2-20-15027/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15027

Kohtuasi

XX hagi Kinnisvaravalduse AS-i vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15027

muutmata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

4. Määrata kindlaks Kinnisvaravalduse AS-le hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus

ning

mõista

XX-lt

Kinnisvaravalduse

AS-i

kasuks

välja

määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 525 eurot.

5. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 14. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi Kinnisvaravalduse AS-i

(kostja) vastu, millega palus kohustada kostjat ümber lükkama järgnevad ebaõigeid faktiväited:

1) XX on tuntud ja suurekaliibriline skeemitaja ning pankrotimeister; 2) XX on kasutanud CC

2 (6)

osutatavaid tankisti teenuseid XX--le kuulunud VKI Juhtimise OÜ-s; 3) XX kahjustas

skeemitamise tulemusena (koos CC tankistiteenuse kasutamisega) VKI Juhtimise OÜ

võlausaldajad 2 miljoni euro ulatuses jättes võlausaldajad ilma 2 miljonist eurost; 4) XX on

koos CC-ga korduvalt ühiste skeemide kaudu kahjustanud võlausaldajaid; 5) XX on Kobe

Investmentsi ja seotud isikuid juhtides põhjustanud võlausaldajatele kahju ca 300 miljoni

ulatuses; 6) XX palkas Kobe Investmentsis vastutusest vabanemiseks tankistid; 7) XX on

osaliselt vastutav Soome noorsoofondile kahju tekitamise eest.

Hageja palub kostjat kohustada kostja kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe

päeva jooksul tegema järgneva sisuga avaldus: „Kinnisvaravalduse AS avaldus XX (X) kohta

avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kinnisvaravalduse AS avaldas

25. septembril

2020

tsiviilasjas

nr 2-19-14222

Harju

Maakohtule

ja

tsiviilasja

menetlusosalistele ning nende esindajatele esitatud menetlusdokumendis ebaõigeid

faktiväiteid. Sellega seoses avaldame, et Kinnisvaravalduse AS-il olevate andmete kohaselt: 1)

XX ei ole skeemitaja ega pankrotimeister. 2) XX ei ole üksi ega koos CC-ga kahjustanud

võlausaldajaid. 3) XX ei ole kasutanud VKI Juhtimise OÜ-s tankistiteenuseid. 4) XX ei ole

kasutanud Kobe Investmentsis tankistiteenuseid. 5) XX ei ole põhjustanud VKI Juhtimise OÜ

võlausaldajatele skeemitamise kaudu (ega muul viisil) kahju. 6) XX ei ole põhjustanud KOBE

Investments AS võlausaldajatele kahju. 7) XX ei ole põhjustanud Soome noorsoofondile

kahju“.

Kostja avaldus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) avalduse tekst koostatakse arvutis

kirjaliku dokumendina, kasutades tähesuurust, mis ei ole väiksem, kui kostja poolt

25. septembril 2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-14222 esitatud avalduses kasutatud

suurim tähesuurus; 2) avaldus edastatakse paberkandjal või e-posti teel kõigile kohtunikele,

menetlusosalistele ja nende esindajatele, kes osalevad või on osalenud tsiviilasja nr 2-19-14222

menetlemisel kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmiseni kostja poolt, sealhulgas

vähemalt alljärgnevatele isikutele: kohtunik Kadi Kark, Harju Tarbijate Ühistu, Möldre

Arendus OÜ, advokaat Olavi-Jüri Luik, advokaat Magnus Braun, Möldre Arendus OÜ juhatuse

liige QQ, Harju Tarbijate Ühistu juhatuse liikmed NN ja RR; 3) avalduse allkirjastab kostja

juhatuse liige käsikirjas, kui avaldus edastatakse paberkandjal, või digiallkirjaga kui avaldus

edastatakse e-posti teel; 4) avalduse tekst peab olema selgelt loetav; 5) avalduse tekst peab

piirduma hageja poolt nimetatud tekstiga ning olema ilma kommentaaride, lisandite,

illustratsioonide ja taustapiltideta.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis

ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud kahju eest mõistiku rahasummana kohtu

äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja

kasuks viivis väljamõistetavalt hüvitiselt ja menetluskuludelt.

Hagi kohaselt on kostja 25. augustil 2020 esitanud tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohtule

menetlusdokumendi, milles on avaldanud hageja kohta eeltoodud ebaõigeid faktiväiteid või

alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14222

menetlusosaliseks, kuid hageja on viidatud tsiviilasjas üheks kostjaks oleva VM Keskuse OÜ

seaduslik esindaja. Kostja poolt kohtumenetluses avaldatud andmed kahjustavad hageja mainet.

Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Arvestades kostja varalist

seisu ning kostja ärilist ja avalikku mõjuvõimu Eestis, on hageja mittevaralise kahju hüvitis

vähemalt 500 000 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 23. novembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi

menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu hinnangul võib hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 ja § 1047. Siiski ei ole hageja poolt kirjeldatud väidete esitamisel tegemist

3 (6)

andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kohtupraktikas on väidete avaldamiseks

loetud andmete teatavaks tegemist kolmandatele isikutele. Kolmandateks isikuteks on

kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Tsiviilasjas

nr 2-19-14222 tegi kostja hageja kohta väited teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele,

keda ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda kolmandate isikutena. Menetlusosalistel on õigus

kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja

teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ning

tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas tsiviilasjas.

Maakohus leidis, et kostja poolt avaldatu on eelkõige hinnang tsiviilasjas nr 2-19-14222

kostjaks oleva VM Keskuse OÜ juhtimisele. Hageja on VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja

ning kohtupraktikas on tavapärane, et äriühingut hagedes esitatakse erinevaid väiteid äriühingu

seadusliku esindaja kohta. Hagejal kui VM Keskuse OÜ seaduslikul esindajal oli võimalik

kostja hinnang vastuväidete esitamisega ümber lükata, mida hageja hagist nähtuvalt oli ka

teinud.

Kohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet,

kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida

käesoleval juhul ei toimunud. Kuna andmete avaldamist ei toimunud, ei saanud hagejal kahju

tekkida. Hageja mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet ei saa pidada perspektiivikaks

ka siis, kui jätta kõrvale hageja esimene nõue kohustada kostjat andmeid ümber lükkama.

Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu

23. novembri 2020. a määrus tühistada.

Määruskaebuse väite kohaselt ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaldamine piiratud kohtu poolt esile

toodud asjaoludel. Avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt igasugune mistahes isikule

andmete teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-

12). VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse välistavad

üksnes VÕS § 1047 lg-test 1–3 tulenevad erandid. Maakohus ei viidanud õigusnormidele ega

Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks

andmete avaldamine kohtus tsiviilkohtumenetluse raames. Maakohus on rajanud määruse

üksnes seaduse tõlgendusele, mis väljub seaduse selgest ja üheselt arusaadavast sõnastusest.

Ükski seadus (sh VÕS § 1047) ei sätesta, et teatud (õigustatud) isikutele avaldamise korral ei

ole tegemist avaldamisega.

Hageja leiab, et tsiviilasjas ei tulene poolele kohustust avaldada kohtule faktiväiteid, vaid

väidete esitamine on menetlusosalise õigus. Seejuures ei ole seaduses kohustust esitada

ebaõigeid faktiväiteid, vaid TsMS § 328 lg 1 sätestab kohtule üksnes tõeste avalduste tegemise

kohustuse. Ebaloogiline ja ka seaduse mõttega vastuolus on seisukoht, et vaatamata sellele, et

kohtus on tõeste avalduste tegemise kohustus, välistab selle kohustuse rikkumine VÕS § 1047

lg 1 sätestatud õigusvastasuse.

Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14222 menetlusosaline ning tähtsust ei oma asjaolu, et hageja

on viidatud asjas menetlusosalise seaduslik esindaja. Kui menetluses esitatakse väiteid

menetlusvälise isiku kohta, siis ta ei saa väiteid ümber lükata samas kohtuasjas, kus need on

esitatud. Küsimus kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete esitamisest, selle

õigusvastasusest ja selle õiguslikest tagajärgedest, on hageja ja kostja vaheliste õigussuhete

küsimus, mida kohus viidatud tsiviilasjas ei lahenda ega saa lahendada. Isegi kui kohus tuvastab

teises tsiviilasjas kostja poolt hageja kohta esitatud väidete ebaõigsuse, ei saa hageja sellele

tugineda ega asuda realiseerima kostja suhtes ebaõigete andmete avaldamisest tulenevaid

õigusi, sest viidatud asjas tehtav lahend ei ole hageja ja kostja vahelises suhtes siduv. Hageja ei

4 (6)

saa tsiviilasjas nr 2-19-14222 nõuda kohtult hageja kohta esitatud faktiväidetele hinnangu

andmist. Kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-19-14222, et kostja väited hageja kohta ei puutu

asjasse, siis puudub hagejal võimalus tema kohta selliselt ebaõigete faktiväidete esitamise osas

oma õigusi maksma panna. Sisuliselt tähendaks see järeldust, et tsiviilkohtumenetlus on

selliseks foorumiks, kus menetlusosaliseks olev isik võib alati ja piiramatult esitada mistahes

teise isiku kohta ebaõigeid faktiväiteid ning isikul puudub õiguslik võimalus tema kohta

ebaõigete väidete ümberlükkamiseks või hüvitise nõudmiseks pelgalt seetõttu, et avalduste

tegemise kohaks valiti tsiviilkohtumenetlus.

Hageja leiab, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus kohus asja sisuliselt hindama.

Kuna hagi on keeldutud menetlemast, siis ei oleks saanud maakohus leida, et hageja on saanud

juba oma õigustele kaitset. Hageja leiab, et hageja enda nimel esitatud hagi menetlemise

võimalikkus ei saa sõltuda sellest, kas hageja on teises asjas oleva menetlusosalise seaduslikuks

esindajaks või mitte.

Tsiviilkohtumenetlus on avalik (TsMS § 37), mis tähendab, et igaüks võib osaleda

kohtuistungil igal ajahetkel. Kohtuistungil osalemine tähendab mh seda, et osalejale saavad

teatavaks kõik kohtuistungil avaldatavad andmed, sealhulgas kostja avaldused. Tähtsust ei oma

asjaolu, kas faktiliselt on keegi istungil osalenud või mitte – rikkumisega on tegemist juhul, kui

andmed on tehtud kättesaadavaks kolmandale isikule. Samuti on igal isikul õigus pärast asjas

tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kohtuasjas

tehtavad lahendid avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Hageja kohta esitatud ebaõiged

andmed võivad olla kättesaadavad ka menetlusosaliste kaudu, kuna menetlusosalistel puuduvad

piirangud kostja ebaõigete faktiväidete avaldamiseks ning teadmine asjaolust, et tegemist on

ebaõigete faktiväidetega.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata

määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse,

tuleb maakohtul TsMS § 663 lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka

kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33). Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjale kätte

ega küsinud kostjalt seisukohta, siis on see puudus apellatsiooniastmes kõrvaldatud. Kostja

esitas 4. detsembril 2020 seisukoha, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel koosmõjus §-ga 659. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

7. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa

pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Hageja on ette heitnud, et maakohus ei

viidanud õigusnormidele ega Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1

kohaldamist välistavaks asjaoluks kohtus andmete avaldamine tsiviilkohtumenetluse raames.

Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad olema

avaldatud. Maakohus viitas kehtivale Riigikohtu praktikale, mille järgi on avaldamine

VÕS § 1047 mõttes andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt ka Riigikohtu

21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Käesoleval juhul on hageja

hagiavalduses

esile

toonud,

et

kostja

esitas

tsiviilasjas

nr 2-19-14222

kohtule

menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid

andmeid. Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele

5 (6)

(kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele

menetlusosalistele ja kohtule.

Samuti märgib kolleegium, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse

seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole

anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist

tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Vastuseks hageja

määruskaebuses esitatud viitele TsMS § 328 lg-st 1 tulenevale tõekohustusele märgib

kolleegium, et menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1 alusel esitada teadvalt vale

informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja

hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati.

8. Hageja väidab määruskaebuses, et ta ei saa andmeid ümber lükata tsiviilasjas, milles

andmed on esitatud, kuivõrd ta ei ole selles asjas menetlusosaline. Kolleegium selle käsitlusega

ei nõustu. Kohtule on poolte võrdsuse tagamiseks ja lähtudes õigusest olla ära kuulatud pandud

kohustus tagada, et ühel poolel oleks võimalik teise poole seisukohtadele vastata (TsMS § 328

lg 2). Hageja on hagis selgitanud, et on tsiviilasjas nr 2-19-14222 ühe menetlusosaliseks oleva

äriühingu seaduslik esindaja. Juriidiline isik osaleb tsiviilkohtumenetluses läbi füüsilistest

isikutest organi liikmete, kuivõrd juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks

möödapääsmatult füüsilistest isikutest teovõimelisi organi liikmeid. Samuti on hageja

hagiavalduses kinnitanud, et viidatud kohtuasjas on väidetavalt ebaõiged andmed vaidlustanud

menetlusosaliseks olev äriühing, mille seaduslikuks esindajaks hageja on. Seega on õige

maakohtu seisukoht, et andmed on võimalik ümber lükata selles samas menetluses, kus need

esitati. Kohus peab võtma menetluses, kus andmed esitati, kasutusele meetmed tegeliku elulise

olukorra väljaselgitamiseks.

9. Samuti märgib hageja määruskaebuses, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus

kohus asja sisuliselt hindama, leides, et hageja saab tsiviilasjas nr 2-19-14222 kostja seadusliku

esindajana oma õigusi ka samas menetluses kaitsta. Kolleegium selgitab, et TsMS § 371 lg 2

p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Õigusteoorias on Riigikohtu seisukohtadele viidates asutud seisukohale, et hagi menetlusse

võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava

materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud

vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise

hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus (T. Tampuu. Hagi ja hagita asja

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku

perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010/10, lk 778). Seega peab kohus enne hagi menetlusse

võtmist hindama hagi perspektiivikust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii

menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse motiivil hagi menetlusse

võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on süvenenult analüüsinud esitatud nõude väljavaateid

ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi

täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga

taotletava eesmärgi saavutamine välistatud.

Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines

hagiavalduses esitatud asjaoludele. Hageja märkis hagiavalduse p-s 18, et hageja on tsiviilasjas

ühe menetlusosalise VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja ning VM Keskuse OÜ on tsiviilasjas

vaidlustanud kostja vastavad väited. Seega hindas maakohus hagiavalduses toodu põhjal hagi

edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga

võimalik saavutada, kuivõrd hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude

kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses.

10. Lisaks on hageja kaebuses leidnud, et andmed võivad saada teatavaks menetlusest

väljaspool olevate isikutele, sest tsiviilkohtumenetlus on avalik (TsMS § 37), mis tähendab, et

6 (6)

igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel ning igal isikul on õigus pärast asjas tehtava

kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (TsMS § 59 lg 3). Kolleegiumi

hinnangul ei anna hageja märgitu alust taotleda kohtumenetluses esitatud andmete

ümberlükkamist VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis. Kui kohtuistungil vaidlusaluseid

andmeid käsitletakse, siis on hagejal võimalik kostja väidetele vastata ja sellega faktiväited

ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Samuti on TsMS § 59 lg 3 järgi

menetlusosaliseks mitteoleva isiku õigus toimikuga tutvuda piiratud, olles lubatud vaid

õigustatud huvi korral. Käesoleva hagi menetlemiseks ei anna alust ka üksnes viide sellele, et

hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele teiste

menetlusosaliste kaudu.

11. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda (vt ka

Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 34).

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kolleegium määrab kindlaks kostja määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o 700 eurot.

Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on osutatud teenus seotud õigusabi andmisega

käesolevas asjas.

Arvestades menetlusdokumendi mahtu (menetlusdokument sisaldab ka vastust hagile) ning asja

keerukust ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu (4 tundi) täies ulatuses põhjendatud. Hageja

peab kandma kostja lepingulise esindaja kulud üksnes ulatuses, mis on vajalikud ja põhjendatud

määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ning seisukoha esitamiseks. Kuivõrd kostja

seisukohad ei ole täies ulatuses määruskaebuse lahendamisel asjasse puutuvad, sisaldades ka

sisulisi vastuväiteid hagile, siis saab ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse menetlemisel

pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses.

Tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) saab pidada mõistlikuks.

Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses

kantud menetluskulud 525 eurot (= 3 tundi x 175 eurot). Kuivõrd kostja ei ole kinnitanud, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb menetluskulud kostja kasuks välja mõista käibemaksuta

(vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on taotlenud, et

hageja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi

(TsMS § 177 lg 4).

13. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)