2-20-6769/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6769

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Anna Gljantseva

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Roman Märtson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus jätta vaidlustatud osas, s.o määruse

resolutsiooni punkti 5 osas, muutmata. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-6769

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 07.05.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi elatise vähendamiseks.

2. 14.10.2020 kohtuistungil võttis hageja hagi tagasi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 30.10.2020 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 550 eurot, mis tuleb tasuda Q OÜ

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lõike 1 punkti 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on esitanud avalduse hagi

tagasivõtmiseks.

5. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist seoses hagi rahuldamisega kostja poolt, jäid

menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 kohaselt hageja kanda.

6. 14.10.2020 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabikulud

750 eurot 7h 30min esindaja töö eest tunnihinnaga 100 eurot. Kostja lepinguline esindaja on

teinud menetluse raames järgmised menetlustoimingud: 19.06.2020 kostja esmane nõustamine

büroos 30min; 20.06.2020 toimiku dokumentidega tutvumine, analüüs (hagiavaldus koos

lisadega, puuduste kõrvaldamine koos lisadega, tõendid 2tk, menetlusse võtmise määrus,

kohtuotsus, millega elatis on välja mõistetud) 1h 30min; 22.06.2020 hagiavaldusele vastuse

projekti koostamine 2h; 25.06.2020 nõupidamine kliendiga – faktiliste asjaolude täpsustamine,

tõendite hindamine, vastuse lõplik vormistamine ja edastamine kohtule 1h; 06.07.2020

menetluskulude nimekirja koostamine ja edastamine kohtule 15min; 13.08.2020 hageja

seisukohaga tutvumine 30min; 04.09.2020 Maksu- ja Tolliameti vastustega tutvumine 15min;

07.09.2020 kostja tõendi läbivaatamine (konto väljavõte) ja edastamine kohtule 15min;

14.10.2020 kohtuistungil osalemine ja protokolliga tutvumine 1h; 14.10.2020 menetluskulude

nimekirja täpsustamine ja edastamine kohtule 15min. Hageja esitas kostja menetluskuludele

vastuväite, leides et kostja põhjendatud õigusabikuludeks tuleks määrata maksimaalselt 2,5h.

7. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning

kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik.

8. Kohus leidis, et kostja esindaja tehtud menetlustoimingud ja toimingutele kulunud aeg on

vajalik ja põhjendatud osaliselt. Hinnates ja analüüsides kostja lepingulise esindaja

menetlustoiminguid perioodil 19.06.2020 kuni 25.06.2020, asus kohus seisukohale, et

arvestades asja keerukust, hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ja mahtu, samuti kliendiga

nõupidamistele kulunud aega, tuleb eelnimetatud perioodil tehtud menetlustoiminguid lugeda

põhjendatud ja vajalikuks mahus kokku 3h. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud

menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalikud.

9. Lähtudes esindaja tunnihinnast 100 eurot (käibemaksuta), kujuneb põhjendatud

õigusabikuluks 550 eurot (5h 30min x 100€/t). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale välja

mõistmisele menetluskulu 550 eurot.

2-20-6769

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osaliselt menetluskulude

suurust puudutavas osas ning teha uus määruse, millega lugeda kostja põhjendatud

õigusabikuludeks maksimaalselt 3,5h ja määrata sellele vastava menetluskulu suurus.

11. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus olulises osas vastuoluline ja ebaselge.

Kohus rikkus põhjendamiskohustust perioodist 19.06–25.06.2020 väljapoole jäävate

menetlustoimingute hindamise puhul, 2h 30min ei ole nende toimingute jaoks vajalik ja

põhjendatud kulu. Kohus on märkinud kohtuistungi kestuseks 1h, tegelikkuses kestis istung

30min ning kostja ja tema esindaja ei pidanud üldse aktiivselt istungist osa võtma, kuna istungi

alguses võttis hageja hagi tagasi. Seega ei ole kulu 1h istungil osalemise eest põhjendatud.

Kostja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis on põhjendamatult suur, arvestades, et tegemist on

mitteadvokaadist esindajaga ning ka sellega, et vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Hageja

peab põhjendatuks 80 eurot tunnis.

12. Kostja leiab, et määruskaebus on puudustega ja põhjendamatu.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 3,5h lepingulise

esindaja tasu ületavas osas. Osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata, samuti hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, on

maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).

15. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus on õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks

võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu

2-20-6769

osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud määrus on menetluskulude

kindlaksmääramise osas vastuoluline ja ebaselge. Kohus on määruses 19.06–25.06.2020

õigusabitoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikku aega vähendanud 3 tunnini (taotletud 5

tunnist) ning ülejäänud toimingute osas pidanud ajakulu täies mahus põhjendatuks, s.o 2h

30min. Seega kokku pidas kohus põhjendatuks esindaja ajakulu 5h 30min ulatuses, millele

vastab kohtu poolt välja mõistetud 550 eurot (arvestades tunnitasu 100 eurot). Kohtu

põhjendused, arvutuskäik ja väljamõistetud menetluskulude summa on omavahel kooskõlas.

18. Maakohus ei ole märkinud istungi kestuseks 1h nagu hageja kaebuses ekslikult leiab. Kohus

leidis, et menetluskulude nimekirjas märgitud toiming „kohtuistungil osalemine ja protokolliga

tutvumine“ on põhjendatud taotletud ehk 1h ulatuses. Seejuures nähtub kohtuistungi

protokollist, et istung kestis kell 14:59–15:37, s.o 38min (seega rohkem kui pool tundi) ning

tuleb arvestada, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu sisaldab ka protokolliga

tutvumist. Kaebuses esiletoodu, et kostja ja tema esindaja ei pidanud aktiivselt istungist osa

võtma, esindaja istungil osalemise ajakulu põhjendatuse hindamisel asjakohane ei ole. Puudub

vaidlus, et kostja esindaja oli kõnealusele kohtuistungile kohtukutse alusel kutsutud ning seal

ka terve istungi viibis. Sellega on kostjal TsMS § 175 lõike 1 mõistes põhjendatud ja vajalik

menetluskulu esindaja istungil osalemise eest tekkinud ning asjaolu, kas istungil viibimine

nõudis ka esindaja aktiivset osavõttu, siinkohal tähtsust ei oma. Kolleegium märgib, et esindaja

aktiivsus võib omada teatud juhtudel tähendust istungiks ettevalmistumise ajakulu

põhjendatuse hindamisel, kuid antud juhul sellist kulu taotletud ei ole.

19. Riigikohus on leidnud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb TsMS § 175 lõike 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe

tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, mida kohus saab teha

eelkõige tsiviilasja keerukusest ja mahukusest ning esindaja kvalifikatsioonist lähtudes (vt

lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tunnitasu

puudutav kaalutlusotsus põhjendatud ja diskretsiooni piiride rikkumist kohtule ette heita ei saa.

Seejuures on kohus arvestanud ka esindaja kvalifikatsiooni, kuivõrd kolleegiumile teadaolevalt

on keskmised advokaadi tunnitasud oluliselt kõrgemad kui praegusel juhul taotletud 100 eurot.

20. Seoses kostja määruskaebuse vastuses esitatud ettepanekuga kaaluda hageja lepingulise

esindaja menetlusest kõrvaldamist TsMS § 45 lõike 2 alusel, märgib kolleegium, et ei pea seda

käesolevas menetluse staadiumis vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus juhib kostja

tähelepanu TsMS § 218 lõikes 3 sätestatule, millest tulenevalt ei saaks hageja praegune

lepinguline esindaja nagunii enam hagejat edasises võimalikus kaebemenetluses esindada.

21. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

22. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/