2-18-2895/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse teatavaks tegemise aeg

11. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2895

Kohtuasi

XX hagi Kuuskyll&Partnerid UÜ vastu pärandavara

jagamiseks,

kaasomandi

lõpetamiseks

ja

kinnistusraamatus

omaniku

kande

muutmiseks

tahteavalduste asendamiseks

Kuuskyll&Partnerid

UÜ

vastuhagi

XX

vastu

pärandavara jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistusraamatus

omaniku

kande

muutmiseks

tahteavalduste asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kuuskyll&Partnerid UÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Liivi Tuus

Kostja (apellant) Kuuskyll&Partnerid UÜ (registrikood

12636890), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Pärn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kuuskyll&Partnerid UÜ 23. aprillil 2020 esitatud taotlus dokumentaalsete

tõendite (päring Maanteeametile ja vastus) vastuvõtmiseks rahuldamata.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2895 osas,

milles maakohus:

• tuvastas XX hagis Kuuskyll&Parnterid UÜ vastu esitatud nõudes M.V

pärandvara ühisuse lõpetamise vastavalt pärimistunnistusele (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 1);

• jättis Kuuskyll&Partnerid UÜ vastuhagis XX vastu esitatud reaalservituudiga

koormamise

kohustamise

ja

vajalike

tahteavalduste

saamise

nõude

rahuldamata;

• lõpetas XX ja Kuuskyll&Partnerid UÜ pärandvara ühisuse V kinnistu suhtes,

jagas kinnistu reaalosadeks ja asendas tahteavaldused (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 6 ja 7);

2 (10)

• jättis kinnistute jagamisega seotud kulud võrdselt poolte endi kanda

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 8);

• mõistis Kuuskyll&Partnerid UÜ-lt XX kasuks välja enamsaadu vara eest

õiglase hüvitise 4252,89 eurot (maakohtu resolutsiooni p 9);

• jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks (maakohtu otsuse resolutsiooni

p-d 11-14).

3. Muuta Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2020. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-2895

resolutsiooni osas, millega märgiti YY kinnistu jagamisel reaalosade suurused

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 5). Jätta YY kinnistu jagamisel reaalosade

suurused otsuse resolutsioonist välja. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Tühistatud osas teha uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses märgitule.

5. Rahuldada Kuuskyll&Partnerid UÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

6.1. Jätta XX hagis Kuuskyll&Partnerid UÜ vastu esitatud M.V pärandvara

ühisuse lõpetamise nõue läbi vaatamata.

6.2. Lõpetada

Kuuskyll&Partnerid

UÜ

vastuhagis

XX

vastu

esitatud

reaalservituudiga koormamise kohustamise ja vajalike tahteavalduste saamise

nõudes menetlus.

6.3. Rahuldada hagi ja vastuhagi pärandvara jagamiseks osaliselt.

6.4. Lõpetada XX ja Kuuskyll&Partnerid UÜ pärandvara ühisus YY kinnistu

(registriosa nr xxx) suhtes ja jagada kinnistu kaheks reaalosaks, millest XX

ainuomandisse jääb maatükk asukohas, mis on maakohtu otsuse lisaks oleva

Metsaekspertiisid

OÜ

plaanil

tähistatud

tähisega

„V“

ning

Kuuskyll&Partnerid UÜ ainuomandisse jääb maatükk, mis on plaanil

tähistatud tähisega „P“.

6.5. Kohustada Kuuskyll&Partnerid UÜ tegema järgmised tahteavaldused: 1) YY

kinnistu (registriosa nr xxx) jagamiseks kaheks katastriüksuseks (vastavalt

maakohtu otsuse lisaks oleva Metsaekspertiisid OÜ plaanile): „YY“ ja

„YY 2“; 2) „YY“ ja „YY 2“ katastriüksuste moodustamiseks ja sellekohase

avalduse esitamiseks Maa-ameti maakatastrile; 3) „YY“ katastriüksusest

eraldatava „YY 2“ kinnistu moodustamiseks, kusjuures „YY“ kinnistu jääb

Kuuskyll&Partnerid UÜ ainuomandisse ja „YY 2“ jääb XX ainuomandisse;

4) „YY“ kinnistu kohta kinnistusregistris avatud registriosa nr xxx teise jakku

tehtud

omanikukande

kustutamiseks

ja

Kuuskyll&Partnerid

UÜ

ainuomanikuna sissekandmiseks; 5) „YY“ kinnistu jagamisel tekkinud

„YY 2“ kinnistu kohta uue registriosa avamiseks ja registriosa teise jakku XX

ainuomanikuna sissekandmiseks.

6.6. YY kinnistu jagamisega seotud kulud jätta XX kanda.

6.7. Lõpetada XX ja Kuuskyll&Partnerid UÜ pärandvara ühisus V kinnistu

(registriosa nr xxx) suhtes selle avalikul enampakkumisel müümise teel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnistu müügist saadud raha

jagada pärast müügi korraldamise kulude mahaarvamist poolte vahel

võrdselt.

6.8. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

3 (10)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 22. veebruaril 2018 Pärnu Maakohtule Kuuskyll&Partnerid UÜ (kostja)

ja S.K vastu hagi pärandvara jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatus

omaniku kande muutmiseks tahtevalduste asendamiseks. Maakohus kinnitas hageja ja S.Ki

vahel kompromissi ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse.

Hageja lõplikeks nõueteks jäid: 1) jagada M.V pärandavara hulka kuuluv ½ suurune mõtteline

osa YY kinnisasjast vastavalt kaaspärijate pärandiosa suurustele nende kaasomandisse

(⅔ O.B.V, ⅙ kostja ja ⅙ hageja omandisse); 2) jagada O.B.V pärandvara hulka kuuluv YY

kinnisasi vastavalt hagile lisatud plaanile kaheks reaalosaks, millest ½ osa (4,78 ha) jääb hageja

ja ½ suurune osa (4,63 ha) kostja ainuomandisse; 3) jagada O.B.V pärandvara hulka kuuluv V

kinnisasi kaheks kinnisajaks selliselt, et hageja kinnisasja kooseisu jääb katastriüksus nr

37301:005:0083 ja kostja kinnisasja koosseisu jäävad katastriüksused nr 37301:005:0082,

37301:006:0126, 37301:005:0081 ja 37301:005:0080; 5) asendada kostja tahtevaldused

kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uute kinnisasjade moodustamiseks.

O.B.V (pärandaja) suri 16. märtsil 2015. Notar väljastas pärimistunnistuse 5. veebruaril 2016,

mille järgi on pärijateks hageja ½ suuruses mõttelises osas ja S.K ½ suuruses mõttelises osas.

S.K võõrandas oma osa pärandvara ühisusest G.K, kes omakorda võõrandas selle kostjale.

Pärandvara inventuuri akti kohaselt kuuluvad pärandvara koosseisu YY ja V kinnisasjad, mille

kummagi väärtus on 30 000 eurot. Pooled ei ole kinnisasjade jagamises kokkulepet saavutanud.

Kuna jagamata on enne pärandajat surnud M.Vi pärandavara, tuleb ka see jagada vastavalt

kaaspärijate pärandiosa suurustele nende kaasomandisse. O.B.V on M.Vi üleelanud abikaasa.

YY kinnisasi kuulus abikaasadele võrdsetes osades.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

Kostja vastuväidete kohaselt on pärandvara ühisuse lõpetamine ja pärandvara jagamine vajalik,

kuid kaasomandi lõpetamine hageja pakutud viisil ei ole põhjendatud ega õiglane. Oluline on,

et vara jagamise tulemusel saaksid pooled endale vara, mille väärtus vastab poolele kogu ühise

vara väärtusest. Kui võimalik, tuleb vältida täiendavaid mõõtmisi, mis tekitavad tarbetuid

lisakulusid.

Kostja vastuhagis esitatud nõuded on järgmised: 1) lõpetada poolte pärandvara ühisus; 2) jätta

YY kinnisasi ja V kinnisasja katastriüksus nr 37301:006:0126 kostja ainuomandisse ning

hageja ainuomandisse jätta V kinnisasja katastriüksused nr 37301:005:0080, 37301:005:0081,

37301:005:0082 ja 37301:005:0083; 3) kohustada hagejat seadma V kinnisasja katastriüksusele

nr 37301:005:0083 tasuta tähtajatu reaalservituut YY kinnisasja igakordse omaniku kasuks; 4)

asendada tahtevaldused kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja tasuta tähtajatu

reaalservituudi seadmiseks. Alternatiiv I kinnisasjade jagamise viisile: 1) jätta YY kinnisasi ja

V kinnisasja katastriüksus nr 37301:005:0081 kostja ainuomandisse ning hageja ainuomandisse

jätta V kinnisasja katastriüksused nr 37301:005:0080, 37301:005:0082, 37301:005:0083 ja

37301:006:0126. Alternatiiv II kinnisasjade jagamise viisile: 1) võõrandada YY ja V

4 (10)

kinnisasjad avalikul enampakkumisel vastavalt alghinnaga 45 932 eurot ja 63 475 eurot; 3)

pärast kahte ebaõnnestunud enampakkumist, alandada kinnisasjade müügi hinda 10 % võrra

igal järgneval enampakkumisel; 4) pärast kulutuste mahaarvamist jagada kinnisasjade müügist

saadav raha poolte vahel võrdselt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 23. märtsi 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja jättis

vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

4692 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Vaidlust ei ole, et jagada tuleb O.B.Vja M.Vi pärandavaraks olevad YY ja V kinnisasjad. V

kinnisasi koosneb viiest katastriüksusest. Mõlema poole osad pärandvaras on võrdsed, mistõttu

jagamise tulemusel peaksid pooled saama endale vara, mille väärtus on võrdne teisele poolele

jääva vara väärtusega. Kostja on S.Ki eriõigusjärglane. Vaidlus on pärandvarasse kuuluvate

kinnisasjade jagamise viisi ja YY kinnisasja väärtuse üle. Maakohus leidis pärimisseaduse

(PärS) §-le 152, asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2 ja kohtupraktikale tuginedes, et

kinnisasjad tuleb jagada hagis taotletud viisil.

Hageja jaoks on YY kinnisasi esivanemate maa, mida ta soovib säilitada. Hageja päris

½ suuruse osa YY kinnisasjast oma emalt. Kostja on usaldusühing, kellel ei saa olla YY

kinnisasjaga hingelist sidet. Kostja ei ole menetluses toonud esile, et YY kinnisasja

ainuomanikuks saamise suhtes oleks tal mingi eriline majandustegevusega seotud huvi ning on

teise alternatiivse nõudena vastuhagis esitanud ühisomandi lõpetamise nõude kinnisaasja

müümisega avalikul enampakkumisel. Kuna mõlemad ühisomanikud on soovinud YY

kinnisasja suhtes omandit säilitada, koormab neid kõige vähem kinnisasja jagamine kaheks

võrdse suurusega ja väärtusega osaks. YY kinnisasja pindala on 9,41 ha ja tegemist on

metsamaaga. YY kinnisasja jagamisel tekkiva vasakpoolse maatüki pindala on 4,78 ha, millest

metsamaa on 4,38 ha ning parempoolse maatüki pindala on 4,63 ha, millest metsamaa on 4,09

ha (plaanil tähistatud vastavalt „V“ ja „P“). YY kinnisasja jagamine kaheks kinnisasjaks on

maakorralduslikke nõudeid järgides võimalik, arvestades maatüki suurust ja olemust

(Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg-d 1 ja 4). Sh jääb mõlemale kinnistule juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Seega on jagamisel tekkiva mõlema kinnisasja kasutamine vastavalt

sihtotstarbele võimalik.

Maakohus leidis, et YY kinnisasja jagamisel on põhjendatud Metsaekspertiisid OÜ

hindamisaktist märgitud turuväärtus 55 280,63 eurot, seejuures parempoolse maaüksuse

väärtus on 28 207,26 eurot ja vasakpoolse maaüksuse väärtus on 27 073,37 eurot.

Metsaekspertiisid OÜ hindamisakt võimaldab võrreldes Metsabüroo OÜ poolt koostatud

hindamisaktiga kinnisasja väärtuse omandi kaotamise seisuga võimalikult täpselt kindlaks teha.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Metsaekspertiisid OÜ on kallimaid sortimente (mänd)

ülehinnanud. Metsaekspertiisid OÜ hindamisakt erineb Keskkonnaagentuuri mahulise

hindamise tulemusest kõige vähem. Metsabüroo OÜ ja Keskkonnaagentuuri tulemuste erinevus

YY kinnisasja männipuidu mahu osas on aga tervelt 110 tm.

Kuna hageja V kinnistu väärtust vaidlustanud ei ole ega ole esitanud võrdlevat turuväärtuse

hindamise akti, tuleb lähtuda kostja poolt esitatud aktidest, millede kohaselt on V kinnistu

koosseisu kuuluvate katastriüksuste turuväärtus kokku 63 475 eurot. Jagamisele kuuluva

pärandvara väärtus on 118 755,63 eurot (= 55 280,63 + 63 475), millest ½ osa väärtus on

59 377,82 eurot. Hageja nõustus kostja vastuväidetest tulenevalt saama jagamisel YY

kinnisasja parempoolse maaüksuse asemel vasakpoolse maaüksuse (plaanil tähistatud „V“).

Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et YY ja V kinnisasjad tuleb jagada poolte vahel

järgmiselt:1) hagejale jääb ½ YY kinnisasjast väärtusega 27 073,37 eurot ja V kinnisasjast

katastriüksus nr 37301:005:0083 väärtusega 30 178 eurot 2) kostjale jääb ½ YY kinnisasjast

väärtusega 28 207,26 eurot ja V kinnisasjast katastriüksused nr 37301:005:0080,

5 (10)

37301:005:0081, 37301:005:0082 ja 37301:005:0126 väärtusega 33 297 eurot. Kuna kostja

poolt saadava vara väärtus on suurem kui hageja poolt saadava vara väärtus, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista enamsaadud vara eest hüvitis 4252,89 eurot (AÕS § 77 lg 3).

Kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks vajalikud kostja tahtevaldused tuleb asendada.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue tõendi (Maanteeameti 20. aprilli

2020- a vastus ja apellandi 16. aprilli 2020. a päring).

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust

(TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Maakohus leidis põhjendamatult, et YY kinnistu jagamine

hageja taotletud viisil on seadusega kooskõlas ning parim võimalik lahendus. Vastuhagi

rahuldamine oleks taganud poolte ühise omandi jagamise õiglaselt ja rahaliselt võrdselt ega

oleks põhjustanud lisakulutuste tekkimist seoses YY kinnisasja kaheks eraldiseisvaks

kinnisasjaks jagamisega.

Maakohus leidis YY kinnisasja reaalosadeks jagades valesti, et plaanil tähisega „V“ tähistatud

kinnistu osa suurus oleks 4,78 ha ja plaanil tähisega „P“ tähistatud kinnistu osa suurus oleks

4,63 ha ning et nende väärtus oleks võrdne. Kohtututoimikus selle kohaseid tõendeid ei ole.

Maakohus lähtus põhjendamatult Metsaekspertiisid OÜ hindamisaktis toodud andmetest, mis

ei ole kontrollitud. Sealjuures on hageja 27. mai 2019. a menetlusdokumendi p-s 5.1.3

avaldanud, et kahe uue tekkiva kinnistu suurus on täpselt võrdne ehk 4,705 ha.

Maakohus leidis ekslikult, et kostjal ei saa olla hingelist sidet YY kinnisasjaga (maakohtu

otsuse p 15). Samuti seda, et pooli koormab kõige vähem kinnisasja jagamine kaheks võrdse

suurusega turuväärtusega osaks. Kostja on G.Ki kontrolli all, kellel on samasugune hingeline

side kinnisasjaga, kui tema hagejast onul. Kuna tegemist on metsamaaga, ei ole hingeline side

kinnisasja jagamisel olulisem kui see, et vara jagada võrdselt ja ilma hüvitise maksmise

kohustuseta. Maakohus ei arvestanud poolte halbu suhteid ja seda, et YY kinnisasja jagamine

tekitab arvestatavaid lisakulusid.

Maakohus ei põhjendanud, miks tuleb YY kinnistu väärtuse määramisel aluseks võtta

Metsaekspertiisid OÜ hindamisakt, mitte Metsabüroo OÜ hindamisakt (maakohtu otsuse p 16).

See, et Metsaekspertiisid OÜ hindamisakt koostati viis kuud hiljem, ei oma määravat tähtsust.

Hilisem hindaja ei märkinud, et kinnistu väärtus on kõrgem tulenevalt vahepealsest

hinnatõusust. Maakohus jättis tähelepanuta Metsabüroo OÜ töötaja Ü. Viilupi täiendavad

arvutused ja selgitused.

Maakohus ei oleks tohtinud kohtupraktika kohaselt jätta resolutsiooni p-s 6 V kinnistu

katastriüksuseid nr 37301:005:0082 ja 37301:005:0080 kostja ainuomandisse, sest kostja ei ole

selleks soovi avaldanud ega olnud nõus hagejale selle eest hüvitist maksma (Riigikohtu 10. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 13).

Maakohus leidis ekslikult resolutsiooni p-s 4, et kuna YY kinnisasja jagamine reaalosadeks on

poolte huvides, tuleb sellega seonduvad kulud jätta võrdselt poolte kanda. Kostja ei ole kunagi

soovinud YY kinnisasja jagamist reaalosadeks ega pea vastavaid kulusid kandma.

Maakohus mõistis põhjendamatult kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud vara eest õiglase

hüvitise summas 4252,89 eurot. Hageja sellist nõuet menetluses ei esitanud. Seega on kohus

ületanud nõude piire (TsMS § 439).

YY kinnisasja jagamisel otsuses märgitud viisil tekib ebavõrdne olukord, kus juurdepääsu tee

kinnisasjale jääb hagejale. Maanteeameti vastusest nähtuvalt ei ole kostjal võimalik rajada

temale jääva kinnisasja osa osas täiendavat juurdepääsu teed, mis ilmselgelt raskendaks

kinnistu ja sellel oleva metsa majandamist.

6 (10)

Kostja vaidlustab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kostja pakkus hagejale

kompromissi ja kuna hageja sellega ei nõustunud, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda.

Hageja ja S.Ki vahel on sõlmitud kompromiss, mistõttu ei saa hageja lepingulise esindaja kulud

(jrk 10) kuuluda täies ulatuses väljamõistmisele kostjalt. Maakohus ei ole hinnanud hageja

lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja koos sellega esitatud uue tõendi

vastu võtmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

osaliselt resolutsioonis märgitud ulatuses. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse,

millega rahuldab osaliselt nii hagi kui ka vastuhagi pärandvara jagamiseks ning jätab maakohtus

kantud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega

pärandvara ühisus YY kinnistu osas lõpetati kinnistu jagamisega ühisomanike vahel

reaalosades ja tuvastati kostja kohustus tahteavalduste tegemiseks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

7. Apellatsiooniastmes esitas kostja vastuhagis esitatud reaalservituudiga koormamise

kohustamise ja vajalike tahteavalduste saamise nõudest loobumise avalduse (vt vastuhagi

tervikteksti p-d 2.2, 2.3, 3.2 ja 3.3; kd II, tl-d 215 pöördel - 216). Hageja ei vaidle nõudest

loobumisele vastu.

TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kolleegiumi hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused

hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta,

tühistada selles osas TsMS § 645 lg 1 järgi maakohtu otsus ja menetlus lõpetada.

Vastuhagis esitatud nõudest loobumise tõttu ei oma apellatsioonkaebusega esitatud

dokumentaalsed tõendid (päring Maanteeametile ja vastus) enam asja lahendamisel tähtsust ja

nende vastuvõtmise taotlus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 238 lg-d 1 ja 4). Kuna

dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus

neid füüsiliselt tagastada.

8. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas,

millega maakohus tuvastas hageja nõude alusel lõpetada poolte pärandvara ühisus ja jagada

M.V pärandvara vastavalt pärimistunnistusele (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Kolleegium

jätab selle nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.

Kolleegium selgitab, et hagejal ei ole vajadust kostja vastu sellise tuvastusnõude esitamiseks.

TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja esitas täiendava

haginõude 25. veebruaril 2019 põhjendusega, et M.V pärandvara on jagamata (kd I, tl 197-198).

Hageja on esitanud hagi pärandvara jagamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt

soovib hageja jagada 19. aprillil 2005. a surnud M.Vi ja 16. märtsil 2015. a surnud O.B.V

pärandvara (kd I, tl 7-8, 14-15). Kuna hageja on esitanud pärandvara jagamise nõude, puudub

kolleegiumi hinnangul hagejal tuvastusnõude esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1

mõttes. Tuvastusnõue ei saa olla praeguses asjas iseseisvaks hagi esemeks, sest taotletud

tuvastus tuleb teha kindlaks pärandvara jagamise nõude lahendamisel.

7 (10)

9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja S.K on M.Vi ja O.B.V kaaspärijad ja nende

pärandiosad on võrdsed. Kostja on S.Ki eriõigusjärglane. Pärandvarasse, mille jagamise üle

pooled vaidlevad, kuuluvad kaks kinnistut: YY kinnistu ja V kinnistu. Pärandvara jagamisel

tuleb kohaldada nii 1. jaanuaril 2009. a jõustunud pärimisseaduse kui ka enne seda kehtinud

pärimisseaduse sätteid. Maakohus on kohaldanud üksnes 1. jaanuaril 2009. a jõustunud PärS-i

sätteid, kuid see ei saanud mõjutada asja lõpplahendust, sest mõlemas redaktsioonis on

sätestatud samad pärandvara jagamise põhimõtted.

PärS § 152 lg 3 järgi pärandara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise

sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti (enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud PärS § 144 lg 3).

Maakohus on õigesti viidanud asjakohastele kaasomandi lõpetamise sätetele (AÕS § 76

lg 1, § 77 lg-d 1 ja 2) ja kohtupraktikale (Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

45-06, p-d 19 ja 29).

Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 10. aprilli

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11).

9.1. Kolleegium leiab, et YY kinnistu jagamisel ei ole maakohus poolte huve kaaludes

diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust kostja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisi kasuks valima.

Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies

ulatuses ei korda.

9.2. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte huvisid kaaludes tuleb pärandvara

ühisus lõpetada jagades YY kinnistu ühisomanike vahel reaalosades. Maakohus leidis

põhjendatult maatüki olemust arvestades, et YY kinnistu jagamine kaheks reaalosaks on

maakorralduslikke nõudeid järgides võimalik (kd II, tl 115; vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kostja viitab

poolte halbadele suhetele, kuid see ei anna alust jätta YY kinnistut kostjale. YY kinnistul ei asu

ehitisi ning pooled sellel kinnistul ei ela. Seega ei ole YY kinnistu reaalosadeks jagamine

ebamõistlik ega kaasomanike huvide vastane.

9.3. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et YY kinnistu jagamisel tuleb eelistada kostja huve

hageja huvidele. Kostja nägemus pärandvara jagamisest on see, et talle jääb YY kinnistu ja

hagejale jääb V kinnistu ning rahalist tasaarvestust ei määrata. Sellisel viisil jagamine ei ole

võimalik, sest hageja ei soovi V kinnistut endale (hagejal on huvi üksnes ühe V kinnistu

katastriüksuse vastu).

Kohtupraktikas on leitud, et kaasomandi osast ilma jäävale kaasomanikule tuleb tagada täielik

rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Põhimõte, et pärija on kohustatud maksma

teisele pärijale rahalise hüvitise, kui pärandvara jagamisel osutub talle jääva vara väärtus

suuremaks tema pärandiosast, on sätestatud ka PärS § 159 lg-s 4 ja enne 1. jaanuari 2009. a

kehtinud PärS § 151 lg-s 4. Hinnata tuleb kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvutada

selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb

seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte mõttelise osa harilikust väärtusest

(vt Riigikohtu 17. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 16). Kohus saab

lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja

omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma

(vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 13).

Isegi kui kinnistute väärtus on sarnane, ei saa kohus kostja taotletud viisil pärandvara jagada,

sest hageja ei soovi V kinnistut endale ning kostjal puudub soov YY kinnistu eest hagejale tema

osa rahas välja maksta. Eeltoodud asjaolusid on ringkonnakohus pooltele selgitanud (kd III, tl

24).

8 (10)

9.4. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on tõendeid valesti

hinnanud, kui tuvastas, et YY kinnistu jagamisel moodustatavad kinnistud on enam-vähem

võrdse turuväärtusega. Kolleegium märgib, et maakohus jättis kostjale reaalosa, mille väärtus

on teisest reaalosast suurem (hageja osa väärtus 27 073,37 eurot ja kostja osa väärtus 28 207,26

eurot). Vaatamata sellele ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks hüvitise välja mõistmine,

sest hageja oli maakohtu menetluses nõus, et talle jääb YY kinnistust osa, mis on

Metsaekspertiisid OÜ plaanil tähistatud tähisega „V“, olukorras, kus kostja ei olnud valmis

enamsaadu eest talle hüvitist maksma (vt 9. märtsi 2020. a menetlusdokumendi p 4.3; kd II, tl

205 pöördel).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab mõnda tõendit

teistest olulisemaks ja miks ta kostja väidetega ei nõustu. Samuti on maakohus koos teiste

tõenditega kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 nõuetekohaselt hinnanud Ü. Viilupi arvamust (kd II,

tl 197-200). Maakohus põhjendas Metsaekspertiisid OÜ hindamisaktile tuginemist mh sellega,

et selle puidu mahulise hindamise tulemus erineb Keskkonnaagentuuri mahulise hindamise

tulemusest kõige vähem, mistõttu on see hinnang usaldusväärsem. Maakohus ei ole YY

kinnistu jagamisel reaalosade turuväärtuse tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

9.5. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis YY kinnistu jagamisega

seotud kulud võrdselt poolte kanda. Hageja on 12. novembri 2020. a menetlusdokumendi p-s 7

kinnitanud, et võtab enda kanda YY kinnistu kahe katastriüksuse moodustamiseks vajalike

maamõõdutööde eest tasumise kohustuse (kd III, tl 40). Seega tuleb maakohtu otsuse

resolutsiooni p 4 tühistada ja määrata, et YY kinnistu jagamisega seotud kulud jäävad hageja

kanda.

9.6. Kolleegium selgitab, et kaasomandi lõpetamise otsusega kaasomandi lõpetamisel ja

reaalosadeks jagamisel ei saa kohus määrata kindlaks kinnistu piire (vt Riigikohtu 29. mai

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13). Seetõttu muudab kolleegium maakohtu otsuse

resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas, jättes YY kinnistu jagamisel reaalosade suurused otsuse

resolutsioonist välja.

Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu

jagama (haldusmenetlus). Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile kinnistu jagamiseks esitada,

sätestab kinnistusraamatuseadus (KRS). Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab

kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis

vastavad nõutavale vormile, ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest

või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja

KRS § 341 lg-ga 8 asendab tehtav kohtuotsus kostja kui kinnistu jagamise viisile vastu vaielnud

kaasomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks hageja soovitud kujul.

10. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole hagi eset muutnud, kui loobus

4. oktoobri 2019. a menetlusdokumendis V kinnistu katastriüksuse nr 37301:005:0080 endale

jätmisest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei ole hagi muutmisega

TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kuna hageja on varem juba haginõude ühisomandi lõpetamiseks

esitanud ja seda menetletakse (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516,

p 27). Seda saab pidada nõude kitsendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes.

11. Kolleegium leiab, et maakohus ületas V kinnistu jagamise viisi valikul diskretsiooni piire,

jättes arvestamata, et kostja soovib V kinnistust endale vaid ühte katastriüksust (kas

katastriüksus nr 37301:006:0126 või 37301:005:0081) ning ta ei ole nõus V kinnistust

enamsaadu arvel hagejale hüvitist maksma. Eeltoodud hageja pakutud V kinnistu jagamise viisi

sobimatust on ringkonnakohus pooltele selgitanud (kd III, tl 24 ja pöördel). V kinnistu jagamise

osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse, millega müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel.

11.1. Kuigi V kinnistut on võimalik jagada reaalosadeks, siis kumbki pool soovib kinnistust

endale vaid ühte viiest katastriüksusest. Kumbki pool ei ole V kinnistut endale soovinud.

9 (10)

Olukorras, kus kumbki ühisomanik ei soovi osa omandada ja üks ühisomanik on alternatiivselt

nõudnud ühisomandi lõpetamist kinnitu müümisega avalikul enampakkumisel, ei saa kohus

jätta ühisomandit lõpetamata. Seega tuleb kinnistu jagamisel valida kostja vastuhagis esitatud

viis, s.o kinnistu müük avalikul enampakkumisel, ning saadud raha jagada pärast müügi

korraldamise kulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt. Praegusel juhul ei ole esitatud

menetluse kestel mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et V kinnistu

müümine avalikul enampakkumisel ei saa olla õiglane pärandvara ühisuse lõpetamise viis.

11.2. Kostja on vastuhagis välja toonud enampakkumise tingimused (enampakkumise

korraldaja ja tingimused). Kohtupraktikas on varem leitud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi

määrata poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (vt Riigikohtu 21. mai 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks

määratud, saab nõuda kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku

enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

Kostja ei ole põhjendanud, miks on praeguses asjas vajalik määrata kindlaks enampakkumise

tingimused. Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus enampakkumise korra kindlaks

määramiseks TsMS § 445 lg 1 järgi.

Riigikohus on selgitatud kohtutäituri vahendusel ühisvara jagamiseks või kaasomandi

lõpetamiseks toimuva avaliku enampakkumise õiguslikku olemust ja korda (vt Riigikohtu

26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36). Kaasomandis oleva asja

enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Kohtulahendi täitmiseks

alustatakse ükskõik kumma ühisomaniku täitmisavalduse alusel täitemenetlus TMS § 23 järgi

ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud

korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Hilisema avalduse alusel saab teine ühisomanik

esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik samal

ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik.

Täitmisteate teisele ühisomanikule kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS §-

d 24 ja 25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse

väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Arestimine toimub

esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise

eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (TMS §-d 54, 142).

12. Hageja esitas ringkonnakohtule 12. novembri 2020. a menetlusdokumendiga kostjale

tehtud kompromissiettepaneku, millele on juurde lisatud dokumentaalsed tõendid. Kuna hageja

uute tõendite esitamise lubatavust ei põhjendanud, jätab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 4

järgi tähelepanuta.

13. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud

TsMS § 162 lg-t 1 ja jätnud menetluskulud kostja kanda. Kolleegium näeb põhjust maakohtus

kantud kulude jaotust muuta nii maakohtu otsuse osalise tühistamise kui ka TsMS § 162 lg 1

ebaõige kohaldamise tõttu.

Kohtupraktikas on leitud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides,

mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda (vt Riigikohtu 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Seda ei

mõjuta ka hageja ühe nõude läbivaatamata jätmine ega vastuhagis esitatud ühe nõude osas

menetluse lõpetamine. Poolte endi kanda jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel ka apellatsiooniastme

kulud.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

10 (10)

(allkirjastatud digitaalselt)