3-19-875/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-875

Haldusasi

Tautsi

talu

kaebus

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni

Ameti

8. aprilli

2019.

a

otsuse

nr 12-4/19/51-3 tühistamiseks ja vaide tähtaja ennistamise ja

menetlusse võtmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant

X, füüsilisest isikust ettevõtja ärinimega Tautsi talu

esindaja v.adv Mihkel Gaver

Vastustaja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

esindaja Angelika Tõnsing

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsuse

resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. jaanuar 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 21. jaanuari 2019. a otsusega

nr 12-6/19/128 osaliselt rahuldamata füüsilisest isikust ettevõtja X, kelle ärinimi on Tautsi talu,

taotluse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks, otsustas nõuda taotlejalt tagasi

alusetult saadud toetuse ja tasaarvestas tagasinõude osaliselt määratud toetusega.

2. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2019. a vaide PRIA 21. jaanuari 2019. a otsusele nr 12-6/19/128.

3. PRIA tagastas 04.03.2019. a otsusega nr 12-4/19/51-1 vaide, sest vaie esitati pärast

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega, tähtaja ennistamise

taotlust ei esitatud ja puudus alus menetlustähtaja ennistamiseks haldusorgani algatusel.

4. Kaebaja esitas taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, mille PRIA jättis 8. aprilli 2019. a

otsusega nr 12-4/19/51-3 rahuldamata. Ühtlasi jättis PRIA vaide menetlusse võtmata.

5. Kaebaja esitas 8. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 8. aprilli 2019. a otsuse

nr 12-4/19/51-3 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada PRIA-t ennistama

vaide esitamise tähtaeg ja võtma vaie menetlusse.

Kaebuse kohaselt sai kaebaja toetusetaotluse rahuldamata jätmise otsuse suhtes kaks erinevat

e-kirja. Esmalt tuli PRIA ametniku meiliaadressilt e-kiri 22. jaanuaril 2019. Lisaks tuli ka PRIA

ametlikult aadressilt Teavitus@pria.ee otsuse tegemise kohta e-kiri 23. jaanuaril 2019. Kaebaja avas

mõlemad e-kirjad 23. jaanuaril 2019.

PRIA 21. jaanuari 2019. a otsuses nr 12-6/19/128 on otsuse vaidlustamiskorra kohta sätestatud:

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide esitamisega PRIA-le aadressil Tähe 4, 51010

Tartu või e-posti aadressil pria[@]pria.ee. Sellest võib välja lugeda, et ka otsusest teadasaamise kord

tuleneb haldusmenetluse seadusest. Sellele arusaamale kaebaja vaide esitamisel ka tugines

(HMS § 61 lg 1, § 27), arvates heauskselt, et vaide esitamise tähtaeg saabub 22. veebruaril 2019.

Varem on teavitus tulnud alati esimesena just PRIA üldmeiliaadressilt Teavitus@pria.ee, millele on

järgnenud enamasti järgmisel päeval täpsustav e-kiri PRIA ametnikult samalt e-meili aadressilt

(s.o Teavitus@pria.ee). Sellel korral oli aga teisipidi. Nimelt saabus 22. jaanuaril 2019 e-kiri

aadressilt Mari.Riisenberg@pria.ee, mida taotleja ei pidanud PRIA kui organisatsiooni ametlikuks

otsustest teavitamise infokanaliks, kuivõrd tavaliselt on teavitused sarnaste otsuste kohta tulnud

esmalt just aadressilt Teavitus@pria.ee.

22. jaanuaril 2019. a meiliaadressilt Mari.Riisenberg@pria.ee saadetud e-kirja ei saa lugeda otsuse

teatavakstegemiseks ELÜPS § 10 lg 2 ja lg 3 mõttes. Kaebaja meiliaadressile ei saadetud

digitaalallkirjastatud otsust või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõtet, vaid teade selle kohta,

et PRIA on teinud otsuse ning see otsus on kättesaadav e-PRIA keskkonna kaudu aadressil

https://epria.pria.ee/epria/. Sealjuures ei ole PRIA saadetud teates toodud välja, milles see saadetud

otsus seisnes.

6. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohtu 15. mai 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

8. Halduskohus selgitas, et kaebaja põhjendab oma õiguste rikkumist PRIA poolt otsuse kaebajale

kätte toimetamise faktiliste asjaoludega.

Vastustaja on ekraanitõmmisega e-PRIA-st ja e-PRIA logidega tõendanud, et kaebaja avas PRIA

21. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/128 PRIA e-teenuste keskkonnas ja vaatas otsust

22. jaanuaril 2019. a kell 17:05:06. Dokumendihaldussüsteemi väljavõtet elektronpostiaadressile

dokumendi edastamise kohta saab pidada usaldusväärseks tõendiks dokumendi saatmise kohta.

Usaldusväärne tõend on ka dokumendihaldussüsteemi väljavõte dokumendi kaebaja poolt avamise

ja lugemise kohta.

9. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases

infosüsteemis (HMS § 27 lg 1). Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument

loetakse kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise

(HMS § 27 lg 2 p 1). Seega tuleb ka vaide esitamise tähtaega arvestada 22. jaanuarist 2019 ja vaide

sai kaebaja esitada kuni 21. veebruarini 2019.

10. 22. veebruari 2019. a taotluses toodud põhjusi vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ei saa

kohtumenetluses tõendamist leidnud faktilistel asjaoludel lugeda mõjuvaks põhjuseks HMS § 34

lg 1 mõttes.

11. Mõjuva põhjusena tähtaja möödalaskmiseks võib objektiivse takistuse kõrval olla ka

kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebetähtaja arvestamisest. PRIA

21. jaanuari 2019. a otsusega on tõendatud, et kaebaja ei taotlenud toetust esimest aastat. Vastustaja

on viitega varasemale kohtuasjale tõendanud, et kaebajal peab olema vaide esitamise kogemus,

kuna taolistes PRIA vaidlustes sätestab seadus (ELÜPS § 110) kohustusliku kohtueelse

vaidemenetluse.

Umbes kaks nädalat enne vaide esitamise tähtpäeva oli kaebaja pöördunud õigusabi saamiseks

advokaadi poole, kes esitas kaebaja nimel ka vaide. Vaiet koostades on esindaja lähtunud vaide

esitamise tähtaja määratlemisel PRIA saadetud e-kirjadega tutvumise ajast. Kaebaja ei ole volitatud

esindajale teatanud, et ta tutvus PRIA otsusega e-PRIA-s ehk asjakohases infosüsteemis samal

päeval, kui PRIA saatis kaebajale otsuse e-kirjaga. See, et kaebajale ka teistkordselt haldusakt

saadeti, ei ole eksitava käitumisena käsitatav. Samuti ei ole eksitava käitumise ja tähtaja ennistamise

põhjusena käsitletav e-kirjade saatmise järjekord, s.o kas enne infosüsteem ja pärast ametnik või

vastupidi. Kaebaja on esimese e-kirja saamise järgselt sisenenud e-PRIA-sse ja otsusega tutvunud

selle avamise teel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

13. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on põhjendamatult tuginenud

HMS sätetele, kuna vaidlustatud otsuse kättetoimetamist ei reguleeri HMS, vaid Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitikas rakendamise seadus (ELÜPS). ELÜPS nõuetele vastavat

kättetoimetamist ei ole käesoleval juhul üldse toimunud. Kaebja e-posti aadressile ei saadetud ei

22. ega 23. jaanuaril 2019 digitaalallkirjastatud otsust või digitaaltempliga varustatud otsuse

väljavõtet, vaid üksnes teade selle kohta, et PRIA on teinud otsuse ning see otsus on kättesaadav

e-PRIA keskkonna kaudu aadressil https://epria.pria.ee/epria/. ELÜPS § 10 lg 3 p 2 järgi tuleb

e-kirjale lisada ka teade otsuse resolutsioonist, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.

Kaebaja ei pea põhjendatuks ega vajalikuks otsuse vaatamist/avamist e-PRIA keskkonnas

käesoleval juhul analüüsida, kuivõrd tegemist ei saa olla ELÜPS § 10 lg 3 kohase

kättetoimetamisega. Seega ei ole see asja lahendamisel määrav. Siiski tasub märkida, et otsust ei

ole võimalik HMS alusel elektrooniliselt kättetoimetatuks lugeda juba põhjusel, et e-PRIA-sse üles

laetud dokumendile ei olnud lisatud digitaalallkirja ega e-templit, kuigi HMS § 27 lg 1 teine lause

seda sõnaselgelt nõuab.

E-PRIA keskkonnas 22. veebruaril 2019 kaebaja poolt otsuse vaatamise tõendamiseks on PRIA

esitanud ekraanitõmmise. Kuvatõmmis on aga ebaselge ega tõenda tegelikult asjaolu, justkui oleks

kaebaja otsuse avanud. Ekraanitõmmiselt ei nähtu, kes on otsust vaadanud, st kas kaebaja, PRIA

ametnik või hoopis keegi kolmas isik. Logide vaatamise failist nähtub, et kaebaja oli 22. jaanuaril

2019 kell 17:05:02 e-keskkonna rubriigis „Saabunud dokumendi eelvaade“. Saabunud dokumendi

eelvaate nägemine ei ole aga kindlasti võrdsustatav dokumendi enda avamise/vaatamisega. PRIA

väitel avas kaebaja dokumendi 22. jaanuaril 2019 kell 17:05:06, kuid sel kellaajal ei ole tegevuste

logis registreeritud X ühtegi tegevust e-PRIA keskkonnas.

Halduskohus on ekslikult leidnud sedagi, et ei esine mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks. Tegelikkuses viis PRIA kaebaja eksimusse otsuses esitatud ebaõige

vaidlustamisviitega.

14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kaebaja 21. mail 2018. a esitatud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusel

nr 110181112313 on kaebaja andnud nõusoleku otsuse teatavaks tegemiseks elektroonilise

kättetoimetamisega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevale e-posti aadressile.

Vastustaja saatis kaebaja e-posti aadressile 22. jaanuaril 2019. a teate Tautsi Talu FIE suhtes tehtud

vaidlustatud otsuse resolutsioonist (poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline

määramine, tasaarvestamine ja toetuse tagasinõudmine) ja vaidlustamise korrast, andes ühtlasi ka

teada, et vaidlustatud otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu. Sellega on

poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse otsus kaebajale teatavaks tehtud. Ehkki kaebaja

väidab, et otsus tuleb lugeda kätte toimetatuks 23. jaanuaril 2019, kui kaebaja selle avas, tuvastas

PRIA e-PRIA logisid uurides, et kaebaja on vaidlusalust otsust PRIA e-teenuste keskkonnas

vaadanud juba 22. jaanuaril 2019. E-PRIA logifailist nähtub, et otsus on saabunud PRIA-teenuste

keskkonda 22. jaanuaril 2019 kell 00:06:22 ning see on avatud samal päeval kell 17:05:06.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks.

16. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud otsust ei tehtud talle

elektroonilise kättetoimetamisega teatavaks 22. jaanuaril 2019. Vastavalt oli PRIA-le 22. veebruaril

2019 esitatud vaie tähtaegne. Isegi, kui möönda vaide esitamist hilinenult, esineb alus tähtaja

ennistamiseks, sest vastustaja viis kaebaja eksitusse otsuses toodud vaidlustamisviitega ning otsuse

kohta teate saatmisega tavapäratult, s.o vastustaja ametniku e-posti aadressilt.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

17. Kaebaja osutab siiski põhjendatult sellele, et ELÜPS §-s 10 on reguleeritud otsuste

elektrooniline kättetoimetamine ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel. Sellega on

seadusandja

kehtestanud

erinormi

haldusmenetluse

seaduse

dokumendi

elektroonilise

kättetoimetamise korra suhtes. Haldusmenetluse seadus on siiski kohaldatav ka PRIA menetlusele

osas, milles ELÜPS ei näe ette erisusi üldisest korrast (ELÜPS § 1 lg 2). Vastavalt kehtivad

haldusmenetluse üldised reeglid ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel niivõrd,

kuivõrd ELÜPS-s ei ole sätestatud erikorda. Et otsuse elektrooniline kättetoimetamine on ELÜPS-s

reguleeritud, siis tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ELÜPS sätteid kui erinorme ning mitte

lähtuda ELÜPS-s sätestatud osas HMS dokumentide elektroonilise kättetoimetamise sätetest.

18. Vastavalt ELÜPS § 10 lg-le 2 tehakse koormava haldusakti andmine teatavaks elektroonilise

kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Pooled ei vaidle selle üle, 2018. aastal

toetuse taotlemisel andis kaebaja nõusoleku otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Seega võis

vastustaja

vaidlusaluse

otsuse

teatavakstegemiseks

saata

kaebaja

e-posti

aadressile

digitaalallkirjastatud otsuse või digitaaltempliga varustatud otsuse väljavõte (ELÜPS § 10 lg 3 p 1)

või teate tema suhtes tehtud otsuse resolutsioonist ja vaidlustamise korrast ning teha otsuse või

otsuse väljavõtte kättesaadavaks elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu (ELÜPS § 10 lg 3 p 2).

19. Vastustaja ametnik saatis oma ametlikult e-posti aadressilt 22. jaanuaril 2019 kaebajale kirja

(dtl 11), milles teatas, et PRIA on teinud kaebaja 2018. a poolloodusliku koosluse hooldamise

toetuse osalise määramise, tasaarvestamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse. Samuti on kirjas

selgitus, et otsusega saab tutvuda e-PRIA keskkonnas ning, et otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada

vaie 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest.

Pooled ei vaidle selle üle, et e-kiri jõudis kaebajani samuti 22. jaanuaril 2019 ning, et vaidlusalune

otsus oli e-PRIA keskkonnas kaebajale samal päeval kättesaadav. Nendel asjaoludel peab

ringkonnakohus kaebajale saadetud teadet piisavaks ELÜPS § 10 lg 3 p-s 2 nimetatud tingimuste

täitmiseks ja seega tuleb lugeda PRIA 21. jaanuari 2019. a otsus kaebajale kättetoimetatuks PRIA

ametniku 22. jaanuari 2019 e-kirja saatmisega.

20. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et e-kirjas ei esitatud vaidlusaluse otsuse resolutsiooni

ümberkirjutust, vaid üksnes resolutsiooni põhisisu kaebaja suhtes, nimetamata täpselt, millises osas

taotlus rahuldati ja millises ulatuses sanktsioone kohaldati. PRIA 21. jaanuari 2019. a otsuse

resolutsioon kaebajat puudutavas osas koosneb kokku seitsmest punktist ning hõlmab ca poolteist

A4 lehekülge. Sedavõrd mahuka otsustuse edasiandmine e-kirjas, ühes muude märkustega, teeks

saadetava teate ebaülevaatlikuks ja raskesti mõistetavaks. Kaebajale edastatud oli samas piisav, et

kaebaja mõistaks, et toetusetaotlus jäi osaliselt rahuldamata ja lisaks rakendati tema suhtes ka

haldussanktsioone. Seega pidi kaebaja mõistma, et otsusega mittenõustumisel tuleb tal võtta samme

otsusega tervikuna tutvumiseks ja vajadusel selle vaidlustamiseks. Resolutsioonile lisaks on otsuses

veel viide otsuse õiguslikele alustele. Põhjendavat osa otsuses eraldi aga ei olegi. Kohtupraktikas

on aktsepteeritud, et menetlusökonoomia kaalutlusel PRIA võib esitada oma otsuse detailsed

põhjendused alles vaide lahendamisel, kuna taotluste suure hulga tõttu oleks iga taotluse kohta

tehtud otsuse iseseisev põhjendamine ülemäära koormav. Seega otsuse resolutsiooni tervikuna

esitamisel sisaldaks e-kiri juba suuremat osa otsuse tekstist, mistõttu muutub ainetuks e-kirjaga teate

saatmine otsuse tegemise ja sellega tutvumise võimaluste kohta, kuna otsus olekski kirjaga suuresti

edasi antud. Selline korraldus tähendaks ka suuremat võimalust eksimusteks otsuse sisu taotlejale

edastamisel.

Siiski tuleb pidada soovitavaks, et e-kirjaga taotlejale saadetavast teatest nähtuks arvuliselt

väljendatuna vähemalt seegi, milline on lõplik otsustus, s.t millises ulatuses toetus pärast

mahaarvamisi, sanktsioonide kohaldamisi ja tasaarvestusi välja makstakse või taotlejalt tagasi

nõutakse.

21. Ringkonnakohus jagab vastustaja arusaama, et puudub alus lugeda otsuse kaebajale

kättetoimetamise päevaks 23. jaanuari 2019.

Õigusaktidest ei tulene, et otsuse kättetoimetamiseks ELÜPS § 10 lg 3 p 2 järgi peaks PRIA saatma

selle kindlalt aadressilt. Seega võis PRIA ametnik saata teate ka oma nimeliselt aadressilt. Kaebaja

ei ole väitnud, et tal oleks olnud kahtlus, et kiri ei tulnud PRIA ametnikult või, et ametniku kirjas

olnud info ei ole õige või, et mõni muu asjaolu võiks selliseks kahtluseks alust anda.

Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide nagu tuleks kättetoimetamise hetkeks pidada aega, mil kaebaja

talle saadetud e-kirjadega tutvus. ELÜPS § 10 lg-s 3 on seadusandja määranud, et ostus loetakse

kättetoimetatuks, kui see on taotleja e-posti aadressile saadetud, mitte kui taotleja saadetud kirjaga

tutvub. Seega ei saanud kaebaja heauskselt eeldada, et kättetoimetamise hetk tema suhtes on seotud

mõne muu sündmusega.

22. Praegusel juhul ei ole eelnev siiski määrav. Vaidlusalune otsus tuleb lugeda kaebajale

kättetoimetatuks isegi juhul, kui lähtuda kaebaja seisukohast, et teates otsuse tegemise kohta ei

olnud otsuse resolutsiooni piisava täpsusega ära toodud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et e-PRIA kuvatõmmis (dtl 108) ja logi

(dtl 128) tõendavad, et 22. jaanuaril 2019 kell 17:05:06 kaebaja tutvus PRIA 21. jaanuari 2019. a

otsusega. Logist nähtub selgelt, et just kaebaja oli sellel ajal e-PRIA keskkonda sisse loginud ja tegi

toiminguid. Asjaolu, et logi ei näita ühtegi toimingut kella 17:05:06 ajal ei ole määrav. Vahetult

enne seda aega on kaebaja olnud talle saabunud dokumendi eelvaatel ja 17:07:15 on toimunud veel

nimetamata tegevus. Dokumendi avamise aeg nähtub aga selgelt just e-PRIA kuvatõmmiselt.

Tähelepanuväärne on, et kaebaja väidab küll justkui ei oleks dokumendiga tutvumine tõendatud,

kuid samas otsesõnu ei eita otsusega tutvumist 22. jaanuaril 2019. Samuti ei ole kaebaja selgitanud,

milliseid toiminguid ta vaidlusalusel ajal e-teenuste keskkonnas tegi. Ringkonnakohtu hinnangul

on vastustaja esitatud tõendid usaldusväärsed ning neile tuginedes on tuvastatav kaebaja tutvumine

otsusega.

23. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et PRIA otsusel puudub digitaalne allkiri ja/või ajatempel.

Tulenevalt ELÜPS § 10 lg-st 1 ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral tehakse

otsus elektrooniliselt. ELÜPS ei reguleeri elektroonilise otsuse vorminõudeid. HMS § 55 lg-te 3 ja

4 järgi kohaldatakse elektroonilise haldusakti suhtes kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid,

arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse

selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri,

haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Elektroonilisele

haldusaktile ei pea lisama digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel

viisil tuvastatav.

Kuna PRIA otsused on kättesaadavad e-PRIA keskkonna kaudu, siis on haldusakti andnud isiku

turvalise tuvastamise nõue täidetud ning otsus ei peagi olema digitaalselt allkirjastatud.

24. Seega 22. jaanuaril 2019 vaidlusaluse otsuse avamisega e-PRIA keskkonnas on haldusakt

kaebajale teatavaks tehtud. Vastavalt ei saa olla kahtlust selleski, et vaide esitamise tähtaega tuleb

arvestada just 22. jaanuarist 2019 ning seega esitas kaebaja PRIA-le vaide pärast selleks ettenähtud

30-päevase tähtaja möödumist. Samal põhjusel ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja eksitas

teda 22. jaanuari 2019. a e-kirjaga, osutades seal õigusele vaidlustada otsus haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates.

Ringkonnakohus märgib siiski, et vaidlustamisviide on selge ja arusaadav. Sellest ei tulene, et

otsuse kättetoimetamisele kohalduks haldusmenetluse seadus, vaid et vaide esitamisel tuleb

arvestada haldusmenetluse seaduses vaide kohta sätestatuga. Vaidlustamisviide peegeldab ELÜPS

§ 110 lg-t 1, milles seadusandja on kasutanud sarnast sõnastust viidates vaidemenetlusega seoses

samuti haldusmenetluse seadusele. Kui kaebajal tekkiski kahtlus, kas viites nimetatud otsusest

teadasaamise päev tähendab e-kirja lugemise või saamise päeva või otsusega tutvumise päeva, siis

oli see ebaselgus lihtsalt ületatav õigusabi kasutamise või PRIA-le päringu esitamise kaudu.

Seetõttu ei saa vaidlustamisviite sõnastus olla aluseks ka tähtaja ennistamisele isegi juhul, kui

pidada kaebaja õigusteadmisi vähesteks. Samuti ei saanud kaebajat eksitada 23. jaanuaril 2019

saadetud e-kiri, sest see ei muutnud ega lükanud ümber eelmisel päeval saabunud e-kirjas olnud

teavet.

25. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA põhjendatult leidis, et kaebaja esitas

vaide 22. veebruaril 2019 hilinenult ning puudus alus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks,

mistõttu kuulus vaie tagastamisele vastavalt HMS § 79 lg 1 p-le 3.

26. Eeltoodule lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudus kaebeõigus PRIA 8. aprilli

2019. a otsuse nr 12-4/19/51-3 tühistamise ja vaide tähtaja ennistamise ja menetlusse võtmise

kohustamise nõudega kaebuse esitamiseks.

Sellise nõude esitamise kaudu soovib kaebaja, et vastustaja lahendaks tema vaide sisuliselt, s.o leiab

et tal on kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaide läbivaatamisele.

Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.

27. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

Kaebaja käsitluse kohaselt võiks selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide

esemest, olla ka õigus vaidemenetlusele, täpsemalt õigus sellele, et vaideorgan lahendaks esitatud

vaide sisuliselt.

Õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena,

mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks aga

otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga.

Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega

kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul

vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Vastupidiselt normis sätestatule oleks

üldjuhul võimalik vaide kohta tehtud otsustuste iseseisev vaidlustamine kaebuse esitamisega

kohtule, kaebuse nõude seos põhiasjaga aga ei oleks nõutav.

See annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidluseks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite

rakendamise üle vaide lahendamisel. Sellise vaidluse lahendamine kohtus võib järgnevalt tingida

vaidemenetluse jätkumise põhiasjas ning seega oluliselt pikendada põhiasjas lõpliku lahenduseni

jõudmiseks kuluvat aega. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaideorgani sundimine vaide

lahendamiseks või uueks lahendamiseks kohtuotsusega tehtava ettekirjutuse kaudu, ei teeni ka

menetlusökonoomia eesmärki.

28. Riigikohus on samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole

kohtus kaitstav, märkides 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 (p 35): „Kuivõrd kaebajal

oli võimalus vaidlustada vastustaja /…/ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /…/

peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda

ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.“

Viidatud asjas esitati kaebus halduskohtule enne 1. jaanuari 2012, s.o enne halduskohtumenetluse

seadustiku kehtiva redaktsiooni jõustumist. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis

vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku

õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva

HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab ringkonnakohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas

asjas.

29. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus PRIA vaide

esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks

halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebeõiguse

puudumise tõttu ei ole käesolevas asjas esitatud kaebuse rahuldamine apellatsioonimenetluses

võimalik.

30. Tulenevalt ELÜPS § 110 lg-st 1 enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida

vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega ühise

põllumajanduspoliitika asjades on seadusandja näinud ette kohustusliku kohtueelse menetluse

HKMS § 47 lg 1 ls 1 tähenduses. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet

ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2).

Kohtupraktikas on HKMS § 47 lg-t 1 koostoimes HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud piiranguga mõistetud

selliselt, et kohtueelses menetluses vaide tagastamise korral saab kaebaja kohtusse pöörduda

kaebusega põhiasjas, selgitades kaebuses, miks tema hinnangul on tema vaide tagastamine

kohtueelses menetluses õigusvastane. Kaebuse menetlusse võtmisel hindab kohus kohtueelse

menetluse õiguspärasust ning kui ilmneb, et vaie on tagastatud põhjendamatult, loeb kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks. Kaebusele esitatavate muude nõuete täidetuse korral

võtab kohus kaebuse seejärel põhinõudes menetlusse. Juhul, kui kohus leiab, et kohtueelses

menetluses tagastati vaie õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt läbinud. Vastavalt tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi.

Seega kaebaja õiguste kaitsmiseks kohane nõue halduskohtumenetluses oleks olnud PRIA

21. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/128 tühistamise ja toetusetaotluse uueks lahendamiseks

kohustamise nõue.

31. Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks suunata kaebajat kaebust muutma. Kuna kohtud on

leidnud, et vastustaja õiguspäraselt tagastas kaebaja vaide, siis ei aitaks kaebuse muutmine kaebajat

eesmärgile. Sellise nõudega kaebuse esitamine ei oleks lubatav, sest kaebaja ei ole kinni pidanud

kohustusliku kohtueelse menetluse korrast. Vastavalt ei ole lubatav ka kaebuse muutmine

(HKMS § 49 lg 1).

32. Halduskohus on seega lõppastmes õigesti kaebuse rahuldamata jätnud, kuid muuta tuleb otsuse

põhjendusi.

X apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta.

/Allkirjastatud digitaalselt/