3-19-875/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. jaanuar 2021.
Legislator headnote
AI generated3-19-875/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: mai 2020. a otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. jaanuar 2021.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2020, Tartu
Haldusasja number
3-19-875
Haldusasi
Tautsi
talu
kaebus
Põllumajanduse
Registrite
ja
Informatsiooni
Ameti
8. aprilli
2019.
a
otsuse
nr 12-4/19/51-3 tühistamiseks ja vaide tähtaja ennistamise ja
menetlusse võtmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant
X, füüsilisest isikust ettevõtja ärinimega Tautsi talu
esindaja v.adv Mihkel Gaver
Vastustaja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
esindaja Angelika Tõnsing
RESOLUTSIOON
1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsuse
resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse
põhjendustele.
2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. jaanuar 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 21. jaanuari 2019. a otsusega
nr 12-6/19/128 osaliselt rahuldamata füüsilisest isikust ettevõtja X, kelle ärinimi on Tautsi talu,
taotluse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks, otsustas nõuda taotlejalt tagasi
alusetult saadud toetuse ja tasaarvestas tagasinõude osaliselt määratud toetusega.
2. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2019. a vaide PRIA 21. jaanuari 2019. a otsusele nr 12-6/19/128.
3. PRIA tagastas 04.03.2019. a otsusega nr 12-4/19/51-1 vaide, sest vaie esitati pärast
haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega, tähtaja ennistamise
taotlust ei esitatud ja puudus alus menetlustähtaja ennistamiseks haldusorgani algatusel.
4. Kaebaja esitas taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, mille PRIA jättis 8. aprilli 2019. a
otsusega nr 12-4/19/51-3 rahuldamata. Ühtlasi jättis PRIA vaide menetlusse võtmata.
5. Kaebaja esitas 8. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 8. aprilli 2019. a otsuse
nr 12-4/19/51-3 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada PRIA-t ennistama
vaide esitamise tähtaeg ja võtma vaie menetlusse.
Kaebuse kohaselt sai kaebaja toetusetaotluse rahuldamata jätmise otsuse suhtes kaks erinevat
e-kirja. Esmalt tuli PRIA ametniku meiliaadressilt e-kiri 22. jaanuaril 2019. Lisaks tuli ka PRIA
ametlikult aadressilt Teavitus@pria.ee otsuse tegemise kohta e-kiri 23. jaanuaril 2019. Kaebaja avas
mõlemad e-kirjad 23. jaanuaril 2019.
PRIA 21. jaanuari 2019. a otsuses nr 12-6/19/128 on otsuse vaidlustamiskorra kohta sätestatud:
Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva
jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide esitamisega PRIA-le aadressil Tähe 4, 51010
Tartu või e-posti aadressil pria[@]pria.ee. Sellest võib välja lugeda, et ka otsusest teadasaamise kord
tuleneb haldusmenetluse seadusest. Sellele arusaamale kaebaja vaide esitamisel ka tugines
(HMS § 61 lg 1, § 27), arvates heauskselt, et vaide esitamise tähtaeg saabub 22. veebruaril 2019.
Varem on teavitus tulnud alati esimesena just PRIA üldmeiliaadressilt Teavitus@pria.ee, millele on
järgnenud enamasti järgmisel päeval täpsustav e-kiri PRIA ametnikult samalt e-meili aadressilt
(s.o Teavitus@pria.ee). Sellel korral oli aga teisipidi. Nimelt saabus 22. jaanuaril 2019 e-kiri
aadressilt Mari.Riisenberg@pria.ee, mida taotleja ei pidanud PRIA kui organisatsiooni ametlikuks
otsustest teavitamise infokanaliks, kuivõrd tavaliselt on teavitused sarnaste otsuste kohta tulnud
esmalt just aadressilt Teavitus@pria.ee.
22. jaanuaril 2019. a meiliaadressilt Mari.Riisenberg@pria.ee saadetud e-kirja ei saa lugeda otsuse
teatavakstegemiseks ELÜPS § 10 lg 2 ja lg 3 mõttes. Kaebaja meiliaadressile ei saadetud
digitaalallkirjastatud otsust või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõtet, vaid teade selle kohta,
et PRIA on teinud otsuse ning see otsus on kättesaadav e-PRIA keskkonna kaudu aadressil
https://epria.pria.ee/epria/. Sealjuures ei ole PRIA saadetud teates toodud välja, milles see saadetud
otsus seisnes.
6. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7. Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
8. Halduskohus selgitas, et kaebaja põhjendab oma õiguste rikkumist PRIA poolt otsuse kaebajale
kätte toimetamise faktiliste asjaoludega.
Vastustaja on ekraanitõmmisega e-PRIA-st ja e-PRIA logidega tõendanud, et kaebaja avas PRIA
21. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/128 PRIA e-teenuste keskkonnas ja vaatas otsust
22. jaanuaril 2019. a kell 17:05:06. Dokumendihaldussüsteemi väljavõtet elektronpostiaadressile
dokumendi edastamise kohta saab pidada usaldusväärseks tõendiks dokumendi saatmise kohta.
Usaldusväärne tõend on ka dokumendihaldussüsteemi väljavõte dokumendi kaebaja poolt avamise
ja lugemise kohta.
9. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases
infosüsteemis (HMS § 27 lg 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument
loetakse kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise
(HMS § 27 lg 2 p 1). Seega tuleb ka vaide esitamise tähtaega arvestada 22. jaanuarist 2019 ja vaide
sai kaebaja esitada kuni 21. veebruarini 2019.
10. 22. veebruari 2019. a taotluses toodud põhjusi vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ei saa
kohtumenetluses tõendamist leidnud faktilistel asjaoludel lugeda mõjuvaks põhjuseks HMS § 34
lg 1 mõttes.
11. Mõjuva põhjusena tähtaja möödalaskmiseks võib objektiivse takistuse kõrval olla ka
kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja arvestamisest. PRIA
21. jaanuari 2019. a otsusega on tõendatud, et kaebaja ei taotlenud toetust esimest aastat. Vastustaja
on viitega varasemale kohtuasjale tõendanud, et kaebajal peab olema vaide esitamise kogemus,
kuna taolistes PRIA vaidlustes sätestab seadus (ELÜPS § 110) kohustusliku kohtueelse
vaidemenetluse.
Umbes kaks nädalat enne vaide esitamise tähtpäeva oli kaebaja pöördunud õigusabi saamiseks
advokaadi poole, kes esitas kaebaja nimel ka vaide. Vaiet koostades on esindaja lähtunud vaide
esitamise tähtaja määratlemisel PRIA saadetud e-kirjadega tutvumise ajast. Kaebaja ei ole volitatud
esindajale teatanud, et ta tutvus PRIA otsusega e-PRIA-s ehk asjakohases infosüsteemis samal
päeval, kui PRIA saatis kaebajale otsuse e-kirjaga. See, et kaebajale ka teistkordselt haldusakt
saadeti, ei ole eksitava käitumisena käsitatav. Samuti ei ole eksitava käitumise ja tähtaja ennistamise
põhjusena käsitletav e-kirjade saatmise järjekord, s.o kas enne infosüsteem ja pärast ametnik või
vastupidi. Kaebaja on esimese e-kirja saamise järgselt sisenenud e-PRIA-sse ja otsusega tutvunud
selle avamise teel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,
millega kaebus rahuldada.
13. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on põhjendamatult tuginenud
HMS sätetele, kuna vaidlustatud otsuse kättetoimetamist ei reguleeri HMS, vaid Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitikas rakendamise seadus (ELÜPS). ELÜPS nõuetele vastavat
kättetoimetamist ei ole käesoleval juhul üldse toimunud. Kaebja e-posti aadressile ei saadetud ei
22. ega 23. jaanuaril 2019 digitaalallkirjastatud otsust või digitaaltempliga varustatud otsuse
väljavõtet, vaid üksnes teade selle kohta, et PRIA on teinud otsuse ning see otsus on kättesaadav
e-PRIA keskkonna kaudu aadressil https://epria.pria.ee/epria/. ELÜPS § 10 lg 3 p 2 järgi tuleb
e-kirjale lisada ka teade otsuse resolutsioonist, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.
Kaebaja ei pea põhjendatuks ega vajalikuks otsuse vaatamist/avamist e-PRIA keskkonnas
käesoleval juhul analüüsida, kuivõrd tegemist ei saa olla ELÜPS § 10 lg 3 kohase
kättetoimetamisega. Seega ei ole see asja lahendamisel määrav. Siiski tasub märkida, et otsust ei
ole võimalik HMS alusel elektrooniliselt kättetoimetatuks lugeda juba põhjusel, et e-PRIA-sse üles
laetud dokumendile ei olnud lisatud digitaalallkirja ega e-templit, kuigi HMS § 27 lg 1 teine lause
seda sõnaselgelt nõuab.
E-PRIA keskkonnas 22. veebruaril 2019 kaebaja poolt otsuse vaatamise tõendamiseks on PRIA
esitanud ekraanitõmmise. Kuvatõmmis on aga ebaselge ega tõenda tegelikult asjaolu, justkui oleks
kaebaja otsuse avanud. Ekraanitõmmiselt ei nähtu, kes on otsust vaadanud, st kas kaebaja, PRIA
ametnik või hoopis keegi kolmas isik. Logide vaatamise failist nähtub, et kaebaja oli 22. jaanuaril
2019 kell 17:05:02 e-keskkonna rubriigis „Saabunud dokumendi eelvaade“. Saabunud dokumendi
eelvaate nägemine ei ole aga kindlasti võrdsustatav dokumendi enda avamise/vaatamisega. PRIA
väitel avas kaebaja dokumendi 22. jaanuaril 2019 kell 17:05:06, kuid sel kellaajal ei ole tegevuste
logis registreeritud X ühtegi tegevust e-PRIA keskkonnas.
Halduskohus on ekslikult leidnud sedagi, et ei esine mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja
ennistamiseks. Tegelikkuses viis PRIA kaebaja eksimusse otsuses esitatud ebaõige
vaidlustamisviitega.
14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see
rahuldamata.
Vastustaja selgitab, et kaebaja 21. mail 2018. a esitatud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusel
nr 110181112313 on kaebaja andnud nõusoleku otsuse teatavaks tegemiseks elektroonilise
kättetoimetamisega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile.
Vastustaja saatis kaebaja e-posti aadressile 22. jaanuaril 2019. a teate Tautsi Talu FIE suhtes tehtud
vaidlustatud otsuse resolutsioonist (poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline
määramine, tasaarvestamine ja toetuse tagasinõudmine) ja vaidlustamise korrast, andes ühtlasi ka
teada, et vaidlustatud otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu. Sellega on
poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse otsus kaebajale teatavaks tehtud. Ehkki kaebaja
väidab, et otsus tuleb lugeda kätte toimetatuks 23. jaanuaril 2019, kui kaebaja selle avas, tuvastas
PRIA e-PRIA logisid uurides, et kaebaja on vaidlusalust otsust PRIA e-teenuste keskkonnas
vaadanud juba 22. jaanuaril 2019. E-PRIA logifailist nähtub, et otsus on saabunud PRIA-teenuste
keskkonda 22. jaanuaril 2019 kell 00:06:22 ning see on avatud samal päeval kell 17:05:06.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse
tühistamiseks.
16. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud otsust ei tehtud talle
elektroonilise kättetoimetamisega teatavaks 22. jaanuaril 2019. Vastavalt oli PRIA-le 22. veebruaril
2019 esitatud vaie tähtaegne. Isegi, kui möönda vaide esitamist hilinenult, esineb alus tähtaja
ennistamiseks, sest vastustaja viis kaebaja eksitusse otsuses toodud vaidlustamisviitega ning otsuse
kohta teate saatmisega tavapäratult, s.o vastustaja ametniku e-posti aadressilt.
Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
17. Kaebaja osutab siiski põhjendatult sellele, et ELÜPS §-s 10 on reguleeritud otsuste
elektrooniline kättetoimetamine ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Sellega on
seadusandja
kehtestanud
erinormi
haldusmenetluse
seaduse
dokumendi
elektroonilise
kättetoimetamise korra suhtes. Haldusmenetluse seadus on siiski kohaldatav ka PRIA menetlusele
osas, milles ELÜPS ei näe ette erisusi üldisest korrast (ELÜPS § 1 lg 2). Vastavalt kehtivad
haldusmenetluse üldised reeglid ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel niivõrd,
kuivõrd ELÜPS-s ei ole sätestatud erikorda. Et otsuse elektrooniline kättetoimetamine on ELÜPS-s
reguleeritud, siis tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ELÜPS sätteid kui erinorme ning mitte
lähtuda ELÜPS-s sätestatud osas HMS dokumentide elektroonilise kättetoimetamise sätetest.
18. Vastavalt ELÜPS § 10 lg-le 2 tehakse koormava haldusakti andmine teatavaks elektroonilise
kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Pooled ei vaidle selle üle, 2018. aastal
toetuse taotlemisel andis kaebaja nõusoleku otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Seega võis
vastustaja
vaidlusaluse
otsuse
teatavakstegemiseks
saata
kaebaja
e-posti
aadressile
digitaalallkirjastatud otsuse või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõte (ELÜPS § 10 lg 3 p 1)
või teate tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning teha otsuse või
otsuse väljavõtte kättesaadavaks elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (ELÜPS § 10 lg 3 p 2).
19. Vastustaja ametnik saatis oma ametlikult e-posti aadressilt 22. jaanuaril 2019 kaebajale kirja
(dtl 11), milles teatas, et PRIA on teinud kaebaja 2018. a poolloodusliku koosluse hooldamise
toetuse osalise määramise, tasaarvestamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse. Samuti on kirjas
selgitus, et otsusega saab tutvuda e-PRIA keskkonnas ning, et otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada
vaie 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest.
Pooled ei vaidle selle üle, et e-kiri jõudis kaebajani samuti 22. jaanuaril 2019 ning, et vaidlusalune
otsus oli e-PRIA keskkonnas kaebajale samal päeval kättesaadav. Nendel asjaoludel peab
ringkonnakohus kaebajale saadetud teadet piisavaks ELÜPS § 10 lg 3 p-s 2 nimetatud tingimuste
täitmiseks ja seega tuleb lugeda PRIA 21. jaanuari 2019. a otsus kaebajale kättetoimetatuks PRIA
ametniku 22. jaanuari 2019 e-kirja saatmisega.
20. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et e-kirjas ei esitatud vaidlusaluse otsuse resolutsiooni
ümberkirjutust, vaid üksnes resolutsiooni põhisisu kaebaja suhtes, nimetamata täpselt, millises osas
taotlus rahuldati ja millises ulatuses sanktsioone kohaldati. PRIA 21. jaanuari 2019. a otsuse
resolutsioon kaebajat puudutavas osas koosneb kokku seitsmest punktist ning hõlmab ca poolteist
A4 lehekülge. Sedavõrd mahuka otsustuse edasiandmine e-kirjas, ühes muude märkustega, teeks
saadetava teate ebaülevaatlikuks ja raskesti mõistetavaks. Kaebajale edastatud oli samas piisav, et
kaebaja mõistaks, et toetusetaotlus jäi osaliselt rahuldamata ja lisaks rakendati tema suhtes ka
haldussanktsioone. Seega pidi kaebaja mõistma, et otsusega mittenõustumisel tuleb tal võtta samme
otsusega tervikuna tutvumiseks ja vajadusel selle vaidlustamiseks. Resolutsioonile lisaks on otsuses
veel viide otsuse õiguslikele alustele. Põhjendavat osa otsuses eraldi aga ei olegi. Kohtupraktikas
on aktsepteeritud, et menetlusökonoomia kaalutlusel PRIA võib esitada oma otsuse detailsed
põhjendused alles vaide lahendamisel, kuna taotluste suure hulga tõttu oleks iga taotluse kohta
tehtud otsuse iseseisev põhjendamine ülemäära koormav. Seega otsuse resolutsiooni tervikuna
esitamisel sisaldaks e-kiri juba suuremat osa otsuse tekstist, mistõttu muutub ainetuks e-kirjaga teate
saatmine otsuse tegemise ja sellega tutvumise võimaluste kohta, kuna otsus olekski kirjaga suuresti
edasi antud. Selline korraldus tähendaks ka suuremat võimalust eksimusteks otsuse sisu taotlejale
edastamisel.
Siiski tuleb pidada soovitavaks, et e-kirjaga taotlejale saadetavast teatest nähtuks arvuliselt
väljendatuna vähemalt seegi, milline on lõplik otsustus, s.t millises ulatuses toetus pärast
mahaarvamisi, sanktsioonide kohaldamisi ja tasaarvestusi välja makstakse või taotlejalt tagasi
nõutakse.
21. Ringkonnakohus jagab vastustaja arusaama, et puudub alus lugeda otsuse kaebajale
kättetoimetamise päevaks 23. jaanuari 2019.
Õigusaktidest ei tulene, et otsuse kättetoimetamiseks ELÜPS § 10 lg 3 p 2 järgi peaks PRIA saatma
selle kindlalt aadressilt. Seega võis PRIA ametnik saata teate ka oma nimeliselt aadressilt. Kaebaja
ei ole väitnud, et tal oleks olnud kahtlus, et kiri ei tulnud PRIA ametnikult või, et ametniku kirjas
olnud info ei ole õige või, et mõni muu asjaolu võiks selliseks kahtluseks alust anda.
Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide nagu tuleks kättetoimetamise hetkeks pidada aega, mil kaebaja
talle saadetud e-kirjadega tutvus. ELÜPS § 10 lg-s 3 on seadusandja määranud, et ostus loetakse
kättetoimetatuks, kui see on taotleja e-posti aadressile saadetud, mitte kui taotleja saadetud kirjaga
tutvub. Seega ei saanud kaebaja heauskselt eeldada, et kättetoimetamise hetk tema suhtes on seotud
mõne muu sündmusega.
22. Praegusel juhul ei ole eelnev siiski määrav. Vaidlusalune otsus tuleb lugeda kaebajale
kättetoimetatuks isegi juhul, kui lähtuda kaebaja seisukohast, et teates otsuse tegemise kohta ei
olnud otsuse resolutsiooni piisava täpsusega ära toodud.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et e-PRIA kuvatõmmis (dtl 108) ja logi
(dtl 128) tõendavad, et 22. jaanuaril 2019 kell 17:05:06 kaebaja tutvus PRIA 21. jaanuari 2019. a
otsusega. Logist nähtub selgelt, et just kaebaja oli sellel ajal e-PRIA keskkonda sisse loginud ja tegi
toiminguid. Asjaolu, et logi ei näita ühtegi toimingut kella 17:05:06 ajal ei ole määrav. Vahetult
enne seda aega on kaebaja olnud talle saabunud dokumendi eelvaatel ja 17:07:15 on toimunud veel
nimetamata tegevus. Dokumendi avamise aeg nähtub aga selgelt just e-PRIA kuvatõmmiselt.
Tähelepanuväärne on, et kaebaja väidab küll justkui ei oleks dokumendiga tutvumine tõendatud,
kuid samas otsesõnu ei eita otsusega tutvumist 22. jaanuaril 2019. Samuti ei ole kaebaja selgitanud,
milliseid toiminguid ta vaidlusalusel ajal e-teenuste keskkonnas tegi. Ringkonnakohtu hinnangul
on vastustaja esitatud tõendid usaldusväärsed ning neile tuginedes on tuvastatav kaebaja tutvumine
otsusega.
23. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et PRIA otsusel puudub digitaalne allkiri ja/või ajatempel.
Tulenevalt ELÜPS § 10 lg-st 1 ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral tehakse
otsus elektrooniliselt. ELÜPS ei reguleeri elektroonilise otsuse vorminõudeid. HMS § 55 lg-te 3 ja
4 järgi kohaldatakse elektroonilise haldusakti suhtes kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid,
arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse
selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri,
haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Elektroonilisele
haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel
viisil tuvastatav.
Kuna PRIA otsused on kättesaadavad e-PRIA keskkonna kaudu, siis on haldusakti andnud isiku
turvalise tuvastamise nõue täidetud ning otsus ei peagi olema digitaalselt allkirjastatud.
24. Seega 22. jaanuaril 2019 vaidlusaluse otsuse avamisega e-PRIA keskkonnas on haldusakt
kaebajale teatavaks tehtud. Vastavalt ei saa olla kahtlust selleski, et vaide esitamise tähtaega tuleb
arvestada just 22. jaanuarist 2019 ning seega esitas kaebaja PRIA-le vaide pärast selleks ettenähtud
30-päevase tähtaja möödumist. Samal põhjusel ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja eksitas
teda 22. jaanuari 2019. a e-kirjaga, osutades seal õigusele vaidlustada otsus haldusmenetluse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates.
Ringkonnakohus märgib siiski, et vaidlustamisviide on selge ja arusaadav. Sellest ei tulene, et
otsuse kättetoimetamisele kohalduks haldusmenetluse seadus, vaid et vaide esitamisel tuleb
arvestada haldusmenetluse seaduses vaide kohta sätestatuga. Vaidlustamisviide peegeldab ELÜPS
§ 110 lg-t 1, milles seadusandja on kasutanud sarnast sõnastust viidates vaidemenetlusega seoses
samuti haldusmenetluse seadusele. Kui kaebajal tekkiski kahtlus, kas viites nimetatud otsusest
teadasaamise päev tähendab e-kirja lugemise või saamise päeva või otsusega tutvumise päeva, siis
oli see ebaselgus lihtsalt ületatav õigusabi kasutamise või PRIA-le päringu esitamise kaudu.
Seetõttu ei saa vaidlustamisviite sõnastus olla aluseks ka tähtaja ennistamisele isegi juhul, kui
pidada kaebaja õigusteadmisi vähesteks. Samuti ei saanud kaebajat eksitada 23. jaanuaril 2019
saadetud e-kiri, sest see ei muutnud ega lükanud ümber eelmisel päeval saabunud e-kirjas olnud
teavet.
25. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA põhjendatult leidis, et kaebaja esitas
vaide 22. veebruaril 2019 hilinenult ning puudus alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks,
mistõttu kuulus vaie tagastamisele vastavalt HMS § 79 lg 1 p-le 3.
26. Eeltoodule lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudus kaebeõigus PRIA 8. aprilli
2019. a otsuse nr 12-4/19/51-3 tühistamise ja vaide tähtaja ennistamise ja menetlusse võtmise
kohustamise nõudega kaebuse esitamiseks.
Sellise nõude esitamise kaudu soovib kaebaja, et vastustaja lahendaks tema vaide sisuliselt, s.o leiab
et tal on kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaide läbivaatamisele.
Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.
27. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või
toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.
Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.
Kaebaja käsitluse kohaselt võiks selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide
esemest, olla ka õigus vaidemenetlusele, täpsemalt õigus sellele, et vaideorgan lahendaks esitatud
vaide sisuliselt.
Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena,
mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks aga
otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga.
Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega
kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul
vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Vastupidiselt normis sätestatule oleks
üldjuhul võimalik vaide kohta tehtud otsustuste iseseisev vaidlustamine kaebuse esitamisega
kohtule, kaebuse nõude seos põhiasjaga aga ei oleks nõutav.
See annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidluseks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite
rakendamise üle vaide lahendamisel. Sellise vaidluse lahendamine kohtus võib järgnevalt tingida
vaidemenetluse jätkumise põhiasjas ning seega oluliselt pikendada põhiasjas lõpliku lahenduseni
jõudmiseks kuluvat aega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaideorgani sundimine vaide
lahendamiseks või uueks lahendamiseks kohtuotsusega tehtava ettekirjutuse kaudu, ei teeni ka
menetlusökonoomia eesmärki.
28. Riigikohus on samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole
kohtus kaitstav, märkides 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35): „Kuivõrd kaebajal
oli võimalus vaidlustada vastustaja /…/ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /…/
peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda
ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.“
Viidatud asjas esitati kaebus halduskohtule enne 1. jaanuari 2012, s.o enne halduskohtumenetluse
seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis
vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku
õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva
HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab ringkonnakohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas
asjas.
29. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus PRIA vaide
esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks
halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebeõiguse
puudumise tõttu ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuse rahuldamine apellatsioonimenetluses
võimalik.
30. Tulenevalt ELÜPS § 110 lg-st 1 enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida
vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega ühise
põllumajanduspoliitika asjades on seadusandja näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse
HKMS § 47 lg 1 ls 1 tähenduses. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud
kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet
ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2).
Kohtupraktikas on HKMS § 47 lg-t 1 koostoimes HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud piiranguga mõistetud
selliselt, et kohtueelses menetluses vaide tagastamise korral saab kaebaja kohtusse pöörduda
kaebusega põhiasjas, selgitades kaebuses, miks tema hinnangul on tema vaide tagastamine
kohtueelses menetluses õigusvastane. Kaebuse menetlusse võtmisel hindab kohus kohtueelse
menetluse õiguspärasust ning kui ilmneb, et vaie on tagastatud põhjendamatult, loeb kohustusliku
kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks. Kaebusele esitatavate muude nõuete täidetuse korral
võtab kohus kaebuse seejärel põhinõudes menetlusse. Juhul, kui kohus leiab, et kohtueelses
menetluses tagastati vaie õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust
nõuetekohaselt läbinud. Vastavalt tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi.
Seega kaebaja õiguste kaitsmiseks kohane nõue halduskohtumenetluses oleks olnud PRIA
21. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/128 tühistamise ja toetusetaotluse uueks lahendamiseks
kohustamise nõue.
31. Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks suunata kaebajat kaebust muutma. Kuna kohtud on
leidnud, et vastustaja õiguspäraselt tagastas kaebaja vaide, siis ei aitaks kaebuse muutmine kaebajat
eesmärgile. Sellise nõudega kaebuse esitamine ei oleks lubatav, sest kaebaja ei ole kinni pidanud
kohustusliku kohtueelse menetluse korrast. Vastavalt ei ole lubatav ka kaebuse muutmine
(HKMS § 49 lg 1).
32. Halduskohus on seega lõppastmes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud, kuid muuta tuleb otsuse
põhjendusi.
X apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude
nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks
menetluskulusid välja ei mõisteta.
/Allkirjastatud digitaalselt/