2-20-905/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-905

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebused Põlva kohtutäitur Aive Kolsari

6. ja

7. jaanuari

2020

otsuste

peale

täiteasjas

nr 170/2009/3718

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Jürgensoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan Jürgenson (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

Puudutatud isik II (sissenõudja): Maksu- ja Tolliamet,

lepinguline esindaja Kaie Kaju

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaan Jürgensoni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2020

määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Jaan Jürgensoni kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jaan Jürgenson (avaldaja, kaebuse esitaja) esitas maakohtule 17. jaanuaril 2020 kaebuse ja

10. veebruaril 2020 täpsustatud kaebuse Põlva kohtutäitur Aive Kolsari (kohtutäitur) otsuste peale

täiteasjas nr 170/2009/3718. Avaldaja palus kohtul tühistada kohtutäituri 6. jaanuari 2020 otsus,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu

väljamõistmise otsuse peale ning kohtutäituri 7. jaanuari 2020 otsus, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 11. detsembri 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse

peale.

Kaebuse kohaselt tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-19183 kohtutäituri 15. detsembri 2017 otsus täiteasjas nr 170/2009/3718, millega

kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 22. novembri 2017 kaebuse kohtutäituri 15. novembri 2017

rahalise nõude arestimise akti peale ja kaebus saadeti kohtututäiturile uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus määras, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur

tegema uue kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur koostas 9. detsembril 2019 kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse. Avaldaja esitas kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale 11. detsembril

2019 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 7. jaanuari 2020 otsusega rahuldamata.

Kaebuse esitaja leidis, et kohtutäitur ei ole ringkonnakohtu määrust täitnud. Tasuotsus ei vasta

Justiitsministri 15. detsembri 2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisas 9 toodud vormile.

Otsusest ei ole arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses kaebuse esitajalt kohtutäituri tasu

nõutakse. Kohtutäitur märkis 7. jaanuari 2020 otsuses, et ta on lähtunud tasu määramisel

Riigikohtu 29. septembri 2019 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Kohtutäitur on tasu välja

mõistnud võlgnikult. Kaebuse esitaja leidis, et KTS § 41 lg 2 alusel saab kohustatud isikuks olla

üksnes sissenõudja.

Kaebuse esitaja märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega mõisteti

kohtutäiturilt välja 45 eurot menetluskulude katteks. Kohtutäitur kandis 45 eurot A.A. kontole.

Kohtutäitur kandis 11. detsembril 2019 A.A. kontole 924 eurot 52 senti. Kaebuse esitaja leidis, et

kohtutäitur on ületanud oma volituste piire ja tunginud oma tegevusega A.A. ja Jaan Jürgensoni

eraellu, rikkudes sellega Põhiseaduse §-i 26.

Kohtutäitur on 11. detsembril 2019 teinud täiteasjas nr 170/2009/3718 täitemenetluse lõpetamise

otsuse täitemenetluse seaduse (TMS) § 48 lg 1 p 3 alusel, kuna nõue on rahuldatud. Kaebuse esitaja

esitas lõpetamise otsuse peale kaebuse kohtutäiturile, mille viimane jättis 7. jaanuari 2020 otsusega

rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et kohtutäitur rikkus TMS § 217 lg-t 3. Samuti ei ole

täitemenetluse lõpetamise otsuse autor kohtutäitur isiklikult nagu näeb ette kohtutäituri seaduse

(KTS) § 7 lg 1 p 1. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas saab teha täitemenetluse

lõpetamise otsust olukorras, kus pole seadusele vastavat tasu otsust ning täitmata on vastav

ringkonnakohtu määrus.

2. Kohtutäitur leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtutäitur tegi 9. detsembril 2019 uue

kohtutäituri tasu otsuse, mis on võlgnikule soodsaim. Ülekannet tehes toimis kohtutäitur heas usus,

et kanne jõuaks võimalikult kiiresti kaebuse esitajani. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas

11. detsembril 2019. Kohtutäiturile on arusaamatu maakohtule esitatud kaebus. Kaebuse esitaja

on täitemenetluse lõpetamist taotlenud juba 2014. aastal.

3. Maksu- ja Tolliamet oli seisukohal, et avaldaja kaebused kohtutäituri otsustele on

perspektiivitud, mistõttu esineb alus avalduse rahuldamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2020 määrusega kaebused ja tühistas kohtutäitur Aive

Kolsari 6. jaanuari 2020 otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsuse peale ning saatis

kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur peab tegema uue kohtutäituri tasu

otsuse.

Maakohus

tühistas

kohtutäituri

7. jaanuari

2020

otsuse

täiteasjas

nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri

11. detsembri 2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse peale ning tühistas kohtutäituri

11. detsembri 2019 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Maakohus jättis kaebuste esitamisel

tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja kõik muud menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot.

Maakohus leidis, et antud asjas ei saa kaebustes esitatud asjaolude põhjal järeldada, et kaebuse

esitaja õiguste rikkumine ei ole kaebuse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik või tõendeid hindamata järeldada, et kaebustega taotletavat eesmärki ei ole võimalik

üldse saavutada. Taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leidis, et avaldaja vormilised etteheited kohtutäituri tasuotsuse kohta ei ole põhjendatud.

Kohus nõustus avaldajaga, et 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise otsus ei ole vormistatud

kohtutäiturimäärustiku lisaga 9 kehtestatud vormil, samas ei anna see asjaolu alust vastava otsuse

tühistamiseks. Otsuses on olemas kõik kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-s 1 nõutud andmed, samuti

lisa 9 vormil märgitud andmed. Tulenevalt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-st 2 oli kohtutäituril

õigus ja vajadusel ka kohustus lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta.

Kohus nõustus kaebuse esitajaga, et 9. detsembri 2019 tasuotsuse tegemisel ei ole kohtutäitur

järginud Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19183

kohtutäiturile antud juhiseid. Eelkõige on täitmata ringkonnakohtu määruse nõue, et uue

kohtutäituri tasu otsuse tegemisel peab avaldaja jaoks olema arusaadav, mille alusel ja millises

ulatuses temalt tasu nõutakse. Kohtutäituri tasuotsusest puuduvad täielikult otsuse sisulised

põhjendused ja kaalutlused, kuidas kohtutäitur otsuseni jõudis. KTS § 32 lg 5 ja § 41 lg 2 kohaselt

on kohtutäituri tasu suuruse määramisel oluline kohtutäituri poolt sisse nõutud ja sisse nõudmata

nõude osad, samuti kohtutäituri poolt enne nõude väljaspool täitemenetlust täitmist tehtud

täitetoimingud. Vastavad andmed kohtutäituri tasuotsuses ei kajastu. Samuti puudub põhjendus,

miks kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud subjekt on võlgnik, mitte sissenõudja.

Kohus leidis, et kohtutäitur on küll põhjendanud kohtutäituri tasu suuruse kujunemist avaldaja

kaebuse

lahendamise

otsuses,

kuid

vastavad

põhjendused

peavad

sisalduma

tasu

kindlaksmääramise otsuses. Lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik jätkuvalt selgelt aru saada,

miks tasu maksma kohustatud isikuks on määratud võlgnik. Vaidlust ei ole selle üle, et sissenõudja

on vastavalt kohtutäituri arvele kohtutäituri tasu ära maksnud. Kui kohtutäitur leiab, et tasu

maksma kohustatud isikuks peab olema ikkagi võlgnik, siis tuleb seda konkreetse täitemenetluse

asjaolude pinnalt ka põhjendada.

Eeltoodut arvestades leidis kohus, et põhjendatud on tühistada kohtutäituri 6. jaanuari 2020 otsus,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu väljamõistmise

otsuse peale ning kaebus tuleb saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.

Kohtutäitur tegi 11. detsembril 2019 täiteasjas nr 170/2009/3718 otsuse lõpetada täitemenetlus

TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Kuna asja menetlenud kohtutäitur on allkirjastanud täitemenetluse

lõpetamise otsuse, siis saab lugeda, et kohtutäitur on vastava ametitoimingu teinud isiklikult.

Asjaolu, et dokumendi tehnilistes andmetes on koostajana märgitud kellegi teise nimi või milliselt

e-posti aadressilt on dokument välja saadetud, ei oma siinkohal tähtsust.

Kohus nõustus aga avaldajaga selles, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse lõpetamise otsuse

ennatlikult, enne seda, kui on jõustunud kohtutäituri tasu otsus. Täitemenetluse lõpetamise alused

on sätestatud TMS §-s 48. Vaidlusaluses otsuses on kohtutäitur märkinud täitemenetluse

lõpetamise alusena TMS § 48 lg 1 p 3, mis näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude

rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu

tegemisel. Kohtutäitur on otsuses märkinud täitemenetluse lõpetamise põhjusena, et nõue on

rahuldatud. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluses on sissenõudja nõue rahuldatud.

Kohus leidis aga, et TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ei saa täitemenetlust lõpetada enne, kui tasutud on ka

kohtutäituri tasunõue. Kohtutäitur on küll esile toonud, et kohtutäituri tasu on ära makstud. Samas

avaldaja on kohtutäituri uue tasuotsuse vaidlustanud ja seega formaalselt kehtivat tasuotsust ei ole.

Kohtutäituril tuleb teha uus täitemenetluse lõpetamise otsus pärast seda, kui on olemas kehtiv otsus

kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta.

Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebuste kontekstis on asjakohatud ja asjas tähtsust

mitteomavad avaldaja väited täiteasjas nr 170/2009/3718 täitedokumendi, s.o Maksu- ja

Tolliameti 22. juuli 2008 haldusakti, ehtsuse kohta. Kui avaldaja soovis vaidlustada seda, et

kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument, oli tal võimalik

TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul esitada kohtutäiturile kaebus täitemenetluse

alustamise otsuse peale. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 kui avaldaja seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul kaebust ei esita, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses.

Kohus leidis, et käesoleva asja (kaebused kohtutäituri otsustele, millega jäeti rahuldamata

kaebused kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale) lahendamise

seisukohalt ei oma tähtsust ja tuleb jätta arvesse võtmata ka avaldaja väited selle kohta, et

võlgnikule tagastatavate summade kandmisega võlgniku abikaasa pangakontole on kohtutäitur

tunginud vastavate isikute eraellu, rikkudes sellega isikute põhiõigusi. Kohus märgib, et kui

kohtutäitur oma ametitegevuse käigus on süüliselt tekitanud kahju, siis KTS § 9 lg 1 järgi vastutab

kohtutäitur riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles nõustub kohtumääruse resolutsiooniga osas, millega

tühistati kohtutäituri otsused, kuid vaidlustab maakohtu määruse põhjendusi kohtutäituri

seaduserikkumiste osas.

Avaldaja väitel on maakohus jätnud lahendamata avaldaja kaebuse Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas. Avaldaja hinnangul ei ole maakohus kajastanud

õigesti menetluse käiku ja kaebuse esitaja nõudeid.

Kohtutäituri 9. detsembri 2019 tasu otsus on koostatud kehtetu õigusnormi alusel. Tasu otsus ei

vasta kohtutäiturimäärustiku lisas olevale vormile.

Kohtutäituri 11. detsembri 2019 otsuse autoriks ei ole kohtutäitur. Täitemenetluse lõpetamise otsus

ei vasta vormile. Täitemenetluse lõpetamise põhjustest ei ole arusaadav, milline nõue on

rahuldatud.

Maakohus ei ole rahuldanud kaebust tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus FIE Jaan

Jürgensoni raha kandmisel kolmanda isiku (A.A.) arveldusarvele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei ole maakohtu vaidlustatud määruse muutmise

aluseks.

7. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlusta avaldaja maakohtu määruse resolutsiooni, millega

avaldaja kaebused on rahuldatud ja tühistatud vaidlustatud kohtutäituri otsused (resolutsiooni p-d

1, 2 ja 3). Avaldaja on esitanud määruskaebuses põhjendusi seoses kohtutäituri väidetavate

seaduserikkumistega ning leidnud, et maakohus on tuvastanud ebaõigesti asjaolusid, mis annavad

aluse kohtutäituri otsuste tühistamiseks, s.o määruskaebuses esitatud väited seonduvad maakohtu

põhjendustega vaidlustatud määruses.

8. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest

või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Antud juhul ei tulene seadusest ega määruse olemusest teisiti ning kohaldamisele kuulub otsuse

kohta sätestatu.

TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Seega tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi

resolutsioon. Kuna kohtulahendi põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei

ole kohtulahend vaidlustatav selle resolutsiooni peale kaebust esitamata (Riigikohtu 31. oktoobri

2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14; 7. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09,

p 16; 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58; 7. juuni 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-51-17, p 15).

Maakohus on käesolevas asjas rahuldanud avaldaja kaebused ja tühistanud vaidlustatud

kohtutäituri otsused. Avaldaja kaebused on rahuldatud täies ulatuses olenemata sellest, et

maakohus ei nõustunud kõigi avaldaja kaebuste põhjendustega. Avaldaja ei ole määruskaebuses

märkinud, et maakohus tegi vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamise osas ebaõige lahendi,

s.o avaldaja ei ole vaidlustatud määruse resolutsiooni. Sealhulgas on maakohus teinud positiivse

otsustuse avaldaja jaoks ka menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu lahendis märgitud põhjendused, mille alusel kohus

vastavate järeldusteni jõudis, ei loo iseseisvalt menetlusosalistele õigusi ega kohustusi, samuti ei

ole need TsMS § 457 lg 1 mõttes kohustuslikud.

Eeltoodust tulenevalt ei saa avaldaja vaidlustada maakohtu määruse põhjendusi osas, millega ta ei

nõustunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks vastata avaldaja määruskaebuses esitatud väidetele ja

märgib järgmist.

9.1. Avaldaja väitel on maakohus jätnud lahendamata kaebuse Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas.

Maakohus on vaidlustatud määruses nõustunud avaldajaga, et 9. detsembri 2019 tasuotsuse

tegemisel ei ole kohtutäitur järginud Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-19183 kohtutäiturile antud juhiseid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

arvestanud avaldaja põhjendustega, mis olid esitatud seoses 6. jaanuari 2020 otsuse tühistamisega

ning avaldaja etteheide, et maakohus on jätnud lahendamata kaebuse Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2019 määruse täitmata jätmise osas, on ebaõige ja põhjendamatu.

9.2. Samuti on avaldaja määruskaebuses väitnud, et maakohus ei ole rahuldanud kaebust

tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus FIE Jaan Jürgensoni raha kandmisel kolmanda

isiku (A.A.) arveldusarvele.

Maakohus leidis, et käesoleva asja (kaebused kohtutäituri otsustele, millega jäeti rahuldamata

kaebused kohtutäituri tasu väljamõistmise ja täitemenetluse lõpetamise otsuse peale) lahendamise

seisukohalt ei oma tähtsust ja tuleb jätta arvesse võtmata avaldaja väited selle kohta, et võlgnikule

tagastatavate summade kandmisega võlgniku abikaasa pangakontole on kohtutäitur tunginud

vastavate isikute eraellu, rikkudes sellega vastavate isikute põhiõigusi.

Siinkohal ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et tegemist on

asjakohatu väitega

10. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebemenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et asjas puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson