seetõttu on maakohtu otsus õige osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja intressinõude.

Küll aga on hagejal võimalus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu

14.06.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Ringkonnakohus ei nõustu hageja

seisukohaga, et antud juhul kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause. Tarbija suhtes

tüüptingimusena kasutatud viivisekokkuleppe kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 lg 1 ja VÕS §

42 lg 3 p 5 järgi. Juhul kui tegemist ei oleks tüüptingimusega, saaks lugeda kehtivaks ka

tarbijaga sõlmitud kokkulepet, milles viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui

3 korda. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

seadusjärgset viivist järgnevalt: perioodi eest alates 25.12.2017 kuni 20.04.2018 tasumata

põhiosa summalt (56 eurot) kokku 1,44 eurot, perioodi eest alates 25.01.2018 kuni 20.04.2018

tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 1,06 eurot, perioodi eest alates 25.02.2018 kuni

20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 0,68 eurot, perioodi eest alates

25.03.2018 kuni 20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 0,33 eurot, perioodi

eest alates 21.04.2018 kuni 15.03.2019 tasumata põhiosa summalt (3360 eurot) kokku 242,29

eurot ning perioodi eest alates 16.03.2019 kuni 10.04.2019 tasumata põhiosa summalt (560

eurot) kokku 3,19 eurot. Kokku moodustab viivise võlgnevus 248,99 eurot.

30. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 248,99 eurot ja tulenevalt hageja nõudest TsMS §

367 alusel viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevusest alates 11.04.2019 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

31. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hagi osalise rahuldamise tõttu ulatuses, mis on ligilähedane 50%-le

hageja nõudest, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldatakse sisuliselt samas ulatuses, tuleb ka apellatsioonimenetluse

kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav