1-20-56/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

,

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

9. detsember 2020

Kriminaalasja number

1-20-56 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Aleksandr Košelev süüdistuses KarS § § 25 lg-te 1, 2, § 26

lg 1 - § 4181 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. septembri 2020

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Aleksandr Košelevi kaitsja vandeadvokaat

Rene Varul

Prokurör

abiprokurör Margus Gross

Süüdistatav

Aleksandr Košelev, isikukood: 38206242710, elukoht:

XXX; kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON:

Tartu Maakohtu 11. septembri 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Aleksandr Košelevi süüdistatakse:

1.1. KarS § 25 lg-te 1, 2, § 26 lg 1 - § 4181 lg 1 järgi selles, et tema soetas 2016. aasta sügisel

seni täpselt tuvastamata ajal Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas I.K. ilt 600 euro eest

tsiviilkäibes keelatud laskekõlbuliku püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr ΓБ6231 kaliibriga 7,62*25

mm. Pärast laskekõlbliku püstolkuulipilduja PPŠ-41 soetamist, s.o ajavahemikul 2016. aasta

sügisest kuni 01.12.2017, eemaldas A. Košelev nimetatud püstolkuulipildujalt relvaluku ja

toimetas selle tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa seni tuvastamata kohta.

Püstolkuulipildujat PPŠ-41 nr ΓБ6231, sh selle olulisi osasid relvarauda ja lukukoda, hoidis

A. Košelev oma elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kuni 01.12.2017

hommikuni ning toimetas seejärel püstolkuulipilduja PPŠ-41, sh selle olulised osad relvaraua

ja lukukoja Tartu linnas Ihastes XXX kinnistul asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o

01.12.2017

näitas

Aleksandr

Košelev

ütluste

olustikuga

seostamise

käigus

ette

püstolkuulipilduja asukoha Tartus XXX kinnistul ning Kaitsepolitsei ametnike poolt võeti see

sealt ära. Automaattulirelvad, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu,

on tsiviilkäibes keelatud tulirelvad relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 mõttes. Relvaseaduse § 21 lg 2

kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega

kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Nimetatud püstolkuulipilduja soetamiseks, hoidmiseks

ja edasitoimetamiseks ei olnud A. Košelevil luba kuna tegemist oli tsiviilkäibes keelatud

tulirelvaga relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 mõttes. Püstolkuulipildujat PPŠ-41 soetades ei teadnud

A. Košelev, et valangutega tulistamiseks ei olnud püstolkuulipilduja tehniliselt korras ja sellest

saab tulistada ainult üksiklaskudega:

1.2. KarS § 420 lg 1 järgi selles, et tema soetas ebaseaduslikult 2016. aasta sügisel seni täpselt

tuvastamata ajal Tartu maakonnas XXX vallas XXX külas I.K. ilt tsiviilkäibes keelatud

laskekõlbliku püstolkuulipildujaga PPŠ-41 nr ΓБ6231 kaliibriga 7,62*25 mm kasutamiseks

mõeldud helisummuti. Püstolkuulipildujaga PPŠ-41 nr ΓБ6231 kasutamiseks mõeldud

helisummutit hoidis A. Košelev oma elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kuni

01.12.2017 hommikuni ning toimetas seejärel helisummuti Tartu linnas Ihastes XXX kinnistul

asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o 01.12.2017, näitas A. Košelev ütluste olustikuga

seostamise käigus ette helisummuti asukoha Tartus XXX kinnistul ning Kaitsepolitsei

ametnike poolt võeti see sealt ära. Sellise tegevusega rikkus A. Košelev relvaseaduse § 20 lg 1

p 5, § 201 lg 2, 3 ja § 34 lg 2 nõudeid kuna tal ei olnud nimetatud helisummuti soetamiseks,

hoidmiseks ja edasitoimetamiseks luba;

1.3. KarS § 418 lg 1 järgi selles, et tema 2007. aastal soetas täpselt tuvastamata kohast

tõenäoliselt pneumopüstolist MP-654K nr T0057867 kaliiber 4,5 mm ümberehitatud väliselt

Makarov tüüpi püstoliga sarnaneva tulirelva koos padrunisalvega, mida saab kasutada

laskmiseks püstolipadrunitega kaliibriga 7,65*17 mm. Nimetatud püstolilt on eemaldatud

lööknõel, mistõttu on püstol sellisel kujul laskekõlbmatu. Eelnimetatud laskekõlbmatu püstoli

olulisi osasid, s.o relvarauda ja lukku hoidis ja valdas A. Košelev ebaseaduslikult ajavahemikul

2007 kuni 01.12.2017 oma elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX ning toimetas

seejärel nimetatud ümberehitatud laskekõlbmatu püstoli koos selle oluliste osadega - relvaraua

ja lukuga Tartu linnas Ihastes XXX kinnistul asuva maja abiruumi. Samal kuupäeval, s.o

01.12.2017 näitas A. Košelev ütluste olustikuga seostamise käigus ette ümberehitatud

laskekõlbmatu püstoli ning selle oluliste osade asukoha Tartus XXX kinnistul ning

Kaitsepolitsei ametnike poolt võeti need ettenäidatud kohast ära. Sellise tegevusega rikkus A.

Košelev relvaseaduse § 21 lg-d 1, 11, 2, § 32 lg 1, 2, § 34 lg 2, § 45 lg 1 ja § 55 lg 1 nõudeid,

kuna tal ei olnud tulirelva oluliste osade, s.o tulirelva relvaraua ja luku soetamiseks, hoidmiseks

ja edasitoimetamiseks luba.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 11.09.2020 otsusega mõisteti A. Košelev süüdistuses KarS § 420 lg 1 järgi

õigeks.

Sama kohtuotsusega karistati A. Košelevi KarS § 25 lg-te 1, 2, § 26 lg 1 - KarS § 4181 lg 1 järgi

1 aasta vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Košelevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg

01.12.2017, s.o 1 päev, ning kandmata karistuseks loeti 11 kuud 29 päeva vangistust.

Sama kohtuotsusega karistati A. Košelevi ka KarS § 418 lg 1 järgi rahalise karistusega 150

päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti nii 11 kuu 29 päeva pikkune vangistus kui ka rahaline karistus

A. Košelevi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui A. Košelev ei

pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kuna süütegu, milles A. Košelev õigeks mõisteti apellatsioonimenetluses ei vaidlustata, siis

edasiselt ringkonnakohus sellel ei peatu.

3. Maakohus leidis, et A. Košelevi süü on tõendatud süütegudes KarS § 418 lg 1 ja KarS § 25

lg-te 1 ja 2, § 26 lg 1 - § 4181 lg 1 järgi.

Vaidlust ei ole, et A. Košelevi omanduses olid süüdistuses nimetatud esemed:

püstolkuulipilduja PPŠ-41 koos helisummutiga, Makarov tüüpi püstoliga sarnanev tulirelv koos

padrunisalvega. Seda kinnitab oma ütlustes nii A. Košelev ja see nähtub ka 01.12.2017 ütluste

ja olustiku seostamise protokollist ning 24.01.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-TB0002, millest

nähtuvalt on (teiste hulgas) eelnimetatu osas läbi viidud tulirelva ekspertiis.

4. Episoodis KarS § 4181 lg 1 järgi märkis maakohus järgmist.

4.1. Süüdistatav A. Košelev peeti kahtlustatavana kinni 01.12.2017 kell 12.24. 01.12.2017

ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et uurimistoimingu läbiviimist alustatakse

KAPO Lõuna osakonnas Tartu linnas Lutsu 7 kell 17.30, kus tehakse A. Košelevile ettepanek

selgitada ja täpsustada ning ette näidata asukoht Tartu linnas Ihastes XXX , kus tema hoiab

automaati PPŠ ja püstolit Makarov. Protokollist nähtuvalt selgitas A. Košelev, kuidas elamu

juurde saada ning et keldriruumi sisenedes paremat kätt seina ääres asub valget värvi kapp,

milles sahtlite all asub musta värvi kott, mille sees automaat PPŠ koos summutiga. A. Košelev

osutab musta värvi koti all asuvale rohelisele kilekotile, milles rätiku sees 2 automaadi salve ja

tulekompsensaator (automaat PPŠ, relva summuti, kaks salve ja tulekompensaator

fotografeeriti ja pakendati riidest kotti ning pitseeriti Kaitsepolitseiameti turvaplommiga).

4.2. Asjaolusid, millistel süüdistatav A. Košelev sai XXX majja eelmises väljaantut viia,

selgitas enda ütlustes tunnistaja I.L. , kelle sõnul ehitas A. Košelev talle kütte- ja katlaruumi

ning Aleksandr kasutas nii esimest korrust kui ka keldrit. Pärast küttesüsteemi tegemist jäid

sinna veel mingi torud ja tööriistad ning ta ütles, et Aleksandr võib neile mis tahes hetkel sinna

järele tulla. Tööriistu hoidis Aleksandr keldris ja see ei olnud lukustatav. Kuni tema XXX

elamusse naasmiseni detsembris 2017 oli Aleksandril sinna vaba ligipääs. Ta lubas Aleksandril

seal oma isiklikke asju hoida. Asjadest, mida Aleksandr seal hoidis, sai ta Aleksandri käest

teada. Ta ei mäleta, mis Aleksandr ütles, kuid Aleksandr ütles, et tal on probleemid politseiga

seoses nende asjadega, mida ta hoidis tema keldris. Aleksandr ütles, et see oli seoses relvadega.

Aleksandr ei nimetanud kogust, lihtsalt ütles, et seal olid tal need asjad.

4.3. Süüdistatav A. Košelev selgitas kohtuistungil antud ütlustes samuti asjaolusid, millistel

ütluste olustikuga seostamise protokollis väljaantud püstolkuulipilduja tema kätte sai ning seda,

mis asjaoludel ta selle XXX eramusse viis. Ütluste kohaselt ta enne seda juhtumit I.K. it ei

tundnud. Hiljem teadis ta teda Kriksi nime all. Ta sai temaga tuttavaks jahiseltsi liikme kaudu,

kes rääkis, et inimene müüb sellist mittetöökorras olevat relva. I.K. helistas pärast seda ise

talle, ta ei ole temaga ise kokku saanud ega talle helistanud. Nad said esimest korda kokku

Annelinnas Kivilinna poe juures 2016. a suve lõpus, ei mäleta täpselt, kas august või juuli. Siis

nad käisid tema korteris (I.K. i) vaatamas seda relva, see ei olnud töökorras. Püstolkuulipilduja

oli diivani sees selles samas relvakotis, millega I.K. tõi selle talle. Ei olnud nii, et maksab

kellelegi 600 eurot ja võtab kassi kotis. Pärast seda nad leppisid kokku, et üleandmise ajal ta

annab I.K. ile raha ja viimane toimetas selle A. Košelevi kodu lähedal tee ääres lihtsalt võssa.

I.K. jättis, tema võttis ära ja viis koju. See PPŠ ei olnud töökorras, kuna tal oli lukk roostes ja

ta ei saanud seda kasutada. Komplektis oli ainult summuti ja üks salv ja teine trummelmagasin,

selle lukku ei olnud, kuna see oli I.K. i kätte jäänud. Ta ei tea, miks I.K. räägib, et relva üle

vaatamist ei toimunud. Ta võttis Kivilinna poe sissekäigu juures olevast pangaautomaadist välja

raha ja I.K. i ülesanne oli see talle toimetada, kuna ta ütles, et ei taha sellega sõita mööda linna.

Mööda linna ei tahtnud sellega sõita, kuna kui sellega peatatakse, väga kaua seletaks, on see

rauatükk või ei ole. I.K. pani enda autosse relvakoti, tõi talle relvakotiga selle relva ja viis selle

XXX valda XXX külasse XXX karjääri juurde, kus neil oli kokku lepitud. Siis tema tuli, andis

I.K. ile raha üle ja võttis relva enda autosse ja viis koju. Seda PPŠ-ad oli tal vaja huvi pärast,

see oli sõjaaegne. I.K. iga oli nii palju PPŠ-a ajaloost juttu, et ta oli kusagilt saanud selle ja

üritanud seda parandada. Ta teadis, et püstolkuulipilduja pole töökorras. Tema ei otsinudki

töökorras olevat asja. Summuti oli PPŠ-al kaubaga kaasas, aga ta ostis selle meelega, sest tal

on teisi relvi vastava kaliibriga, mis oli plaanis paigaldada teisele relvale, kuna seadus ei

keelanud seda. See helisummuti sobib tema jahikarabinile Smith & Wesson. PPŠ-ale ta mingit

relvalukku ei otsinud, tal ei olnud asja selle relvaga, ta oli lihtsalt kodus. Ta hoidis

püstolkuulipildujat oma elukohas selle päevani, kui KAPO ametnik talle helistas, see võis olla

01.12. või 02.12. Ta viis need asjad oma kodust sinna teise kohta, s.o I.L. juurde XXX , Ihaste,

Tartu asuvale kinnistule ära samal päeval, kui ta kinni peeti. Seal oli kelder. Kuulipilduja pani

ta kapi sisse. Ülejäänud asjad – summuti ja magasinid – olid kuulipildujaga koos. Kohtueelsel

uurimisel ta I.K. i korteris käimisest ei rääkinud, kuna tema käest seda ei küsitud. Tollel hetkel

ei öelnud ta ka Grigori kohta ühtegi sõna, kuna ei tahtnud teda sellesse asja segada, kuid nüüd

on ta surnud ja talle ei saa liiga teha. Ta mäletab, et kahtlustatavana ülekuulamisel ütles, et I.K.

ütles, et see on töökorras.

Prokurör taotles vastuolu tõttu avaldada süüdistatava poolt 01.12.2017 ülekuulamise

protokollist ühe rea algusega „Kriks rääkis minule“. Kohus lubas taotletu avaldada ning

avaldatu oli järgmine „Kriks rääkis minule, et tal on üks automaat PPŠ, mille eest tahab saada

600 eurot. Kriks rääkis, et automaat on töökorras ja ta on ise sellest lasknud, kõik pidi

funktsioneerima“. Süüdistatav avaldas seepeale, et eile (istungil) rääkis I.K. sama juttu, et üritas

sellest lasta, aga ei tulnud.

4.4. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava A. Košelevi ütlused, millest nähtuvalt ta ostis

püstolkuulipilduja PPŠ teadmisega, et see ei ole töökorras, ei ole usaldusväärsed ning tuleb

selles osas tõendikogumist välja jätta.

Maakohtu hinnangul ei suutnud süüdistatava A. Košelev mõistuspäraselt ja arusaadavalt

selgitada, miks ta kohtueelsel uurimisel avaldas menetlejale ütlusi andes, et I.K. ütles talle, et

püstolkuulipilduja on töökorras, kuna ta ei tahtnud asjasse segada Grigorit. Kohtu hinnangul

oleks loogiline, et kui A. Košelev tõepoolest oleks endale teadaolevalt ostnud teadlikult

mittetöökorras oleva püstolkuulipilduja, avaldab ta ka menetlejale isiku nime, kelle kaudu ta

enda sõnul selle mittetöökorras olekust teadlik oli. Seda enam, et seda, et A. Košelev käis I.K.

i korteris ostetavat püstolkuulipildujat vaatamas, oleks ta saanud avaldada menetlejale ka ilma

Grigori nime avaldamata. Lisaks sellele oli kohus seisukohal, et A. Košelevi ütlused selles osas

on lükatud ümber ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seda enam, et A. Košelevi pool

ütlustes kirjeldatu, kuidas ta lõpuks püstolkuulipilduja enda kätte sai – kuna ta ei tahtnud sellega

mööda linna sõita, toimetas I.K. selle tema kodu lähedale tee äärde võssa – ei vasta tema poolt

väidetule, et ta omandas endale teadaolevalt mittetöökorras oleva püstolkuulipilduja. Vastupidi,

A. Košelevi sellekohaste ütluste ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ta otsustas

püstolkuulipilduja (koos teiste süüdistuses nimetatud esemetega) peita oma tuttava eramusse

aadressil XXX , Ihaste, Tartu. Kui tegemist oleks tõesti olnud temale teadaolevalt

mittetöökorras oleva nn vanarauaga, oleks puudunud ka selle peitmisvajadus.

4.5. Tunnistajana kuulati kohtuistungil üle ka I.K. , kellelt A. Košelev süüdistuses toodud

püstolkuulipilduja omandas. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et suuremas osas riimuvad

need süüdistatava A. Košelevi ütlustega, kuid need on täiesti erinevad osas, mis puudutavad

süüdistatava poolt relvaga tutvumas käimist ning seda, et I.K. avaldas A. Košelevile, et tema

poolt müüdav püstolkuulipilduja ei ole töökorras.

Tunnistaja I.K. tundis kohtusaalis ära A. Košelevi kui isiku, kellega ta on paar korda

relvaasjades kohtunud. Esimest korda kohtusid nad 2016, see oli vist sügisel. See oli Tartu

linnas Kivilinna tanklas. Ta ei mäleta, keegi helistas, vist helistas A. Košelev. Teine kohtumine

toimus mõni kuu hiljem vist. Enne seda ta A. Košelevi ei tundnud. Nad viis kokku mingi

inimene Peipsi ääres, kes ütles, et mingi Aleksander tahab midagi. See midagi, mida ta tahtis,

oli automaat, püstolkuulipilduja vana. Temal oli vana, sõjaaegne PPŠ-a, s.o püstolkuulipilduja.

See oli katki, toru oli kinni keevitatud ja löögimehhanism oli katki. Seejärel selgitas tunnistaja

antud ütlustes, mis asjaoludel tema selle püstolkuulipilduja Olevi-nimelise isiku käest sai ning

mis sellega saamise hetkel kaasas olid (padruneid polnud, oli peenike magasin). Hiljem sai ta

Olevi käest ka laskemoona. Samuti kinnitas tunnistaja, et Olevilt saamise hetkel see

püstolkuulipilduja laskekõlbulik ei olnud. Alguses ta mõtles, et muidugi on terve, aga lõpuks

vaatas ikka, et kõik oli kinni. Tunnistaja sõnul tema remontis seda püstolkuulipildujat kogu aeg,

saagis ja tegi ning proovis. Ta oli sõjaajast juba nii vana ja katki, ära kulunud, kihvad ja kõik

oli katki, lihtsalt metallitükk oli. Relvalukk oli katkine, seda näeb visuaalsel vaatlusel

väljastpoolt, kui niimoodi täpselt hakkad vaatama. Alguses tegi ta seda garaažis, siis Peipsi

ääres tuttava A.K. juures. Soetamise hetkel summutit kaasas ei olnud, aga ta otsustas selle

relvale panna. Helisummuti sobitamiseks lõikasid püstolkuulipildujale nad torujupid ja siis

keevitasid sinna keerme. Helisummutil endal olid keermed olemas, see oli välimuselt tööstuslik

ja seda nad ise ei konstrueerinud. A.K. aitas ka PPŠ-ad kohendada, tema juures tegid kogu aeg.

Selleks tuli ka relvarauast umbes 5 cm ära lõigata. Relvarauale ei pidanud nad keeret tegema,

kuna keere oli seal juba selle toru otsa jupi sees, nad lõikasid selle ära lihtsalt ja panid sisse ja

keevitasid. Nad ise tegid relvale selle keerme. Seda helisummutit oli püstolkuulipildujale vaja

ilu pärast. Püstolkuulipildujal oli löökmehhanism katki, liikus. Ta viis selle linna remonti.

Remontimise tulemusel polnud selle püstolkuulipildujaga võimalik valangutega lasta, üksikult

lasi. Valangutega laskmisel jäid padrunid kinni, pidi ise välja tõukama. Püstolkuulipildujale

ostis ta pärast ümmarguse salve juurde. Aleksandr Košelevilt tahtis ta püstolkuulipilduja eest

saada 600 eurot. Ta ei rääkinud Aleksandrile, et sellel püstolkuulipildujal oleks mingisuguseid

probleeme või vigu. Aleksandr ei tundnud huvi ostetava kauba osas, tema lihtsalt ütles

Aleksandrile, et kõik on korras, osta ära ja kõik. Ta valetas, sest kui tahad maha müüa, siis ikka

natuke valetad. Aleksandr kiirustas ja ei vaadanud, lihtsalt võttis ja läks ära. Selle

püstolkuulipilduja osas nad leppisid kokku, et tema (I.K. ) viis selle, pani selle kuskile XXX

metsa põõsastesse natukene eemale, siis tuli Aleksandr kõrvale ja ta näitas. XXX s toimus see,

kuna Aleksandr elas seal kõrval kuskil. See toimus samal päeval, kui nad tanklas kokku said.

Püstolkuulipilduja oli kotis, roheline kott, võib-olla spetsiaalne jahi või kalanduse jaoks. Seal

kotis oli peale püstolkuulipilduja 2 kesta (magasini), see ümmargune ja pikk ja kõik.

Ümmarguses oli natukene PPŠ laskemoona. Helisummuti oli vist peale keeratud. Pärast seda

kohtusid nad A. Košeleviga võib-olla korra veel, A. Košelev oli tema peale pahane, ütles, et

püss on katki, et anna raha tagasi. See oli kuskil 2017 kevadel, tema ütles, et raha ei ole ja enam

ei saa. Alguses rääkis ta relva andmisega seoses teist juttu ja see polnud seotud relva andmisega

A. Košelevile. Hiljem hakkas ta teistsugust juttu rääkima, kuna olid juba kogutud igasugused

tõendavad materjalid KAPO poolt. See, mis ta täna istungil rääkis, on puhas tõde. Tõtt hakkas

ta rääkima, kuna talle pandi ette tõendid ja ei olnud enam mõtet valetada.

4.6. Tunnistaja I.K. i poolt kohtuistungil antud ütlusi kinnitavad suuremas osas ka tunnistajana

üle kuulatud A.K. ütlused. Tunnistaja tunneb enda sõnul I.K. it, kes on tal korduvalt Peipsiääre

vallas XXX külas XXX talus külas käinud. I.K. tõi tema juurde oma relvad hoiule. Nendeks

olid Saksa sõjaväe karabin lühendatud toruga Mauser, Itaalia jahikarabin Benelli, venelaste

Baikal ühelasuline ja püstolkuulipilduja PPŠ-a. Püstolkuulipilduja tõi ta 2013 lõpu poole. Ta

mäletab, et see oli 2013 seoses sellega, et tal oli kriminaalasi, ta arreteeriti 2013 juuli lõpus ja

siis 01.08. toimus kriminaalpolitsei poolt tema pool läbiotsimine. See PPŠ toodi pärast

läbiotsimist. Neid relvi, mis I.K. tõi, hoidis ta saunas kerise taga. Püstolkuulipildujal olid

lahtiselt kaasas vanad padrunid. PPŠ-a oli kompaktselt, seal oli kaasas ka magasin ja sarv. Sarv

oli selline sirgem, salvsarv ja see ketas, need 2 käivad, mõlemad saab talle külge panna. PPŠ-

aga sai lasta ainult üksiklaskudega. Ta ise proovis ka lasta ja I.K. proovis ka. Ta proovis

püstolkuulipildujaga lasta ka ilma I.K. ita. Püstolkuulipildujaga laskmine on vastavalt

süsteemile, kuidas rakendad teda: kas on ridatuld või üksiklaske. Valangutega laskmine ei

õnnestunud, kuna padrunid tuli ise välja lüüa, kuna tal olid kelgul kihvad katki. I.K. viis selle

ära koos Benelliga, need kaks relva olid kuni 2015. a novembrini tema juures. Seda teab täpselt,

kuna vennad käskisid platsi puhtaks teha, et võõrad ei kooserdaks hoovi peal. Ta ei tea, mis

püstolkuulipildujast edasi sai. Tema selle PPŠ-i remontimise, ehitamisega ei tegelenud. Tema

juures olles PPŠ-al helisummutit peal ei olnud. A. Košelevi ta ei tunne.

4.7. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud alust tunnistaja I.K. i poolt antud ütluste

usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. Tõepoolest, nagu on toonud välja nii prokurör kui ka

kaitsja, on A. I.K. i ja A.K. poolt kohtuistungil antud ütlustes mõningasi vastuolusid, s.o

püstolkuulipilduja soetamise ja A.K. juurde viimise aeg ning A.K. osavõtt selle remontimisest.

Samas on kohus seisukohal, et nimetatud vastuoludele ei ole põhjendatud omistada sellist kaalu,

et lugeda nende alusel I.K. i poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks. Seda seetõttu, et

püstolkuulipilduja üldise seisukorra osas, s.o ka sellel olnud vigade osas, mis ei võimaldanud

valangutega laskmist, on A. I.K. i ja A.K. ütlused omavahel riimuvad. Lisaks, nagu juba

märgitud, riimuvad I.K. i ütlused suuremas osas ka süüdistatava A. Košelevi ütlustega, olles

erinevad vaid osas, mis puudutab relva ülevaatust ja töökorda. Peale selle on I.K. i ütlused

püstolkuulipilduja osas teda ennast süüstavad ja pole kahtlust, et sellest faktist on teadlik ka

I.K. ise. Ühtlasi peab kohus igati mõistuspäraseks ja arusaadavaks I.K. i selgitust, miks ta

kohtueelsel uurimisel andis kohtus antutega erinevaid ütlusi: alguses rääkis ta relva müümisest

mingile soomlasele, aga kuna KAPO poolt olid kogutud juba igasugused tõendavad materjalid,

hakkas ta teistmoodi rääkima. Kohtu hinnangul on iseenesest mõistetav, et olukorras, kus pärast

nn esialgse legendi rääkimist esitatakse isikule tõendid, mis kinnitavad, et teatud sündmus ei

saanud tema poolt kirjeldatud viisil toimida, otsustab isik algsest ebatõesest kirjeldusest

loobuda ning rääkida, kuidas asjad tegelikult olid. Seega on I.K. i ütlused kohtu hinnangul

usaldusväärsed. Seda järeldust ei väära ka kaitsja poolt kohtumenetluse käigus esitatud Tartu

Maakohtu 09.05.2018 otsus I.K. i süüdimõistmise kohta muu hulgas ka püstolkuulipilduja

käitlemises, mille käesoleva süüdistuse kohaselt omandas temalt hiljem A. Košelev. Nimelt,

kuigi Riigikohus on märkinud, et ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh kohtuotsuse

kasutamine tõendina teises kriminaalasjas – muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses – ei

ole välistatud, saab selle alusel üksnes tuvastada erineval ajal antud ütluste lahknemist.

Eelnevalt asus kohus aga juba seisukohale, et ütluste mõningane erinevus relva soetamise või

A.K. elukohta jõudmises ei oma sellist kaalu, mille alusel lugeda I.K. i ütlused

ebausaldusväärseteks. Siinkohal märkis kohus lisaks aga veel seda, et see ei oma sellist kaalu

ka seetõttu, et tegelikku vaidlust selles, kuna A. Košelev nimetatud püstolkuulipilduja asjas

omandas, käesolevas asjas ei ole. See, kas ja kuna tunnistaja I.K. selle püstolkuulipilduja

omandas, ei kuulu ka käesoleva kriminaalasja tõendamisesemesse.

4.8. Antud püstolkuulipildujale on teostatud ka ekspertiis. 24.01.2018 ekspertiisiaktist nr 18E-

TB0002 nähtuvalt oli ekspertiisiks esitatud 800 mm pikkune püstolkuulipilduja, mis koosneb

230 mm pikkusest relvarauast, lukukojast, rauaümbrisest, päästemehhanismist ja puidust

püssilaest. Eksperdiarvamuses on asutud seisukohale, et püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr ΓБ6231

kaliiber 7,62*25 mm kuulub tulirelvade hulka. Luku puudumise tõttu on see laskekõlbmatu.

Püstolkuulipilduja PPŠ-41 relvaümbrise esiots (kompensaator), mis sobib esitatud

püstolkuulipildujale ning seda on võimalik kinnitada relvale keerme abil. Vaatluse alusel on

detail kasutuskõlbulik.

4.9. KarS § 4181 objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise

osa või laskemoona käitlemisele RelvS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud

nõuete rikkumises. Koosseisu objektiivsele küljele vastab RelvS § 20 lg 1 mõttes tsiviilkäibes

keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine. Vastavalt RelvS § 20 lg 1 p-le 5 on tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaks teiste hulgas automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel

saab sooritada valangu.

Eeltoodud alusel tegi maakohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 2016.

a sügisel täpselt tuvastamata ajal soetas A. Košelev XXX vallas XXX külas I.K. ilt 600 euro

eest püstolkuulipilduja PPŠ-41 nr ΓБ6231 kaliiber 7,62*25 mm, mida pidas töökorras (s.o

laskekõlbulikuks) olevaks, kuivõrd ta ei olnud teadlik, et selle tehniline seisukord ei

võimaldanud valangutega tulistamist, vaid üksiklaskude tegemist. Seda püstolkuulipildujat, sh

selle olulisi osi (vastavalt RelvS § 21 lg-le 1) relvarauda ja lukukoda hoidis ta oma elukohas

kuni 01.12.2017, mil ta toimetas need XXX keldriruumi. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd

eeltoodud tõenditest nähtuvalt on nimetatud püstolkuulipilduja tehnilise korrasoleku puhul

kasutatav valangutega laskmiseks, on tegemist RelvS § 20 lg 1 p-s 5 märgitud tsiviilkäibes

keelatud tulirelvaga. Arvestades asjaolu, et A. Košelev soetas püstolkuulipilduja, olles

arvamusel, et tegemist on töökorras relvaga, mis võimaldab valangutega laskmist, on tema

tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg-te 1, 2, § 26 lg 1 ja KarS § 4181 lg 1 järgi.

4.10. Süüdistatav A. Košelev pani tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise

katse toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. A. Košelevi puhul on tegemist

isikuga, kellel on olnud tulirelvadega pikemaaegsed kokkupuuted ning toimikust nähtuvalt on

ta omanud alates 2015. aastast paralleelrelvaluba ning ka lihtsalt relvaluba. A. Košelev selgitas,

et selleks, et endale relvaluba saada, pidi ta sooritama eksamid – nii teooria kui ka laskekatse.

Samas tema sõnul päris nii ei ole, et ta oleks uurinud põhjalikult relvaseadust, kuigi

relvaseaduse mõningane tundmine oli teooria tundmise üks osa. Kohus on seisukohal, et

eeltoodu alusel pidi A. Košelev püstolkuulipilduja soetamisel pidama vähemalt võimalikuks, et

nimetatud relv on tsiviilkäibes keelatud. Seda, et A. Košelev oli sellest võimalusest teadlik

näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ta ei soovinud sellega läbi linna sõita, mistõttu pidi I.K.

selle ise tema kodu lähedale tooma ja võssa peitma, kust A. Košelev selle ära võttis. Samuti

näitab kohtu hinnangul seda see, et A. Košelev otsustas enne tema kinnipidamist selle relva

kodust ära viia ja tuttava eramusse peita.

4.11. Maakohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

4.12. Vastates kaitsja väidetele, justkui oleks A. Košelev relvade väljaandmisega süüteokatsest

loobunud, märkis maakohus, et KarS § 40 lg 1 kohaselt vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult

loobub süüteokatsest ühel KarS §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest. Tulenevalt KarS § 40

lg-st 3 loobub isik vabatahtlikult süüteokatsest, kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo

tagajärg veel saabuda, kuid ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.

Seejuures selgitab õiguskirjandus, et süüteokatsest loobumine ei ole vabatahtlik loobumise

sunnituse tõttu, kui isik loobub süüteokatsest, kuna teo eesmärk ei ole enam saavutatav või

avastamisriski suurendavate asjaolude ilmnemise tõttu.

Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik rääkida süüteokatsest loobumisest.

A. Košelevi enda ütlustest selgub, et ta andis relvad ametnikele välja, kui nad olid tal juba ära

peidetud, kuna ametnikud teadsid, et tal on olemas selline asi. Seejuures selgitas ta, et uurija

korduvalt küsis, siis ta ütles, et need on tema käes. Ta ütles, et need on tal peidetud ja ei ole

kodus, kuna sellel hetkel käis läbiotsimine, kust võeti 2 teist summutit. Seega nähtub, et

A. Košelev ei andnud peidetut välja mitte vabatahtlikult, vaid tegi seda pärast seda, kui ta oli

juba kahtlustatavana kinni peetud ja menetlustoimingud olid alanud ning ametnikud olid temalt

korduvalt nende asjade kohta küsinud.

5. Maakohtu seisukoht süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi.

5.1. 01.12.2017 ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et A. Košelev selgitab

olukorda, kus XXX maja katlaruumi sisenedes tuleb avada katla uks ja punases kotis on

omakorda kilekott, mille sees püstol Makarov koos salvega, mille ta pani osutatud kohta

01.12.2017 hommikul. Protokolli kohaselt püstol Makarov ja salv fotografeeriti ja pakendati

kilekotti ning pitseeriti Kaitsepolitseiameti turvakleebisega.

5.2. Asjaolusid, millistel A. Košelevil oli võimalik nimetatu XXX eramusse peita, oli

maakohus juba käsitlenud, s.o lühidalt, et A. Košelev ehitas maja omanikule I.L. le kütte- ja

katlaruumi ning seetõttu oli tal majja vaba ligipääs ja ühtlasi luba seal oma isiklikke asju hoida.

5.3. A. Košelevi poolt väljaantud relvale on teostatud ka tulirelva ekspertiis. 24.01.2018

ekspertiisiaktis nr 18E-TB0002 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud relva puhul

tegemist tõenäoliselt pneumopüstolist MP-654K nr T0057867 kaliiber 4,5 mm ümberehitatud

püstol padrunisalvega laskmiseks püstolipadrunitega kaliiber 7,65x17 mm, mis kuulub

tulirelvade hulka. Laskenõela puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu. Seejuures nähtub

ekspertiisiaktist, et ümberehitamine seisneb selles, et: pneumorelva raud on asendatud tulirelva

rauaga; kelgule on lisatud lukk; kelgupeataja on väljavahetatud samalaadse kestaheitjaga

detailiga; padrunisalve pesa on täidetud nii, et sinna mahub esitatud padrunisalv.

5.4. Süüdistatav A. Košelev selgitas kohtuistungil, et sai selle Jahiseltsi liikmelt lihtsalt

rauatükina, kuna nad teadsid, et talle meeldivad sellised asjad. See oli kindlasti enne aastat

2017. Ta ei ole seda eriti vaadanud, oli nagu see PPŠ lihtsalt kodus ja ta tegelikult mõtles, et

see on stardipüstol ja ongi kõik, ta ei töötanud. Stardipüstol ja pneumopüstol ei ole sama asi.

Stardipüstol on lihtsalt paukpadrunitega, ta ei lase, ta teeb sellist häält, neid kasutatakse spordis

ja tema ei teadnud, et see on pneumopüstolist ringi ehitatud. See relv näeb nagu Makarov välja,

kuna tal oli endal relvaloas Makarov, aga oli vanemat tüüpi, see on natuke uuema välimusega.

Ta ei ole seda uurinud, seal on näha, et see püstol on roostes. Ta ei teadnud, et relval ei ole

lööknõela. Varjule viis ta selle, sest ehmatas lihtsalt, kuna need kaks asja ei olnud seotud tema

relvaloaga ja paralleelrelvaloaga. Ta viis need samal päeval, enne kui ta kinni peeti, hommikul

ära sinna teise kohta (XXX ) I.L. juurde. Stardipüstolile luba ei ole vaja, selle viis ta ära igaks

juhuks. Ta lihtsalt ehmatas, kuna tal enne ei ole kriminaalseid asju olnud, v.a kiiruse ületamised.

Stardipüstoli pani ta XXX , Tartu eramus vanasse katlasse.

A. Košelevi kohtuistungil antud ütlustest selgub, et kui ta esialgu selgitas, et ta seda relva ei

vaadanud, siis hilisemalt antud ütlustes ta avaldas, et ta vaatas seda relva, kui see talle anti, kui

pani selle garaaži ja ta nägi seda ka siis, kui selle üle andis. Kohtueelsel uurimisel ütles ta, et

tema Makarovi padrunid sinna ei sobinud. Ta proovis, pani ära, kuna see on sarnane relv nagu

tal, selle pärast tegigi eelduse, et see on stardipüstol. Makarov on 9mm ja nagu eile räägiti, on

seal 6 mm kaliiber. Ta ei proovinud seda ringi ehitada või kasutada.

5.5. Maakohtu hinnangul nähtub A. Košelevi ütlustest käesolevalt käsitlemise all oleva relva

puhul, s.o ekspertiisi kohaselt tõenäoliselt pneumopüstolist MP-654K nr T0057867 kaliiber 4,5

mm ümberehitatud püstoli osas laveeriv kaitsepositsioon, kus algselt ei olnud ta enda sõnul

antud relva üldse täpsemalt vaadanud ning seejärel selgitas, et ta ikkagi vaatas seda täpsemalt,

proovides sellele ka oma Makarovi padruneid. Lisaks sellele on kohus seisukohal, et A. Košelev

oli antud relva mittestardipüstoliks olemisest teadlik, kuivõrd vastasel juhul puudunuks vajadus

ka nimetatud relva kodust ära viimiseks ning XXX eramu katlasse peitmiseks. Seda, et A.

Košelev tõenäoliselt sai aru, milliste omadustega relv tema käes on, kinnitavad maakohtu

hinnangul ka varasemalt käesolevas otsuses käsitletud andmed, mille kohaselt on A. Košelev

olnud pikemaaegselt relvadega seotud, omades relvalubasid. Seega on kohus seisukohal, et

A. Košelevi ütlused, et ta arvas, et antud relva näol on tegemist stardipüstoliga, on pigem antud

vastutusest pääsemiseks.

5.6. Maakohus leidis, et tõendamist on leidnud, et A. Košelev hoidis ja valdas kuni 01.12.2017

oma elukohas pneumopüstolist MP-654K nr T0057867 kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstolit,

sh selle relva olulisi osi - relvarauda ja lukku. Seejärel toimetas ta nimetatu 01.12.2017 Tartus

Ihastes XXX eramusse, peites selle katlasse, kust see 01.12.2017 ütluste olustikuga seostamise

käigus ära võeti. Nagu otsuse punktist 36 selgus, kuulub see relv tulirelvade hulka, kuid

laskenõela puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu.

5.7. Vaadates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid A. Košelevil relvalubade olemasolu

kohta selgus, et A. Košelevil eelmärgitud relva käitlemiseks luba ei olnud. Seda asjaolu ei ole

A. Košelev ega tema kaitsja ka kohtuistungil kahtluse alla seadnud. Seega on selge, et A.

Košelevil puudus vastav luba (soetamis- relvaluba) nimetatud relva oluliste osade, s.o relvaraua

ja luku käitlemiseks.

5.8. A. Košelev pani KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Tema ütlustest nähtuvalt oli püstol sarnane tema relvaloal olevale Makarovile, kuigi

oli uuem. Ta proovis sellele ka oma Makarovi padruneid sobitada, kuid need ei sobinud. Ühtlasi

oli kohus seisukohal, tulenevalt A. Košelevi käitumisest, s.o antud relva peitmisest XXX eramu

katlasse, et A. Košelev pidas vähemalt võimalikuks, et antud relva puhul ei ole tegelikult

tegemist stardipüstoliga, vaid relvaga, mille (või selle osade) käitlemiseks on vajalik vastav

luba, mida tal ei olnud.

5.9. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

Analüüsides A. Košelevi süü suurust, märkis maakohus, et A. Košelev ei omanud süüdistuses

kirjeldatud esemeid nende edasiandmise või -müümise eesmärgil, vaid enda tarbeks ning nende

soetamisest ja ka Kaitsepolitsei poolt äravõtmisest on möödunud juba teatav aeg. Samuti nähtub

eelnevast, et tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipilduja PPŠ ebaseaduslik käitlemine jäi kõlbmatu

katse staadiumisse. Lisaks sellele käitles A. Košelev KarS § 418 lg 1 järgi mitte tulirelva, vaid

selle olulisi osasid, milliste ohtlikkuse astet eraldivõetuna ei saa kohtu hinnangul pidada nii

ohtlikuks kui tulirelva enda käitlemist. Eelnevast tulenevalt võib A. Košelevi süüd pidada

küllaltki väikeseks. Kuigi kohus nentis eelnevalt, et A. Košelevi puhul ei ole võimalik rääkida

vabatahtlikust loobumisest, siis on võimalik tema poolt relvade väljaandmist hinnata kui süüteo

avastamisele aktiivse kaasaaitamisena, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus tuvastanud ei ole.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus sedagi, et A. Košelev on varasemalt kriminaalkorras

karistamata isik.

Apellatsioon

7. Tartu Maakohtu 11.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Košelevi kaitsja

vandeadvokaat Rene Varul, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega A. Košelev

mõisteti süüdi ning teha uus otsus, millega mõista A. Košelev õigeks KarS § 418 lg 1 ja KarS

§ 4181 lg 1 - KarS § 25 lg-te 1, 2, KarS § 26 lg 1 järgi esitatud süüdistustes.

8. Süüdistuse KarS § 4181 lg 1 - KarS § 25 lg-te 1, 2, KarS § 26 lg 1 järgi.

8.1. PPŠ oli soetatud ilma (oluliseks osaks oleva) relvalukuta.

Süüdistuse kohaselt on apellant soetanud 2016.aastal I.K. ilt tsiviilkäibes keelatud laskekõlbliku

püstolkuulipilduja PPŠ, kuid eemaldas sellelt relvaluku ning toimetas selle olulise osa seni

tuvastamata kohta. Samuti ei olnud süüdistuse kohaselt apellant teadlik, et soetatud PPŠ-ga ei

saanud tulistada valangutega, mistõttu on tegu kvalifitseeritud kõlbmatuks katseks.

Apellant on selgitanud kohtus, et tema soetaski PPŠ sellisena, nagu ta selle menetlejale hiljem

välja andis, st. ilma relvalukuta. Seetõttu on apellant seisukohal, et KarS § 4181 lg 1 tähenduses

saaksime rääkida vaid tulirelva oluliste osade käitlemisest, mitte aga tervikliku PPŠ

käitlemisest.

8.2. Maakohus on asunud otsuses seisukohale, et apellant soetas PPŠ täiskomplekssuses, st.

koos selle oluliseks osaks oleva relvalukuga. Apellant sellise järeldusega ei nõustu, kuna asja

juures oleva ekspertiisiakti kohaselt on PPŠ luku puudumise tõttu laskekõlbmatu; apellandi

ütluste kohaselt vaatas ta PPŠ enne soetamist üle ja kinnitab, et ta soetas relva ilma lukuta;

apellant on andnud PPŠ peidikust ise välja sellises komplekssuses, nagu ta selle soetas, st ilma

lukuta; tunnistaja I.K. i ütluste kohaselt oli PPŠ soetatud 500 euro eest, sellele oli juurde ostetud

summuti 200 eurot eest ja müüdud lõpuks apellandile 600 euro eest. Selline müügihind viitab

sellele, et PPŠ puudus mingi oluline osa (relvalukk), kuna selgitab väiksemat müügihinda, kui

sellele tehtud kulutused kokku; tunnistaja I.K. i ütluste kohaselt oli relvalukk roostetanud ega

funktsioneerinud, mis kinnitab apellandi väidet, et tema soetatud PPŠ-l ei olnudki relvalukku

peal, kuna see relvaosa ei olnud enam seisukorras, et seda üldse enam relvale peale panna.

Tunnistaja A.K. on väitnud, et sellel PPŠ-l ei olegi relvalukku, on vaid riiv, kus on sidekelk.

Tunnistaja A.K. on selgitanud, et I.K. käis laatadel ja otsis uut kelku, aga kas ta ka leidis uue

kelgu, seda tunnistaja A.K. enam ei teadnud.

Süüdistuse kohaselt eemaldas apellant relvalt luku peale selle soetamist ja toimetas relvaluku

teadmata kohta. Mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks apellant luku eemaldanud ja ära

peitnud, asja juures ei ole.

Ainsaks tõendiks, mis viitab PPŠ soetamisele koos relvalukuga, on tunnistaja I.K. i ütlused,

mida maakohus peab võrreldes apellandi ütlustega usaldusväärseteks. Apellant leiab, et kohus

saaks eelistada sõna-sõna vastu situatsioonis tunnistaja I.K. i ütlusi vaid siis, kui nimetatud

tunnistaja enda ütlused oleksid olnud ajas muutunud ja kahtlusteta usaldusväärsed.

8.3. Maakohus ei ole arvestanud otsust tehes, et tunnistaja I.K. on algselt väitnud, et ta müüs

PPŠ hoopis soomlastele, mitte apellandile; väitnud käesolevas asjas, et ta soetas PPŠ 2015.

aastal, samas on asja juurde esitatud Tartu Maakohtu 09.05.2018otsus, millest nähtuvalt on PPŠ

soetatud hoopis 2013. aastal; väitnud, et remontis PPŠ-d enne müüki koos tunnistaja A.K. ga,

mida viimane aga istungil eitas; jätnud üldse kohtule avaldamata, et nad said apellandiga enne

PPŠ müümist kokku I.K. i korteris, mille asukohast, aga ka seal toimunust andis apellant

kohtule detailse selgituse.

Seega on tunnistaja I.K. antud asjas mitmeid kordi valetanud ja seetõttu on arusaamatu, miks

kohus tema ütlusi apellandi ütlustele on eelistanud ja mis peamine – teinud tunnistaja ütluste

alusel järelduse, et PPŠ müüdi koos relvalukuga.

8.4. Apellant oli teadlik, et PPŠ-st valangutega lasta ei saa. Apellant oli teadlik, et soetatud PPŠ-

st ei saa valangutega lasta, mida kinnitab alljärgnev. Apellant oli teadlik, et relval puudub lukk,

mistõttu oli relv laskekõlbmatu nii ehk teisiti. Apellandi jaoks oli suures plaanis tegemist n-ö

vanarauaga, mille ta soetas kollektsioneerimishuvist. Apellandi ütluste kohaselt avaldati talle

PPŠ soetamisel, et sellega ei ole võimalik valangutega lasta. Tunnistaja I.K. i ja A.K. ütlustega

kohaselt ei olnud võimalik sellest PPŠ-st valangutega lasta.

Apellant on seisukohal, et PPŠ müüja I.K. il ei olnud põhjust süüdistatavale asja müümisel jätta

avaldamata, et relvast ei saa lasta valangutega, liiatigi puudus selle lukk, milles on võimalik

veenduda asja välisel vaatlusel. Tunnistaja I.K. i vastupidised ütlused istungil ei ole

usaldusväärsed.

Seega on apellant seisukohal, et täidetud ei ole subjektiivne koosseis – apellant oli teadlik, et

PPŠ-st ei saa valangutega lasta, kuid just valangutega laskmine teeb relvast relvaseaduse § 20

lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelva.

Samuti ei ole täidetud objektiivne koosseis – PPŠ-st ei saanud objektiivselt valangutega lasta,

mistõttu ei olnud reaalselt tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga või selle olulise osaga.

Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv mh automaattulirelv,

millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Antud juhul ei ole vaidlust,

et vaadeldava PPŠ-ga ei saanud tehniliselt valanguid sooritada, hoolimata isegi sellest, mida

üks või teine osapool selle kohta teadis.

8.5. Apellant on seisukohal, et sisuliselt on ta omandanud vanaraua, st. PPŠ kaba ja raua, millel

puudus lukk ja millega ei saanud valangutega lasta, tegelikult aga luku puudumise tõttu üldse

lasta. Sellises olukorras ei pea me üldse rääkima kuriteost või mingi koosseisu olemasolust.

Apellant on igal juhul seisukohal, et kui rääkida kuriteost KarS § 4181 lg 1 järgi kas relva või

selle olulise osa käitlemise katse tähenduses, siis on ta katsest vabatahtlikult loobunud KarS

§ 40 ja § 41 tähenduses.

Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et apellant on andnud menetlejale PPŠ ise välja,

olenemata selleks kuidagi sunnitud või tal puudunuks muud käitumisvariandid. Menetlejal ei

olnud PPŠ asukoha kohta mingit teavet ja kui apellant ei oleks esemeid ise välja andnud, siis

oleksid need seal ilmselt veel praegugi ja asjas oleks vaevalt et süüdistuseni jõutud.

9. Apellant leiab süüdistuse KarS § 418 osas järgmist.

9.1. Süüdistuse kohaselt hoidis apellant pneumopüstolist ümberehitatud ja välimuselt Makarovi

tüüpi püstolit sarnanevat tulirelva koos padrunisalvega, millelt oli eemaldatud lööknõel. Sellega

olevat apellant pannud toime KarS § 418 järgi tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise.

9.2. Asjas tehtud ekspertiisi kohaselt on püstol laskenõela puudumise tõttu laskekõlbmatu.

Apellant on istungil selgitanud, et tema arvates oli tegemist stardipüstoliga, mitte aga

tulirelvaga või selle oluliste osadega.

Maakohus on otsuse p-is 39 märkinud, et kohtueelsel uurimisel on apellant öelnud, et „tema

Makarovi padrunid sinna ei sobinud. Ta proovis, pani ära, kuna see on sarnane relv nagu tal,

selle pärast tegigi eelduse, et see on stardipüstol. Makarov on 9mm ja nagu eile räägiti, on seal

6 mm kaliiber. Ta ei proovinud seda ringi ehitada või kasutada.“

Maakohus on asunud seisukohale, tulenevalt A. Košelevi käitumisest, s.o antud relva peitmisest

XXX eramu katlasse, et A. Košelev pidas vähemalt võimalikuks, et antud relva puhul ei ole

tegelikult tegemist stardipüstoliga, vaid relvaga, mille (või selle osade) käitlemiseks on vajalik

vastav luba, mida tal ei olnud.

9.3. Antud asjas puuduvad tõendid, millest saaksime teha järelduse, et apellant oleks olnud

teadlik või pidanuks olema teadlik, et tegemist on tulirelva oluliste osadega. Vastupidi, asjas ei

ole vaidlust, et apellant oli hästi teadlik, milline näeb välja Makarov püstol (kuna tal oli seda

tüüpi relv kodus, mis oli soetatud loa alusel), kuid Makarovi kaliibriga padrunid antud esemele

ei sobinud.

Eelnevast tulenevalt sai apellant teha järelduse, et tegemist ei ole Makaroviga ega selle oluliste

osadega. Asjas puuduvad tõendid, mis lubaksid arvata, et apellandi ettekujutus, et tegemist võis

olla stardipüstoliga, oleks olnud ebaõige või selgelt ekslik. Kui isik hoiab enda juures

laskekõlbmatut eset ja eeldab põhjendatult, et see ei ole tulirelv Makarov (kuna kaliiber ei ole

sama), siis ei ole ta pannud toime kuritegu KarS § 418 tähenduses.

9.4. Maakohus on andnud ülemäära suure tähenduse sellele, et apellant on viinud vastava eseme

koos PPŠ-ga peidukohta, kust ta on selle hiljem menetlejale ise välja andnud. Apellant on

andnud siinjuures eluliselt usutava selgituse, mille kohaselt viis ta korraga peidukohta kõik oma

kodus olnud esemed, mille puhul võis kasvõi selle kujust tuleneda küsimusi selle legaalsusest.

Nõnda sattus ka Makarovit meenutav ja laskekõlbmatu ese koos PPŠ oluliste osadega

peidukohta.

9.5. Tagantjärele võime muidugi hinnata, et tegemist oli mõttetu tegevusega, sest sellise eseme

hoidmine ei ole kuritegelik, kuid sellest ei saa ka veenvalt tuletada, et apellant oleks olnud

teadlik, et tegemist on tulirelva oluliste osadega, mitte aga stardipüstoliga. Tegemist oli vaid

inimlikult mõistetava tegevusega, hoidmaks ära asjatud sekeldused. Apellant on rääkinud, et

tema meelest oli tegemist stardipüstoliga koheselt ka menetlejale ja tema ütlused on olnud

ühetaolised.

10. Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.10.2020.

Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohus, uurides asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli, otsust,

esitatud apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 11.09.2020 otsus süüdistatava A. Košelevi

süüdi tunnistamises ja karistamises jääb muutmata. Maakohtu otsuse põhiosa on põhjalik ja

igakülgselt motiveeritud ning vastab kohtuotsusele esitatavatele nõuetele.

12. Kohtukolleegium leiab, et maakohus pole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse

norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Apellatsioonis sisalduvad etteheited maakohtu

otsuse seaduslikkusele on alusetud. Apellatsiooni põhitaotlust, et süüdistatav talle

inkrimineeritud kuritegudes KarS § 25 lg-te 1, 2, § 26 lg 1 - § 4181 lg 1, § 418 lg 1 järgi õigeks

mõista, seega edu ei saada.

13. Maakohus on kaitseväidetele otsuse motiveeritud põhiosas juba vastanud ja need ümber

lükanud ning ringkonnakohtul veelkordselt esitatud vastuväidetele midagi sisulist lisada pole.

Kuna maakohus on kogutud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja kaitsja ning süüdistatava

väheveenvad vastuväited kummutanud, siis vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab

kohtukolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased motiivid ja

asjaolud kordamata.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni kaitseväide asjas ütlusi andnud isikuliste tõendite

(eelkõige tunnistaja I.K. ) usaldusväärsuse küsimuse osas on maakohtu otsuses põhjalikku

käsitlemist leidnud. Süüdistatava enda ja kaitsja sellekohased vastuväited on maakohtu

analüüsivas kohtuotsuses kummutatud.

15. Uurides asjas kogutud materjale ja tõendeid, kinnitavad need ilmekalt, et süüdistataval on

käitumismustrina välja kujunenud kõrgendatud huvi tulirelvade vastu. Süüdistatava ütlusi

uurides tuleb asuda põhjendatult seisukohale, et A. Košelevi ütlused tulirelvadega seotud

süütegude osas on laveerivad ja ennastõigustavad ning on asjas ümber lükatud teiste uuritud

tõenditega.

16. Maakohus on juba hinnanud süüdistatava selgitust, et tema soetas püstolkuulipilduja PPŠ

sellisena, nagu ta selle menetlejale hiljem välja andis, st ilma relvalukuta. Siinkohal on

maakohus esitanud veenvad ja jälgitavad põhjendused, leides, et süüdistatava ütlused, millest

nähtuvalt ta ostis tulirelva teadmisega, et see ei ole töökorras, pole usaldusväärsed ja tuleb

tõendikogumist välja jätta. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et taolist väidet tuleb pidada

mitteusaldusväärseks ning tõendatuks tuleb lugeda, et apellant soetas PPŠ täiskomplekssuses,

st koos selle oluliseks osaks oleva relvalukuga.

16.1. Asjaolu, et eksperdile esitati PPŠ ilma lukuta, ei tähenda veel, et süüdistatav omandas

relva ilma lukuta ka I.K. i käest. Tunnistaja I.K. on ütlustes kinnitanud, et PPŠ oli soetatud 500

euro eest, selle juurde oli ostetud summuti 200 euro eest ja lõpuks müüdud A. Košelevile 600

euro eest. Maakohtus antud ütlustes on I.K. detailselt kirjeldanud kuidas ta nimetatud

püstolkuulipildujat remontis esmalt Tartus Kabeli tänaval üüritud garaažis, hiljem aga oma

tuttava A.K. juures XXX külas. (Ko To tl 112-115) „Remontisime seda seal, viilisime ja

proovisime.“ A.K. juures proovisid nad ka nimetatud relvast mitmeid kordi tulistada. I.K.

selgitas, et „valangutega ta ei lasknud, üksikult lasi, siis jäi kinni kuhugi, pidime välja

tõukama.“ 2016. aasta sügisel tahtis ta PPŠ maha müüa, et raha saada ja sai kokku

süüdistatavaga. Ta ei selgitanud A. Košelevile, et selle relvaga on mingeid probleeme. Relva

müüs ta süüdistatavale koos 20-30 padruni ja helisummutiga. Kaitsja uuris maakohtus

tunnistajalt, et kas süüdistatav tundis ostmise ajal huvi, kas relvaga saab lasta valangutega,

millele I.K. vastas, et „ei vist ei küsinud, ma ei mäleta, et ta küsiks. Lihtsalt kiiresti, et talle

meeldib, lihtsalt hobi, müüsin maha ja kõik.“

16.2. Tunnistaja A.K. on samuti maakohtus selgitanud, et nimetatud püstolkuulipildujast

tulistas üksiklaskudega nii tema kui I.K. tunnistaja juures maal XXX külas. Mingil ajal käskis

ta I.K. il relva enda majapidamisest ära viia. (Ko To tl 122-125)

Seega tunnistajate I.K. i ja A.K. ütlused ei kinnita kuidagi apellandi väidet, et süüdistatava

soetatud PPŠ-l ei olnudki relvalukku peal. A.K. on ütlustes täpsustanud, et „jah, ta oli, see

kelk, kelgu küljes olevad kihvad olid kulunud, üks kihv oli katkine, mis eemaldab hülsi rauast

ja kui see on katkine, siis hülss jääb lihtsalt rauda.“ Samas on tunnistajad A.K. ja I.K.

selgitanud, et I.K. käis laatadel ja otsis uut kelku.

16.3. Maakohtus ja apellatsioonis polegi süüdistatav ja kaitsja osanud kohtule arusaadavalt

selgitada, miks tunnistaja I.K. peaks süüdistatavale süüks arvatud püstolkuulipilduja PPŠ

soetamisega ja edasimüümisega seonduvate sündmuste osas valeütlusi andma. Maakohus on

omistanud tunnistaja I.K. i ütluste kontrollimisele põhjalikku tähelepanu, leides, et tunnistaja

ütlused riimuvad enamuses süüdistatava ütlustega, olles erinevad vaid osas, mis puudutab relva

ülevaatust ja töökorda. Kohtukolleegium uuris samuti tunnistaja I.K. i osas läbi viidud

ülekuulamist maakohtus ja kohtul ei tekkinud kahtlusi ütluste usaldusväärsuses või nende

kergekäelises hindamises.

16.4. Apellatsioonis üritatakse väita, et süüdistatav oli teadlik, et PPŠ-st valangutega lasta ei

saa. Selle kaitseväite lükkavad ümber I.K. i ütlused, kes kinnitab, et tulirelva tehnilise

korrasoleku küsimuses neil süüdistatavaga relva müügi-ostu protsessis juttu ei olnud ja selles

osas A. Košelev talle küsimusi ei esitanud.

16.5. Ringkonnakohus peab seega usaldusväärseks maakohtu otsusega tuvastatut, et süüdistatav

eemaldas relvalt luku peale selle soetamist ja toimetas relvaluku teadmata kohta, sest asjas pole

mingeid tõendeid, et I.K. müüs süüdistatavale relva ilma lukuta ja jääb arusaamatuks, miks ta

pidigi relvaluku enne A. Košelevile müüki eemaldama. Asjaolu, et püstolkuulipilduja polnud

täies töökorras ja sellest polnud võimalik sooritada laske valangutega ehk anda ridatuld on

maakohtu poolt süüteo kvalifitseerimisel ka arvestamist leidnud.

16.6. Maakohtus on videokonverentsi teel üle kuulatud ekspert P. Korneitšuk, kes on

selgitanud, et ekspertiisi käigus uuritud PPŠ puhul polnud konstruktsiooniliselt mingeid

muudatusi tehtud, nii et „see laseb nii üksiklaskudega kui valangutega….ma paigutasin sinna

meie kollektsioonis oleva relva luku, vinnastasin, vajutasin päästikule, lukk liikus energiliselt

ette, mingeid takistusi konstruktsiooni sees, selle lukukoja sees ei olnud. Tõenäoliselt, kui oleks

padrun, padrunipesas toimuks lask.“ Luku puudumise tõttu on see laskekõlbmatu. (Ko To tl

130,132)

16.7. Kohtukolleegium ei saa kuidagi nõustuda kaitseväitega ja see pole ka eluliselt usutav, et

süüdistatav soovis omandada püstolkuulipilduja I.K. ilt lihtsalt kui vanaraua, st PPŠ kaba ja

raua, millel polnud relva lukku ning millega ei saanud üldse lasta ja maksis selles eest

märkimisväärse summa raha.

16.8. Ringkonnakohus seega soostub maakohtu järeldusega, et süüteo subjektiivne koosseis on

täidetud – süüdistatav polnud teadlik, et PPŠ-st ei saa valangutega lasta, kuid ta ostis just nimelt

püstolkuulipilduja

ja

püstolkuulipildujast

valangutega

laskmine

teeb

relvast

relvaseaduse/RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelva.

16.9. Süüdistatava tegelik käitumine ei anna ka kuidagi alust järelduseks, et isik oli

süüteokatsest vabatahtlikult loobunud KarS § 40 ja § 41 tähenduses. Nimelt peitis ta relva

01.12.2017 tuttava juurde Ihastesse XXX . See oli süüdistatava taktikaline valik ja käik. Ta sai

väga hästi aru, et tema valduses on ebaseadusliku relvana püstolkuulipilduja. Et kuriteo

võimalikku ilmsikstulekut raskendada, peitis ta vahelejäämise kartuses selle endaga

mitteseostavasse asukohta, s.o oma tuttava I.L. majapidamisse, kus ta varasemalt oli teostanud

kütte-ja katlaruumi remonttöid. Süüdistataval oli sealsele abiruumile vaba juurdepääs, kuna ta

oli I.L. t teavitanud, et soovib seal hoida oma tööriistu. Tööriistade hoidmise sildi all oli tal

abiruumi vaba juurdepääs ja ta peitis abiruumi oskuslikult ka I.K. ilt ostetud püstolkuulipilduja.

Tunnistaja I.L. ütluste kohaselt ta ise abiruumis üldse ei käinud. Hiljem sai ta süüdistatavalt

teada, et tal olid politseiga probleemid seoses sellega, et ta oli I.L. maja abiruumis hoidnud

relvi. (Ko To tl 124-126) Siinkohal, ei saa kohtukolleegium nõustuda ka süüdistatava

lihtsakoelise seletusega, et relvad peitis ta võõrasse majapidamisse, et „hoida ära asjatuid

sekeldusi.“ Kui tegemist oleks olnud tõepoolest peotäie relvalt pärinevate süütute

rauadetailidega, nagu püütakse väita, siis poleks olnud neid vaja peita võõras majapidamises.

17. Süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi hoidis süüdistatav pneumopüstolist ümberehitatud ja

välimuselt Makarovi tüüpi püstolit sarnanevat tulirelva koos padrunisalvega, millelt oli

eemaldatud lööknõel ja pani sellega toime KarS § 418 järgi tulirelva oluliste osade

ebaseadusliku käitlemise.

17.1. Eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud relva puhul tegemist tõenäoliselt

pneumopüstolist MP-654K nr T0057867 kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstoli padrunisalvega

laskmiseks püstolipadrunitega kaliiber 7,65x17 mm, mis kuulub tulirelvade hulka. Laskenõela

puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu. Seejuures nähtub ekspertiisiaktist, et ümberehitamine

seisneb selles, et pneumorelva raud on asendatud tulirelva rauaga; kelgule on lisatud lukk;

kelgupeataja on väljavahetatud samalaadse kestaheitjaga detailiga; padrunisalve pesa on

täidetud nii, et sinna mahub esitatud padrunisalv.

17.2. Kaitseväitena leitakse, et süüdistatava arvates oli tegemist stardipüstoliga, mitte aga

tulirelvaga või selle oluliste osadega. Selle väite on maakohus otsuse punktis 39 motiveeritult

ümber lükanud, märkides, et kohtueelsel uurimisel on süüdistatav öelnud, et „tema Makarovi

padrunid sinna ei sobinud. Ta proovis, pani ära, kuna see on sarnane relv nagu tal, selle pärast

tegigi eelduse, et see on stardipüstol. Makarov on 9mm ja nagu eile räägiti, on seal 6 mm

kaliiber. Ta ei proovinud seda ringi ehitada või kasutada.“

17.3. Süüdistatavat püütakse apellatsioonis näidata isikuna, kes oli relvaasjandusest

eemalseisev ja selles väga elukauge, kuid ometigi sattus kuidagi „juhuslikult“ relvadega

kokkupuutesse, osales ostu-müügitehingutes ja selle asemel, et need politseile välja anda, asus

neid peitma. A. Košelevi näol oli ikkagi tegemist pigem pühendunud relvahuvilisega, kes omas

seaduslikku relvaluba, kuid kellel oli huvi soetada erinevat liiki relvi ja nende osi, milleks tal

luba polnud. Sellest tulenevalt on asjakohatu järeldada, et süüdistatav polnud teadlik, et

tegemist on tulirelva oluliste osadega, mitte aga stardipüstoliga.

17.4. Seega A. Košelevi käitumisest ja eelnevast analüüsist tulenevalt on õige maakohtu

seisukoht, et antud relva peitmisega XXX eramu katlasse, pidas süüdistatav vähemalt

võimalikuks, et antud relva puhul ei ole tegelikult tegemist stardipüstoliga, vaid relvaga, mille

(või selle osade) käitlemiseks on vajalik vastav luba, mida tal ei olnud. Apellatsioonis korratud

kaitseväide, et süüdistatav arvamus, mille kohaselt oli tegemist stardipüstoliga, osutub

asjakohatuks ja pigem antud vastutusest pääsemiseks.

Süüdistataval nimetatud relva käitlemiseks luba ei olnud ja tal puudus vastav luba (soetamis-

relvaluba) nimetatud relva oluliste osade, s.o relvaraua ja luku, käitlemiseks.

17.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatud järeldusega, et tõendamist on

leidnud, et A. Košelev hoidis ja valdas kuni 01.12.2017 oma elukohas pneumopüstolist MP-

654K nr T0057867 kaliiber 4,5 mm ümberehitatud püstolit, sh selle relva olulisi osi - relvarauda

ja lukku. 01.12.2017 toimetas ta püstoli Tartus Ihastes XXX eramusse, peites selle katlasse,

kust see 01.12.2017 ütluste olustikuga seostamise käigus ära võeti. Maakohus tuvastas, et see

relv kuulub tulirelvade hulka, kuid laskenõela puudumise tõttu on püstol laskekõlbmatu.

18. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 11. septembri 2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)