3-19-621/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-621

Haldusasi

Ansepuu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.01.2019

maksuotsuse nr 12.2-3/041046-12 ja 05.03.2019

vaideotsuse nr 6-1/4319-2 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ansepuu OÜ, esindaja vandeadvokaat Grete

Lind

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.05.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ansepuu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 17.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ansepuu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.05.2020 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja seadusliku esindaja XX nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.01.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-621

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.08.2017 teate ja 08.09.2017 korralduse alusel

Ansepuu OÜ 2017. a juuli käibedeklaratsioonis (KMD) deklareeritud andmete ja KMD

esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsust ning 07.11.2017 korralduse alusel käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober 2016 – juuni

2017 ning august–september 2017. Kontrolli tulemused kajastati 08.10.2018 kontrollaktis nr

12.2-3/041046-11, millele Ansepuu OÜ esitas eriarvamuse.

2. MTA kohustas Ansepuu OÜ-d 17.01.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/041046-12 tagasi

maksma ettemaksukontole täidetud ja tema muude nõuetega tasaarveldatud tagastusnõuded

7559,17 eurot, tagastama ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõuded

102 396,42 eurot ning tasuma maksusumma 4175,31 eurot.

1) MTA-le esitatud andmete kohaselt on Ansepuu OÜ ostnud Ansepuu Mets OÜ-lt kaupu ja

teenuseid ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu 103 662,90 eurot oktoober 2016 – juuli

2017 KMD-del sisendkäibemaksu hulgas. Need tehingud ei ole tegelikult toimunud ja Ansepuu

OÜ ei ole arvetel märgitud kaupu ja teenuseid saanud. Ansepuu OÜ tegutses eesmärgiga

tekitada alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et

Ansepuu OÜ osales maksupettuses, sest oli teadlik, et Ansepuu Mets OÜ ei ole arvetel

kajastatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud.

MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Ansepuu Mets OÜ-l puudus kontrollitaval

perioodil majandustegevus; 2) Ansepuu OÜ ja Ansepuu Mets OÜ juhatuse liikmed on seotud;

3) teenuste eest koostatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 loetletud

nõuetele ega tõenda tehingu toimumist; 4) üleandmise-vastuvõtmise aktid ei tõenda teenuse

saamist; 5) arveid ei ole reaalselt tasutud ja Ansepuu OÜ seletus omaniku laenu arvelt kuivati

remondi eest tasumise kohta pole õige; 6) arvete tasumiseks sõlmitud tasaarveldamise

kokkulepped on formaalsed; 7) Ansepuu OÜ raamatupidamine ei ole Ansepuu Mets OÜ-ga

tehingute kajastamise osas usaldusväärne; 8) Ansepuu Mets OÜ arved ei tõenda saematerjali

müüki ja Ansepuu OÜ materjalide laoarvestus ei ole usaldusväärne; 9) ehitustööde teostamine

Ansepuu Mets OÜ poolt ei ole tõendatud (ei ole teada, mida konkreetselt ehitati, milliseid

ehitustöid, millisel perioodil ja kes tegid ning kuidas ehitustööde hinnad kujunesid; Ansepuu

Mets OÜ selgitused ehitustööde hinna osas pole eluliselt usutavad); 10) konsultatsiooniteenuste

eest esitatud arved ei tõenda teenuse saamist, Ansepuu OÜ seletused teenuse sisu kohta on

üldsõnalised ja Ansepuu Mets OÜ selgitused vastuolulised; 11) Ansepuu OÜ ja Ansepuu Mets

OÜ selgitused kuivati remondi ja selle eest esitatud arvete kohta on vastuolulised ning Ansepuu

Mets OÜ arved ei tõenda remondi teostamist; 12) Ansepuu OÜ ei osanud selgitada kuivati

remondi maksumust ning Ansepuu Mets OÜ osaniku ja juhatuse liikme A.L selgitused kuivati

remondi hinna kujunemisest ei ole usaldusväärsed; 13) Ansepuu OÜ on andnud MTA-le

erinevaid selgitusi selle kohta, kelle ülesanne oli kuivati remontimine ja millal kuivati töökorda

sai; 14) arvuti tarkvara müük ja IT-teenuste osutamine ei ole tõendatud.

2) MTA-le esitatud andmete järgi on Ansepuu OÜ ostnud juulis 2017 Tronteq OÜ-lt 60 tm

kuivatatud tammeplanku ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 10 468 eurot juuli 2017

KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et Tronteq OÜ ei ole Ansepuu OÜ-le arvel

näidatud tammeplanku müünud. Dokumentidest nähtuvalt ostis Tronteq OÜ Ansepuu OÜ-le

edasimüüdud tammeplangu mõned päevad varem Ansepuu Mets OÜ-lt. MTA hinnangul

kajastas Ansepuu OÜ teadlikult Tronteq OÜ arvet enda raamatupidamises ja deklareeris sellelt

arvelt sisendkäibemaksu eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning tekitada

endale sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Ansepuu OÜ, Tronteq OÜ ja Ansepuu Mets

OÜ on seotud isikud; 2) poolte seletused ei ole usaldusväärsed; 3) Ansepuu Mets OÜ-l puudub

3-19-621

3(17)

tõestus tammeplangu olemasolu kohta; 4) Tronteq OÜ-l puudub tõestus kauba kättesaamise ja

Ansepuu OÜ-le üleandmise kohta; 5) Ansepuu OÜ ei ole Tronteq OÜ-le tammeplangu eest

tasunud ja Tronteq OÜ ei ole Ansepuu Mets OÜ-le tasunud.

3) Ansepuu OÜ ei ole Tronteq OÜ-lt ja Ansepuu Mets OÜ-lt arvetel märgitud kaupa ja

teenuseid saanud, seega on tehingud näilikud ja neid ei võeta maksustamisel arvesse. Kuna

arvetel märgitud tehinguid pole toimunud, ei ole tegemist ka nõuetekohaste arvetega KMS § 37

lg 7 tähenduses, seega pole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Ansepuu OÜ

oli ka teadlik, et Ansepuu Mets OÜ nimel koostatud arvetel märgitud käibemaksu ei ole riigile

tasutud ja nende arvete alusel pole tehingud toimunud. Ansepuu OÜ-l puudus seetõttu õigus

Tronteq OÜ ning Ansepuu Mets OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Õiguslikud alused: KMS § 4 lg 1, § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 83 lg 4 ja § 107 lg 4.

3. MTA jättis 05.03.2019 vaideotsusega nr 6-1/4319-2 rahuldamata maksuotsuse peale

esitatud vaide.

1) Ansepuu OÜ ja Ansepuu Mets OÜ osanikeks ja juhatuse liikmeteks on seotud isikud:

Ansepuu OÜ üks osanikke on J.R ja juhatuse ainuliikmeks tema abikaasa XX; Ansepuu Mets

OÜ ainuosanik on alates 21.10.2016 XX poeg A.L, kes on ka ainuke juhatuse liige. A.L oli

Sõrve Puit OÜ (pankrotis) osanik kuni 29.02.2012 ja hiljem 13.03.2017–08.12.2017 Ansepuu

Mets OÜ kaudu ning oli lisaks sama äriühingu juhatuse liige 14.02.2005–11.05.2012. J.R oli

Sõrve Puit OÜ (pankrotis) osanik 04.02.2005– 08.12.2017.

2) Ansepuu OÜ omandas Sõrve Puit OÜ (pankrotis) panktorivara (tootmiskompleksi, mille

hulka kuulus kuivati) 18.03.2013 toimunud enampakkumisel. Tehingut finantseeris Versobank

AS, kandes 208 000 eurot vahetult Sõrve Puit OÜ (pankrotis) pankrotipessa. Ansepuu OÜ

versiooni kohaselt seadis pank talle tingimuseks, et Ansepuu OÜ ei hakkaks ise tootmisega

tegelema, vaid otsiks kuivatile operaatori. See väide on tõendamata ja ei ole ka usutav, et pank

sellise tingimuse seaks. Järelikult on tõendamata ka need väited, millega Ansepuu OÜ õigustab

järgnevaid samme tootmiskompleksi rendile andmisest Ansepuu Mets OÜ-le. Ansepuu OÜ

kinnitusel ei sõlmitud rendile andmise kohta lepingut, samuti ei nähtu Ansepuu OÜ

pangakontolt reaalset rendimaksete laekumist, kui jätta kõrvale väidetavad tasaarvestused ja

sularahas tasumine.

3) Kahtluse alla seatud teenusteks on ehitus- ja konsultatsiooniteenused ning kuivati arvuti

tarkvara- ja IT-tööd ning kaubaks puitmaterjal (tammeplank ja -laud, saarelaud ja -plank), mille

kohta Ansepuu Mets OÜ on väljastanud 16 arvet kogusummas 635 167,41 eurot (sh käibemaks

103 662,90 eurot).

4) Konsultatsiooni-, ehitus- ja remonditeenuse arvetel on märgitud kogus 1 ja summa, kuid

muud teenuse sisule viitavad andmed puuduvad. Seda puudust ei korva hiljem esitatud

üleandmise-vastuvõtmise aktid. Need on koostatud tagantjärele, kuna eelnevalt oli A.L

kinnitanud, et muid dokumente peale arvete teenuste kohta ei vormistatud. Sarnaselt on

koostatud arved vaakumkuivati tarkvara ja IT-tööde ning vaakumkuivati töökorda seadmise ja

programmide seadistamise kohta, kus teenuste arvnäitajana on märgitud üksnes kogus „1 tk“.

5) Arvetele majandustehingute sisuna märgitud „konsultatsiooniteenus“ ja „ehitusteenus“ ei

kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki ning arvetele tuleks

märkida vähemalt viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja

arvandmed. Praegusel juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, mis vormis ja mahus

väidetavat konsultatsiooni anti ning mis oli teenuse tunnihind. Üldistest seletustest ei piisa.

Kõik eelöeldu kehtib ka ehitustööde ja vaakumkuivati töökorda seadmise arvete kohta.

3-19-621

4(17)

6) Maksuhaldur on tõenditele tuginevalt lugenud näilikeks ka Ansepuu Mets OÜ nimel

väljastatud arved väidetava puitmaterjali müügi kohta. Kuna see järeldus põhineb muu hulgas

asjaolul, et Ansepuu Mets OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus ja

äriühing oli asutatud üksnes selleks, et väljastada arveid näilike tehingute kohta, puudub alus

arvata, et puidu müügitehingud olid reaalsed.

7) Kontrollimise tulemusena kogutud andmete põhjal joonistub välja skeem, kus ühelt poolt on

Ansepuu OÜ ja Ansepuu Mets OÜ vahel tekitatud fiktiivne 300 000 euro suurune nõue

pankrotistunud Sõrve Puit OÜ (pankrotis) osa müügist Ansepuu Mets OÜ-le, mida tasaarvestati

näilike tehingute kohta esitatud arvetega ilma, et oleks toimunud ühtegi reaalset raha ülekannet

perioodil oktoober 2016 – september 2017. Ülejäänud tehingute eest toimus tasumine

väidetavalt sularahas, mis ei ole kontrollitav. Isikute seotus võimaldas kavandatut realiseerida,

mille tulemusena deklareeris Ansepuu OÜ alusetult tagastamisele kuuluvat käibemaksu kokku

109 955,59 eurot, tõendamata vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuste faktilist osutamist või

kaupade müüki. Ilmselgelt nägi skeem ette ka seda, et Ansepuu Mets OÜ deklareerib käibe,

kuid jätab käibemaksu tasumata teadmises, et äriühingul puudub vara, mille arvelt maksuhaldur

saaks maksuvõlga sisse nõuda. Seega oli skeemi eesmärgiks näidata Ansepuu OÜ-d n-ö

heauskse ostjana, kes ei tea ega peagi teadma Ansepuu Mets OÜ tegemistest. Tegelikkus oli

aga see, et A.L esindas paralleelselt mõlemat äriühingut, mis andis võimaluse fiktiivsete arvete

vormistamiseks ja seeläbi alusetute tagastusnõuete tekitamiseks.

8) Suurema osa maksuotsusega nõutavast summast moodustab Ansepuu OÜ-le alusetult

tagastatud käibemaks. Käibemaks on tagastatud alusetult põhjusel, et tehingute toimumine

Ansepuu Mets OÜ-ga ei leidnud tõendamist. Samas ei ole maksuhalduril põhjust nõuda

Ansepuu Mets OÜ deklareeritud käibemaksu tasumist, kuna vaidlusaluseid tehinguid ei ole

tegelikkuses toimunud ja mõlemad pooled on sellest teadlikud.

9) Isikute seotus ja varasem tutvus võimaldas vormistada tehingud jadas Ansepuu Mets OÜ –

Tronteq OÜ – Ansepuu OÜ. Tronteq OÜ 31.07.2017 arve oli tasumata ja Tronteq OÜ esindaja

S.Z seletuse kohaselt andis ta materjali realisatsiooni tingimusel, et tasumine toimub siis, kui

materjal on müüdud. Isegi kui pooled sellise kokkuleppe tegid (mis ei ole usutav), ei vabastanud

see Tronteq OÜ-d käibemaksu tasumise kohustusest. Tronteq OÜ jättis riigile käibemaksu

tasumata. Põhjendatud on järeldus, et tegemist oli näiliku tehinguga, mille eesmärk oli Ansepuu

OÜ-le sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine.

4. Ansepuu OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 17.01.2019 maksuotsuse ja

05.03.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks tasuda tähtajaks täitmata

jäetud tagastusnõude summalt arvestatav intress.

Kaebaja on saanud vaidlusalustel arvetel märgitud kaubad ja teenused. Kaebaja tegutses

heauskselt. Kaebaja ei teadnud ega saanudki teada, et Ansepuu Mets OÜ jätab käibemaksu

tasumata. Arvetest ja aktidest ning tehingu poolte ja töötajate seletustest koostoimes nähtub

piisavalt spetsiifiliselt tehingute sisu. Kontrollakt ja kaebajale maksumenetluses esitatud

küsimused olid ebaselged, mistõttu ei osanud kaebaja anda kõiki asjakohaseid selgitusi.

Selgitusi ei küsitud tehingute kaupa. Tasumine tasaarvestuse teel ja sularahas on seaduslik.

Maksuhaldur ei ole tõendeid hinnanud õigesti. Tehingu teised pooled on kinnitanud tehingute

toimumist.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuse

põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes maksu-

ja vaideotsuse põhjendustega neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

3-19-621

5(17)

1) Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja soetas Ansepuu Mets OÜ-lt ja Tronteq OÜ-lt arvetel

märgitud teenuseid ja kaupu. Sellest oleneb, kas kaebajal oli nende arvete alusel õigus

sisendkäibemaksu maha arvata. Maksukohustuslasel on õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt

käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel nõuetekohase arve alusel (KMS § 29 lg-

d 1 ja 3, § 31 lg 1, § 37). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja

heausksus. Sellele õigusele ei saa tugineda maksukohustuslane, kelle puhul on kahtlus, et ta on

osalenud maksupettuses (vt nt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16–18).

Maksuotsuse faktiline alus on kaebaja seotus maksupettusega.

I Tehingud Ansepuu Mets OÜ-ga

2) Maksupettusega seotust kinnitab asjaolu, et A.L tegutses nii kaebaja kui ka Ansepuu Mets

OÜ nimel. Ansepuu OÜ volitas A.Ld e-maksuametis/e-tollis deklaratsioonide esitamiseks

alates 11.10.2016 ning sellest ajast hakkas KMD-sid esitama A.L. Samaaegselt esitas A.L

Ansepuu Mets OÜ KMD-sid. Notari 06.06.2017 kinnitatud volikirjaga volitas Ansepuu OÜ

oma seadusliku esindaja XX kaudu A.Ld esindama kaebajat selliselt, et A.L esindusõiguse

ulatus oli võrreldav juhatuse liikme volitustega. A.L tegutsemisest kaebaja ja Ansepuu Mets

OÜ nimel saab järeldada kaebaja teadmist, et Ansepuu Mets OÜ ei tasu kaebajale esitatud

arvetelt käibemaksu riigieelarvesse ja Ansepuu Mets OÜ nimel kaebajale arvete koostamise

eesmärk oli kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse ehk maksueelise

tekitamine.

3) Maksupettuses osalemist tõendavad asjaolud kogumis. Üks selline asjaolu on isikute seotus.

Kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ olid seotud isikud tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 p 1 mõttes.

Lisaks on A.L Ansepuu Mets OÜ juhatuse liige ja alates 21.10.2016 selle ainuosanik. Kaebaja

juhatuse liige on A.L ema XX. Seotud isikutel on suurem võimalus leppida kokku tehingute

kujundamises tegelikkusele mittevastaval viisil. XX seletas 20.02.2018, et kuivati remonttööde

ajal jagas töökäske A.L, ning 18.01.2018, et A.L kasutab kaebaja töö organiseerimiseks mitut

telefoninumbrit. Seda, et Ansepuu Mets OÜ-ga tehtud tehingud vormistas A.L ainuisikuliselt,

kinnitab ka maksuotsuse p-s 3.10 märgitu; kaebuses toodud asjaolu, et XX andis A.Lle

korraldused ja juhised KMD-de esitamiseks; kaebajaga seotud isikute seletuste üldsõnalisus ja

XX mitteteadmine vaidlusaluste tehingute sisust.

4) Maksupettuse kahtlust ei kõrvalda see, et kaebaja suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust.

Maksu määramine sõltub MKS-s sätestatud asjaolude tuvastamisest.

5) Asjakohased pole kaebaja väited, et Ansepuu Mets OÜ peab tasuma vaidlusalustelt

tehingutelt käibemaksu ning kaebaja samal ajal tagastama käibemaksu. Näiliku tehingu puhul

on lepingupooltel õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada

väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas (kui see on tasutud) riigi vastu

tagastusnõue (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-46-11, p 21).

6) Ansepuu Mets OÜ esitatud teenuste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise välistab

eraldiseisvalt

see,

et

teenuste

arvetel

kajastatud

andmed

–

tehingu

kirjeldus

(konsultatsiooniteenus, remonditeenus, ehitustööd, IT-tööd, kuivati töökorda seadmine,

seadistamine) ning kogus 1 tk või 1 – ei võimalda eraldivõetuna ega ka koos hiljem esitatud

aktide ja selgitustega usaldusväärselt kindlaks teha väidetavalt soetatud teenuste täpset sisu,

mahtu ja teenuste osutamise aega. MTA 08.09.2017 ja 07.11.2017 korralduste alusel kohustati

kaebajat esitama kontrolliperioodil kõigi tehingute kohta kõik menetluses tähendust omavad

dokumendid. Kaebaja ei esitanud tähtajaks maksuhaldurile akte, kuid esitas hiljem aktid

ehitustööde ning remondi- ja konsultatsiooniteenuste kohta. See viitab nende tagantjärele

vormistamisele. Ka kohtumenetluses esitatud A.L 11.05.2020 selgitused arvete/aktide sisu

kohta ei muuda arveid nõuetekohaseks.

3-19-621

6(17)

7) Tehingud seab kahtluse alla ka see, et kaebajal oli olemas teadmine saematerjali tootmiseks

ja puudus sisuline vajadus rentida kuivati Ansepuu Mets OÜ-le. Kaebaja tegeles enne kuivati

väljarentimist ise saematerjali tootmisega ja osutas sellega seotud teenuseid. Kaebaja väide, et

pank ei lubanud tal endal tootmisega tegeleda, on tõendamata ja ebausutav. Tegeliku

rendivajaduse puudumist kinnitab muu hulgas see, et ei sõlmitud rendilepingut ja kaebaja

pangakontole ei laekunud rendimakseid. Kaebajal oli olemas vajalik oskusteave läbi J.R, kellel

oli osalus saematerjali tootmisega tegelenud Sõrve Puit OÜ-s (pankrotis). J.R on XX abikaasa;

XX on A.L ema. Ansepuu Mets OÜ osanikud olid 29.09.2014–21.10.2016 XX ja J.R.

Ajavahemikul 15.01.2013–31.07.2017 oli J.R kaebaja ainuosanik. Kulutuste vajalikkuse

hindamine aitab hinnata tõendite usaldusväärsust ja tehingute majanduslikku sisu.

a) Ehitustööd

8) Ehitustöödega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets OÜ 19.10.2016 arve nr 201642,

16.11.2016 arve nr 201645, 28.11.2016 arve nr 201646 ja 22.12.2016 arve nr 201647. Kaebaja

selgitused ei võimalda tuvastada arvetel kajastatud ehitustööde sisu.

XX kinnitas 18.01.2018 e-kirjas, et Ansepuu Mets OÜ ei esitanud kaebajale mingeid

lisadokumente peale arvete. XX selgitas 20.02.2018, et „novembri 2016 arved on ehituse eest,

ma arvan, et nad ehitasid lisahoone (olmeruumid töötajatele) ja vahetasid veepaagi ka välja.

Sellele oskab vastata A.L“. XX märkis 10.04.2018 e-kirjas, et ehitustööd lepiti kokku järk-

järgult suusõnaliselt ja vastavalt kokkulepetele esitati arved; tööd tehti abihoones ja kuivati

juures ning töötegija andis teada tehtud tööde hinnast; kui see oli vastuvõetav, siis nii tööd ka

teostati ja toimus arvlemine.

A.L kinnitas 16.04.2018 Ansepuu Mets OÜ esindajana arve nr 201642 kohta, et rohkem

dokumente ei ole. Maksuhaldur küsis seejuures konkreetselt, et kas lisaks arvele on veel

mingeid dokumente. A.L selgitas 16.04.2018 veel, et „mis tööd mingi arvega tehtud on, seda

ma ei oska öelda, kuna materjalid olid enne olemas“ (p 7). Seega ei osanud A.L vastata, mis

ajal ja milliseid töid tehti. A.L ei osanud veenvalt selgitada ka ehitustööde hinna kokkulepet

(selgitades, et see kujunes tööde käigus ja hinnas lepiti kokku nii, et XX vaatab tööd üle ja kui

see sobib, siis aktsepteerib seda). Andes selgituse kõigi ehitustööde arvel märgitud kogus 1

kohta, on A.L selgitanud, et kokkulepe tööde osas ja kogus tehti suusõnaliselt ning kogus 1

tähistas töid, mis olid kokkulepitud sellel ajahetkel. Arve nr 201645 (s.o ehitustööd koguses 1)

kohta esitatud küsimusele ei osanud A.L vastata, kuidas kujunes teenuse hind ja mida see

sisaldab. Samuti ei osanud A.L selgitada, millal vastava arve alusel tööd tehti. Arve nr 201647

kohta selgitas A.L teenuse hinna kujunemist ja tööde sisu umbmääraselt nii, et arve esitati

summas, mis oli järele jäänud; aluseks võeti kokkulepitud summa ja lahutati, mis summas olid

arved eelnevalt esitatud. Tööde teostamise aja ja sisu kohta märkis A.L, et need tehti varem kui

detsembris ja ehitati olmehoonet. Arve nr 201646 kohta lisas A.L, et see peab olema seotud

eelnevate arvete ja olmehoone sisetööde tegemisega; hoone oli eelnevalt katuse all, aknad ja

uksed eest, vahetati osaliselt uksi. A.L tõi välja, et tööde üleandmine toimus lõpus, kui esitati

arved; XX vaatas tööd üle, kuid ei mäleta, millal; kirjalikku dokumenti tööde üleandmise-

vastuvõtmise kohta ei sõlmitud, kuna seadus seda ei nõua.

Eeltoodud selgituste alusel ei ole võimalik tööde sisu, mahtu ja tööde teostamise aega kindlaks

teha. Ei ole usutav, et sellise maksumusega ehitustööde osas (arvetest nähtuvalt kujunes hinnaks

enam kui 100 000 eurot) ei sõlmita konkreetseid kokkuleppeid ega peeta taasesitatavat

arvestust. Tehingute toimumise seab tõsise kahtluse alla seegi, et kaebaja ega A.L ei osanud

selgitada tööde teostamise aega ja nimetada konkreetseid töid. Usaldusväärseks ei saa pidada

hiljem esitatud akte, kuna kaebaja esialgse seletuse järgi akte ei olnud. Samuti ei viita ükski

arve aktidele. Asjakohased pole kaebaja väited (nt kaebuse p-s 2.27), et akte küsiti vaid üksikute

3-19-621

7(17)

arvete osas. Maksumenetluse algatamiste korraldustega on küsitud kaebajalt dokumente

kõikide kontrolliperioodil väidetavalt toimunud tehingute kohta. Kaebajalt on ka 12.01.2018 e-

kirjas küsitud lisadokumente kõikide arvete kohta. Kohane ei ole kaebaja väide, et temalt küsiti

vaid Ansepuu Mets OÜ poolt kaebajale esitatud lisadokumentide kohta, justkui ei oleks

küsimusest võimalik aru saada ja see polnud selgelt formuleeritud. Kaebaja pidi vastustaja

tahtest aru saama ning seda ei muuda asjaolu, et aktid vormistatakse kahepoolselt. Lisaks ei ole

aktide põhjal võimalik kindlaks teha teenuste osutamise aega.

9) Maksuhaldurile ei ole esitatud väidetud ehitustöödeks vajalike materjalide ostu tõendavaid

kuludokumente. Pole usutav, et tegelikult toimunud tehingu puhul ei ole säilitatud mistahes

kuludokumente, arvestades tehingute maksumust ja väidetud tööde mahtu. Asjaolu, et A.L on

kinnitanud mingite materjalide (soojustusmaterjalid, torud, betoneerimiseks segu kotid,

plaadid, katlamaja sisustus, olmehoone sisetööde materjalid) olemasolu, ei tähenda, et sellega

oleks hõlmatud olnud kõik väidetavalt teostatud tööd. A.L kinnitus ei tõenda tema loetletud

materjalide olemasolu. A.L on 07.09.2018 vaatluse käigus väitnud, et ehitusmaterjalid ostis

Ansepuu Mets OÜ, kuid ta ei mäletanud ostukohta, ning ostuarved hävisid koos arvutiga. Arvuti

hävimine ei tähenda, et arvete taastamine poleks võimalik.

10) Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. XX selgitas, et ehitustööde kohta oskab vastata

A.L. Mõlemad on saanud anda seletusi nii suuliselt kui ka kirjalikult.

11) Kaebaja esitatud aktides tehtud tööd kattuvad olemuselt Spetsiaalne OÜ tehtud

ehitustöödega. PRIA edastatud ja A.L allkirjastatud kuludeklaratsioonidelt, teostatud tööde

aktidelt ja investeeringu tegemist tõendavatelt dokumentidelt nähtub, et kõik kaebaja väidetud

ehitustööd on tehtud 2010. ja 2011. a-l Sõrve Puit OÜ (pankrotis) tellimusel. Maksuotsuse p-s

3.29 on esitatud võrdlus kaebaja esitatud aktide ja Spetsiaalne OÜ aktides toodud tööde kohta

ning näidatud tööde kattuvus. Kaebaja väide, et PRIA esitatud dokumendid ei kinnita tööde

kattuvust ning kaebajale teadaolevalt ei viinud Spetsiaalne OÜ töid lõpule, ei ole veenev.

Tegemist on tehingu osapoolte allkirjastatud kuludeklaratsioonide ning tööde üleandmise ja

vastuvõtmise aktidega, samuti arvetega ja kuludokumentidega, mis näitavad üksikasjalikult

teostatud töid ja nende eest tasumist, sh tööde vastuvõtmist tellija poolt. Kaebaja ei ole

vastupidist näitavaid tõendeid esitanud ega ole täpsustanud, millised konkreetsed tööd kaebaja

arvates ei kattu. Ka kaebaja viidatud Ansepuu Mets OÜ juhatuse liikme selgitus ei tõenda, et

Spetsiaalne OÜ ei teinud kõnealuseid töid. Samuti ei tõenda tööde mittetegemist asjaolu, et

Spetsiaalne OÜ esitas Sõrve Puit OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude 28 787,66 euro

saamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et ehitusmaterjal Sõrve Puit OÜ (pankrotis) ajast

jäi A.L valdusesse ja et tegemist oli vaidlusaluste ehitustöödega seotud materjaliga. Ehitustööde

osutamist Ansepuu Mets OÜ poolt ei tõenda 13.09.2017 ja 07.09.2018 vaatlustel tehtud fotod.

Ka kaebaja ise on märkinud, et ehitustööde mahtu ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada.

Ekspertiis kaebaja tootmiskompleksis teostatud ehitustööde kohta ei tõendaks tehingute

toimumist kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ vahel olukorras, kus muud asjaolud kogumis näitavad,

et Ansepuu Mets OÜ ei ole neid teenuseid osutanud.

12) Kaebaja viitab, et M.S on andnud seletuse, et 2016. a lõpus võidi ehitustöid teha ja T.O on

selgitanud, et 2016. a lõpus tegid töid kaks meest. Seejuures pole vaidlust, et T.O ega M.S

ehitustöid ise ei teinud. Need ütlused ei tõenda kaebaja väiteid ehitustööde teostamise kohta,

eriti kuna kaebaja ega Ansepuu Mets OÜ selgituste kaudu ei ole tööde sisu võimalik tuvastada.

Neil põhjustel ei ole asjakohased kaebaja väited, et vastustaja pidanuks küsima selgitusi M.S lt

ja T.O lt iga konkreetse ehitustöö kohta.

b) Konsultatsiooni- ja remonditeenused

3-19-621

8(17)

13) Konsultatsiooniteenuste osutamisega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets OÜ

17.01.2017 arve nr 17001, 15.02.2017 arve nr 17002, 30.03.2017 arve nr 17005, 27.04.2017

arve nr 1003, 24.05.2017 arve nr 1004 ja 16.06.2017 arve nr 1005. Nende kohta on A.L

selgitanud, et XXga lepiti kokku kogus 1, tehti töö ja esitati arve ning kui XX aktsepteeris, siis

tema esitas arve. XX on sama kinnitanud 10.04.2018 e-kirjas. Selliste kokkulepete tegemist

äritegevuses ei saa pidada tavapäraseks ja need pole ka eluliselt usutavad, arvestades muu

hulgas, et konsultatsiooniteenuste arveid on esitatud enam kui 240 000 euro eest. Usutavust ega

selgust ei too ka väide, et osaliselt sisaldavad konsultatsiooniteenused keevitus- ja

lammutustöid või selgitus, et arved on seotud hoopis kuivati remondiga.

14) Remonditeenusega seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets OÜ 27.02.2017 arve nr 17003.

A.L selgitas 16.04.2018, et see puudutas kuivati lammutamist ja tagajärgede likvideerimist, sh

radiaatorite väljavõtmist, vagonettide kättesaamist ja materjalide laadimist ning neid töid aitasid

teha tuttavad ja kaebaja töötajad. Samas on kuivati materjalist tühjendamine kajastatud kaebaja

esitatud 17.01.2017 aktil nr 17.01.-1, mis kaebaja väitel (vt kaebuse p 2.21.8) seondub hoopis

arvega nr 17001 (ehk konsultatsiooniteenuse eest esitatud arvega). T.O seletas 07.03.2018, et

kuivati materjali väljavõtmise töödega tegelesid T.O ja M.S kaebaja töötajatena kahekesi.

Sellest võib järeldada, et tegemist oli kaebaja enda tehtud töödega. Lisaks selgitas A.L

16.04.2018, et osaliselt sisaldas arve nr 17003 konsultatsiooniteenuseid, kuna tema juhendas

kõiki töid, mis olid seotud kuivati remondiga ning tööd tehti 3–4 kuud enne arve esitamist; hind

on sama, mis konsultatsiooniteenusel, kuid konsultatsiooni on vähem ja lammutamist rohkem.

Viidatud arvega peaks kaebaja väitel seonduma 27.02.2017 akt nr 27.02.-2 (kaebuse p 2.21.10).

See akt aga ei sisalda lammutustöid, vaid selles on nimetatud remonditööde juhatamine ja

konsulteerimine (21 075 eurot), vaakumkuivati korpuse paigaldamine (4800 eurot) ning

vaakumkuivati relsside paigaldustööd (5325 eurot). Seega vastupidiselt A.L selgitustele

moodustab viidatud akti järgi konsultatsiooniteenuse maht enamuse arve kogusummast.

Ansepuu Mets OÜ arvega nr 1005 (konsultatsiooniteenus) peaks kaebaja väitel seonduma

16.06.2017 akt nr 16.06.-1 (kaebuse p 2.21.15). Aktis on märgitud, et vaakumkuivati

küttesüsteemide ja torude paigaldamist tegid kaebaja enda töötajad. Samas kaebuse p 2.54.4

kohaselt paigaldati kuivati sisse uued torud ja kütteradiaatorid Ansepuu Mets OÜ 30.03.2017

arves nr 170005 märgitud konsultatsiooniteenuse käigus justkui Ansepuu Mets OÜ poolt.

Kokkuvõttes ei too maksumenetluses antud selgitused ning nendes esinevad vastuolud selgust

ühegi konsultatsiooni- või remonditeenuse arvele märgitud teenuse sisu kohta ega aita ka

selgitada, millises ulatuses ja kes töid teostasid. Seda järeldust ei muuda kohtumenetluses

esitatud A.L 11.05.2020 selgitused aktide kohta.

15) Tehingute näilikkust kinnitavad ka ebaselgused hinnakokkulepetes. XX 20.02.2018

selgituse järgi „kujunesid konsultatsioonide ja ehitustööde hinnad nii nagu tegelikult on, need,

keda konsulteeriti olid meie töötajaid, kuidas nad sellest aru said ja mida pidid tegema, seda

ütleb A.L ise, millest see koosneb“. Samuti on XX märkinud, et „kuivati ehitustööde hind,

sõltub sellest kui palju materjali sisse läks ja keevitustööd, see on küsimus Ansepuu Mets OÜ-

le“. A.L 16.04.2018 selgituste kohaselt ei ole konsultatsiooniteenuse sisu võimalik

konkretiseerida; ta ei näinud vajadust arvet rohkem lahti kirjutada; tunnihind oli 150–250 eurot

ja arve summa kalkuleeris ta vastavalt sellele; teenuse osutamise aeg oli arvete esitamise

vahemik. Veel on A.L selgitanud, et ta konsulteeris kõiki töötajaid; arved on seotud kuivati

remondiga; summa ülempiiris lepiti kokku ning seda ülempiiri ei avalikustata. Seega ei oska

XX ega A.L selgitada teenuste sisu ega hinna kujunemist. Lisaks on konsultatsiooniteenuste

nime all osutatud väidetavalt ka muid teenuseid. Ühtlasi ei selgu tõenditest, kes osutasid kuivati

remonditeenust, mistõttu on vastustaja põhjendatult järeldanud, et tööd tegid tundmatud isikud.

Kaebaja on ka ise väitnud, et A.Lga tulid Ansekülla kaasa kaks keevitajat isikliku auto ja

keevitusseadmetega. Samuti ei tõenda kaebaja viidatud BKS Technology OÜ e-kiri seda, et

3-19-621

9(17)

kuivati remonditööd tegi Ansepuu Mets OÜ, arvestades, et väidetavalt toimus kuivati remont

2016. a lõpus ning BKS Technology OÜ e-kiri on saadetud A.Lle 26.10.2018. Sellest e-kirjast

ei selgu, millal Ansepuu Mets OÜ tema poole kuivati remondiga pöördus või millal ta

Saaremaal kuivatit vaatamas käis. Tõendamata on kaebaja väide, et A.L tasus detaili, uute

sisetorude ja koolutatud raudplaatide eest sularahas. Kaebaja väitel väljastati eelmainitud

detailide eest arve Ansepuu Mets OÜ-le, samas ei ole seda võimalik esitada, kuna arvuti hävis.

Pole aga usutav, et dokumentide taastamine ei ole võimalik, kui on teada tehingu teine pool,

kes saab vastavad dokumendid nõudmisel esitada.

16) Tuleb eeldada, et sarnase hinnaga konsultatsiooniteenuse tulemus on mõistlikult ja

tegelikult osutatud teenuste puhul taasesitamist võimaldaval viisil vormistatud või oskaks

kaebaja selgelt kirjeldada, mida konkreetselt konsultatsiooniteenus sisaldas. Kui eesmärgiks oli

anda kaebajale üle väidetavalt kuivati kasutamise või remontimisega seotud kindlad oskused ja

teadmised, siis on mõistlik järeldada, et need teadmised oleks fikseeritud ettevõtte tarbeks

edasiseks kasutamiseks. Pole usutav, et sellise maksumusega konsulteerimine puudutas vaid

sellel ajaperioodil ettevõttes tegutsenud töötajatele suuliselt teabe ja oskuste üleandmist

(arvestades seejuures, et töötajad olid ülevõetud Ansepuu Mets OÜ-lt ehk et Ansepuu Mets OÜ

konsulteeris enda endisi töötajaid). XX ei osanud konsultatsiooni sisu selgitada ning viitas

samuti töötajate konsulteerimisele. Suuliste selgituste andmisel on maksuhaldur küsinud A.Llt

selgelt, millised oskused ja teadmised konsulteeritav isik omandas peale konsultatsiooni ning

A.L vastas selle peale, et „Kui T.O suudab iseseisvalt tööle panna, siis on minu konsultatsioonid

olnud edukad“. Selline konsultatsiooniteenuse osutamine ja üldsõnaline tulem ei ole usutav.

Tuleb ka märkida, et A.L on alates 10.09.2018 Tronteq OÜ juhatuse liige. MTA 07.09.2018

vaatluse käigus ütles A.L, et kaebajal on plaanis tootmiskompleks rendile anda. A.L väitis, et

ta ei tea, kellele, ja kui teab, ei soovi seda öelda. T.O ja M.S on alates 01.10.2018 Tronteq OÜ

töötajad, millest saab teha järelduse, et nüüd tegutseb kaebajale kuuluvas tootmiskompleksis

Tronteq OÜ. Kaebaja seda asjaolu ei vaidlusta. Selline asjade käik kinnitab kahtlust, et

teenuseid tegelikult ei osutatud – kaebaja tegevuse jaoks väidetavalt konsulteeritud töötajad

tegutsevad taas A.L juhtimisel teises ettevõttes.

17) Konsultatsiooniteenuste osutamist ei tõenda kaebuse p-s 2.54.2 viidatud fotod, millelt

nähtuvad katkirebitud korpus ja relssidelt maha lennanud vagonetid ning lammutatud angaari

sein. Teenuste sisu ei ole kaebaja selgituste ega esitatud tõenditega tõendatud, nagu ka see, et

teenused oleks üldse osutanud Ansepuu Mets OÜ. Aktid on koostatud tagantjärele MTA-le

esitamiseks. Aktides on kirjeldatud tööd, mida Ansepuu Mets OÜ väidetavalt tegi (seejuures ei

ühti nende sisu maksumenetluses antud selgitustega), kuid neist ei selgu, keda Ansepuu Mets

OÜ väidetavalt konsulteeris või kes kirjeldatud töid tegid.

18) Poolte ütlused puidukuivati remondi lõpetamise aja kohta on vastuolulised.

19) Ansepuu Mets OÜ-l ei olnud töötajaid, kellega vaidlusaluseid teenuseid osutada, kuigi

väidetud teenuste osutamine eeldab kulutusi materjalidele, tarvikutele, transpordile jne. Kuigi

kaebaja väitel ei saa tema vastutada Ansepuu Mets OÜ raamatupidamislike puuduste või

minetuste eest, ei saa neid asjaolusid maksupettuse kahtluse olukorras ka kõrvale jätta.

Maksumenetluses antud selgitused ei ole kõrvaldanud maksupettuses osalemise kahtlusi.

c) Vaakumkuivati tarkvaraga seonduvad tööd

20) Vaakumkuivati tarkvaraga seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets OÜ 03.03.2017 arve

nr 17004 (vaakumkuivati arvuti tarkvara) ja 24.07.2017 arve nr 1007 (vaakumkuivati arvuti

tarkvara + IT tööd, vaakumkuivati töökorda seadmine, seadistamine).

3-19-621

10(17)

21) Arve nr 17004 osas on A.L 16.04.2018 märkinud, et „tarkvara oli olemas minul isiklikult,

ma kinkisin selle Ansepuu Metsale /../ selleks ei pea litsentsi omama, et müüa eelnevalt ühe

korra makstud tarkvara“. Arvega seonduvalt on eriarvamusega maksuhaldurile esitatud

03.03.2017 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 03.03.-1 (kaebuse p 2.21.11), mis sisaldab

vaakumkuivati uue tarkvara paigaldust ja kaebaja töötajate konsulteerimist ning vaakumkuivati

arvuti kõvaketast ja tarkvara. Arve nr 1007 selgitamiseks on A.L kaebaja volitatud esindajana

13.09.2017 öelnud, et see on kuivati remondi arve, mis sisaldas hoopis arvuti- ja metallitöid

ning muid erinevaid töid. Küsimusele, kas viimati mainitud arve kohta on veel mingeid

dokumente, vastas A.L, et ei ole, ning hinna kujunemise osas andis analoogsed selgitused nagu

ehitus- ja konsultatsiooniteenuste kohta, et hinnad lepiti kokku XXga, hinnad on arve alusel ja

kaebaja aktsepteeris neid. A.L sõnul tähendab arvel märgitud kogus 1 ühe kuivati remonti ning

lisab seejuures, et „see on lihtsalt pandud.“ Kaebaja esitas eriarvamusega maksuhaldurile ka

arvega nr 1007 seonduva 24.07.2017 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24.07.-1 (kaebuse p

2.21.16), mille kohaselt sisaldab arve hoopis vaakumkuivati remonditööde juhatamist,

konsulteerimist ja vaakumkuivati soojustamist. Selliste selgituste põhjal ei ole võimalik

osutatud teenuste sisu üheselt kindlaks teha. Ka kaebaja esitatud aktid ei kajasta ega selgita

paremini arvetel märgitut ega A.L antud üldsõnalisi ütlusi selle kohta, milliste konkreetsete

teenuste osutamise või kauba müügi eest arved kaebajale esitati. Ühtlasi on põhjendatud alus

arvata, et aktid on tagantjärele vormistatud.

22) Kaebuse p-des 2.57.8 ja 2.57.9 viidatud fotod ei selgita Ansepuu Mets OÜ esitatud arvete

sisu ega tõenda tehingute toimumist. Tehingute toimumise seab kahtluse alla ka A.L ütluste

vastuolu seoses kuivati remondi hinnaga (vt maksuotsuse p 3.39) – 26.09.2017 väitis A.L

kuivati remondi hinnaks 60 000 eurot, kuid hiljem 247 500 eurot.

23) Kaebaja soetas Sõrve Puit OÜ (pankrotis) pankrotivara hulgast kuivati, arvuti ja tarkvara

(vt maksuotsuse p 3.5). Seega on Ansepuu Mets OÜ arved vastuolulised ka osas, justkui oleks

kaebajale müüdud tarkvara, sh nähtub arvete alusel justkui oleks müük toimunud kaks korda,

kuna tarkvara on nimetatud nii arve nr 17004 kui ka arve nr 1007 selgituses. Kuna tarkvara

kuulus kaebajale, siis on vastuolulised A.L ütlused selle kohta, et tarkvara kuulus talle ning ta

kinkis selle edasi Ansepuu Mets OÜ-le. Arvuti tarkvaraga seonduvate arvete sisus ei loo selgust

A.L ütlused, et ta osutas tarkvara installeerimisega seotud teenust ehk A.L sõnul sai tarkvara

kuivati avariiga kannatada ja kogu tarkvara sai uuendatud, vana kustutatud ja uus peale pandud.

Üksnes A.L ütlused tarkvara uuendamise vajaduse kohta ei ole ka piisavad, et veenduda

reaalses teenuse osutamises.

T.Oa 09.03.2018 seletus ei kinnita, et avarii käigus oleks kõvakettaga midagi juhtunud või et

kasutatud oleks mingisugust uut kõvaketast või tarkvara, mida kaebajal olemas polnud. Isegi

kui tarkvara uuendamine oleks toimunud, siis ei ole tõendatud, et selleks ei kasutatud koos

kuivatiga juba soetatud tarkvara. A.L on maksumenetluses väitnud, et tarkvara aitas tal uuesti

tasuta paigaldada sõber, kelle nime ta ei avalikusta. Kaebaja on nimetanud sõbra nime alles

kohtumenetluses, kuigi MTA oli juba kontrollaktis viidanud A.L selgituse kontrollimatusele.

Kohus jättis 28.04.2020 määrusega kaebaja taotluse E.K tunnistajana ülekuulamiseks

rahuldamata ja sellest tulenevalt esitas kaebaja 11.05.2020 E.K allkirjastatud dokumendi, milles

on loetletud tarkvaraga tehtud tööd. See ei ole usaldusväärne tõend ja sellest ei selgu ka, millal

E.K väidetavalt teenuseid osutas ning kuna A.L väitel osutas E.K tarkvaraga seonduvaid töid

tasuta, siis jääb ebaselgeks, kuidas kujunes Ansepuu Mets OÜ arvetel kajastatud teenuse hind.

24) Kokkuvõttes on Ansepuu Mets OÜ teenuste osutamist puudutavate arvete osas

kohaldatavad Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-76-14 avaldatud seisukohad, mille kohaselt

maksuotsus oleks piisavalt põhjendatud ja õige ka siis, kui selle aluseks oleks üksnes tehingute

sisu puudulik kajastamine ning sellise lähenemise korral poleks määrava tähtsusega, kes

3-19-621

11(17)

vaidlusalused tööd teostas ja kas kaebaja seda teadis või pidi teadma, et arvel näidatud isik ei

ole tegelikult töid teostanud. Samas asjas tõdes kohus, et samamoodi nagu maksupettuse

etteheite korral, panevad ka puudused teenuse kirjeldamisel tõendamiskoormuse kaebajale.

d) Saematerjali müük

25) Saematerjali ostuga seonduvalt on vaidluse all Ansepuu Mets OÜ 14.10.2016 arve nr

201641 (tammeplank), 26.10.2016 arve nr 201643 (tammelaud), 07.11.2016 arve nr 201644

(tammelaud) ning 28.11.2016 arve nr 201646 (osas, mis puudutab tammeplangu, saareplangu,

saarelaua müüki). Maksuhaldur on arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise põhjendatult

kahtluse alla seadnud (vt kontrollakti p 1.1.2.h ning maksuotsuse p 3.15). Kaebaja ei ole neid

kahtlusi kõrvaldanud.

26) On alust arvata, et arvete kohta käivad aktid on koostatud tagantjärele. Kaebaja ei esitanud

akte kohe. Kahel aktil on märgitud akti koostamise kohaks Tallinnas asuv aadress. Materjali

olemasolu Ansepuu Mets OÜ-l ei tõenda Reta Puit OÜ arved. Reta Puit OÜ-ga seotud ja

deklareeritud ostu- ja müügiarvete kogus (8 ostuarvet ja 10 müügiarvet) võib viidata sellele, et

Ansepuu Mets OÜ müüs materjali Reta Puit OÜ-le. Valikuline kolme Reta Puit OÜ arve

esitamine ei tõenda kaebaja väiteid. Puidumaterjali olemasolu ei kinnita ka 13.09.2017 vaatluse

käigus tehtud fotod, sest nendest ei saa järeldada, et fotodelt nähtuv puidumaterjal kuulus just

Ansepuu Mets OÜ-le ning et fotodelt nähtuv materjali kogus kattus vaidlusalustel arvetel

märgitud puidumaterjali kogusega, eriti arvestades, et kaebaja esitatud dokumentatsioon on

puudulik ning ebausaldusväärne (vt kontrollakti p 1.1.2.g ja 1.1.2.h). Lisaks on vaidlusalused

puidumaterjali tehingud tehtud 2016. a oktoobris–novembris, ent vaatluse käigus selgitas A.L,

et asjaomane puit on soetatud 2017. a juulis Tronteq OÜ-lt.

27) Tehingute tagantjärele kontrollimisel on oluliseks tõendiks tehingupoolte kinnitus tehingute

toimumise kohta, kuid kinnitusena ei saa mõista üksnes formaalset tehingute jaatamist, vaid ka

selgitusi tehingute üksikasjades, mis võimaldavad tehingute toimumist kontrollida ja hajutada

dokumentide puudulikkusest tekkinud kahtlused. Praegusel juhul ei ole tehingu osapoolte

esindajad suutnud anda mõistlikku ja kontrollitavat teavet arvete sisu kohta ega tõendanud, et

Ansepuu Mets OÜ-l oli olemas kaup, mida kaebajale müüa. Seotud isikute vahel tehtud

tehingutele ning maksupettuses osalemise kahtluse korral ei saa tehingu osapoolte poolt

tehingute kinnitamisele omistada märkimisväärset tõendamisväärtust.

28) Tehingute mittetoimumise kahtlust kinnitab see, et Ansepuu Mets OÜ-l puudus

kontrollitaval

perioodil

majandustegevus

ja

töötajad,

samuti

puudused

kaebaja

raamatupidamisdokumentides ja arvetes, sh erinevatel aegadel esitatud pearaamatu kontode

erinevused (vt ka maksuotsuse p 3.22, kontrollakti 1.1.2.g). Asjaolu, et kaebaja on esitanud

hiljem ja pärast kontrolli teostamist uue pearaamatu ja pole erinevusi selgitanud, kinnitab

kahtlust, et see on koostatud hiljem ja vastustajale esitamiseks. Asjakohane pole väide, et teiste

äriühingutega seotud tehinguid pole kahtluse alla seatud. Maksuotsuse p-s 3.22 on välja toodud,

et vahed olid nende kontode saldodes, mis on seotud Ansepuu Mets OÜ-ga tehtud tehingutega.

Kaebaja ei ole neid asjaolusid kaebuses selgitanud. Ansepuu Mets OÜ ei ole ka tõendanud, et

ta oleks kaebajale osutatud teenused ostnud mõnelt teiselt isikult. Eelviidatud asjaolud kogumis

viitavad sellele, et kaebaja ei ole kokkulepete sõlmimisel olnud heauskne.

29) Tehingute mittetoimumisele viitab ka tehingute eest tasumine sularahas ja tasaarveldustega

(kontrollakti p 1.1.2.e ja 1.1.2.f). Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et omaniku laenu arvelt

tasumisi tegelikult ei toimunud. Kuigi tasaarvestus on lubatav tasumise viis, on maksuhaldur

käsitanud seda maksupettuse toimepanemise kahtluse seisukohast õigustatult n-ö alarmeeriva

asjaoluna, kuna sellise tasumise puhul tegelikult raha ei liigu ning maksupettuse eesmärgi

saavutamine on lihtsam. Arvete tasumise viisi ei ole arvestatud üksinda või pelgalt perekondlike

3-19-621

12(17)

seoste tõttu, nagu väidab kaebaja, vaid kogumis teiste tuvastatud asjaoludega. Vastustaja on

põhjalikult kontrollakti p-s 1.1.2.f ja maksuotsuse p-s 3.21 välja toonud, miks tasaarvelduse

aluseks olevad tehingud ei ole usutavad.

II Tehingud Tronteq OÜ-ga

30) Kaebaja väitel ostis ta Tronteq OÜ-lt 31.07.2017 arve nr A2017015 alusel 60 tm kuivatatud

tammeplanku maksumusega 62 808 eurot. Tehingu näilikkusele viitab see, et Tronteq OÜ ostis

väidetavalt kaebajale müüdud materjali mõned päevad varem Ansepuu Mets OÜ-lt, kelle

seaduslik esindaja A.L oli samaaegselt kaebaja volitatud esindaja, sh tehingute tegemisel

Tronteq OÜ-ga. A.L tunneb Tronteq OÜ-d tehingus esindanud S.Zit isiklikult ning Tronteq

OÜ-l on Ansepuu Mets OÜ-ga sama juriidiline aadress. A.L poeg on Tronteq OÜ osanik alates

03.10.2017. A.L on alates 10.09.2018 Tronteq OÜ juhatuse liige. Isikute seotust ja

eelkirjeldatud sündmuste käiku arvesse võttes ei ole usutav A.L selgitus, et kaebajal olid

rahalised probleemid (mis tekkisid väidetavalt seoses kuivati remondiga) ja seetõttu ei müünud

Ansepuu Mets OÜ materjali otse kaebajale.

31) S.Zi selgitused mööbliplaatide tootmisega tegelemise soovi kohta ei ole usutavad, kuna

materjalid soetati enne, kui ta asus läbi rääkima väidetavalt kavandatavaks uueks tegevuseks

vajalike ruumide rendi üle. Seda kinnitab ka Tronteq OÜ igakuise käibe suurus 400–5000 eurot.

Lisaks väitis S.Z esialgu, et tal oli plaanis hakata tegelema mööbliplaatide tootmisega, ent pärast

märkis vaidlusaluse arvega seonduvalt täpsemalt, et tal oli plaanis hakata puitu ümber töötlema,

mööbliks tegema ja mööblit müüma. Need tegevused ei ole samastatavad. S.Zi ütlused

äriplaanide muutumisest ei ole usaldusväärsed.

32) Ansepuu Mets OÜ-l puudus tõenäoliselt materjal, mida Tronteq OÜ-le müüa (vt

kontrollakti 1.2.2.c). Ka Ansepuu Mets OÜ 31.12.2016 laoarvestusest ei saa järeldada, et tal oli

olemas just 60 tm tammeplanku, arvestades, et selle järgi oli laos erinevates mõõtudes puitu

(tamm ja saar) kokku 60 tm. Tõendamata on kauba kättesaamine ja kaebajale üleandmine

Tronteq OÜ poolt, arvestades, et materjal jäi selgituste järgi Ansekülla ja muutis A.L väitel

omanikku kohapeal ning S.Z tehingu toimumise ajal kohal ei käinud ja arved liikusid e-kirjaga.

Kaebaja ei ole tasunud Tronteq OÜ-le ja Tronteq OÜ ei ole tasunud Ansepuu Mets OÜ-le.

Usutav ei ole kaebaja väide Tronteq OÜ-le tasumise kohta alles pärast seda, kui materjalid on

võõrandatud. Eluliselt usutavaks ei saa pidada A.L väiteid realisatsiooni kokkuleppe osas ehk

et Tronteq OÜ tasub Ansepuu Mets OÜ-le pärast materjali realiseerimist kaebaja poolt.

Eeltoodud asjaolud kogumis ning asjaolu, et A.L esitas nii kaebaja kui ka Ansepuu Mets OÜ

juuli 2017 KMD-d, saab järeldada kaebaja teadlikkust sellest, et Ansepuu Mets OÜ ei tasunud

Tronteq OÜ arvel näidatud käibemaksu riigieelarvesse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Ansepuu OÜ esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu 29.05.2020 otsuse tühistamiseks

ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

1) Kohus jättis apellandi tõendid ja väited tähelepanuta, A.L ebaõigesti tunnistajana üle

kuulamata ning kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata.

I Tehingud Ansepuu Mets OÜ-ga

2) Kaebaja ei ole osalenud maksupettuses. Tõendid ei kinnita kaebaja pahausksust.

Maksuhaldur nõuab põhjendamatult käibemaksu tasumist nii kaebajalt kui ka Ansepuu Mets

OÜ-lt. Viimane ei ole kaebajale väljastatud arveid tühistanud. Maksuhaldur püüab rahuldada

oma nõuet kaebaja vara arvelt, sest tegemist on tegutseva äriühinguga. Nõue tuleks esitada

hoopis Ansepuu Mets OÜ-le.

3-19-621

13(17)

3) Kaebaja seaduslik esindaja XX viibis sageli Eestist eemal, mistõttu anti A.Lle juhised KMD-

de esitamiseks. Sellest ei saa järeldada kaebaja teadmist, et Ansepuu Mets OÜ jätab käibemaksu

tasumata. Tehinguga seotud dokumendid allkirjastas XX. Notariaalne volikiri A.Lle väljastati

06.06.2017, kuid kontrolliperiood hõlmab ka varasemat aega. Volikiri ei tekita selle saajale

teadmist volituse andja kavatsustest või tegevusest.

4) Puuduvad tõendid, et isikute omavaheline seotus tõi praeguses asjas kaasa näilike tehingute

tegemise. Vastava kokkuleppe kohta ei ole tõendeid esitatud. XX on tõepoolest kinnitanud, et

kuivati remonttööde ajal jagas käske A.L, kuid see on loogiline, sest kuivatit remontiski

Ansepuu Mets OÜ oma juhatuse liikme A.L juhtimisel. Mitme telefoninumbri kasutamisest ei

saa järeldada maksupettuses osalemist.

5) Kohus nõustus MTA-ga, et tõendamata on tööde teostamine Ansepuu Mets OÜ poolt, kuid

ei viidanud, millistel tõenditel see järeldus põhineb. Kaebaja esitas maksuhaldurile

dokumendid, mis kinnitavad tehingute toimumist, ning on mõistlikult selgitanud, miks akte ei

esitatud kohe. Puudub alus arvata, et aktid vormistati tagantjärele üksnes maksuhaldurile

esitamiseks. Tehingute hilisem kinnitamine ei muuda neid näilikuks.

6) Kohus leidis, et kaebajal olid endal saematerjali tootmiseks vajalikud teadmised ja kuivati

Ansepuu Mets OÜ-le rendile andmiseks puudus vajadus. Kaebaja on selgitanud, miks anti

kuivati 2014. a-l rendile. Rendileping ei pea olema kirjalik. Ansepuu Mets OÜ on väljastanud

kaebajale rendiarved ja kaebaja on need tasunud. Ka rendilepingu mittesõlmimine ei välistaks

teenuse saamist, kui teenuse tellimine ja selle eest tasumine on tõendatud. Arved väljastas

Ansepuu Mets OÜ ja kaebajal puudus kontroll arvetele märgitavate andmete üle.

7) Põhjendamatu on etteheide, et ehitus- ja remonditööde ning konsultatsiooniteenuse arvete

sisu ei ole tuvastatav. Kaebaja on esitanud oma selgitused ja viidanud konkreetsetele aktidele,

samuti tehti vaatluse käigus fotosid, sh arvete alusel tehtud töödest ja arvetega seotud

puitmaterjalist. Kohus jättis need tähelepanuta. Kaebaja ei saa tõendada, et töid ei teostanud

mõni kolmas isik. Ehitustööde teostamine on tuvastatav ainuüksi visuaalsel vaatlusel. A.L oleks

saanud tunnistajana täiendavalt selgitada ehitustöödega seonduvat ja kinnitada nende

toimumist. Isegi kui ehitustöid tehti osaliselt, on jäänud tuvastamata, millises mahus on arved

väljastatud põhjendamatult.

8) Kohus on tõendamiskoormuse valesti jaotanud – ühest küljest heidab ta kaebajale ette

maksumenetluses antud seletuste üldsõnalisust, kuid teisalt jättis A.L kohtumenetluses

tunnistajana üle kuulamata. Arvestamata jäid ka E.K ja A.L kirjalikud seletused, mille kaebaja

esitas kohtumenetluses. A.L selgitas, et Ansepuu Mets OÜ omandas Spetsiaalne OÜ poolt

pankrotistunud ettevõttele tarnitud materjalid, mida omakorda kasutati ehitustöödel. Kaebaja ei

saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o seda, et Ansepuu Mets OÜ ei teinud samu töid, mida

Spetsiaalne OÜ aastatel 2010–2011. Kaebaja esitas tööde aktid ja kõrvutas need fotodega.

Eeltoodu tõendab, et tehingud toimusid. Kohus jättis tähelepanuta ka M.Se ja T.Oa ütlused ning

kasutas neist vaid lõike, mis toetavad vastustaja seisukohti. Kohus ei väida, et tunnistajate

selgitused oleksid erapoolikud.

9) Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ vahelised kokkulepped ei ole äris

tavapärased, mistõttu pole need eluliselt usutavad. Aktidel oli fikseeritud tunnitasu suurus ja

tööde maht. Kaebaja selgitas maksumenetluses hinna kujunemise põhimõtteid. Seega lepiti

kokku nii töös kui ka hinnas ning kui need sobisid, tehti tööd ära ja arveldati. Isegi kui tööd

teostati enne tööde lõpliku hinna kokkuleppimist, ei tõenda see, et ehitustöid ei tehtud.

Ehitustööd mahud muutuvad jooksvalt, mis mõjutab ka hinda. Kui hinda pole kokku lepitud,

tuleb maksta tavalist või mõistlikku hinda. MTA ei väida, et ehitustööde hind oleks olnud

ülepaisutatud.

3-19-621

14(17)

10) Kohus ei pea usutavaks, et kuivatit remontis Ansepuu Mets OÜ. Kaebaja hinnangul

kinnitavad tööde tegemist A.L, T.Oa ja M.Se ütlused ning fotod, millelt nähtub purunenud

kuivati, remonditööd ja parandatud kuivati.

11) Kohus ei pea konsultatsiooniteenuse osutamist tõendatuks, sest tehingu poolte seisukohad

on üldsõnalised. Kaebaja hinnangul kinnitavad vastupidist järgmised asjad kogumis: aktid nr

17.01.-1, 15.012.1, 27.04.-1, 24.05.1 ja 16.06.-1; arvel nr 17001 märgitut teenust tõendavad

kontrollakti lisades 1 ja 3 esitatud fotod kuivati avarii ja selle likvideerimise kohta; arvel nr

17002 märgitud teenuse sisuks on metallitöökoja otsimine ja vaakumkuivati Ansekülla

tarnimine; arvel nr 17005 märgitud teenuse käigus paigaldati kuivatisse uued torud ja

kütteradiaatorid ning ventilaatorite korpused, samuti tehti jooksvaid keevitustöid; arvel nr 1003

ja 1004 märgitud teenuse käigus valmistati ette ja keevitati lapid avariilistele kohtadele ning

paigaldati uks – see nähtub kontrollakti lisadest 10, 36 ja 37; arvel nr 1005 märgitud teenuse

käigus lõpetati keevitustööd, torude ühendamine ja ventilaatorite paigaldamine ning kontrolliti

juhtmestikku, mis nähtub kontrollakti lisadest 10–12, 14, 15 ja 17; teenuse osutamist kinnitavad

mõlema tehingupoole esindajad, samuti T.Oa ja E.K seletused.

12) Nõustuda ei saa kohtu väitega, et arvetest nähtuvalt oleks tarkvara justkui müüdud mitu

korda, kuigi kaebaja omandas tarkvara Sõrve Puit OÜ (pankrotis) pankrotivara hulgast. A.L

selgituse kohaselt viis tarkvara uuenduse läbi Ansepuu Mets OÜ. Pole vaidlust, et kuivati töötas

koos tarkvaraga ja avarii tõttu oli vaja see uuesti töökorda saada. Ka T.O kinnitas, et Ansepuu

Mets OÜ installeeris tarkvara pärast avariid.

13) Saematerjali müügi tehing on toimunud. Kõik kaebaja vastuväited on jäänud tähelepanuta.

Kohtuotsusest pole aru saada, milliste tõendite kohaselt on materjali üleandmise kohaks

märgitud Tallinn. Isegi kui üleandmise kohaks oleks märgitud Tallinn, pole vaidlust, et puit oli

Saaremaal olemas. Jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid peaks kaebaja veel esitama.

14) Põhjendamatu on seisukoht, et tammelaua ja -plangu jäägid on raamatupidamises läinud

vahetusse ning eksitud on mahakantud materjalide väärtuses, mis kinnitab laoarvestuse

ebausaldusväärsust. Plangu mõõtmisel võib tekkida mõõtmisvahe, sest mõõtmisviisid on

erinevad. Mahakandmise aktis on eksitus, mis tekkis, kui akti mustand trükiti arvutisse ümber.

Sellest ei saa veel järeldada tehingute mittetoimumist.

15) Nii sularahas kui ka tasaarvestamise teel tasumine on seaduslik.

II Tehingud Tronteq OÜ-ga

16) A.L ja S.Zi tutvus ning Ansepuu Mets OÜ ja Tronteq OÜ sama aadress ei tähenda, et

tehingud oleks näilikud. Pooled on kinnitanud tehingute toimumist. Pealegi puudutavad kohtu

väited Ansepuu Mets OÜ ja Tronteq OÜ vahelist tehingut ega mõjuta kaebaja tehingut Tronteq

OÜ-ga. Maksuhaldur on kinnitanud soetatud materjali olemasolu. Kaebaja ei vastuta Ansepuu

Mets OÜ raamatupidamise õigsuse eest. Üleandmise-vastuvõtmise akti mittevormistamine või

kauba üle mõõtmata jätmine ei tähenda, et tehingut ei toimunud. Kaebaja esitatud tõendid

kogumis kinnitavad vastupidist.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et kaebaja on seotud maksupettusega. Kaebaja kordab

maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks apellatsioonkaebuses juba varem

maksuhaldurile ja halduskohtule esitatud seisukohti, millele on maksu- ja vaideotsuses ning

kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud.

3-19-621

15(17)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Maksuhaldur peab maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel lähtuma

eelkõige

maksukohustuslase

esitatud

maksudeklaratsioonidest,

maksukohustuslase

raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (MKS

§ 82). Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. See ei välista

maksuhalduri õigust ja kohustust koguda täiendavaid tõendeid, kui maksuhalduril tekib kahtlus

maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Tulenevalt uurimispõhimõttest (MKS § 11) peab

maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh tehingute tegeliku majandusliku sisu, ja

tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta

koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur

põhjendama. Maksuotsusega ei pea siiski tuvastama, et maksukohustuslane osales

maksupettuses (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 10). Maksupettuse konspiratiivse

iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada otseseid tõendeid sellise rikkumise

kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja

kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamisel piisab mõistlikust kahtlusest,

mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p

13). Maksupettuses osalejate puhul ei saa eeldada, et nad on esitanud oma

maksudeklaratsioonides õigeid andmeid (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 27).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud maksuotsuses piisavalt põhjendatud kahtlust

Ansepuu OÜ seotusest maksupettusega. Maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis

hinnates on maksuhaldur õigesti kõrvale jätnud Ansepuu Mets OÜ-lt ja Tronteq OÜ-lt kaupade

ning teenuste soetamise kohta vormistatud dokumendid (eeskätt arved ja üleandmise-

vastuvõtmise aktid), sest need ei kajasta tegelikku olukorda. Sellest järeldub ka, et tehingu

poolte esindajate (XX, A.L, S.Z) kinnitused, et tehingud toimusid dokumentides näidatud viisil,

ei ole usaldusväärsed. Halduskohus on 29.05.2020 otsuses kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2

nõustunud maksu- ja vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega, sh maksumenetluses kogutud

tõenditele antud hinnangutega. Kui maksu- ja vaideotsus on piisavalt põhjendatud ning neis on

kaebaja väidetele vastatud, ei kujuta taoline viide endast kohtu põhjendamiskohustuse

rikkumist. Halduskohus ei ole ka piirdunud viitega vaidlustatud haldusaktide põhjendustele,

vaid on 29.05.2020 otsuses põhjalikult analüüsinud kaebaja õigust Ansepuu Mets OÜ ja

Tronteq OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, arvestades muu hulgas

kohtumenetluses täiendavalt esitatud väiteid ja tõendeid. Nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4) ja märgib

vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.

12. Toimiku materjalidest saab järeldada, et A.L, kes on kaebaja seadusliku esindaja XX poeg,

tegutses samaaegselt kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ nimel. Muu hulgas esitas ta

kontrolliperioodil nii kaebaja kui ka Ansepuu Mets OÜ KMD-sid. Kaebaja väide, et A.L esitas

kaebaja maksudeklaratsioone pelgalt põhjusel, et XX viibis tihti välismaal, on tõendamata. Ei

ole ka eluliselt usutav, et XX lahkus iga kuu Eestist just KMD-de esitamise ajaks. On piisav

alus arvata, et kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ vaheliste tehingutega seotud dokumendid, mis olid

KMD-de aluseks, vormistas A.L XX teadmisel – nad mõlemad on maksumenetluses öelnud, et

tehingud toimusid nende suuliste kokkulepete alusel. Töötamise registri järgi oli A.L

01.11.2016–25.09.2017 kaebaja töötaja, sh andis XX 06.06.2017 väljastatud notariaalse

volikirjaga A.Lle väga laia volituse kaebaja esindamiseks. Eeltoodud asjaolud kinnitavad

maksuotsuse järeldust, et A.L kaudu oli kaebaja teadlik, et Ansepuu Mets OÜ jätab arvetele

märgitud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. See teadmine välistab kaebaja õiguse arvata

sisendkäibemaksu maha Ansepuu Mets OÜ arvete alusel, sest neid arveid oma maksuarvestuses

3-19-621

16(17)

kajastades on kaebaja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (vrd

Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 17).

13. Samas nõustub ringkonnakohus ka maksuhalduri ja halduskohtu järeldusega, et kaebaja ja

Ansepuu Mets OÜ vahelised tehingud olid näilikud (s.o kaebaja ei ole Ansepuu Mets OÜ arvete

alusel kaupu ja teenuseid soetanud), mistõttu need tuleb jätta maksustamisel arvesse võtmata

(MKS § 83 lg 4). Toimiku materjalid viitavad veenvalt asjaolule, et kaebaja ja Ansepuu Mets

OÜ juhatuste liikmete seotus võimaldas kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk oli kaebajale

alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine. On piisav alus arvata, et Ansepuu

Mets OÜ-l puudus kontrolliperioodil tegelik majandustegevus. Lisaks on maksuhaldur

tuvastanud, et kaebaja raamatupidamine ei kajasta usaldusväärselt Ansepuu Mets OÜ-ga tehtud

tehinguid ning ka saematerjali puudutav laoarvestus ei ole usaldusväärne. Kaupade ja teenuste

soetamist puudutav dokumentatsioon on puudulik. Üleandmise-vastuvõtmise aktid on suure

tõenäosusega koostatud tagantjärele maksuhaldurile tehingute toimumisest mulje jätmiseks,

sest XX ja A.L väitsid esialgu, et akte vms dokumente peale arvete ei koostatud. Kaebaja ei ole

Ansepuu Mets OÜ-le arvete eest reaalselt tasunud. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud

kahtlust, et kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ vahelised tasaarveldamise kokkulepped on

formaalsed. Sularahas arveldamine ei ole kontrollitav. Tehingu poolte seletused tehingute

asjaolude kohta on üldsõnalised ja osalt ka vastuolulised. A.L kaudu oli kaebaja tehingute

näilikkusest teadlik.

14. Lisaks selgitas halduskohus õigesti, koos viidetega asjakohastele õigusnormidele ja

kohtulahenditele, et kaebajal puudub teenuste osutamist kajastavate arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ainuüksi selle tõttu, et kõnealused arved ei võimalda

eraldi võetuna ega ka koos muude tõenditega tuvastada, millist teenust, millal ja millises mahus

Ansepuu Mets OÜ kaebajale osutas. Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud,

miks ei ole poolte seletused ja teenuste osutamise kohta vormistatud tõendid usaldusväärsed

ning miks ei saa teenuse osutamist tõendada vaatluse käigus tehtud fotodega. Kaebajalt ei ole

ehitustöödega seonduvalt nõutud negatiivse asjaolu tõendamist, vaid mõistlikku selgitust, mis

lükkaks ümber järelduse, et Ansepuu Mets OÜ töödega seonduvatel aktidel nimetatud

ehitustööd kattuvad Spetsiaalne OÜ poolt aastatel 2010–2011 Sõrve Puit OÜ (pankrotis)

tellimusel tehtud töödega. Halduskohus on teinud M.Se ja T.Oa ütlustest õiged järeldused.

15. Halduskohus on jõudnud tõendeid kogumis hinnates õigele järeldusele ka selles osas, et

Tronteq OÜ 31.07.2017 arvele märgitud tehingut ei ole tegelikult toimunud ja kaebaja oli sellest

teadlik. Kaebajale väidetavalt edasi müüdud tammeplangu soetas Tronteq OÜ paar päeva varem

Ansepuu Mets OÜ-lt. Kõik kolm äriühingut on omavahel seotud – kaebajat ja Ansepuu Mets

OÜ-d esindas tehingus A.L, kes on alates 10.09.2018 ka Tronteq OÜ juhatuse liige, ning

Tronteq OÜ-d esindanud S.Z on A.L hea tuttav. S.Zi seletused tehingu toimumise asjaolude

kohta ei ole usaldusväärsed. Ansepuu Mets OÜ-l puudus tõenäoliselt materjal, mida Tronteq

OÜ-le müüa ning kauba liikumine ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole Tronteq OÜ-le arvel

märgitud summat tasunud ning Troteq OÜ ei ole kauba eest tasunud ka Ansepuu Mets OÜ-le.

16. Kuna apellatsioonkaebuses on korratud eeltoodud asjaolude kohta väiteid, millele

halduskohus on juba piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea ringkonnakohus nende

ülekordamist vajalikuks. Maksuhalduri kaudsete asjaolude ja tõendite kogumil põhineva

kahtluse ümberlükkamiseks ei piisa maksuotsuse iga üksiku asjaolu kahtluse alla seadmisest

(sest üks asjaolu eraldi võetuna ei moodustagi põhjendatud kahtlust), vaid maksukohustuslane

peab esitama sellise eluliselt usutava versiooni tehingute toimumisest koos oma väiteid

kinnitavate tõenditega, mis maksupettuses osalemise kahtluse kõrvaldaksid või kahtlust

oluliselt vähendaksid. Kui tehinguid tehakse viisil, mida ei saa pidada äris tavapäraseks või

mõistlikuks, peab maksukohustuslasel olema selleks mingi loogiline ja tema äritegevuse

3-19-621

17(17)

spetsiifikast või konkreetse juhtumi eripärast tingitud selgitus. Praeguses asjas ei ole see nii.

Asjaolu, et halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohtadega või ei pidanud tema seisukohti

toetavaid tõendeid usaldusväärseks, ei tähenda, et kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendamata

ja osa tõendeid on jäänud hindamata. A.L tunnistajana üle kuulamata jätmise ja

apellatsioonkaebuse lisadena esitatud rendiarvetega seonduvat käsitas ringkonnakohus

04.09.2020 määruses ja jääb seal võetud seisukoha juurde.

17. Eelnevat järeldust ei muuda ka apellandi 06.11.2020 seisukoha lisades esitatud tõendid. Lisa

1 on Ansepuu Mets OÜ e-kiri, milles küsitakse selgitust olukorrale, kus samade tehingute eest

tuleb tasuda käibemaksu nii kaebajal kui ka Ansepuu Mets OÜ-l. Lisa 2 on MTA vastus, et

selgitus antakse pärast käesoleva kohtuvaidluse lõppu. Need tõendid kinnitavad pigem

maksuotsuse järeldust, et kaebaja ja Ansepuu Mets OÜ on omavahel tihedalt seotud ning

teineteise tegevusega hästi kursis. Neist tõenditest ei saa järeldada vastustaja seisukoha

vastuolulisust. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud (p 3.11), et Ansepuu Mets OÜ-l on

õigus kaebajale väljastatud arved tühistada ning seejärel deklareerida KMS § 29 lg 7 alusel

maksukohustuse vähenemine. Sellega välditakse olukorda, kus maksuhaldur saab nõuda

käibemaksu tasumist mõlemalt tehingu poolelt (vt ka Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-

11, p 21). Kuna Ansepuu Mets OÜ ei ole arvetele märgitud käibemaksu riigile tasunud, siis

reaalset topeltmaksustamise olukorda ei esine. Kui praeguseks on käibemaksu mingis osas siiski

tasutud, on võimalik esitada maksuhaldurile tagastusnõue. Asjaolu, kas Ansepuu Mets OÜ-le

sisulise selgituse andmata jätmine on õiguspärane, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Lisa 3 on

saldopäring Tronteq OÜ kohta, millel kajastatud KMD-d puudutavad maksustamisperioodi

september ja detsember 2017 ning juuni 2018, TSD osas juunit 2018. Järelikult lisa 3 ei seondu

2017. a juuliga, mil Tronteq OÜ esitas kaebajale maksuotsuses nimetatud arve. Sellest tõendist

ei ole võimalik järeldada, et Tronteq OÜ on kaebajale esitatud arvel näidatud käibemaksu

riigieelarvesse tasunud. Kui seda on siiski tehtud, on ka Tronteq OÜ-l võimalik kaebajale

esitatud arve tühistada ja taotleda seejärel maksuhaldurilt tasutud käibemaksu tagastamist.

18. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtteks, et maksuhaldur on piisavalt ja eluliselt usutavalt

põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses. See välistab tema õiguse arvata

maksuotsuses nimetatud tehingutega seonduvalt maha käibemaksu. Olukorras, kus on

põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus

vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele (Riigikohtu 20.01.2010 otsus nr 3-3-1-74-09,

p 10; 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 15). Kaebaja halduskohtule ja ringkonnakohtule

esitatud seisukohad ning kohtumenetluses täiendavalt kogutud tõendid ei lükka maksuotsuse

järeldusi ümber. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

19. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

apellandi

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

20. Apellandi taotlusel ja tema seadusliku esindaja XX eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus

avaldatavas kohtuotsuses XX nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). See ei takista avalikkusel

pärast kohtulahendi avaldamist selle sisuga tutvumist.

(allkirjastatud digitaalselt)