2-20-102888/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-102888

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi J Ki

vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

4612,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

AB

„Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 110051834,

asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post:

arvi.luhakoodre@gmail.com)

Kostja: J K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi J Ki vastu kahju

nõudes.

2. Välja mõista J Kilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahju

4211,40 eurot ja seisuga 30.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 64,16 eurot,

kokku 4275,56 eurot.

3. Välja mõista J Kilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis

kahjusummalt (4211,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 01.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

menetluskulud J Ki kanda.

2. Välja mõista J Kilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks

menetluskulud 880 eurot.

3. Välja mõista J Kilt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivised

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 31.03.2020 Harju Maakohtule hagi J Ki vastu kahju nõudes. Hagiavalduse

kohaselt on hageja kindlustusandja, kes hüvitas liikluskindlustuse lepingu alusel sõidukiga

xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju summas 4211,40

eurot. 30.11.2019 toimus xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus xxxx (xxxx), mida juhtis

kostja, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa sõidukile xxxx (xxxx) ning seejärel vastu liiklusmärki.

Sõiduk xxxx (xxxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ning sõiduki taastamine ei olnud

majanduslikult põhjendatud. Roheline xxxx OÜ hindas sõiduki kindlustusjuhtumi eelseks

turuväärtuseks 5500 eurot. Hageja hüvitas sõiduki xxxx omanikule sõiduki turuväärtuse 5500

eurot ning realiseeris sõiduki vraki hinnaga 1873 eurot xxxx OÜ-le. Seega on liiklusõnnetuse

tagajärjel sõiduki xxxx omanikule põhjustatud kahju suurus kokku 3627 eurot (5500-1837).

Kahjustatud liiklusmärkide asendamiseks tegi hinnapakkumise AS xxxx summas 584,40 eurot

ja arve summas 584,40 eurot. Hageja hüvitas liiklusmärkide taastamise kulu summas 584,40

eurot. Seega on hageja hüvitanud kahju kokku summas 4211,40 eurot (3627+584,40). Kostja

mootorsõiduki juhtimisõigus oli 30.11.2019 seisuga peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt.

Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli

läbimise tähtpäev. Sõiduki xxxx (xxxx) liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja poolt.

Põhjusel, et kostja juhtis sõidukit LS § 90 lg 1 punktis 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise

keeldu eirates, esitas hageja 08.01.2020 kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada

hiljemalt 22.01.2020. Kostja hagejale kahju hüvitanud ei ole.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4211,40 eurot, seisuga 30.03.2020

sissenõutavaks muutunud viivise 64,16 eruot ja edasulatuva viivise alates 01.04.2020 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja seisukoht

Kostja esitas 24.04.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ning

palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et kostja rikkus küll kohustust pikendada tervisetõendit selle kehtivuse

lõppemisel, mis ei tähenda aga juhtimisõiguse puudumist LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses.

Käesoleval juhul on kostja juhtimisõigus peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt, kuna oli

saabunud mootorsõidukijuhi

järgmine tervisekontrolli läbiviimise tähtpäev. Kostja

juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud ega juhtimiselt kõrvaldatud

– seetõttu ei ole võimalik kostjat käsitleda kui juhtimisõiguseta isikut. Sellest johtuvalt ei

puudunud J Kil juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses. Kostja märgib, et tema

tervisetõend aegus 07.10.2019 ning eelnimetatud liiklusõnnetus leidis aset 30.11.2019. Kostja

on 82 aastane pensionär, kes on korrektselt sõitnud ning regulaarselt läbinud ka

tervisekontrolli. Kostjal oli teadmine, et tervisetõend lõpeb aasta 2019 lõpuga. Oma vanusest

lähtuvalt ei oma kostja arvutialaseid teadmisi, st puudub e-mail ning nutitelefon. Seepärast

puudus kostjal võimalus tellida elektrooniline meeldetuletusmeede, st dokumendi

(dokumentide) aegumisest teavitamine. Kostja peab arvestust meeldejätmisega ning kui

politsei teavitas liiklusõnnetuse järgsel menetlusel, et viimasel on tervisetõend aegunud ja

seepärast juhtimisõigus peatunud oli see informatsioon kostjale üllatav. Riigikohus on oma

31. jaanuari 2018. aasta otsuse nr 2-15-11797 punktis 13 asunud seisukohal, et erandlikel

juhtudel on tagasinõudeõiguse piiramine õigustatud – näiteks siis, kui isik on unustanud

jälgida juhtimisõiguse kehtivust ja see on hiljuti enne õnnetuse toimumist lõppenud. Kostja on

seisukohal, et praegusel juhul on tema olukord veelgi erandlikum, kuna kostja ei ole

unustanud jälgida juhtimisõiguse kehtivust, pidades selle uuendamise aega aasta lõpuga.

Kostja planeeris tervisetõendit uuendada detsembris 2019. Kostja märgib, et hagiavaldusele

lisatud 08.01.2020 tagasinõue on kostjale üllatav, sest hageja ei ole seda kostjale edastanud.

Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud LkindlS § 53 lõike 2

p-s 3 toodud eeldused ja kostjal ei puudunud juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses, vaid

see oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt. Käesoleval juhul kohalduvad Riigikohtu 31.

jaanuari 2018. aasta lahendist nr 2-15-11797 p-st 13 tulenevad erandlikud juhud, mille alusel

koostoimes LS § 90 lg 1 p 1 , § 124 lg 3 p 2 ei anna kindlustusandjale tagasinõude õigust

LkindlS § 53 lõike 2 p 3 alusel.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja nõustub kostjaga, et hageja tagasinõude aluseks on LKindlS § 53 lg 2 p 3, mille

kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht

põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit LS § 90 lõike 1 punktides 1 või 2

nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kehtib eeldus, et kindlustusjuhtum toimus

seetõttu, et ta juhtis sõidukit LS § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki

juhtimise keeldu eirates ehk liiklusõnnetus toimus seetõtu, et kostja terviseseisund ei

võimaldanud mootorsõidukit ohutult juhtida. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud ja ta ei

ole tõendanud, et liiklusõnnetuse oleks põhjustanud mingisugune muu asjaolu. Kui kostja ei

oleks 30.11.2019 rikkunud mootorsõiduki juhtimise keeldu, siis ei oleks ka liiklusõnnetust

toimunud. Toimunud liiklusõnnetus näitab, et kostja ei olnud võimeline mootorsõidukit

juhtima ning järgima liiklusseaduses sätestatud reegleid, sh liiklema ohutult. Vastupidisel

korral ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Samuti viitab kostja ise oma kõrgele eale ja ealistele

iseärasustele, sh mälu nõrgenemisele. Samuti on hageja hinnangul oluline, et kostja ei ole

pärast liiklusõnnetuse toimumist läbinud sõidukijuhile ettenähtud tervisekontrolli, kuigi see

oli tal kavas 2019. aasta detsembris. Asjaolu, et kostjal puudub käesoleva ajani

mootorsõidukijuhi tervisetõend, viitab hageja hinnangul sellele, et kostja tervislik seisund ei

võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida.

Hageja hinnangul ei ole küsimus mitte unustamises juhiloa kehtivust pikendada vaid kostja

võimes mootorsõidukit ohutult juhtida. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata, et ta

on korrektselt sõitnud ja regulaarselt läbinud ka tervisekontrolli. 30.11.2019 ei sõitnud kostja

korrektselt, seda on näha ka videosalvestiselt, mille hageja esitas koos hagiavaldusega.

Mootorsõiduki ohutu juhtimisvõime puudumine ei ole hageja hinnangul erandlik asjaolu, mis

välistaks tagasinõue esitamise.

Vastuseks kostja seisukohale, et hageja ei ole ksotjale tagasinõuet edastanud, märgib hageja,

et saatis kirja kostja rahvastikuregistris olevale postiaadressile lihtkirjana postiteenuse

vahendusel. Seadusest ei tulene, et kahjunõue ehk võlausaldaja ettepanek kohustuse

täitmiseks tuleb kätte toimetada nii nagu kohtumenetlusseadustikus menetlusdokumente.

Eeltoodu tõttu oli hagejal mõistlikult võttes ja tuginedes TsÜS § 14 lg 1,2 ja § 69 lg 2 teisele

lausele, alus saata kahjunõude avaldus kostja enda poolt näidatud elukohajärgsele ja kahju

põhjustanud koha aadressile.

Hageja hinnangul on tulenevalt LKindlS § 53 lg 3 kostja kohustus tõendada, et tema

terviseseisund vastas avarii hetkel (30.11.2019) LS § 101 lg 10 sätestatud tervisenõuetele.

Kostaja ei ole seda menetluse käigus tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et

liiklusõnnetuse oleks põhjustanud mingisugune muu asjaolu. Hageja juhib kohtu tähelepanu

asjaolule, et kostja ei ole kogu menetluse jooksul andnud omapoolset selgitust liiklusõnnetuse

põhjustamise kohta. Kostja ei ole selgitanud (ega tõendanud), miks liiklusõnnetus toimus.

Järelikult jääb kehtima LKindlS § 53 lg 3 kohane eeldus, et sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates.

Kostja seisukoht hageja seisukohale

Kostja märgib, et ei ole tervisekontrolli läinud seepärast, et liiklusõnnetuse tagajärjel puudub

kostjal liiklusvahend (auto), samuti oli liiklusõnnetusega seonduvalt kostja hingeliselt löödud

ja ei soovinudki autot juhtida. Kostja on aastaid omanud juhtimisõigust ja kõike seda ilma

intsidentideta. Liiklusõnnetuse fakt ei tõesta seda, et kostja ei juhtinud mootorsõidukit ohutult

ja soovis liiklusõnnetuse põhjustada. Liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla auto tehniline

rike või muu kõrvaline asjaolu (näiteks pedaali alla veerenud ese).

Kostja märgib, et hageja ei ole kogu menetluse jooksul palunud või nõudnud kostjal anda

omapoolset selgitust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Samuti pole kostjalt küsitud selgitusi

või tõendeid, miks liiklusõnnetus toimus. Kostja arvates viitab see asjaolule, et hagejal pole

tegelikult soovi toimunud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude väljaselgitamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt

otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Pooltel puudub vaidlus selles, et 30.11.2019 toimus Viimsi, Muuli tee 2 maja juures

liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa

sõidukile xxxx (xxxx) ning seejärel vastu liiklusmärki. Sõiduk xxxx (xxxx) sai liiklusõnnetuse

tagajärjel kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxxx (xxxx) kindlustusandja

hageja ning kindlustusvõtja kostja. Hageja hüvitas sõiduki xxxx (xxxx) omanikule

põhjustatud kahju 3627 eurot ja liiklusmärkide taastamise kulu 584,40 eurot. Seega on hageja

hüvitanud kahju kokku 4211,40 eurot. Kostja mootorsõiduki juhtimisõigus oli 30.11.2019

seisuga peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue

liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 alusel.

LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu,

kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90

lg 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LKindlS § 53 lg 3

kohaselt eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi LKindlS § 53 lg-s 2 nimetatud

asjaolu tõttu. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik,

kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg

p 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise

tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

Käesoleval juhul on hagiavaldusele lisatud Maanteeameti 10.12.2019 päringu vastusega

tõendatud, et kostja mootorsõiduki juhtimisõigus oli seisuga 30.11.2019 LS § 124 lg 3 p 2

kohaselt peatunud. Kostja on oma 24.04.2020 vastuses märkinud, et tema tervisetõend aegus

07.10.2019. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal teadmine, et tervisetõend lõpeb 2019.a

lõpuga. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb erandlik asjaolu, mistõttu on

tagasinõudeõiguse piiramine õigustatud, kuivõrd kostja ei unustanud tervisetõendit pikendada,

vaid ta arvas, et tervisetõendit tuleb uuendada 2019. aasta lõpus.

Kohus märgib, et tagasinõude rahuldamata jätmine eeldab, et kostja lükkab ümber LKindlS §

53 lg-s 3 sätestatud põhjusliku seose eelduse. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud mingeid

tõendeid põhjusliku seose puudumise kohta, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et

liiklusõnnetus juhtus mingil muul põhjusel, kui seetõttu, et kostja tervislik seisund ei

võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida.

Kostja on 11.11.2020 seisukohas märkinud, et hageja ei ole kogu menetluse jooksul palunud

või nõudnud kostjal anda omapoolset selgitust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Samuti

pole kostjalt küsitud selgitusi või tõendeid, miks liiklusõnnetus toimus. Kostja arvates viitab

see asjaolule, et hagejal pole tegelikult soovi toimunud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude

väljaselgitamiseks. Kostja on aastaid omanud juhtimisõigust ja kõike seda ilma intsidentideta.

Liiklusõnnetuse fakt ei tõesta seda, et kostja ei juhtinud mootorsõidukit ohutult ja soovis

liiklusõnnetuse põhjustada. Liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla auto tehniline rike või muu

kõrvaline asjaolu (näiteks pedaali alla veerenud ese). Kohus on seisukohal, et kostja väited on

hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud

asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustajaks võis olla auto tehniline

rike või muu asjaolu. Hageja on tõendanud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja

mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt peatunud. Kostja 24.04.2020 vastuse

kohaselt aegus kostja tervistõend 07.10.2019, s.o peaaegu kaks kuud enne liiklusõnnetuse

toimumist. Seega ei olnud kostja juhtimisõigus peatunud hiljuti enne õnnetuse toimumist,

millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja viide Riigikohtu otsuse nr 2-15-11797 punktile 13.

Kostja kohustus on kontrollida, et tema juhtimisõigust tõendavad dokumendid on korras.

Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid põhjusliku seose puudumise kohta, mille

alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et liiklusõnnetus juhtus mingil muul põhjusel, kui

seetõttu, et kostja tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tervisetõend aegunud ning seetõttu juhtimisõigus

peatunud. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused tagasinõude

esitamiseks.

Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hagejal on tagasinõudeõigus kostja

suhtes ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 400

eurot ja õigusabikuludest summas 660 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 5

tundi ja 30 minutit hinnaga 120 eurot/h.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust

hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16).

Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu

praktikaga. Kohus leiab, hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja

mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb

põhjendatuks lugeda hagejale osutatud õigusabi kokku 4 tunni ulatuses. Kokku moodustavad

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 880 eurot (sh õigusabikulud 480 eurot ja riigilõiv 400

eurot).

TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik