2-20-14315/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

10. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14315

Tsiviilasi

Madis Liesmenti hagi Ott Hiobi vastu rendilepingu

kehtivuse tuvastamiseks ja valduse taastamiseks või

alternatiivselt valduse rikkumise tuvastamiseks,

edasisest rikkumistest hoidumiseks ning kahju

hüvitamiseks. Hagi tagamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ott Hiobi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Madis Liesment (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal

Kostja (määruskaebuse esitaja): Ott Hiob (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Siim

Maripuu ja vandeadvokaadi abi Eli Täpp

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a määrus, millega maakohus

rahuldas hageja Madis Liesmenti hagi tagamise taotluse, ja teha uus määrus, millega

jätta hageja 30. septembri 2020. a hagi tagamise taotlus rahuldamata.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 390 lg 1).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Madis Liesment (hageja) esitas 30. septembril 2020 hagi Ott Hiobi (kostja) vastu

rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks või alternatiivselt valduse

rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi

hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kehtiv põllumajanduslik rendileping, mille alusel

kohustub kostja andma hagejale kasutamiseks põllumassiivi nr X (kinnisasja registriosa nr

4048550; katastriüksus nr 19201:001:0226; asukoht X; kinnistu) ning võimaldama sellelt

saama korrapärase majapidamise raames vilja.

Koos hagiga esitas hageja TsMS § 377 lg 2 ja § 378 lg 1 p 3 alusel taotluse hagi tagamiseks,

paludes esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ning keelata kuni käesolevas tsiviilasjas

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal (sh kolmandate isikute kaasabil)

mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt antud töö teostamiseks määratud

kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata) ja saada rendilepingu esemest

korrapärase majandamise reeglite järgi vilja.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Tartu Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2020. a määrusega taotluse hagi tagamiseks ning

keelas kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kostjal

(sh kolmandate isikute kaasabil) mistahes tegevused, mis takistavad hagejal (sh tema poolt

antud töö teostamiseks määratud kolmandatel isikutel) kinnistut harida (kasutada ja vallata)

ja saada rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja.

Maakohus leidis, et hagejale kahju tekkimise ja omavoli vältimiseks on hageja taotlus

põhjendatud. Kohaldatav abinõu on sobilik ega koorma kostjat enam, kui see on hageja

õigustatud huvi arvestades vajalik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Kostja palub 19. oktoobri 2020. a määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning

teha

uue

määruse,

millega

jätta

hageja

hagi

tagamise

taotlus

rahuldamata.

Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Koos määruskaebusega esitas kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palub

vaidlustatud maakohtu määruse täitmine peatada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta hagi tagamise taotlus TsMS §-s 381 sätestatud

nõuetele. Hagi ese on segane, hagi hinna kujunemine on arusaamatu ega vasta tegelikult hagis

esitatud nõuetele. Hageja on kopeerinud hagi tagamise taotlusesse vaid asjakohased

õigusnormid ega ole seetõttu hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud.

TsMS § 377 lg-s 2 toodud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja

on viidanud vaid asjakohastele õigusnormidele ega ole olulise kahju tekkimist, omavoli või

muud põhjust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks välja toonud. Ka kohus ei ole vaidlustatud

määruses põhjendanud, milles kahju või omavoli seisneb.

Poolte vahel ei ole rendilepingut sõlmitud. TsMS § 368 lg 1 alusel esitatud tuvastusnõudega

püüab hageja sõlmida kostjaga rendilepingut ning seeläbi õigussuhet ümber kujundada.

Tuvastusnõude eesmärk on kindlaks teha mingi õigussuhte olemasolu või puudumine, mitte

õigussuhte ümberkujundamine. Ei ole võimalik tuvastada õigussuhte olemasolu, mida ei ole

kunagi eksisteerinud. Seega ei saa kohus hagi hageja poolt taotletud viisil rahuldada. Samuti

on perspektiivitu valduse taastamise ja rikkumisest hoidumise nõue olukorras, kus hagejal

puudub õigus kinnisasja vallata. Lisaks on hageja valduse taastamise või rikkumise

kõrvaldamise ja hoidumise nõuded esitatud hilinenult. Rikkumise puudumise tõttu on ainetu

ka hageja kahjunõue.

Hagi tagamine on kostjat liigselt koormav. Kostjale tekkiv kahju ületab hageja poolt saadava

kasu. Kostja jääb ilma tema poolt külvatud saagist. Lisaks ei ole kostjal võimalik jätkata muid

põllutöid, mis võib mõju avaldada hilisemas saagis.

Hageja soovib kohtumenetluse kaudu saada õiguse kinnistut vallata ning selle korrapärase

majandamise tulemusena saadud vili omandada. Selline eesmärk ei vaja õiguskaitset ega tohi

olla hagi tagamisega saavutatav.

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja on põhistanud, et kostja on alates 7. oktoobrist 2019 rikkunud rendilepingust tulenevat

kohustust võimaldada hagejal kasutada kinnistut ja saada selle korrapärase majandamise

reeglite järgi vilja. Kuivõrd rendileping on tähtajaline, võib see olla otsuse jõustumise ajaks

lõppenud ning otsust enam täita ei ole võimalik.

Kostja väide, nagu oleks temale tekkiv kahju suurem kui hagejal, on asjakohatu ning

põhistamata. Ristikheina kasvatamise toetusemäär ei ole oluliselt suurem kui pooltevahelise

rendilepingu järgi saadav rent. Kui hagi jääb rahuldamata, saab kostja nõuda hagejalt hagi

tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Tartu Maakohus rahuldas 20. oktoobri 2020. a määrusega kostja määruskaebuse

tagamise taotluse, peatas Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a hagi tagamise määruse täitmise

ning keelas pooltel igasuguse tegevuse kinnistul kuni määruskaebuse lahendamiseni.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta

hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Hageja on esitanud kostja vastu hagi rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks, valduse

taastamiseks või alternatiivselt valduse rikkumise lõpetamiseks, edasistest rikkumistest

hoidumiseks ja kahju 2586 euro 14 sendi hüvitamiseks. Hageja on hagi tagamise korras

taotlenud keelata kostjal kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni

mistahes tegevused, mis takistavad hagejal põldu harida ja saada rendilepingu esemest

korrapärase majandamise reeglite järgi vilja. Maakohus on hagi tagamise taotluse

rahuldanud.

9. Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud.

Samuti on vaidlustatud määrus olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 465 lg 2 p 8).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab hageja

hagi tagamise taotluse rahuldamata.

10. Hagi tagamise eeldusena tuleb esmalt kindlaks teha, millised nõuded on esitatud ning

milliseid nõudeid hageja tagada soovib (vt nt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-50-16, p 10). Sellest sõltub mh hagi tagamise alus. Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja esitanud tuvastushagi ning soovib selle tagamiseks reguleerida pooltevahelist

õigussuhet (tl-d 1–3). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud hagi tagamise alusena nii

TsMS § 377 lg-le 1 kui ka lg-le 2. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi tagamise alusena

ei ole TsMS § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav. Selle asemel tuleb lähtuda TsMS § 377 lg-st 2.

11. Hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja

tagamise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses

põhistada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas

hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas

hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad

asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18).

Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu

koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamisel TsMS § 377 lg 2 alusel õigussuhte

esialgse reguleerimise teel tuleb kohtul hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest

pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi (vt nt Riigikohtu 31. mai 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13). Seega peab kohus hagi tagamisel kaaluma poolte

huve (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 19;

18. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11).

11.1. Kohtul tuleb TsMS § 377 lg 2 järgi alati põhjendada, millise olulise kahju, omavoli

vältimiseks või muul põhjusel on õigussuhte esialgne reguleerimine vajalik. Ringkonnakohus

nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole praegusel juhul hinnanud

ega põhjendanud, milline oluline kahju võib hagejale tekkida või milles seisneb omavoli,

mida soovitakse õigussuhte esialgse reguleerimisega vältida. Maakohus on üksnes märkinud,

et hagi tagamise taotlus on põhjendatud hagejale kahju ja omavoli vältimiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja ka hagi tagamise taotluses põhistanud

TsMS § 377 lg-s 2 toodud eelduste olemasolu, sh kas ja milline kahju talle hagi tagamata

jätmise korral tekib. Hageja on üksnes välja toonud, et kostja on oma kohustusi rikkunud juba

alates 7. oktoobrist 2019 ning hagejal jäi talinisu külvamata jätmise tõttu tulu saamata (tl 3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud hagi tagamise taotluses esile selliseid

asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi tagamine on vajalik selleks, et vältida hagejale

olulise kahju tekkimist. Hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole põhjendatud ainuüksi

seetõttu, et hageja väidetavate õiguste rikkumine on kestnud juba pikemat aega.

11.2. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei ole hageja hagi tagamise taotluses põhistanud

TsMS § 377 lg-s 2 toodud eeldusi, lisab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagi tagamisel

ka poolte huve piisavalt kaalunud ning kohaldatud abinõu on kostjat liigselt koormav.

Iseenesest võib kohus TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal teatud toimingute tegemise,

kuid abinõu rakendamisel tuleb kohtul tagada, et see oleks sobiv, proportsionaalne ega

koormaks kostjat põhjendamatult. Hagi tagamisel hageja poolt soovitud viisil saaks ta õiguse

kinnistut vallata ning omandada selle korrapärase majandamise tulemusena saadud vilja.

Ringkonnakohus

leiab,

et

ilma

kohase

vastusoorituseta

koormaks

see

kostjat

ebaproportsionaalselt TsMS § 378 lg 4 mõttes. Seega, isegi kui hagi tagamise eeldused olnuks

täidetud, tulnuks kohtul hagi tagamisel määrata kostja huvide kaitseks kindlaks hageja

vastusooritus kostjale.

12. Eelmärgitust tulenevalt ei olnud maakohtul ringkonnakohtu arvates alust hageja

30. septembri 2020. a taotluse alusel hagi tagada. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus

määruskaebuse. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata

määruskaebuse muudele väidetele.

13. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

14. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

15. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati

isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi

hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest